Practical Magic

Raamat: Practical Magic (Practival Magic #1) by Alice Hoffman (1995) Hinne: A Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/1281393.Practical_Magic 

Kui kaunid ja varaküpsed õed Sally ja Gillian Owens jäävad noores eas orvuks, saadetakse nad ühte väikesesse Massachusettsi linna, kus neid hakkavad kasvatama nende ekstsentrilised tädid. Tädid elavad juhuslikult kogu linna kõige süngemas ja kõhedust tekitavamas majas. Kui tüdrukud hakkavad üha enam tajuma oma tädide salapäraseid ja kohati hirmutavaid võimeid ning ka nende endi võimed hakkavad ilmnema, otsustavad õed oma kummalisest kasvatusest pääseda, sulandudes „normaalsesse“ ühiskonda.

Kuid mõlemad avastavad, et oma maagiast läbiimbunud mineviku eest pole võimalik põgeneda. Ja kui neid tabab häda – ähvardava koduõue kummituse näol –, peavad õed mitte ainult taas kokku tooma kolm põlvkonda Owensi suguvõsa naisi, vaid ka omaks võtma oma maagilised võimed kui kingituse ning võtme armastusest ja kirest tulvil tulevikku.

Fantasy, Romance

Kes siis poleks näinud filmi “Igapäevane nõiakunst”? Jah ma tean, et leidub ka neid, kes pole seda filmi näinud, kuid siiski, paljud siiski on. Ja seega kui ekraanile on peagi jõudmas teine film, on ju igati sobilik, et peaks lugema ära ka raamatu :).

Kuidas seda on kõige parem iseloomustada - kui olete näinud filmi, siis ärge otsige raamatust filmi ja kui olete lugenud raamatut, siis ärge otsige filmist raamatut. Kuigi film on tehtud raamatu ainetel, siis on filmitegijad kasutanud suuresti loomingulist vabadust. See selleks.

“Igapäevane nõiakunst” on lugu kahest õest, kes on pärast vanemate surma üles kasvanud oma tädide juures, kes lasid neil kasvada nii nagu nad tahtsid. Üks õdedest naudib kõike elul pakutavat, kuid satub pidevalt valede meeste otsa. Teine õde hoiab kinni reeglitest, armub, abiellub, kaotab mehe, elab koos oma tütardega eraldi tädidest. Sally tütred kasvavad reeglite järgi, kuid üks õdedest on ikkagi isepäisem kui teine. Kui Gillian tuleb Sally juurde koos oma viimase abikaasaga, toob ta teadmatult endaga kaasa millegi, millest nad ei saa lahti ilma et nad tädidelt abi paluks.

Kui oled filmi näinud, siis tundub raamat olevat aeglane ja jääb kaugeks filmist, kuid nad ei peagi ju olema sõna sõnalt samad. Film puhutakse alati suuremaks ja põnevamaks, kuid raamat keskendub Sally elule, kasvatades Antoniat ja Kyliet, ning tema suhtele Sallyga. Kõik tähtsad asjad filmis on olemas ka raamatus, lihtsalt nad on natuke teisel kujul, olge lihtsalt kannatlikud.

Aeg tappa

Raamat: The Killing Time (Ali Dawson #2) by Elly Griffiths, tõlge Ivika Arumäe (2026) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/253595294-aeg-tappa 

Ali Dawson on uurija politseiüksuses, mis tegeleb nii vanade juhtumitega, et nende lahendamiseks tuleb vahel rännata kaugesse minevikku. Ajarännakud on aga nüüdseks keelatud – pärast seda, kui nende tehniline ekspert Serafina Jones jäi viktoriaanlikku Londonisse lõksu ega naasnud.

Et end rutiinsetest ülesannetest päästa, otsustab Ali uurida üht tänapäeva juhtumit – omavahel näiliselt seotud enesetappe, kus kõik ohvrid on noored mehed, kes on kõrgelt alla kukkunud. Ali kahtlustab, et surmad on seotud selgeltnägija Barry Poweriga, kes veenis mehi, et nad suudavad lennata. Ta läheb ühele Poweri etendusele, kus mees väidab end olevat kontaktis Serafina Jonesiga.

