Niisama leidlik nagu Agatha Christie, niisama vaimukas ja teravmeelne nagu P. G. Wodehouse – tere tulemast avastama Edmund Crispini krimilugusid. See on krimikirjandus oma kõige leidlikumal ja paremal kujul.
Richard Cadogan, luuletaja ja isehakanud elunautleja, jõuab oma vanasse ülikoolilinna Oxfordi, enda meelest lõõgastavat puhkust nautima. Paraku leiab ta juba esimesel ööl mänguasjapoes lamamas eaka naise surnukeha ja saab hoobi vastu pead. Teadvusele tulles avastab mees, et mänguasjapood on kadunud ja selle asemele on tekkinud toidukauplus. Politsei suhtub ta juttu arusaadavatel põhjustel skeptiliselt, kuid Richardi kunagine koolikaaslane Gervase Fen, Oxfordi ülikooli õppejõud ja amatöördetektiiv, teab, et tõde on sageli kummalisem kui kirjandus (vähemalt kirjanduses). Niisiis kihutab kartmatu paar peagi mööda linna, ajades innukalt taga vihjeid, kuid just siis, kui nad on enda arvates juhtunust sotti saanud, leiab kadunud mänguasjapoe müsteeriumis aset uus ootamatu pööre …
Erudeeritud, ekstsentriline ning läbi ja lõhki nauditav – enne inspektor Morse’i aegu lahendas Oxfordis mõrvajuhtumeid Gervase Fen, kõige ettearvamatum detektiiv krimikirjanduse klassikas.
Mystery, Crime, Classic
“Kadunud mänguasjapood” on muhekrimi, mis pole päris see muhekrimi mida võiks oodata. See on vaikselt voogav, vahel ka segane krimilugu, mida lahendatakse nagu täiskuuöö unenägu, kui tegelased tulevad ja lähevad, tõendid leitakse ja kaotatakse, poed tekivad ja haihtuvad, lõbusad seltskonnad liiguvad pühest kohast teise, vahepeal minnakse lahku, et siis taas joostes kogematta kokku saada, kuid lõpuks jõutakse ka klassikalise lahenduse kirjelduseni.
Midagi hoopis teistsugust, midagi ajaloolist ja rahuliku.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar