Tuhk

Raamat: Aska (Þóra Guðmundsdóttir #3) by Yrsa Sigurðardóttir, Mart Kuldkepp (2015) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/26097312-tuhk 

1973. aasta jaanuariööl algas Islandi külje all Heimaey saarel ootamatu vulkaanipurse, mis mattis järgnevate päevade jooksul suure osa saarest laava ja tuha alla. Mitu aastakümmet hiljem, kui piirkonda välja kaevama hakatakse, leitakse ühe maja keldrist mitme mehe laibad – ja veel ühe mehe ilma kehata pea. Kunagise majaomaniku poeg Markús nõuab, et tal lubataks esimesena keldrisse minna. Advokaat Thóra Gudmundsdóttiri ülesandeks saab tõestada, et Markús pole sooritanud ei keldris ilmsiks tulnud võikaid kuritöid ega ole süüdi ka oma lapsepõlvesõbranna surmas. Tõde on maetud paksu tuha- ja ajakihi alla.

Mystery, Thriller

Möödunud aastal täna alustasin ma lendu Islandile ja 14. juulil olin ma Heimaey saarel, seega oli ju täiesti loomulik, et ma loen just praegu raamatut, mille tegevus toimub Heimaey saarel. :) Seal olles sain ma teada, et sellel ajal, kui mina küpsesin hakkas seal saarel purskama vulkaan, mis kasvatas saart ühelt poolt ja kattis teise poole tuhaga ja inimesed said tagasi koju alles poole aasta pärast. Isegi kui sellel hullul ööl jõuti saarelt edukalt evakueerida kõik elanikud ja viga said seal vaid päästetöötajad, kes püüdsid laavat linnast eemale hoida, on see saar ju ikkagi selline, mis pakub piisavalt fantaasiat autoritele, eriti kui seal on sellised tänavad nagu Illugagata - Halb tänav :) Aga see selleks.

Selle raamatu tegevus toimub 2007, kuid see kriminaalne müsteerium on alguse saanud 1973. aasta jaanuaris, enne vulkaanipurset. 1973. aastal toimunu tuleb välja selle pärast, et ühest tuha alla mattunud majast, mida kaevatakse tuhast välja alles kolmkümmend viis aastat hiljem, leitakse kolm mumifitseerunud laipa ja üks pea ja peagi leitakse Reykjavikist veel üks laip, kes võib või võib ka mitte olla seotud nende laipadega.

Lisaks nende kahe juhtumi lahendamisele on siin ka kaks teist liini, mis ei ole küll otseselt seotud põhilooga, kuid samas ilma nendeta ei saa ka lõpus lugu lahendada.

Ma usun, et nii mõnigi lugeja ei suutnud kuidagi uskuda, et Thóra ei suuda omavahel siduda neid otsi, mis talle pea kandikul ette kantakse, kuid kui ta oleks need asjad kohe sidunud omavahel üheks, oleks see palju lühem raamat olnud. Ja autor suudab lõpuks ikkagi loole veel ühe vindi peale keerata, kui oli just tundunud, et nüüd on kõik ilusti selge.

Lisaks põnevale loole, annab autor raamatus ka päris hea ülevaate sellest vulkaanipurskest ja Vestmannaeyjari saartest üldse. Linn on viimase kahekümne aastaga loomulikult kõvasti kasvanud ja palju rohkem turismile suunatud, kuid sellele vaatamata on kogu saar endiselt müstiliselt põnev ja kui satud sinna mõnel nendest ilusatest päevadest, kui saar pole pilvede all või uttu nähkunud, siis on seal fantastiline olla, Islandi poole vaadata ja õiges kohas olles ka lunne jälgida.

Hide and Seek

Raamat: Hide and Seek by Chris Carter (2026) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/245136580-hide-and-seek 

Mis siis, kui miski sinu elus pole tegelikult see, millena see paistab?

Pärast aastaid vägivaldses abielus lõksus olemist leiab Sam Stewart viimaks endas piisavalt julgust, et anda oma abikaasa Nelson kohtu alla. Kuid enne kui mees vanglasse saadetakse, lausub ta ähvarduse: „Ma tulen sulle järele. Ükskõik kui kaua selleks ka aega kulub.”

Ja Nelson Stewart ei ole mees, kes loobiks tühje lubadusi.

Sam saab uue nime ja uue identiteedi. Mary Smithina kolib ta teisele poole riiki, et alustada uut elu. Kuid ta teab liigagi hästi, milleks tema endine abikaasa võimeline on – ning et tema haare ulatub kaugele väljapoole vanglamüüre.

See, mis pidi olema Mary uus algus, kujuneb tema elu suurimaks kassi ja hiire mänguks, kus miski pole päris see, millena näib. Üks peidab end ja teine otsib, ükskõik kui kaua selleks ka aega kulub. Sest mõne inimese jaoks võib kättemaks olla tõeline kunstivorm.

Romance, Criminal Mistery

Carter lubas, et järgmisena kirjutab ta armastusromaani ja mingis mõttes ta seda ka tegi, kui ta poleks Carter, kui ta ei teeks seda talle omaselt, mängides oma tegelastega ja lugejatega.

Jah, see on armastuslugu, esmalt valesti läinud armastuslugu, siis leitakse uus armastus, mis tundub olevat see ainus ja õige, kuid … selleks hetkeks oleme jõudnud alles poole raamatu peale ja kui te olete seni vastu pidanud, siis ootab teid ees carterilik psühholoogiline põnevik ja lugeja ei saa sugugi kindel olla, kas ta ikka on eelnevast õigesti aru saanud.

Raamatu tutvustus annab edasi sellest raamatust vaid väikese osa, sest suurem ja tähtsam osa on just raamatu teises pooles. Kui te olete esimest poolt tähelepanelikult lugenud, siis ilmselt olete juba varem ära aimanud, et miski siin pole nii nagu näib. Seda võiks kokku võtta umbes nii - pikk ja aeglane sissejuhatus, mis on täis vihjeid tähelepanelikule lugejale, edasi tuleb Carteri versioon Sinihabemest, ning raamat lõppeb nagu üks korralik psühholoogiline krimi lõppema peab, seletustega ja paljastustega.

Fantastiline lugemine, lihtsalt alguses peab olema kannatust. Pikk mäng, kus on mitu mängijat, mitu kihti ja keegi ei tea, millal see kõik tegelikult alguse sai.

Desiring the Highland Laird

Raamat: Desiring the Highland Laird by Michelle Miles (2025) Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/239510558-desiring-the-highland-laird 

Kui Evangeline “Evie” Sinclair külastab antiigipoodi Edinburgh südames, satub ta kummalise välimusega iidse kivi peale, mis sütitab temas seletamatu elevuse. Kuid sellel kivil on salapärane jõud, mis viib ta ajas tagasi 14. sajandi Scotland karmile maastikule… ja otse vastupandamatult seksika mägismaalase embusse.

Maal, mida lõhestavad poliitilised rahutused ja iidsed traditsioonid, on Callum MacLeod otsustanud oma saladused endale hoida. Kuid kui tulevikust saabub kaunis noor naine, tuues endaga kaasa just selle võtmekivi, mida ta on otsinud, hakkab ta kõiges kahtlema. Koormatud vastutusega kaitsta võtmekivi, hoiab ta selle väge rangelt saladuses, et see ei satuks valedesse kätesse — eriti kuna tema rivaalitsev klann ihkab kivi jõudu enda kasuks kasutada.

Mida lähedasemaks Evie ja Callum saavad, seda selgemaks muutub reliikvia tegelik vägi. Rivaalklann, kes januneb võimu kindlustamise järele, ei peatu millegi ees, et võtmekivi enda valdusse saada. Kui Evie arusaam sellest süveneb, loovad tema ja Callum ootamatu liidu. Ohu varitsedes — ja armastuse kasvades, mis ületab isegi aja piirid — põimuvad Evie ja Callumi saatused jäädavalt.

Kuid kas nende armastus on piisavalt tugev, et hoida Evie turvaliselt… ja minevikus?

Fantasy, Romance

“Ihaldades mägismaa lairdi “ võiks võtta kui “Võõramaalase” fanfictioni. Noh samas on ka hulk teisi täpselt samasuguseid ajarännu romantikaid, kus tänapäevane neidis rändab mingil põhjusel minevikku, seksika šotlase sülle ja tema seal olek otsustab klanni tuleviku või sõjakäigu tulemuse või siis mis iganes kriisi antud hetkes.

Asjad, mis selles raamatus on natuke teistmoodi kui teistes sarnastes on see, et minevikku jõudes teavad olulised vastuvõtjad juba ette, et Evie on tulevikust ja vaid üksikud (kuigi olulised) kahtlevad tema jutus. Ning kuigi alguses on meie kangelanna paanikas, et ta peab koju tagasi saama, siis pärast “hingesugulasega” leppimist, ootab ta hoopis, et ta õed tema juurde minevikku tuleks. :) 

Mõte on ju selle loo taga hea, kuid kui see pole teie esimene ajaränd Šotimaale, siis ei paku see lugu teile mitte midagi erilist.

Puuvõõriku väljakul sajab alati lund

Raamat: It Always Snows on Mistletoe Square by Ali McNamara, tõlge Hels Kure (2025) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/242518897-puuv-riku-v-ljakul-sajab-alati-lund 

Lähenemas on jõulud, ent Elleʼi meeleolu on kõike muud kui pidulik. Talle on äsja osaks langenud valus reetmine, ta on kaotanud töö ja peab varsti välja kolima senisest kodust.

Kui temani jõuab ajalehekuulutus, mis tõotab lahendada nii töö- kui ka elukohaprobleemi, otsustab Elle eirata kuulutuse ebatavalist sõnastust, eriti aga veidrat nõuet, mille järgi peab edukas kandidaat armastama jõule. Elle nimelt jõule ei armasta – kohe üldse mitte.

Ta asub elama Puuvõõriku väljakul asuvasse ebatavalisse majja, kus tema ülesandeks saab üles kirjutada lood, mille talle igal õhtul jutustavad selle maja asukad: väärikas vanaproua ja tema värvikas majapidajanna. Ebatavaline on ka lugude jutustamisviis ja peagi hakkavad Elleʼi senised tõekspidamised koost pudenema. Koos majaelanike ja äsja kohatud šarmantse naabrimehe Beniga igal õhtul minevikuradadele rännates peab naine endalt ikka ja jälle küsima, mis on tõeline ja mis mitte ning kuhu see kõik välja viib.

Romance, History

Mida muud lugeda suvise kuumalaine ajal kui mitte jõululugu :).

Ali McNamara on tuntud oma uute alguste, maagiliste ja armsalt romantiliste lugude poolest, ning et lugu liialt roosa poleks, lisab ta alati killukese ajalugu, mis pole sugugi nii roosa.

Selles jõululoos, saavad siis kokku kaks jõulude ajal sündinud noort, kellel pole mitte vähematki aimu, et nad on seotud nende majadega, kuhu ühte on tööle nügitud ja teist maja rentima meelitatud. Neid vastu võtvad salapärased vanaprouad annavad kogu loole just selle vajaliku jõululooliku maagilise puudutuse, et muuta see lugu põnevaks. Ning need valitud hetked ajaloost, mida nad külastavad on väga hästi valitud, et omakorda lisada armastusele ja maagiale ka ajalooline tasand, täis tuntud nimesid ja raamatuid.
Tore lugemine, ja nagu autorgi oma lõpusõnas kirjutas, vahet ei ole, kuna seda lugeda, aga kui loete suvel, siis loodetavasti on ilus ilm. :)

Prince of Storms

Raamat: Prince of Storms by Kit Rocha (2026) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/243023320-prince-of-storms  Muistsed jumalad sünnivad taas ning astuvad võitlusse hirmuäratavate uute vaenlastega teoses Prince of Storms – Kit Rocha vastupandamatult tormilise polüamoorse fantaasiasarja kõuekarjuvas finaalis, mis on tulvil poliitilisi intriige ja jumalikku sõjapidamist.

Pärast napilt eluga pääsemist astuvad kolm armastajat taas Krakeni pardale, otsustanud välja selgitada, kes püüdis neid röövida — ja miks. Teineteise keerulises embuses varjupaika leides seilavad veenümf Naia, armastusejumal Aleksi ja piraadikapten Einar tagasi jääkuningriiki. Kuid vaenlane, keda nad otsivad, peidab end sügaval kuninganna õukonnas. Ja reeturi petlik jäljerada viib ohuni, mis erineb kõigest, millega nad eales silmitsi seisnud on.

Kui see kolmik näeb pealt iidsete jõudude uut tõusu, kerkivad pinnale ka mälestused eelmisest elust. Naia ja Einar, avastades mõlemad enda kohta varjatud tõdesid, tõmmatakse kaasa minevikusidemesse, mis muudab nende praeguse olukorra veelgi keerulisemaks — ja paneb proovile nende ühise pühendumuse Aleksile.

Seistes vastamisi iidse vaenlasega, kes on igaühele neist sügavalt ja isiklikult liiga teinud, jääb neile vaid üks tee — selline, mis võib nõuda ülimat ohverdust. Kuid armastus on võimas relv ning saare iidne maagia peidab endas veel mõndagi saladust.

Fantasy, Romance

Kit Rocha raamatutest otsib lugeja põnevust, fantaasiat ja särisevat armastust, ning täpselt seda ka see raamat pakub.

Selles raamatus on siis peategelasteks Naia, Aleksi ja Einar, nümf (jumalanna), armastuse jumal, piraat (tormijumal). Nad peavad jääsaarel (mis meenutab oma olemuselt vägagi Islandit) välja selgitama, kes soovib neid tappa, mismoodi Naia saarega seotud on ja kes on Einar. Kuid kõigepealt saame taas kokku sarja “Bound to Fire and Steel” sarja tegelastega Ash, Zanya ja Sachi, ning teistega, kes kõik koos võitlesid suures sõjas Reeturi vastu. 

Kui õukonna asjad on selgeks räägitud ning otsustatud, kes seekord tule enda peale tõmbab on meie armastajatel lõpuks ometi aeg üksteisele tähelepanu pöörata, ning selleks, et kogu saar ei saaks teada, millega nad tegelevad, sest saar reageerib jõuliselt Naia emotsioonidele, tõmbab Aleksi nad unenäomulli.
Kui taas tagasi tavailma tullakse, on aeg, et Einar leiaks endas üles mälestused, mida Naia ja Aleksi teavad, et tal need olemas on ja Aleksi peab aru saama, et ta pole ajutine liige selles loos, vaid jääv lisa. Kuid ega seda siis niisama lihtsalt selgeks saa, selleks tuleb ikka surma piiril ära käia ja saarega sügavam side luua.

Nagu juba öeldud, on siin põnevat taustalugu, sügavat armastust, ning veriseid võitluseid. Äärmiselt põnev lugemine.

Ja isegi kui te pole lugenud sarja esimest osa “Daughter of Tides” (nagu ka mina polnud), siis pole hullu, sest autorid teevad läbi raamatu korraliku (kuid mitte tüütu) ülevaate sellest, mis toimus eelmistes osades, seega ei jää midagi segaseks, pigem tekitab tahtmist ka eelnevat lugeda. Nad on meistrid loomaks oma lugudele maailma, mis hakkab lugeja fantaasias elama, ning kõik tegelased ja nendevahelised suhted pole kunagi pastakast välja imetud, vaid hästi loomulikud ja kaasakiskuvad.

Autorid, kelle raamatud on tõeline nauding.

Hunditund

Raamat: Minnesota by Jo Nesbø, tõlge Riina Hanso (2025) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/245413860-hunditund 

Kui sul pole ei välimust, raha ega sarmi, tuleb konkurentidest kõvemini tööd rabada. Niisama lihtne see ongi. Järelikult Bob Oz rabab. Nii Minneapolise politseiuurijana kui ka naisi sebides.

