The Illicit Love of a Courtesan

Raamat: The Illicit Love of a Courtesan (Morlow Intrigues #1) by Jane Lark (2013)

Hinne: C

Lühikokkuvõte:  https://www.goodreads.com/book/show/18486894-the-illicit-love-of-a-courtesan

Ellen Harding on kinni julma hoidja hoole all, kuid ta unistab vabaks saamisest. Rõhuja surve all on Elleni hing ja südametunnistus ta kehast lahkunud, et ta suudaks kannatada oma rõhuja  paheliste ihade rahuldamist. Ellenist on järel vaid tühi kest, ta on kurt moraali nõudmistele ja pime häbile.

Kui ta pilk aga rändab kenale noormehele lihtsalt tema välimuse pärast, laseb ta oma fantaasial lennata ning kujutab ette kuidas oleks lasta end üheks ööks vabaks ning anda oma keha noormehele.

Kuid Edward Marlow on kena ning õrn kui ta Ellenit puudutab, ning Elleni alateadvus sosistab talle, et see mees võib olla ta pääsetee. Kuid kuidas saaks Edward teda aidata kui ta ei tea Elleni saladusi, mis takistavad teda vabaks saamast?

Edward on rahutu, üksik ja natuke vihane oma elu peale – see on ta ainuke põhjendus, mis ta endale annab, miks ta ihaldab teise mehe armukest. Naise tumedad juuksed ning heledad silmad on erilised ning ta ei suuda kuidagi oma pilku kõrvale pöörata, kui naine teda üle lehviku vaatab, silmis ahvatlev pilk.

Kui Edward Ellenit juba kord tundma õpib, ei suuda ta teda enam unustada, ning kui ta ka näeb Elleni väidetava heategija jõhkruse jälgi, soovib Edward Ellenit aidata. Kuid kuidas saab Edward teda aidata, kui Ellen pole nõus ei põgenema ega ka oma minevikust rääkima?

Kui vastupunniv Ellen lõpuks järgi annab, ning Edwardi keset ööd üles ajab, siis ei kõhkle Edward hetkegi, ning aitab Ellenil põgeneda. Edward lihtsalt ei tea veel, et ta tormab pea ees Elleni mineviku saladustesse.

History, Romance

Lõbutüdruku keelatud armastus on lugu heast perekonnast pärit naisest, kes on saatuse julmade keerdkäikude tõttu sattunud rolli, millest pääsemiseks on tal vaja ise enda tugevat tahet ning oma uue armastuse järjekindlust. Naine kohtub juhuste kokkulangevuse läbi noormehega, kes on valmis andma talle kõik, et päästa teda talle osaks saanud saatusest, ilma et ta teaks, keda ta tegelikult päästab.

Iseenesest see polegi ju paha lugu, kuid mis mind tõsiselt häiris oli see, et kogu raamat on täis poolikuid tõdesid – ma räägin sulle natuke, siis sa äkki lepid sellega ja kui mul õnneks läheb siis sa ei küsigi kunagi ülejäänut – tõsisel,t algusest peale ajab nende kahe armastusloos üks vale teist taga ning Ellenit kummitab järjekindlat hirm – mis siis saab kui Edward saab teada, kes ma tegelikult olen. Tõsiselt, see pidev valehäbi ja salatsemine oli totaalselt üleliigne – ükski saladus ei püsi saladusena kui seda on juba hakatud nurgast avama ja mida hiljem kõik ilmsiks tuleb, seda rängemad võivad olla tagajärjed. Ja lisaks sellele, et kui esialgu hoidis Ellen oma saladusi väga kiivalt enda teada, siis pärast seda kui ta oli Edwardile juba kogu loo ära rääkinud, siis järsku polnud tal enam midagi selle vastu kui kõik ta saladust teadsid.

See mõttetu salatsemine, Edwardi pime usaldus ja Elleni pidev valehäbi tegid raamatu minule vastumeelseks. Jah, ma lugesin lõpuni, sest ma tahtsin teada, millega lugu lõppeb, kuid ma ei ütleks, et tegu oli hea raamatuga. Tegu oli ok raamatuga, sest ega ta paha ka ju polnud, kuid lihtsalt mitte minu raamat.