2020

Artemiz's 2021 book montage

The Book of Life
Tappev külm


Artemiz's favorite books »

reede, 18. juuni 2021

Lohutu

Raamat: The Unconsoled by Kazuo Ishiguro, tõlge Aet Varik (2021) Varrak, RR, A Hinne: C++ Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/57664286-lohutu   

Nimekas pianist Ryder saabub Kesk-Euroopa linna, kus tema hotellituba osutub ta poisipõlve magamistoaks Inglismaal, ning tasapisi hakkab talle meenuma, et portjee tütar ja tütrepoeg on tema naine ja (kasu)poeg. Nii portjee, hotelli juhataja kui ka viimase poeg, nagu ka terve hulk teisi linnakodanikke, ründavad pianisti kõikvõimalike tungivate isiklike palvetega, külastuse ametlikku ajakava talle aga ei näidatagi ning banketile viiakse ta hommikumantlis ja toatuhvlites.


Linnas valitseb kriis, sest kultuurielu peamine tugisammas tšellist Christoff, kelle ümber linna kunstieliit oma elu on keerlema pannud, pole nende usaldust õigustanud. Tuleb leida uus iidol ning sellega on mingil salapärasel moel seotud kogu linnarahva õnn ja hea käekäik. Selgub, et linna tuntuim joodik Brodsky on kunagi olnud dirigent ning tema mainet püütakse taastada, hoides teda kainena ning näidates teda linnarahvale auväärt seltskonnas – see üritus peakski tipnema Ryderi esinemisega, kusjuures orkestrit juhatab Brodsky.


See Kazuo Ishiguro 1995. aastal ilmunud romaan on kriitikuid ühtaegu vaimustanud ja nörritanud. Kindlasti on see omaette maailm, kus välised olud ja sündmused võivad igapäevaelust päris palju erineda, kuid seda täpsemalt on kaardistatud mõtete ja tunnete unenäolisi maastikke.

Fiction, Fantasy, Magical Realsim


See on raamat, millest on raske kirjutada, või isegi seletada, millest see raamat on, kuid samas on mõtteid, millega saaks anda vihjeid, et seletada, kuidas mina seda lugesin, milliseid emotsioone see raamat minus tekitas.


Eelkõige on kogu see lugu nagu väga realistlik unenägu peale väga rikkaliku õhtusööki, mis söödi liiga hilja ja magama jäämise ajaks pole toidu seedimine veel lõppenud, seega teeb aju seedimise kõrvale ületunnitööd ning saadab magaja unereaalsusesse segaseid kuid samas tuttavaid hetki, kohti, stseene, inimesi, kuhjates üksteise otsa asjad, mis ei tohiks koos olla. Selline tüüpiline unenägu millest ärgates pole sa mitte puhanud vaid väsinumgi veel kui magama minnes. Kuid see pole ainult unenägu.


See on ka vägagi Juan Rulfo “Pedro Pàramo” taoline “mõistulugu”, kus tegelikult ei saagi aru, kas tegu on mälestusega, reaalsusega või fantaasiaga, kas tegelased on elus või surnud, kas nad räägivad elusatega või vaimudega, kas linn kus nad on on reaalne linn või linn kuhu nad jõuavad teises elus. Maagiline realism, mida ei peagi mõistma täpselt nii nagu teine lugeja seda mõistab.


Ja kui see veel ei ole teil arusaamist sellest raamatust segadust tekitanud, siis lisage siia veel “Alice imedemaal” koos tegelastega, kes pidevalt kuhugi kiirustavad, ning kellel on pidevalt peategelasele mingi palve või nõue või lõppematu heietus või etteheide rääkida. Lugedes võib iga tegelase peale mingi hetk tõsiselt tigedaks saada või siis neile hingest kaasa tunda või pead raputada ja küsida, kust see siis nüüd tuli ja miks.


Võiks ka öelda, et see on lugu perekonnast/inimsuhetest, kuidas lapsi mõjutab vanemate käitumine, kuidas vanemad mõjutavad oma lootustega/soovidega laste käitumist. Ja inimeste omavahelises suhtlemises, kui palju meid mõjutab see kui “kuulus” keegi on, kui palju meil võib sellest tuntud nimest kasu olla, kuidas me võime oma lootuse kellegi peale panna ilma et meil oleks tegelikult põhjust selle inimese peale loota ning meie lootus võib neile üllatusena tulla. Kõik see pidev asjatamine ja pidev lootmine ja “väikeste” heategude küsimine ajas hulluks nii peategelase kui ka minu lugejana, sest iga uus küünarnukist haaraja lõi eelneva loo totaalselt segamini. 


See ei ole kerge raamat, kaugeltki mitte, kuid samas pole ta ka raske raamat (kui reaalset füüsilist raskust ei arvesta :)). Ma usun, et nii mõnigi paneb raamatu peale paari peatükki kinni ja ei ava seda enam kunagi, mõni teine annab hiljem alla, kuid samas on kindlasti ka neid, kes peavad lõpuni vastu, nagu mina, sest ma lihtsalt tahtsin teada milline on selle loo lõpptulemus, või kas siin üldse on lõpptulemust.


Nii imelik kui see ka pole, siis see ärritav raamat mulle isegi meeldis, omamoodi.


laupäev, 12. juuni 2021

Death and Croissants

Raamat: Death and Croissants (A Follet Valley Mystery #1) by Ian Moore (2021) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/57795167-death-and-croissants   

Richard on keskealine inglane, kes juhib Loire orus, Val de Follet nimelises väljamõeldud külakeses B&B’d. Richardiga ei juhtu kunagi midagi, ning see on ka täpselt nii nagu talle meeldib.


Kuid siis, ühel päeval, kaob üks tema külalistest, jättes maha vaid verise käejälje tapeedile. Ja teine külaline, eksootiline Valérie, veenab Richardit temaga ühinema kadumise uurimises.


Richard jääb oimetuks kaasreisijaks otsingutel, kuni asjad muutuvad tõsisks ning keegi tapab Ava Gardneri, ühe tema armastatud kanadest … ja teise mehe kanadega juba ei jamata!

Criminal Mystery, Comedy


Richard, endine kinematograafia õppeõud, kolis pärast ülikoolist lahkumist koos naisega Prantsusmaale, avasid boutique hotelli … kuid siis muutus elu ta abikaasa jaoks liiga igavaks, seega läks ta tagasi Inglismaale, Richard jäi aga sinna, pidas vaiksel seda tüütut väikest majutusasutust ja vabal ajal vaatas juba upmandat korda oma lemmik filme. Kuigi ta leiab, et kõik kes ööbivad tema boutique hotellis on tüütud ja hädaldavad, kuid ta toob neile nende tassi kohvi ja praemunad ning teeb nende eest broneeringuid ümbruskonna turismilõksudele, meeldib talle siiski ta rahulik elu.


Ja siis, ühel päeval, kui söögitoas ootab üks itaalia noorpaar kannatamatult oma kohvi, tuleb trepist alla võluv prantslanna koos oma koeraga (kuigi tema hotell pole lemmikloomasõbralik) ja majapidajanna teatab, et üks külaline on ilma maksmata lahkunud ja lisaks ka seinale verise käejälje jätnud. Ning ongi alanud sündmused, mis Richardi rahulikku elu muuta ähvardavad. Esialgu ta ei näe mingit põhjust, miks ta peaks otsima kedagi vaid selle pärast, et ta tema tapeedi on rikkunud ning prügikasti katkised prillid jätnud … kuid siis tapab keegi ühe diiva tema kanakarjast ja seda ta niiviisi jätta ei saa.


Sellesse loose on segatud tegelased kõrvallinnakesest (mis kohalike elanike arvates on sama kaugel kui kuu), Itaaliast, konkureerivast boutique hotellist, maffiast, Richardi perekonnast…


Kui raamatu algus oli aeglane ja võib ka öelda, et tiba igav, siis peagi läheb lugu põnevaks ja naljakaks. See müsteerium on väga andekalt kokku pandud, mängides filmiklassikaga, arusaamatustega, eeldustega ning salakavalate naistega :). Et siis itsitad ja püüad ära tabada, kas kadunud on kadunud, surnud on ikka surnud ja kas tead, millisest klassikalisest filmist on see või teine viide.


Hea lugemine!


teisipäev, 8. juuni 2021

Hingemurdja

Raamat: Der Seelenbrecher by Sebastian Fitzek, tõlge Arne Nielsen (2021) ER, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/58106300-hingemurdja   

Füüsiliselt terved, kuid sisemiselt täiesti murtud. Neid ei vägistatud. Neid ei jälitatud. Neid ei surmatud. Nendega juhtus midagi palju hullemat … Kolm naist, kõik noored, ilusad ja elurõõmsad, kadusid jäljetult. Pärast nädalapikkust vangistust psühhopaadi käes, keda ajakirjanduses on hakatud kutsuma Hingemurdjaks, ilmuvad naised uuesti välja ja on psüühiliselt täiesti murtud – justkui elusalt maetud omaenda kehasse. Veidi enne jõule muutub Hingemurdja uuesti aktiivseks – luksuslikus psühhiaatriakliinikus.


Aastaid hiljem uurivad tudengid üht haiguslugu. Neid juhendab professor, kes näib ka ise olevat seotud mingi tumeda saladusega. Ei kulu palju aega, kuni ka tudengid on mässitud õudse loo hirmutavasse keerisesse.


Tormi tõttu muust maailmast ära lõigatud vaimuhaigla, rahutuks tegevad teated mehest, kes naisi hingeliselt murrab, ja keskne tegelaskuju, kes ei mäleta midagi endast ega oma minevikust. See kõik kuulub Sebastian Fitzeki uude haaravasse põnevikku, mis pole mõeldud nõrganärvilistele.

Thriller, Mystery


Wow, see triller on nii segane, kuid samas ka nii lihtne ja nii mitmekihiline.

Täpselt nagu professor ütleb oma katsealustele - lugege hästi tähelepanelikult - ja nagu üks patsientidest ütleb - ärge keskenduge valedele sõnadele.


Sellel lool on kaks algust - haigusloo algus ja eksperimendi algus. Aga äkki on mõlemad eksperimendid? Ja kas katsealused ikka teavad, mis mängus on? Või kes eksperimenti läbi viib? Ja millist tulemust oodatakse?


Kord juba lugema hakates on raske käest panna, ükskõik kui jaburaks lugu läheb, või kui õõvastavaks. Kogu selle kohutava loo taga on ju keegi, kes mängib nendega julma mängu. Ja nii ongi, et loed ja püüad mõista, kas kahtlustatakse õiget paharit või on nad asjast täiesti valesti aru saanud ja seetõttu ise oma elu ohtu seadnud. Siin on tähtsal kohal eelarvamused, stereotüübid ja probleemid mäluga.


Põnev lugemine!


esmaspäev, 7. juuni 2021

The Missing Sister

Raamat:
The Missing Sister (The Seven Sisters #7) by Lucinda Riley (2021)
Hinne: B
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/55856750-the-missing-sister   

Kuus D’Apliés õde on kõik läbinud oma juurte otsimise teekonna, kuid üks küsimus on ikka vastamata: kes ja kus on seitsmes õde?


Neil on vaid üks vihje - pilt tähekujulisest smaragdiga sõrmusest. Kadunud õe otsingud viivad neid üle kogu maailma - Uus Meremaalt Kanadasse, Inglismaale, Prantsusmaale ning Iirimaale, sidudes neid kõiki ülesandega, mis teeks neist lõpuks täiusliku pere.


Otsingute käigus toovad nad tasapisi päevavalgele loo armastusest, tugevusest ja ohverdusest, mis said alguse pea sada aastat tagasi, kui noor julge neiu riskis kõigega, et muuta teda ümbritsevat maailma.

History, Drama, Romance


Haa, see seitsmes raamat algab täpselt samamoodi nagu kõik eelnevad kuus raamatut - Ma mäletan täpselt, kus ma olin kui mu isa suri. Ma nägin kuidas ta kokku kukkus. 

Ja kui te nüüd küsite, Mida? Kuidas?, siis - see pole see isa :). 


Et siis Uus Meremaa, noor Mary-Kate meenutab hetke, kui ta isa viinamarjapõõsaste vahel kokku kukkus. Nüüd on istanduses veel vaid Mary-Kate, sest vend on läinud praktikale istandusse Prantsusmaal ja ema on ette võtnud suure ringreisi mööda maailma.


Atlantises saavad Ally ja Mia kadunud õe kohta teada kolm asja - tema nimi on Mary, ta on hetkel Uus Meremaal ja tal on sõrmus, mille keskel on smaragd ja seda ümbritsevad tähekujuliselt seitse teemanti. CeCe on Uus Meremaale kõige lähemal seega saadetakse ta sinna, et leida Mary ja näha tema sõrmust. Kuid kõik polegi nii lihtne, muidu ei saaks ju sellest kaheksasada lehekülge kirjutada :). 


Otsingud liiguvadki ühelt mandrilt teisele ja otsingutest võtavad osa kõik õed, kasutades ära oma asukohta, et keegi neist ei peaks liiga kaugele minema. Kuid need otsingud hirmutavad Maryt, keda nad “jälitavad”, sest temal oma ajalugu “kadunud õega” ja enne kui tema pole oma hirme leevendanud ja tüdrukud talle oma kontaktiotsimise põhjust seletanud, mängivad nad kassi-hiire mängu.


Mary, kes on üle kolmekümne seitsme aasta taas Uus Meremaalt lahkunud, püüab välja selgitada, mis on saanud neist meestest, kes temast kolmkümmend seitse aasta tagasi Iirimaale maha jäid või ta sealt minema hirmutasid. Ja samuti loeb ta lõpuks päevikut, mis talle anti nelikümmend kuus aastat tagasi. Kuid see ei seleta ikkagi, miks ta kolmkümmend seitse aasta tagasi Iirimaalt tagasi vaatamata põgenes, ütlemata kellelegi oma suurest perest kuhu ja miks ta läheb.


Ja niiviisi ta siis alustabki Iirimaale tagasi jõudes, peale kolmekümmet seitset aasta, vanade tuttavate ja pereliikmete otsimist. Tasapisi leitakse kõik, selgitatakse korduvalt, miks ja kuhu Mary lahkus. Kõik on rõõmsad, infot tuleb üha juurde, vaaremad saavad ka oma loo ära rääkida ja õed saavad lõpuks sõrmust näha.