Kui Ali samal õhtul avastab, et tema kass Terry on kadunud, otsustab ta ajas tagasi minna just nii palju, et takistada Terryl avatud kassiluugist välja lipsata. See ohtlik plaan pöördub aga tema enda vastu – ja Ali satub taas Victoria ajastu Londonisse, kus kohtub Jonesi, Poweri ning salapärase Cain Templetoniga, kellega tal on varasemast ajarännakust veel lõpetamata asju …

Crime Mystery, Time Travel, History

Ali Dawsoni teine osa pakub nii põnevust kui ka huvitavaid ajaloolisi hetki. Seekord on siis pearõhk tegelastel, kes väidavad, et nad suudavad suhelda hingedega teispoolsusest ja suudavad lennata, ning julmadel mõrvadel, mis tunduvad olevat seotud Aliga.

Kui Ali kass Terry kaduma läheb, mõtleb ta, et see ei tohiks ju olla probleem, kui ta läheb tagasi vaid paar päeva, kuid kui ta on Jonesi juures taas Victoria aja Londonis (kes tuleb talle vastu Terry süles) selgub, et ajarännul on tehnikale lisaks tähtis osa ka emotsioonidel (kas see mitte ei meenuta teile üht teist vägagi tuntud ajarännu sarja :)).

Et siis jah, tegevus on nii olevikus kui minevikus, armastust jagub mõlemasse aega ja põnevust on igas peatükis.

Kui te olete need lugejad, kes püüavad ära aimata, kes on pahar, võimalikult ruttu, siis selles raamatus suudab autor teid lõa otsas hoid raamatu lõpuni.

Ootan põnevusega, kuidas Ali seiklused jätkuvad.

Ainsuse esimene isik

Raamat: 人称単数 [Ichininshō Tansū] by Haruki Murakami, tõlge Maret Nukke (2023) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/180711710-ainsuse-esimene-isik 

Nende kaante vahele on mahtunud kaheksa lugu, mis on jutustatud minategelaste suu läbi meenutusena kunagi ammu kogetud kummalistest juhtumistest. Need on ehmatavalt ausad pihtimused, mille läbivaks teemaks on armastus ja surm. Nagu Murakami raamatutes ikka, seob paljusid tegelasi armastus muusika vastu, olgu see klassika, džäss või popp. Lood balansseerivad reaalsuse ja ebareaalsuse piiril, kuid veidral kombel näivad usutavad, pannes lugeja kahtlema, et ehk võikski need olla tõestisündinud. Ent Murakami jätab meelega lahtiseks, kas tegemist võib olla kirjaniku enda mälestustega, mida ta on vürtsitanud eriskummaliste seikadega, või on need otsast lõpuni väljamõeldised. Ühes loos ütleb ta nii: „Me kõik kanname elus mingisuguseid maske. Sest ilma maskita pole selles karmis maailmas mu meelest üldse võimalik elada. Tegelikult võib deemoni maski taga peituda ingel ja ingli maski taga varjata end deemon. Pole võimalik olla lihtsalt üks või teine. Sest sellised me just olemegi. See ongi karneval.”

Fiction

Kui te olete varem lugenud midagi Murakamilt, siis te tunnete juba tema unenäolisi keerdkäike erinevatel teemadel. Ka selle raamatu lood on unenäolised keerdkäigud. Lugu võib alata ühel teemal, kuid lõppeda hoopis muust asjast uneledes. Iial ei või olla kindel, kas see lugu on täielik väljamõeldis või on sellel tõesti midagi pistmist Murakami enda eluga. Ta kirjutab nii erinevatel ja imelikel teemadel. Need võivad olla sügavalt isiklikud, melanhoolsed ja masendavad või siis arusaamatult sisutühjad kuid samas siiski lugemas hoidvad. See on Murakami.

The Mysterious Double Death of Honey Black

Raamat: The Mysterious Double Death of Honey Black (Hotel Hollywood #1) by Lisa Hall (2023) Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/153673801-the-mysterious-double-death-of-honey-black 

On aasta 2019 ja Lily Jones elab Los Angeleses oma unistuste elu. Või midagi sinnapoole. Kõik pole päris nii läinud, nagu ta kavandas, ning filmiprodutsendi asemel töötab ta koristajana luksuslikus Beverly Hillsi hotellis. Vähemalt saab ta töötada kuulsas Paul Williamsi sviidis – paigas, kus seitsekümmend aastat tagasi mõrvati jõhkralt Honey Black ning mida ümbritsevad sellest ajast peale kuulujutud ja sünge glamuur.

On aasta 1949 ja Honey Black on suure läbimurde lävel. Ta võis alustada Hicksville'i väikelinnast pärit maatüdrukuna, kuid nüüd on temast saanud staar. Ja Hollywoodil tasub valvel olla – miski ei suuda teda enam peatada!

Üks Hollywoodi mõrv...

Pärast juhuslikku peapõrutust leiab Lily end Hollywoodist, aastast 1949. Ta ei suuda seda uskuda. Nagu täitunud unenäos, liigub ta Tinseltowni kuulsuste ja suurkujude keskel. Nende hulgas on ka Honey Black...

Õudusega mõistab Lily, et näitlejannal on elada jäänud vaid kaks nädalat, enne kui ta mõrvatakse.

Kas just sellepärast sattuski Lily aastasse 1949?

Et leida mõrvar ja takistada teda enne, kui on liiga hilja?

Mystery, History

“Honey Blacki salapärane kahekordne surm” on ajarännuline ajalooline krimipõnevik/muhekrimi. Selline tüüpiline krimi, kus täiesti tavaline inimene, kes seekord tuleb tulevikust ja omab mõningast siseinfot, lahendab/hoiab ära tärkava filmitähekese mõrva. Isegi kui lugeja saab teada, kes oli see kes tähekest mõrvata püüdis ja miks ta seda tegi, siis täielikult jääb puutumata see, miks just tema pidid minevikku minema, et tähekese elu päästa (ja see, et ta on filmifänn ja tema emale meeldis see neidis, kes enne surma osales vaid ühes filmis taustanäitlejana ja ta ise otsib tööd Hollywoodis ja on lõpetanud Londonis filmiakadeemia, ei saa olla selleks põhjuseks) ja samuti jääb ka täielikult puutumata teema, mis muutub maailmas selle pärast, et Honey Black ellu jäi, sest ei ole ju võimalik, et midagi muutes midagi ei muutu!

Jah, selle loo taga on hea mõte, kuid minu jaoks jäi teostus nõrgaks, eriti kuna tegu on ajarännu looga, mida ei saa lihtsalt niisama kokku panna, krimilugu lahendada, peategelane tagasi tema oma aega tuua ja ongi kõik. Aga ikkagi, miks just tema, miks oli vaja päästa just see täheke, milliseid muutusi see endaga kaasa tõi … ja väike armastuslugu kõige muu taustal ei muuda ka seda lugu sugugi paremaks.

Seda oleks saanud palju paremaks teha.

Land

Raamat: Land by Maggie O’Farrell (2026) Hinne: A Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/241126782-land 

Lummav lugu lahusolekust, igatsusest, taastumisest ja ellujäämisest, kui perekond püüab pärast tragöödiat endale uue kodu rajada.

Atlandi ookeani poole sirutuval tuulisel poolsaarel töötavad Tomás ja tema tõrges poeg Liam hiiglasliku Ordnance Survey kaardistusprojekti heaks, mille eesmärk on koostada kogu Iirimaa kaart. Aasta on 1865 ning riigis, mida Suur näljahäda on alles hiljuti laastanud ja tühjendanud, ei ole see sugugi kerge ülesanne. Tomás on aga otsustanud, et tema kaardid jäädvustavad selle katastroofi.

Töö eest vastutavad Briti sõdurid peaksid iga hetk saabuma, eeldades, et töö on lõpetatud, kuid üks rahutu ja häiriv kohtumine metsatukas viib Tomási kursilt kõrvale. Tema elu ja tema perekonna elu ei ole pärast seda enam kunagi endine. Liamit hirmutab järsk muutus tema napisõnalises isas. Mis põhjustas Tomási sisemuses sellise mõra ning kuidas suudab kõigest kümneaastane Liam kaardistamise lõpule viia ja nad mõlemad koju tagasi tuua?

“Land” on lugu maetud varandusest, põimuvatest eludest, põlisest metsast, visalt püsivatest vaimudest, ühest erakordselt ustavast koerast ning sellest, kuidas nii maa kui ka ajaloo puhul ei kao miski päriselt kunagi.

Drama, History

Maggie O’Farrelli raamatud on sügavle hinge minevad ja maagilised ja lood perekondadest. Nii ka see uusim.

See on lugu ühest perest, mis sai alguse poisist, kes on üksi jäänud suures näljahädas, kes joonistab kaarte töömaja põrandale/seintele ja kes kohtub selles töömajas tüdrukuga, kes on samuti kaotanud oma pere näljahädas, kes saab hästi hakkama loomadega. 

Või siis algab see lugu tüdrukust, kes elab kindluses koos oma vanematega, üks neist on kohalik ja teine “rändaja” ja kes satub oma isa otsides allika juurde, kus ujuv kala küsib talt sõrmust, mille ta natuke eemal leidis. 

Või on see siis hoopis lugu õvedest, kellest üks tahab koos isaga minna maad mõõtma, teine otsustab preestriks hakata, kolmas tahaks, et ta pere ei laguneks ja neljas vaikib, kuid teeb kõik nii nagu vaja. Nende elus ei lähe pea midagi nii nagu nad loodavad ja lõpuks viivad nende elud neid lahku, ning isegi kui nad võiks uuesti kokku saada, ei ole see nende saatustes ette nähtud.

Siin on suurepärast, kuid vaesusest puretud Iirimaad, kus on oma kohta kaotamas rahvapärimused ja mida on üle võtmas risitusk ja Inglased. Siin on killuke Roomat ja Indiat ning paar aastat ka sisserändajate elu Kanadas. Neid osasid seob elanike armastus nende kodumaa vastu ja see kuidas neid mõjutab see maa, millel nad hetkel elavad. Kuskil pole lihtne, kuid neid mõjutab see, kus nad on alguse saanud. Lahkuda pole kerge, kuid tagasi pole ka kerge tulla.

See lugu ei ole lihtne lugeda, see rebib hinge ribadeks, mitte järsku ja korraga, vaid vähehaaval, tükk tüki haaval, kuni raamatu lõpuks võib juhtuda, et olete raamatupohmakas ja vajate kas lugemisest puhkust või midagi hoopis teistsugust.

Raamatu sissejuhatus annab ülevaate vaid loo algusest, siin on palju rohkem kui vaid hirmunud poeg ja segaduses isa.

Suurepärane raamat, kuid olge valmis pisarateks.

The Silkworm

Raamat: The Silkworm (Cormoran Strike #2) by Robert Galbraith (2014)  Hinne: A Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/218236293-the-silkworm 

Kui romaanikirjanik Owen Quine kaob jäljetult, pöördub tema abikaasa eradetektiiv Cormoran Strike'i poole. Esialgu arvab naine, et mees on lihtsalt mõneks päevaks omapäi ära läinud – nagu ta on ka varem teinud – ning palub Strike'il ta üles leida ja koju tuua.

Ent uurimise käigus saab Strike'ile kiiresti selgeks, et Quine'i kadumise taga peitub palju enamat, kui tema abikaasa oskas arvata. Kirjanik on äsja lõpetanud käsikirja, milles leidub mürgiseid ja hävitavaid portreesid peaaegu kõigist inimestest, keda ta tunneb. Kui romaan avaldataks, rikuks see paljude inimeste elu – seega leidub küllaga neid, kellel oleks põhjust ta igaveseks vaikima sundida.

Kui Quine leitakse kummalistel asjaoludel jõhkralt mõrvatuna, algab võidujooks ajaga, et mõista halastamatu mõrvari motiive – mõrvari, kes erineb kõigist neist, kellega Strike on varem kokku puutunud...

Mystery Thriller

Ma ei teagi enam, kas mind mõjutab see, et ma olen sarja vaadanud enne raamatu lugemist või on see tegelikult ka nii hea raamat kui mulle tundub.

Mulle meeldib see kuidas lugu on üles ehitatud, pakkudes nii põnevust kui ka infot ning samas on siin lisaks krimiloole ka Cormorani ja Robini vahelised suhted. See on alles teine raamat sarjast, seega nad alles õpivad üksteist tundma ja Robin alles alustab tegevust detektiivina. 