Bob Oz ei anna iial alla. Isegi mitte siis, kui ta vägivallatsemise pärast uurimisest kõrvaldatakse. Kui relvakaubitseja Marco Dantet üritatakse tappa, ei lase Bob end vanemkomissari korraldustest heidutada. Juhtum äratab Bobis mälestuse, mille ta sooviks parema meelega kalevi alla jätta.

Thriller

“Hunditund” on kaasakiskuv politseidraama, mis võib üheaegselt tekitada nii vastikust kui ka kaastunnet. See jääb täpselt hetk enne seisma, kui sellest võiks saada kõhekrimi.

Nagu ka teised Nesbø raamatud, on ka see nii filmilik, et võid endalt mitmeid kordi küsida, kas ma olen seda juba ekraanil näinud. See meenutab näiteks “Telefoniputkat” või teisi selliseid kassi-hiire mängu põhiseid sarimõrvari filme. Ja täpselt nii nagu ühes korralikus krimis ikka, tutvustatakse lugejatele tegeliku paralast suhteliselt raamatu alguses, lihtsalt lugeja ei tea veel siis, et see on see, kes tegelikult nende tulistamiste taga on. Raamatu lõpus võid endalt täiesti küsida, kas tal oli õigus nendeks tegudeks, sest tema oli ka pidanud kogema julmust nende inimeste tegude pärast. Keegi pole ju kunagi üdini halb või üdini hea ja heast halva poole lükkavad meid hetked, kus meil tuleb valida andestuse ja kättemaksu vahel.
Lisaks krimile on siia põimitud ka natuke poliitikat, mis võib raamatu mõneme lugejale vastumeelseks muuta, kuid see on möödapääsmatu lisand, kui arvestada millest on jutt ja millisesse aega on Nesbø loo asetanud.
Suurepärane lugemine igatahes.

Exit Lane

Raamat: Exit Lane by Erika Veurink (2025) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/228062219-exit-lane 

Pärast lõpetamisjärgset autosõitu Iowa Cityst New York Citysse on Teddy ja Marin teineteisest saanud rohkem kui küllalt — nii palju, et sellest näib jätkuvat terveks ülejäänud eluks. Kuid see ei takista nende teedel ristumast järgmise kaheksa keerulise aasta jooksul, mida saadavad juhuslikud kohtumised ja Atlandi-ülesed külaskäigud, teekonnal, mis viib nad lõpuks tagasi täpselt sinna, kust kõik alguse sai.

Romance

See lühilugu oleks nagu klassikalise slow-burn armastusfilmi käsikiri.

Selles lühikeses loos on palju enam kui vaid kahe noore road-tripi lugu, millest sündis tutvus järgmiseks kaheksaks aastaks.
Teddy on imetlenud Marinit kaugelt kogu kooli aja, kuid neiul on alati olnud kallimad neiud/noormehed, seega on see pea ööpäeva pikkune autosõit nende esimene “kohtumine”. Neil on aega rääkida/vaielda paljudel teemadel, ja ühes on nad kindlad, mehe ja naise vahel ei saa olla sõprust. Nende vahel on tõmme, kuid nad on kindlad, et neil pole ühist tuleviku, seega “Oli tore sõit. Hüvasti!”

Aastaid hiljem kohtuvad nad juhuslikult ühes baaris ja siis teises ja laulavad koos karaoket ja saavad aru, et nad pole kellegi teisega kunagi end nii vabalt tundnud, kuid mehe ja naise vahelist sõprust pole olemas.
Kolleegid ju räägivad, saadavad sõnumeid, küsivad üksteiselt nõu, jagavad oma elu tähtsaid hetki. Võibolla päris mitte kõiki tähtsaid hetki, kuid enamust. Samas üks intiimne hetk …

Kopenhaagen on ju linn, kus armastus võib lõkkele lüüa, kuid samas võib üks ootamatu teade rikkuda ka aastaid hoogu võtnud suhte.