Kuid meil on ju kaks Maryt, ema ja tütar. Kumb on siis see kadunud õde, keda Pa Salt kuidagi ei leidnud ja kuidas tema on Pa Saltiga seotud?


Iseenesest põnev lugu, kuid mitte nii põnev, kui olid eelmised kuus raamatut ja seda lugu lugedes, ei hoidnud ma pidevalt Wikipediat käepärast. Ja seekord oli siin liigagi palju asju, mis mind tõsiselt ärritasid. Ilmselt on see imelik 2020 ka sellele raamatule oma jälje jätnud. Kuid üks asi on kindel, et selle asemel, et vastata eelmiste raamatute jooksul tekkinud küsimustele, tõstatab see raamat veelgi rohkem küsimusi, mis peaks kõik saama vastused kaheksandas, Pa Salti raamatus.


Hea, kuid mitte nii hea kui eelmised raamatud, vähemalt minu jaoks mitte.


reede, 28. mai 2021

The Lost for Words Bookshop

Raamat: The Lost for Words Bookshop by Stephanie Butland (2017) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/38122541-the-lost-for-words-bookshop   

Loveday Cardew eelistab raamatuid inimestele. Kui vaatad tähelepanelikult, võid märgata nii mõnegi tema lemmikraamatu esimest lauset tätoveeritud ta kehale. Kui on asju, mida Loveday ei näita teile mitte kunagi. Tema peidupaika - raamatupoodi, kus ta töötab - tuleb luuletaja, kallim ning kolm kahtlast saadetist. Keegi on ta salapärasest minevikust teada saanud. Kas Loveday elab üle oma enda südantlõhestavad saladused?

Drama, Thriller, Romance


Üks järjekordne raamat raamatupoest ja inimestest kellele meeldivad raamatud, kuid see pole sugugi mitte selline raamatupoe raamat, mida saaks mõõta nende tüüpiliste punktide järgi, mida ma eelmise raamatupoe raamatu juures välja tõin.


See raamatupoe raamat on draama ja triller. Siin ei saa keegi pärandust mida ta tegelikult ei taha ja enne kui jõutakse lõpuni, et jaga peategelane oma raamatuteadmisi kõigile, kes kuulda ei taha, vaid saab üle oma paanikahäirest, hakkab vastu ahistajale ning seisab silmitsi oma valusa minevikuga.


Peategelane, kolmekümnendate alguses Loveday on lapsepõlves läbi elanud midagi, mida õnneks enamik meist ei koge. Kuigi tema pole süüdi selles, mis toimus, on talle (tema arust) siiski märk külge jäänud, ning üks tema suurimaid hirme on see, et keegi minevikust ta ära tunneb ja ka teistele toimunust räägib. Lisaks sellele suurele hirmule ei meeldi talle tähelepanu keskmes olla, ta ei kannata inimestega lähikontakti, kui ta ise pole seda alustanud ning isegi kui tal on suhteid, ei lase ta neil paarist kohtumisest kaugemale minna, sest ta ei näe end tulevikus kellegiga koos.


Et ta ei unustaks asju, mis on tähtsad, on ta oma lemmikraamatute esimese lause oma kehale jäädvustanud. Mõned neist raamatutest on tuttavad, enamust pole ma kuulnudki. Lisaks sellele, et raamatud on ta pelgupaik, on ta ka oma mõtteid paberile pannud, vabavärsina. Üks kaotatud/leitud luuleraamat viib ta kokku vabakutselise mustkunstnikuga, kes veab ka kohalikus pubis avatud mikri luuleõhtuid.


Kuigi Loveday ei ole inimene, kes endale sõpru koguks või üldse uute inimestega kohtuda tahaks (tal on piisavalt halbu kogemusi, et ta pigem hoiab omaette) siis ei lase saatus (loe: autor) tal siiski päris üksi jääda. Saatus lihtsalt ei tee sellest loost liiga lihtsat armastuslugu, seega kui tundub et kõik läheb juba liiga hästi, tuuakse sisse segajad- saladuslikud saadetised, paanikahood, austajad, kes ei lepi sellega, et kõik ei lähe nii nagu nemad tahavad.


Ja see pole vaid Loveday elu ebamugava ja mugava vahel, siin on ka seletus sellele, miks ta selline on, mis oli see, mis elurõõmsast ja vanemaid armastavast lapsest tegi selle halli hiirekese, kes tõsiselt arvab/loodab, et ta on nähtamatu. Ma ei saa aru, miks ta nii väga kardab, et teised teavad, mis juhtus, aga ma ei saagi teada kuidas inimaju sellises situatsioonis võiks töötada, sest ma pole ise midagi sellist kogenud. Aga seda lugedes meenus mulle üks LifeUncut podcasti episood, kus oli teemaks koduvägivald, mis lõppeb kõige halvemal moel.


Et siis, kui ma selle raamatu lugemiseks valisin, siis ma ootasin, et tegu on ühe tavalise raamatupoe raamatuga, kuid see polnud nii. Algus oli imelik, tiba igav ja tiba võõrastav, sest ma pole ise üldse luule inimene, kuid mida kaugemale lugu läks, seda huvitavamaks ja ebatüüpilisemaks. 


See oli üks väga põnev raamat.


esmaspäev, 24. mai 2021

Härra Malcolmi nimekiri

Raamat: Mr. Malcolm’s List by Suzanne Allain, tõlge Piret Lemetti (2021) ER, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/58038687-h-rra-malcolmi-nimekiri   

Kõrgeauline, üle mõistuse nägus, üle mõistuse heal järjel ja ehk endast õige pisut liiga heal arvamusel olev härra Malcolm otsib naist – aga mitte suvalist naist. Mees on end relvastanud nimekirjaga, mis sisaldab kõiki neid ideaalseid omadusi, mida ta oma tulevaselt kaasalt ootab.

Selina, vaesevõitu vikaari tütar, on üliväga elevil, kui sõbranna Julia ta Londonisse külla kutsub. Kuna Selina ja mehe vahel tekib silmapilk tõmme, punnib ta esialgu vastu, aga kui härra Malcolm hakkabki teda oma kättesaamatute standarditega kõrvutama, otsustab neiu, et mehele tuleks pisut nina pihta anda. 

Romance, History, Humor 


Hahaha, võtke Jane Austeni Emma ja Northanger Abbey ning Ukus ja tunded, ning saategi selle raamatu, sest siin on austenlikku huumorit, talle omaseid karaktereid ja tänapäevast eneseteadlikust. Autor on oma kangelasi vaid minimaalselt kirjeldanud, juuste ja silmade värvi, ning kehaehitust, seega kõige muu jaoks saavad lugejad oma fantaasiat kasutada.


Kogu see humoorikas, austenlik segadus saab alguse sellest, kui üks enesekeskne neiu solvub hooaja kõige ahvatlevama vallalise härrasmehe peale, sest too oli teda korra ooperisse kutsunud ja pärast seda unustanud. Julia saatis oma nõbu Cassie asja uurima, ning see mida Cassie talle välja lobiseb, ajab Julia harja punaseks ning neiu vannub kättemaksu. 


Seega astub lavale Selina, koolikaaslane, kelle Julia oma kättemaksu vankri ette rakendab. Kuid Selina ei taha olla tööriist, eriti pärast seda kui ta herr Malcolmiga tutvub. Kuid Julia on järjekindel. Nalja jätkub pikemaks, sest kui esialgu on eesmärgiks kättemaks, siis mingi moment muutub eesmärgiks kahe armunu kooshoidmine, ning nagu Selina isegi ütleb “Ma arvan, et probleemiks pole mitte need, meie vastu plaane peavad, vaid pigem need, kes meid aidata üritavad,”.


Selline tüüpiline ajalooline armastuslugu, kuid samas ka mitte. Isegi kui ma lugesin raamatut teist korda, oli see ikkagi meelelahutuslik kuus tundi.


Ja kui rääkida filmist, mille filmimine lõppes aprillis - aasta tagasi anti teada, et filmis lööb kaasa Sam Heugan, kuid nüüd, kui filmimine on läbi, selgus et Sami pole, küll aga on Theo James a.k.a Sidney Parker :). 

The Swimmers

Raamat: The Swimmers by Marian Womack (2021) Hinne: C++ Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/53446850-the-swimmers   

See klaustofroobiline, kirjanduslik düstoopia toimub kuumal ja lopsakal Andaluusia maastikul.

Pärast globaalse soojenemise hävitustööd on siin tihedad junglid, imelikud loomad ning uued liigid. Sotsiaalne ebavõrdsus on kogu ühiskonna sassi ajanud, nüüd on see jagunenud pinnase elanikeks ning Ülemise Ringi elanikeks, kes elavad planeedi atmosfääri ääremail. Pinnase elanike seas on omakorda klassid tekkinud - tekhis on vanad perekonnad, kellel on kokkupuudet olnud inseneeridega, kes on ehitanud Tõkke, tohutu seina, mis hoiab plastikuga eostatud ookeani eemal. Neil on palju kõrgem seisus kui pigidel, nende teenritel.

Loo jutustaja on Pearl, noor tekhi, kelle veri on segunenud ka shuvani verega, seega on peab ta hakkama saama ühiskonna keerulises olukorras ning ühamuutuvas metsikus looduses. Hiljuti on läbi viidud Üleandmise seadus, mille põhjal on kõik pinnal elavad ‘võrdsed’, seega kui hakkavad toimuma radikaalsed terroriaktid, hakkab Pearl kahtlema kõiges, mida ta teadis enda ja teda ümbritseva maailma kohta.