Seekordne krimilugu oli jõhker ja kahtlusaluseid on palju, kuid autor suudab lahenduse saladuses hoida kuni lõpuni.

Ja taas kord suudeti kogu raamat ekraanile tuua. Ja seda raamatut oli väga hea kuulata.

Suvi Applemore'is

Raamat: Midsummer House (Applemore Bay #3) by Rachael Lucas, tõlge Piret Lemetti (2025) Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/236475332-suvi-applemore-is 

Mida teeksid sina, kui miljonär, kellega sul oli üheöösuhe, osutub su uueks majanaabriks? …

Läbi ja lõhki kontrollifriigist Charlotte Fraser astub korraks mugavustsoonist välja: tal on linnas üheöösuhe. Pole ju mingit võimalust, et ta oma tillukeses Šoti mägismaal asuvas kodukülas megaseksika Rob Jonesiga kokku puutuda võiks …

Tagasi koju jõudes on ta otsustanud kätte saada Midsummer House’i, unelmate kinnisvara, mis sobiks ideaalselt ta puhkemajade äri kroonima – olgugi et see tähendab leppimist ekstsentrilise omaniku pisut kummalise nõudmisega elada majas kolm kuud, sellal kui omanik ise reisile läheb, et järele mõelda ja müügi osas lõplik otsus teha.

Kõrge lennuga börsimaakler Rob Jones on parasjagu ootamatult ilma uue projektita, kui ta tädi Frances, kes pole endast ammu märku andnud, korraga helistab ja nõu küsib. Mees pole pärast peresidemeid purustanud tragöödiat oma jalga mägismaale tõstnud, kuid otsustab siiski suhteid parandada ja Applemore’i suunduda, et tädi majas peatuda ja remonditöödel abiks olla.

Nii juhtubki see, mis ei pidanud juhtuma: Charlotte ja Rob elavad ootamatult ühe katuse all. Kuna mõlemal on põhjust paigale jääda, tuleb mängu tahtejõud: kes annab alla ja kolib esimesena välja? Rob taipab, et Charlotte on otsustanud juhtunut saladuses hoida – aga kui lihtsaks või keeruliseks see nendevahelist tugevat tõmmet arvestades osutub?

Applemore’i külakese nõiduslik keskkond hakkab Robile mõjuma ja mees küsib endalt, kas ta elus seatud prioriteedid on ikka õiged olnud … ent mis saab Charlotte’i plaanidest Midsummer House’iga, kui mees otsustab paigale jääda?

Romance

Kolmas osa Applemore lahe lugudest on neist siiani kõige nõrgem. 

Seekord on siis peaosas Charlotte, kes on Applemore mõisa töölismajadest teinud majutused ja soovib nüüd saada endale üht maja, et lõpuks ometi oleks miski ainult tema, mitte osa tema perekonna pärandist.

Temale on valitud tulevaseks kaaslaseks Rob, börsimaakler, ja üleüldiselt rikas poissmees, kes on pahandusse sattunud ja nüüd siis tulnud oma tädi majja Applemoreis.

Need kaks on ka varem korra kohtunud, ühel turismi üritusel, mille järel jõuavad nad voodisse ja nad arvasid, et nad ei kohtu enam kunagi … kuni selgub, et nad on mõlemad suveks Midsummeri maja valvama meelitatud.

Kogu raamat ongi põhimõtteliselt sellest, kuidas nad mõlemad ei saa üksteist peast välja, kuid nad ei saa-taha-tohi (mis iganes mõttetu põhjuse nad endale välja mõtlevad) oma tunnetele voli anda. Samas on siin ka küllaga valestimõistmist ja äriplaane ja üliuudishimulike sugulasi ja isepäiseid loomi, kes sunnivad me paarikest üheskoos tegutsema.

Viimastel lehekülgedel räägitakse lõpuks asjad selgeks ja ka see Fraseri õde leiab oma õnneliku(ma) lõpu/alguse … vähemalt kellegi, kellega ühiselt edasi liikuda.

Nagu ma juba ütlesin, oli see suhteliselt nõrk lugu, kuid Applemore küla on endiselt armas ja sealsete elanike elud on huvitavad ja üksteisega tihedalt põimunud.

