Elu ja surma vahel on raamatukogu. Sellest kesköö raamatukogust leiabki end Nora Seed: talle on antud võimalus teha oma elus muudatusi. Seni on see olnud õnnetu ja tulvil kahetsust. Nora arvab, et on kõiki alt vedanud, sealhulgas iseennast.
Siinsetel riiulitel olevad raamatud võimaldavad Noral elada nii, nagu oleks ta teinud teistsugused valikud. Ühe vana sõbra abiga asub Nora tühistama kõike, mida on kunagi kahetsenud, ja otsima täiuslikku elu. Paraku ei lähe asjad alati nõnda, nagu ta ette kujutab, ning õige pea seavad tema valikud nii raamatukogu kui tema enda suurde ohtu.
„Elu ja surma vahel on raamatukogu,“ ütles ta. „Ja selles raamatukogus kulgevad riiulid lõpmatusse. Iga raamat annab võimaluse proovida mingit teist elu, mida oleksid võinud elada. Näha, kuidas läinuksid asjad siis, kui oleksid langetanud teistsugused otsused … Kas teeksid midagi teisiti, kui jõuaksid kohani, mida oled kahetsenud?“
Fiction, Drama,
Kui ma möödunud aasta lõpus seda raamatut esimest korda lugesin, siis ma lugesin ilmselt rohkem selle mõttega, et kuidas sobiks minu eluga see kesköö raamatukogu/videoteek/kunstisaal/restoran/koht, kus olite õnnelik ja kus teid keegi toetas raskel hetkel. Mõtlesin läbi kõik need hetked kui mina tegin otsuseid, mida ma olen pärast mõelnud, et mis oleks kui ma oleks teistmoodi otsustanud. Ma võrdlesin end peategelasega ja elasin ta tegevustele kaasa. Samas, kuna see kõik meenutas mulle sarja “Being Erica”, siis ma võrdlesin mõttes ka raamatut sarjaga. Et siis, kogu lugemine oli võrdlus millegiga ja samas ma nautisin iga lauset, lõiku, peatükki.
Teistkordsel lugemisel ma ju teadsin, mis toimub, kuidas asjad jooksevad ja ma sain rohkem jälgida autori mõtet. Näiteks panin ma tähele, et ta ei valinud lihtsalt prooviks uut elu, ta sai võimaluse sisse astuda hetkeks omaenda paralleelelusse sellel samal hetkel, kui ta oli oma “põhielus” magamistoas elu ja surma vahel, teadmata mis oli seal elus toimunud varem, või mis ootab “teda” selles elus ees. Ta võrdles seda uut elu oma katkise eluga, oma tunnete ja soovidega, ning kui see elu ei vastanud ootustele, läks ta tagasi raamatukokku. Aga need teised “minad”, kas nemad olid oma harueluga rahul, kas Nora “põhielust” oli ainus kes oli püüdnud elust välja astuda?
Ning üleüldse, see põhielu/tüvielu … sel hetkel, kui ta otsustas välja astuda, tekitas ta ju uue haru, kas siis äkki ühes harus saab Nora oma soovi ja teises harus jõuab ta õigel hetkel naabrionu ukse taha?
Seda lugu saab igaüks lugeda täpselt oma hetkelise hingeseisundi vaatevinklist, kas võrrelda oma elu Nora eluga või siis tunda Noras ära kellegi lähedase, kes vajab abi, sõbralikku sõna, toetavat kätt, et mitte ise oma kesköö raamatukokku sattuda.
Hea raamat ka teistkordsel lugemisel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar