„On üldtunnustatud tõde, et vallaline naine, kellel on palju armastusromaane, peab igatsema endale raamatupeikat.”
Zoe Knight, raskustes romantikakirjanik, on meestest lõplikult loobunud. Vähemalt… päriselus olevatest. Kunagi uskus ta õnnelikku lõppu, kuid nüüd leevendab ta üksindust kirjanduse parimate raamatupeikade abil – ja paremat meest kui Jane Austeni härra Darcy pole olemas. Seega kui ta satub ta ühte klassikalisse Londoni raamatupoodi ja vaidleb tüütult veetleva poeomaniku Nickiga, kes keeldub armastusromaane müümast, otsustab Zoe ta vabastada tolmukorra alla mattunud “Uhkus ja eelarvamus” eksemplarist, mis on jäetud ülemisele riiulile.
Aga see pole tavaline raamat.
Pärast raamatu joobnuna lugemist leiab Zoe end erakordsest olukorrast: ta on kogemata toonud härra Darcy pärismaailma. Nüüd seisab ta silmitsi mehega, keda ta on igavesti armastanud, ja mees on täpselt selline, nagu ta unistas. Ilus? Linnuke kirjas. Sünge? Linnuke kirjas. Räägib nagu oleks sõnaraamatu alla neelanud? Linnuke ja veel üks linnuke. Kuid isegi kogu oma regendiaegses täiuslikkuses – kas ta saab kunagi olla sama hea kui romaanis? Ja kui ta on siin, Zoe Londoni korteris, püüdes välja mõelda, kuidas dušši kasutada, siis mis saab kirjandusmaailmast, kust ta pärit on? Nick – viimane mees, kellega Zoe sooviks kunagi üldse koostööd teha – survestab teda saatma väljamõeldud Darcy tagasi oma loosse. Zoe peab enne, kui on liiga hilja, otsustama, mida ta õnnelikult lõpult tegelikult tahab.
Romance, Magical Realism
Omamoodi võiks seda raamatut võtta kui kummardust Meg Ryani rom-com filmidele nagu “Kate & Leopold”, “You Got Mail” ja ilmselt ka teistele, kuid eelkõige neile, sest selles raamatus on nii ajarändamist kui ka raamatupoe “draamat”. Ja siis meenus mulle ka üks Sherrilyn Kennyoni raamat (nime kahjuks ei mäleta), kus on iidne Kreeka jumal neetud raamatusse ja kui õige naine raamatu loeb, siis vabaneb ta raamatust kuuks ajaks ja täidab kõik oma lugeja soovid :). Ning siis oli siin ka “The Astral Library” moodi hetki.
See on siis lugu sellest, millest kirglikud lugejad on unistanud ilmselt aegade algusest peale: kui vaid saaks selle täiusliku mehe reaalsesse maailma tuua. :) Iseküsimus on, kas see raamatu lehekülgedel ideaalne tegelane oleks ideaalne ka reaalses elus, kuid see pole selle raamatu küsimus, siin on ikkagi tähtsam see, mis saab raamatust, kui tegelane on reaalses maailmas. Aga mis saaks siis, kui lugeja end hoopis raamatusse loeb?
Siin raamatus on tegelikult ära kasutatud kõik võimalikud romantika raamatutele omased teemad: vaenlastest armastajateks, üks hotellituba ja üks voodi, kohtumine ex-iga ja tema paika panemine, uuele algusele lükkamine, käepuudutus koos sädemetega, vaenlane osutub sõbranna/sõbra sugulaseks/parimaks sõbraks, armsad arusaamatused millest kasvab välja armumine, torisev kolleeg/naaber kellest saab suurim abiline ja toetaja, vanemate kaotusega kaasnev kurbus ja maailma mitteusaldamine … ja veel paljud teised, et siis armastusromaan armastusromaanidest.
Just selle pärast, et see oli selline “Checklist” raamat, siis kaotas ta minu silmis palju, kuna lugu liikus ühelt kližeelt teisele ilma, et lugu saaks loomulikult areneda ja lugejat kaasa haarata. Jah, raamatutest oli juttu palju, kuid ka see ei andnud sellele palju juurde. Kahju, sest mõte selle loo taga on ju tegelikult väga hea, kuid teostus käib üle kivide ja kändude.
Aga tegelikult ka, milline oli see esimene raamat, mille tegelast oleksite te tahtnud reaalsusesse tuua? Minu puhul oli esimene mr. Rochester ja loomulikult mõjutas seda ka palju Timothy Dalton BBC Jane Eyre sarjast, mida ma lapsepõlves nägin. Teine oleks “Krabati” raamatust Tonda, kusjuures ma ei kujutanud teda isegi ette milline ta välja nägi, pigem tahtsin ma teda nii väga elus hoida.