The Correspondent

Raamat: The Correspondent by Virginia Evans (2025) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/223001257-the-correspondent 

Sybil Van Antwerp on kogu oma elu püüdnud kirjade abil mõista maailma ja oma kohta selles. Peaaegu iga päev kirjutab Sybil kirju – oma vennale, parimale sõbrale, ülikooli rektorile, kes ei luba tal kuulata ainet, mida ta sooviks õppida, ning Joan Didionile ja Larry McMurtryle ning teistele autoritele, et avaldada neile oma arvamust nende viimaste raamatute kohta. Ja siis on veel üks inimene, kellele ta kirjutab sageli, kuid kelle kirju ta kunagi teele ei saada.

Sybil usub, et tema elu jätkub samamoodi nagu alati. Ta on olnud tütar, ema, vanaema, abikaasa, lahutatud naine ja tunnustatud jurist – ta on elanud pika ja sisuka elu. Kuid kui saabuvad kirjad sunnivad teda taas silmitsi seisma ühe oma elu kõige valusama perioodiga, mõistab Sybil, et kiri, mida ta on aastaid kirjutanud, peab lõpuks saama loetud. Ja et ta ei saa oma eluga edasi minna enne, kui leiab endas jõu andestada.

Sybil Van Antwerpi kirjad võivad näida „väikese asjana“, kuid Sybil ise võib osutuda üheks meeldejäävaimaks tegelaseks, kellest olete kunagi lugenud.

Drama, Family

“Kirjavahetus” on raamat, mis koosneb kirjadest, mida Sybil Van Antwerp, kirjutab ja loeb. Need kirjad on nagu kirjad ikka, pakkudes lugejatele killukesi Sybili ja tema lähedaste elust. Need killukesed võivad olla rõõmsad, kurvad, informatiivsed ja sisu täiendavad, kuid nad on siiski vaid killukesed suuremast pildist. Mida kaugemale lugemisega jõuda ja mida parem on lugeja fantaasia, seda huvitavama pildi te lõpuks kokku saate.

Sybil on lapsendatud, ta on kirju hakanud kirjutama kuna ta pärisema kirjutas kirja ta kasuvanematele. Tal on olnud abikaasa ja kolm last, kuid raamat alguseks on ta abikaasast lahus ja tal on vaid kaks last. Ta on juba ammu pensionil, kuid tema aeg kohtus on tema elule oma jälje jätnud.

Tema elu on väga lihtne, ta kirjutab kirju, loeb raamatuid, tegeleb aiaga ja käib jalutamas. Tema elust saab pildikesi läbi tema lapsepõlvesõbrale, kolleegile, klienditeenindajale, vennale, naabrile, teismelisele poisile ja autoritele saadetud kirjade  ja nende vastuste läbi. Tal on saladus, mida ta jagab vaid valitutele ja tal on ka saladus, mida ta ei jaga kellelegi, isegi mitte oma endisele abikaasale. Lugejad saavad kaasa elada sellele, kuidas ta lepib teda ees ootavaga, kuidas ta kohaneb, kuidas ta leiab lõpuks pärast aastatepikkust hallust hetkeks valguse, mis laseb tal rahulikult lõpuni minna.

See on kaasahaarav lugemine. Lugejale söödetakse seda lugu killukese haaval. Sa õpid tundma Sybilit ja kõiki tema lähedasi, sa vihastad ja kurvastad koos temaga ja elad ka koos temaga läbi kõige raskemaid hetki, mis ühe inimese elus võib olla. 

Ma ei tea miks, aga vahepeal tabas mind seda lugedes täielik deja vu, nagu ma oleks seda raamatut juba varem lugenud, kuid ilmselgelt ma pole. Ja kuna on ka teada, et raamatust on tulemas film, siis mõtled ju ikka, kes minu arust võiks Sybilit mängida ning minu arust oleks Julia Ormond palju parem kui Jane Fonda.

Hundijäljed

Raamat: Ulvespor by Ingeborg Arvola, tõlge Riina Hanso (2026) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/250419254-hundij-ljed 

Vabadus ei kao, isegi kui ollakse näljas?

