The Scorpio Races

Raamat: The Scorpio Races by Maggie Stiefvater (2011)

Hinne: A
Lühikokkuvõte: http://www.goodreads.com/book/show/10626594-the-scorpio-races See juhtub iga aasta novembri alguses: Scorpio Võiduajamised. Ratsanikud püüavad oma vesihobuseid ohjes hoida piisavalt kaua, et nad suudaksid finišijoone ületada. Osa ratsanike jääb elama. Teised mitte.

Üheksateist aastane Sean Kendrik on mitmekordne meister. Ta on napisõnaline noormees, ning kui ta ka kardab midagi, siis on ta oma hirmud sügavale enda sisse peitnud, kus neid keegi teine ei näe.

Puck Connolly erineb kõigist. Ta ei plaaninud kunagi Scorpio Võiduajamistel osaleda. Kuid saatus ei anna tüdrukule just palju valikuvõimalust. Seega esitabki ta oma nime teiste ratsanikega üheskoos – esimene tüdruk neil võistlustel kunagi üldse. Selleks, mis sellest kõigest välja tuleb, pole ta aga sugugi valmis.

YA, paranormal, romance

Maggie Stiefvater on seesama kirjanik, kelle sulest on tulnud ka eesti keelde tõlgitud raamatud Shiver (Värin), Linger (Palavik, kui ma vaid oskaks öelda, miks on pealkirja sedasi tõlgitud) ja Forever (Igavesti). Kui te olete lugenud neid kolme raamatut, siis on teil ettekujutus millist sorti raamatuga tegemist võib olla. Ja nüüd korrutage see kolmega.

The Scorpio Races on tõsiselt kaasahaarav lugu noorest neiust, kes otsustab osaleda ohtlikul vesihobuste võistlustel täiesti tavalise hobusega. Mis või kes on vesihobused? Vesihobused on müütilised hobusetaolised verejanulised kiskjad, kes elavad meres ja tulevad kaldale umbes kord aastas, tavaliselt enne sügistorme, kus nad siis hulljulgete hobusekasvatajate poolt kinni püütakse ning enamvähem sõidetavaks taltsutatakse. Nende elukate toiduseks on liha, joogiks veri ning nende suurim soov on tagasi merre põgeneda. 

Tallipoiss Sean on üks parimaid vesihobuste taltsutajaid ning ka ratsutajaid, kuid teda seob tema oma tulipunase vesihobusega verine minevik.

Puck on kaotanud oma vanemad tänu vesihobuste lihahimule. Tema otsus võistlustel osaleda tuleneb sellest, et vastasel juhul jääb ta ilma oma vanematekodust ja tema ainus allesjäänud pere (tema ja ta vennad) laguneb.

Tegevus toimub saarel, mis asub kuskil Inglismaa/Shotimaa/Iirimaa/Islandi rannikul, ning pea ainus sissetuleku allikas saarel ongi vesihobuste ja tavahobuste aretus ning loomulikult kord aastas toimuvad võistlused, mis toovad kohale palju vaatajaid ja hobustekasvatajaid mandrilt.

Kogu see lugu on ülimalt kaasahaarav ja väga hästi kirjutatud. Kuigi kogu treenimise ja hirmuga harjumise taustal susiseb peategelaste vahel ka väike armulugu, on kõige tähtsamad raamatus ikkagi hobused/vesihobused. Mul on siiralt kahju, et sellel raamtule pole autor järge isegi plaaninud mitte, kuid samas võib-olla ongi hea, sest selles raamatus sai tegelikult kõik öeldud, ning kuigi tahaks ju teada, mis saab edasi raamatu peategelastest, siis järgmine raamat võiks ikkagi olla lihtsalt kummi venitamine, sest tegelikult ei jäänudki midagi lahtiseks.

Ning kui on soov väga lugeda midagi Maggie Stiefvateri sulest, siis tema uus sari The Raven Cycle  on ka väga hea.