Fiction, Fantasy, Dystopia 


Ujujad erineb kõigist neist teistest düstoopiatest, mida olen lugenud. Selles loos ei pea keegi teismeline maailma päästma, ega ole juhte, kes pigem hoiavad veel elus olevaid elanike hirmuvalitsuse all, kui et loobuks oma mugavast utoopilisest elust.


Seda lugu räägivad kaks tegelast - Pearl ja Arlo - kuid peamiselt on see siiski Pearli lugu. Pearl on teismeline, kes on kogu oma elu Maal elanud ja unistanud sellest, et võiks kord üles Ringile minna. Ta kuulub küll kõrgseltskonda, kuid kuna ta pere ei ole puhtalt ühte klassi kuuluv ja ta isa sooritas enesetapu, siis ei aita ka kasuisa rikkus neid Ringile. Pearl saadetakse õppima midagi, mida mina nimetaks infoteaduseks ning temast saab arhivaar. Arlo on sündinud Ringil, ta on paar korda Maal käinud, ning nüüd on ta vanemad talle abikaasaks valinud Maa tüdruku, Pearli. 


See Maa millel Pearl ja tema pere elavad ei ole see Maa mida meie tunneme. See Maa on olnud mingi hetk puhas kõrb, kus kõik loodus on hävitatud ja mered on reostatud. Kuid siis mingi “ime” läbi hakkasid tekkima rohelised alad. Esimese ala tekkimisest sai alguse ajastu, mida tuntakse kui Rohelise talve järgne ajastu. See uus roheline ei ole aga selline nagu meile tuntud roheline. Taimed võivadki meile tuttavad olla, kuid nad on palju suuremad ja palju elavamad, ning metsa ligidusse minnes on parem matšeete käepärast hoida, sest iial ei tea, kes või mis metsast välja tuleb, inimese kaasa kisub, alla neelab, limaga katab, surnuks kägistab … ühesõnaga, mets on muutunud karnivoriks ja ka loomad, kes kunagi olid väikesed nunnud lemmikud, võivad nüüd olla suured, neoonvärvilised ja kiskjalised.  Pearl on üles kasvanud kolme uskumust kuulates - väike lennuvõimeline ja telepaatiline pühak, valge leedi, kes tõi rohelise talve ja kolm õde, kelle järgi on loodud erinevad ühiskonna kastid.


Arlo, kes aga on Ringil õppinud praktilisi aineid ja jälginud maal toimuvat teisest vaatevinklist, teab mis on tegelikult see roheline valgus, mis aegajalt kogu maakera katab, teab, kust tulevad need mutanteerunud loomad, teab ka seda, mis saab neist Pinnase elanikest, kes suure tseremooniaga Ringile saadetakse. Kuid ta ei tea, mismoodi tegelikult see roheline valgus Maad mõjutab, ta ei tea, kuidas Pinnase elanikud oma eluga hakkama saavad, seda Ringil ei räägita, see Ringi ei huvita.


Kui Pearl ja Arlo oma mesinädalaid veedavad, siis nad jagavad üksteisega oma teadmisi ja loomulikult ei saa see kõik ilma konfliktita lõppeda.


Pearli ja Arlo mälestused/mõtted esitatakse lugejatele vaheldumisi, seega saab lugeja jupphaaval teada, mis on toimunud, miks on toimunud ning mis ees ootamas on. Nende seletused Maa olukorrast tollel hetkel panevad tahtmatult mõtlema Maa olukorrast praegu, sest see seis selles kauges tulevikus on ju meie praeguse tegevuse tulemus. Ega meri ju iseenesest plastmassi jääkide alla ei mattu ja maa ju ise niisama kõrbeks ei muutu. Inimestevahelised suhted on jäänud ikka samaks, on need keda peetakse teistest kõrgemaks ja need keda alamaks, isegi kui ainus põhjus oma nina püstiajamiseks on elamiskoht, mitte aga tegelikud teadmised, inimesed jäävad ikka käibevahendiks, mida kasutatakse vastavalt vajadusele.


Lugedes meenuvad mitmed düstoopilised raamatud, milles on ka kasutatud ühte või teist ideed, kuid samas on siin ka palju uut ja põnevat. Just see, et see lugu on nii teistsugune kui viimaste aastat düstoopiad, teebki sellest huvitava lugemise.


esmaspäev, 17. mai 2021

Tuhast tõustes

Raamat: Tuhast tõustes (Mõni õhtu romantikat #13) by Heli Künnapas (2021) HeliKirjastus, RR, A Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/57335757-tuhast-t-ustes  

Pärast mehe surma paar aastat tagasi jäi Sandra üksinda kaht last kasvatama. Töö sekretärina aitab küll igapäevaelu eest tasuda, kuid naisel tuleb pidevalt kalkuleerida, kuidas hakkama saada. Elu ei tee kergemaks teadmine, et mehe vend Karmo lõpetas pärast matuseid Sandraga suhtlemise, kuna uskus, et naine ei leinanud piisavalt.


Mis juhtub siis, kui ettevõtet, kus Sandra töötab, tabab koondamiste laine?


Kui keeruliseks muutuvad olud, kui samal ajal ilmub välja aastaid eemal olnud Karmo?


Kas Sandra saab hakkama sellega, et taas tuhast tõusta, kui kõik tema ümber muutub üha keerulisemaks?

Drama, Romance


“Tuhast tõustes” on lühilugu, mida võib ka võtta kui eneseabi või inspiratsiooni saamise raamatut.

Algus on must masendus, mis peatükk peatükk haaval hakkab helgemaks ja selgemaks minema. Abiks on inspiratsiooni pakkuv raamat ja ka inimesed, kes kadusid peategelase kõrvalt tema kõige raskemal hetkel.

Lugedes seda lühilugu meenus mulle üks teine lühilugu - “Forty Wonderful” Adriana Trigiani, mis kuulub kogumikku “The Book Lovers’ Appreciation Society”, kus peategelane hakkab hommikuti jooksma pärast neljakümnendat sünnipäeva, kui kena võõras talle rongis komplimendi teeb ja räägib, miks tema hommikuti jooksmas käib.


Seda võiks võtta kui biblioteraapaia raamatut, mis võiks ka teistele abikäe anda ja august välja tõmmata.

Hea lühike lugemine.


The lost and Found Bookshop

Raamat: The lost and Found Bookshop by Susan Wiggs (2020) Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/50667311-the-lost-and-found-bookshop   

Kõige jaoks on olemas raamat …

Kuskil suures universumi raamatukogus, nagu Natalie sellest mõtleb, on olemas raamat täpselt sellest, mille pärast sa hetkel muretsed.


Kohutava tragöödia järel saab Natalie Harper oma emalt päranduseks kena, kuid sügaval võlgades oleva raamatupoe San Franciscos. Samuti saab temast vanaisa, Andrew hooldaja, kes on ta ainus elav sugulane - kui mitte arvestada ta seelikuküttist isa.


Kuid see torisev heasüdamlik Andrew on hakanud näitama languse märke. Natalie arvab, et kõige parem oleks vanaisa saata hooldekodusse, kus ta saaks just seda ravi mis vaja. Selleks aga, et hooldekodu eest tasuda, plaanib ta selle ajaloolisel Predita tänaval oleva raamatupoe kinni panna ja ning laguneva kuid väärtusliku maja maha müüa. Aga on üks probleem - maja kuulub vanaisale, ning tema keeldub maja müümast. Natalie armastab oma vanaisa ja on valmis tegema mida iganes, et vanaisa õnnelik oleks. Pealegi armastab ta ka ise poodi ning raamatud pakuvad talle lohutust teda hõlmavas leinas.


Natalie kolib poe kohal olevasse korterisse ning täites oma ema viimase soovi, palkab majale vajalikku remonti tegema Peach Gallagheri. Peachi tütrest, Dorothyst, saab poekese püsiklient, ning üheskoos Nataliega loevad nad raamatuid, kuni isa töötab.


Natalie üllatuseks hakkab ta kurbus lahtuma ning ta elu saab uue suuna, uusi kontakte. Remondi käigus ilmuvad maja seintest peidetud aarded, mis viivad ta lähemale perekonna saladustele ja ta oma tulevikule.

Drama, Romance, 


Mis on ühist kõigil neil raamatutel, kus on juttu raamatupoest?

  • Uus omanik ei ole sellest “sülle kukkunud õnnest” väga huvitatud
  • Maja, kus raamatupood asub, vajab remonti
  • Peategelane teab palju raamatutest ja oskab raamatuid lugejatele soovitada
  • Lisaks raamatupoele leiab peategelane endale ka ootamatult armastuse


Kas pole nii. Enamus raamatupoe raamatutest katab neid nelja punkti. Ka see raamat pole erand.


Kaotatud ja leitud raamatupood asub San Franciscos, ajaloolises piirkonnas, majas mis elas üle 1906 aasta maavärina ja tulekahju. Enne kui siin avati raamatupood, müüdi siin trükimasinaid ja enne seda oli siin ravimikauplus ning enne seda, maavärina ajal oli see külalistemaja (loe: bordell). Alates ravimikauplusest on maja olnud ühe pere omanduses (kuigi väidetavalt töötas ka eelmise põlvkonna liige samas majas). Ja nüüd, noorim põlvkond, Natalie, on San Franciscost lahkunud, et töötada kindlal töökohal, kindla palgaga, kuid ta vihkab oma tööd ja ta töökaaslased vihkavad teda. Ja siis, kui ta saab ametikõrgenduse, korraldavad nad talle peo, kuhu kahjuks ei jõua ei ta ema ega ka poiss-sõber, sest neil on muud plaanid. Ja siis selgub, et tegelt oli neil siiski plaan teda üllatada ja kohale tulla, poiss-sõbra lennukiga.