Kuid samas üks pikk autosõit talvisel teel, pealesunnitud öö ühises hotellitoas ning südamest kirjutatud sõnumid märkmikus võivad parandada aastate jooksul tekkinud haavad.
On ju nii filmilik lugu. 

Bury Our Bones in the Midnight Soil

Raamat: Bury Our Bones in the Midnight Soil by V.E. Schwab (2025) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/244382246-bury-our-bones-in-the-midnight-soil 

See on lugu näljast.

1532. Santo Domingo de la Calzada.

Noor tüdruk kasvab üles metsiku ja kavalana — tema ilu ületavad vaid tema unistused põgenemisest. Kuid María teab, et meeste mängudes saab ta olla vaid auhind või ettur. Kui üks kütkestav võõras pakub talle teistsugust teed, teeb María meeleheitliku valiku. Ta vannub, et ei kahetse midagi.

See on lugu armastusest.

1827. London.

Noor naine elab oma perekonna valdustes idüllilist, kuid eraldatud elu, kuni keelatud läheduse hetk viib selleni, et ta saadetakse Londonisse. Charlotte’i õrn süda ja näiliselt võimatud soovid pühitakse minema, kui ta saab kutse kaunilt leselt — kuid vabaduse hind osutub palju kõrgemaks, kui ta oleks osanud ette kujutada.

See on lugu vihast.

2019. Boston.

Ülikool pidi olema tema võimalus saada kellekski uueks. Seepärast kolis Alice poole maailma kaugusele, jättes oma vana elu seljataha. Kuid pärast enda jaoks täiesti ootamatut üheöösuhet, mis paneb teda kahtlema oma minevikus, olevikus ja tulevikus, sukeldub Alice vastuste… ja kättemaksu jahile.

See on lugu elust —

kuidas see lõpeb ja kuidas see algab.

Fantasy, Horror, Paranormal

Schwabi raamatud on alati kaasakiskuvad ja hingeminevad ning alati keskenduvad nad suhetele, keegi mängib alati kellegi eluga, tunnetega ja surmaga.
Seda raamatut võib ka iseloomustada nii - “Intervjuu vampiiriga” kohtub “Addie LaRue nähtamatu eluga”. On see, kes tahab olla öö elanik ja on see, kes on armastanud öö elaniku ning kahetseb oma valikut, ning siis on mängukann, kes on valel ajal vales kohas ning kes tõmmatakse ellu/surma, mida ta poleks kunagi valinud. Keegi mängib kellegi eluga, tõmbab teda edasi ja tagasi, ning ei lase tal elada tema valitud elu, vaid on alati kohal rikkumaks leitud õnneliku hetke. Ja lugeja saab sellest kõigest teada ühe tegelase meenutustest. 

See on lugu oma koha otsimisest, üksindusest, kahetsusest ja kinnisideedest. Kuid samas on see ka lugu armastusest, selle kõigis erinevates vormides.

Valge vaikus

Raamat: Hvítalogn / The Mysterious Case of the Missing Crime Writer (Helgi Trilogy #2) by Ragnar Jónasson, tõlge Piret Lemetti (2025) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/243250501-valge-vaikus 

Ühel talveõhtul läheb kaduma menukas krimiautor Elín S. Jónsdóttir.

Tema kadumise kohta ei ole mingeid vihjeid ja nooruke uurija Helgi on see, kelle õlule langeb juhtumi lahendamine enne, kui ajakirjandus sellest haisu ninna saab.

Naisele lähedasi inimesi – kirjastaja, raamatupidaja, pensionil kohtunik – küsitledes taipab mees, et Elíni elu polnud sugugi selline, nagu pealtnäha tundus. Tegelikult on tema minevik veel kummalisem kui ta raamatud.

Kuna kadunud krimikirjaniku juhtum muutub iga hetkega aina salapärasemaks, peab Helgi jätkama väga ootamatu elu saladuste lahtiharutamist ja samal ajal rinda pistma oma eraelu probleemidega.