1860. aastatel valitseb Soomes nälg. Taunitava kooselu pärast vanglakaristust kandnud Brita Caisa Seipajærvi ja Mikkel Aska on Norra ametivõimude eest üle piiri Soome põgenenud ning end koos kahe väikese tütrega Iijærvi kaldale mätasonni sisse seadnud. Muidu nii võimekas Mikko ei ole aga valmis eluks karmis tundrus. Ta ei oska püüniseid õigesti seada. Brita Caisa lõikab puudelt koort ja küpsetab männimähaleiba. Perel jääb toitu üha napimaks. Nälg teeb midagi nii südame, mõistuse kui ka kehaga. Vabaduse mõiste kipub tasapisi hägustuma. Brita Caisa eest salajas pöördub Mikko noore šamaanitari Ison Antin Anna poole, kelle üleloomulikud võimed hakkavad nende elu mitmel tasandil mõjutama.

Drama, History

Triloogia viimane osa on raskem ja tumedam kui esimesed kaks osa olid. Esimestes raamatutes oli Brita ja tema poiste elu raske, kuid neil oli alati süüa, neil oli alati, kus elada. Isegi kui Brita pidi vangi minema ja ta vanem poeg tast lahti ütles, oli tal siiski koht kuhu minna, võimalus uuesti jalad alla saada. Kuid need viimased aastad …

Kahe väikese lapsega tundras ajal kui loodus on peapeale pööratud, kui suve asemel on lõputu vihmasadu ja talv saabub enne kui sügis … toitu pole kuskil ja ellujäämiseks tuleb süüa ka söödamatuid asju.

See viimane raamat on julmalt reaalne ning segadusse ajavalt unenäoline. Kas see on siis Brita olemus või nälja nägemus, kuid nad pole kunagi päris neljakesi. Kui nad valiks lõpuni neljakesi jäämise, siis nad kaoksid tundrasse igaveseks, kui nad aga valivad elu, siis neid lahutatakse.

Ilusalt luuleline, valusalt julm lugu armastusest, mis ei saa kesta, kuna ühiskond ei luba seda ja loodus on just siis kõigi elusolendite vastu.

Triloogia, mida lugedes tõmmatakse sind kogu hingega kaasa ja lõpetades soovid, et lugu ei lõppeks veel.

The Butcher of the Forest

Raamat: The Butcher of the Forest by Premee Mohamed (2024) Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/127281143-the-butcher-of-the-forest 

Elust räsitud naine võitleb ajaga, et jääda ellu surmavas metsas, selles süngetes ja teispoolsetes toonides muinasjutus, mille autor on Nebula ja World Fantasy auhindadega pärjatud Premee Mohamed.

Maa põhjapiiril, mida valitseb halastamatu võõramaine türann, laiub metsik ja keelatud mets, kus valitseb võimas maagia.

Veris Thorn – ainus inimene, kes on sellesse metsa sisenenud ja sealt eluga tagasi tulnud – on sunnitud sinna naasma, et leida üles türanni kadunud lapsed. Metsa sisemuses ootavad teda lõksud ja kavalad pettused, iidsed koletised ning mineviku vaimud, mis keelduvad hääbumast.

Verisel on vaid üks päev. Üksainus vale samm võib temalt võtta kõik.

Fantasy, Horror, Novella

See lühilugu oleks nagu klassikalise muinasjutu tumedam variant. See lugu ei alga sellega, et lapsed, keda on hoiatatud, et sinna metsa ei tohi minna, lähevad metsa ikkagi, vaid algab hoopis sellega, et Verise kodu uks lüüakse maha ja ta sunnitakse minema metsa lapsi otsima või surevad ta lähedased ja ka kogu ülejäänud küla elanikud.

Metsas toimuv on nii nagu muinasjuttudes ikka - seal ei tohi kellegile oma nime öelda, seal kasvavaid asju ja pakutavat toitu ei tohi süüa ja tasuna info või asjade eest võidakse sult võtta kas aastaid või midagi su mälestustest, kas head või halba.

Kuid see lühike lugu ei lõppe nagu ikka - ja nad kõik elasid õnnelikult oma elupäevade lõpuni - see lugu on põhimõtteliselt lõputa.

See imelik lühilugu algab põhimõtteliselt keset lugu ja lõppeb ilma lõputa. Lugu on täis müütilisi koletisi ja julmi hetki ning võibolla on seda parem lugeda kui kuulata sest sedasi on seda kõike kergem jälgida.