Nüüd peab Natalie korraga hakkama saama kaotusega, vanaisaga, raamatupoe maksmata arvetega ning laguneva majaga. Sel hommikul kui ta otsustab tagasi minna oma kindla, igava, vihatud elu juurde, on ta auto poe eest ära viidud ja maja eest nutmast leiab ta meistrimees, kelle ta ema oli selleks hommikuks kohale kutsunud, et maja üle vaadata ja vajalike parandustega alustada.


Saage tuttavaks Peachiga. Ei see pole ta päris nimi vaid hüüdnimi, kuid ta on kuldsete kätega meistrimees, kes elab San Franciscos, et oma tütre lähedal olla, keda ta jagab oma ex-abikaasaga. Peach on ka muusik ja ta on palju raamatuid lugenud. Seega on neil Nataliga klapp, kuid Natalie teab, et Peach on abielus, seega …


Lisaks on siin veel ka kuulus lastekirjanik, kes on võlutud nii poest kui ka poepidajast ning ta oskab suurepäraselt laste hirmusid vähendada. Ning ka maja üllatab neid üha, tuues remondi käigus päevavalgele asju, mis kunagi ammu on kostiliste poolt seintesse peitnud.


Lõpptulemus on oodatav, ning selleni jõudmine on huvitav. Selles raamatus pole hääl ainult uuel poe omanikul vaid ka tema vanaisal ja meistrimehel. Kõigil neil on omad saladused, kahtlused, lootused, hirmud ja isegi kui esialgu tundub, et neil pole ühist tulevikku, siis hoolitseb saatus (loe: autor) selle eest, et kõik läheb täpselt nii nagu peab, isegi kui selleks on vaja maa rappuma panna.


Huvitav lugemine, isegi kui sisu on sarnane kõigi teiste raamatupoe raamatutega.


reede, 14. mai 2021

Sanditon

Raamat: Sanditon by Jane Austen, Kate Riordan, tõlge Pilleke Laarmann (1817, 2021) Heli, RR, A Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/57732136-sanditon   

“Sanditon” on Jane Austeni lõpetamata romaani põhjal valminud ajalooline romaan, mille peategelaseks on elurõõmus Charlotte Heywood. Ootamatu juhuse tõttu jõuab väikesest kohast pärit Charlotte mereäärsesse Sanditoni, millest peaks varsti saama ihaldusväärne kuurortlinn. Selleks käivad nii ehitustööd, kui planeeritakse ka erinevaid sündmusi ja muid viise, kuidas linn silmapaistvaks muuta. Sanditon on tüdruku senisest elukohast väga erinev ning avastamist ning imetlemist jätkub küllaga.


Varsti saab Charlotte üha rohkem osa rikaste ja kuulsate intriigidest ning võluva elu tumedamast poolest. Igal linnal on omad saladused, kuid Sanditonil tundub neid teistest veelgi enam olevat. Olulisele kohale tõuseb ka Charlotte suhe võluva ja salapärase Sidney Parkeriga, keda omakorda saadavad varjud, millega mees peab hakkama saama.

Samanimelise teleseriaali tõi ekraanidele hinnatud produtsent Andrew Davies. 

Fiction, Romance, 


Küsimus on selles, kas sari jõudis ekraanile enne raamatut või ilmus raamat enne sarja? Et siis, kas tegu on raamatu ekraniseeringuga või sarja publitseeringuga?


Tahtsin lugeda raamatut, kuna lootsin, et raamatus on midagi, mis sarja ei jõudnud, kuid tegelikkus on see, et raamat on sõna-sõnalt sarja moodi. Sarjas on isegi rohkem, sest visuaalselt saab rohkem pakkuda - suurepärased looduspildid, tegelaste emotsioonid, ajastukohased riided ja supelvagunid, pikem ja ohtlikum tagaajamine vankritega, põnevam kriketimäng rannas, ilusamad kaadrid ballisaalis, ning isegi see ainus ja tähtis suudlusstseen on ekraanil palju enamat, kui lihtsalt pea kummardamine ja suudlemine.


Selle raamatu kohta polegi palju midagi öelda. Kui olete sarja näinud, siis teate täpselt, kes on kes ja mis on mis ning miks juhtub üks või teine asi. Tõlge oleks võinud natuke parem olla, sest praegu on siin tiba liiga palju otsetõlget, mis pole ju vale, kuid ei sobi looga või ajastuga kokku. Kui pole sarja näinud, siis võib lugu isegi huvitav olla, kui aga olete sarja näinud ...