Mystery Thriller

See on nii Jónassonilik kui ka klassikaline krimi.
Siin on mitu eraldi jooksvat lugu, mis saavad lõpus kokku, kuid samas jätavad ka otsad lahtiseks järgmiseks raamatuks.

Seda võib ka võtta nagu “Evelin Hugo seitse abikaasat” nordic noir versiooni :) 

Peategelasteks on seltskond kellest keegi ei räägi tõtt, kuni neil pole muud võimalust, kuid samas annavad nad teiste kohta vihjeid, et nood ei räägi tõtt. Siin on seda Islandile omast süngust, kuid samas on siin ka soojuse ja valguse otsimist.
See raamat läheb nii kiiresti, viis tundi ja raamat on loetud, ideaalne lugemine Islandile ja Islandilt lennates või siis kaheks päevaks rannalugemiseks. :) 

Jane Austeni selts

Raamat: The Jane Austen Society (Jane Austen Society #1) by Natalie Jenner, tõlge Elina Adamson (2021) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/57320807-jane-austeni-selts 

Vahetult pärast teist maailmasõda leiab Inglismaal väikeses Chawtoni külas üksteist kummaline punt mõttekaaslasi, kel on soov saata korda midagi tähelepanuväärset.

150 aastat tagasi oli Chawton Inglismaa ühe tähtsama kirjaniku Jane Austeni viimane kodukoht. Nüüd leiab sealt vaid paar tema kauget sugulast ja nende allakäiva mõisamajapidamise. Kui Austeni hääbuvat pärandit ähvardab oht, võtab väike, ent kirju seltskond kätte ja seab endale eesmärgi kaitsta nii Jane Austeni kodu kui ka tema pärandit. Lihttöölist, noort leske, kohalikku tohtrihärrat, filmitähte ja muid tegelasi seob armastus Austeni ja tema loomingu vastu. Igaüks neist peab sisevõitlust omaenda kaotusvalu ja läbielatud traumaga – keda on tabanud sõda, keda mõni ammusem tragöödia –, kuid nad kõik leiavad elujõudu ühisest eesmärgist asutada Jane Austeni selts.

Romance

Selle pealkirja järgi võiks arvata, et see võiks olla midagi sellist, nagu on film “Jane Austeni raamatuklubi”, kuid neid kahte seob ainult see tuntud ajalooliste armastusraamatute autor.
See lugu saab alguse vahetult enne teise maailmasõja algust, kui Chawtoni külakeses kohtuvad Austeni raamatute austaja ja külakeses elav põllumees, ning jätkub juba kümme aastat hiljem, kui sõda on läbi ning Austen aitab kokku viia kohaliku arsti, õpetaja, teenijatüdruku, põllumehe, filmitähe, oksjonipidaja ning Austeni kauge järglase.
Nad kõik on jõudnud Austeni raamatuteni väga erinevatel põhjustel ja nad kõik on leidnud neist raamatutest just endale vajaliku tuge. Nad on ühel nõul, et Austeni pärand ei tohiks lasta kaotsi minna vaid selle pärast, et tema viimane otsustava väega sugulane ei hooli tema kuulsusest, ning pigem laseks pärandil tolmuks pudeneda, kui et nõustuks turistide lubamisega oma maavaldustesse.
Ja kõige selle taustal on see ikkagi armastuslugu ja mitte ainult ühe paari vaid mitme paari armastuslugu. See lugu pole täis leegitsevat kirge, kuid ka vaikselt hõõguvad söed võivad lõpuks lõkkele lüüa ning raamatu lõpuks leiavad nag kõik selle, mis nende ellu rõõmu toob. 

Seda lugedes meenus mulle pidevalt Rebecca Romney “Jane Austeni raamaturiiul”, sest ka siin pole juttu vaid Austeni raamatutest vaid ka tema kaasaegsete autorite raamatutest ja raamatute väärtuse hindamisest ja vanadest raamatutest üldiselt.

See oli imelik, kuid samas ka huvitav lugemine.