The Dutch House

Raamat: Hollandi maja by Ann Patchett, tõlge Krista Eek (2019) Hinne: A Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/44318414-the-dutch-house 

Lugu kaotatud paradiisist ja vääramatust jõust, mis sunnib kaevuma sügavale sellesse, mida tähendab meie jaoks pärilikkus, armastus ja andestus, millisena me tahame ennast näha ja kes me tegelikult oleme.

Pärast teist maailmasõda õnnestub Cyril Conroyl tänu õnnelikule juhusele ja üheainsale osavale investeeringule panna alus märkimisväärsele kinnisvaraimpeeriumile, mis lennutab ta perekonna vaesusest rikkuste maailma. Ta ostab oma naisele üllatuskingiks Hollandi maja, Philadelphia äärelinnas asuva luksusliku häärberi, aimamata, et sellest saab alguse pere hävinguni viiv sündmusteahel.

Loo peategelasteks on Cyrili lapsed Danny ja Maeve, kes on sunnitud oma lapsepõlvekodust võõrasema sunnil lahkuma. Jõuka eluga harjunud õde vend langevad tagasi viletsusse, mille ebakindluste keskel saavad nad loota ainult üksteise peale. Õe ja venna vaheline vankumatu side kujuneb nende päästjaks, ehkki see piirab ka nende tulevikku.

„Hollandi maja“ tegevus kandub üle viie aastakümne ning kujutab sünget muinaslugu kahest targast inimesest, kes ei suuda leppida oma minevikuga. Hoolimata kõigist õnnestumistest ja edust tunnevad Danny ja Maeve end tõeliselt vabana vaid üksteise seltsis. Nad pöörduvad ikka ja jälle oma kulunud loo juurde, arutades naeruhoogude ja vihapursete saatel lõputult kõige selle üle, mille nad on kaotanud. Hellitatud Danny ja teda alati kaitsnud Maeve’i suhte tõeline proovikivi saabub aga alles siis, kui nad on sunnitud seisma silmitsi nendega, kes neid aastakümneid tagasi maha jätsid.

Fiction, History, Drama

See on õvede lugu, kuidas nad kasvasid üles suures majas, mida esialgu ümbritsesid vaid karjamaad. Nad kolisid sinna koos ema ja isaga, ühel hetkel ema lahkus, majja tuli võõrasema koos kahe tütrega, isa suri, lapsed lükati majast välja, vend läks ülikooli, nad elasid õega oma elu, vend abiellus, sai oma lapsed, jättis arstiameti hakkas ise kinnisvaraga, siis jäi õde haigemaks kui ta muidu oli ja ilmus välja nende ema. Ja läbi kõige selle aja, käsid vend ja õde vahel oma vana Hollandi maja vaatamas.

See lugu käib läbi erinevate sündmuste minevikus ja olevikus, jälgib nii õvede kui ka neid ümbritsevate inimeste elusid, arutleb erinevate kasvatusmeetodite teemal ja süüvib perekonna tähtsusesse. See on ilus ja raske lugu, kuid see on kaasakiskuv lugu. 

Ja kui te tahate sellest raamatust erilist kogemust saada, siis kuulake seda raamatut, sest seda loeb ingliskeelses audioraamatus Tom Hanks.

The Truth According to Ember

Raamat: The Truth According to Ember by Danica Nava (2024) Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/201752567-the-truth-according-to-ember 

Ember Lee Cardinal pole alati valetaja olnud – vähemalt mitte sellistes asjades, millel oleks tegelikult tähtsust. Kuid tööotsingud ei edene kuigi hästi ning kui tema CV lükatakse juba kolmekümne seitsmendat korda tagasi, otsustab ta ise ohjad haarata. Ta muutub oma kvalifikatsiooni kirjeldamisel pisut loomingulisemaks ning vastab tööle kandideerimise ankeetides rahvuse kohta esitatud küsimusele valega – tehniliselt võttes küll vaid pooliku valega. Mitte keegi ei tahtnud põlisameeriklasest Emberit, kuid valgenahaliseks Emberiks kehastununa on ta just saanud oma unistuste raamatupidaja töökoha Park Avenue'l (Oklahoma Citys, kui täpne olla).

Raamatupidajana läheb Emberil suurepäraselt ning ka armuelu näib õitsele löövat. Danuwoa Colson, IT-spetsialist ja samuti põlisameeriklane, kes jäi talle silma juba esimesel tööpäeval, paistab samuti tema vastu huvi tundvat. Hoolimata ebamugavusest, mida tekitab töökoha kohtingukeeld, hakkavad nad salaja kohtamas käima. Ja millegipärast muudab salatsemine selle kõik veelgi kuumemaks. Kuid kui nad tabatakse töölähetuse ajal kompromiteerivast olukorrast, hakkab üks salakaval kolleeg Emberit šantažeerima, ähvardades nende suhte avalikuks teha. Mida kaugemale manipulatsioon läheb, seda suuremaks paisuvad ka Emberi valed. Tal tuleb langetada raske otsus: kas vaikida edasi või rääkida lõpuks tõtt, riskides sellega kõigest ilma jääda.

Romance, Fiction

See on üks tüüpiline valetamiskultuuri esindav armastusromaan. Loo algusest peale valetab Ember igal võimalusel ning kuigi ra kinnitab pidevalt, et ta pole üldsegi mitte valetaja, valetab ta iga kord kui temalt midagi küsitakse. Isegi lihtsatele küsimustele ei suuda ta tõega vastata. Oled sa kungi lennanud? Amberi vastus peaks olema EI, kuid tema ütleb JA, palju kordi. Kas sa armastad kasse? Vastus peaks olema ‘Ma olen kassidele allerigiline’, tema vastab ‘Ma armastan kasse!’ ja need on lihtsad küsimused. Iga tööga seotud küsimuse kohta ütleb ja et ta on seda või teist programmi õppinud/aastaid kasutanud ja endale teem märke, otsi googlest, mis asi see on ja kuidas kasutada. Ta valetab endale veelgi rohkem kui teistele, kui ta arvab, et keegi ei saa teada ja isegi kui ta hakkab kartma, et kui asjad tulevad ilmsiks ja ta kaotab töö, ei paranda ta end, vaid jätkab valetamist igal võimalusel.

Danowoa ei aita ka palju kaasa. Isegi kui ta saab aru kui Ember valetab ja mõned tema valed toredaks naljaks keerab, paneb ta Emberi ikkagi sellisesse olukorda, millest Ember saab välja tulla vaid valetades.

Jah, kõik see jant lõppeb õnnelikult, kuid ikkagi jääb kogu sellest valetamisest sellele loole halb maik külge. Jah, ma saan aru, et tööd otsides, tuleb vahel olla leidlik, lisades CVsse ja motivatsioonikirja asju, mis ei pruugi päris tõesed olla, selleks et kasvõi vestlusele saada, kuid miks on vaja, et Ember jätkaks valetamist ka peale töö saamist. Ja ta ei valeta ju ainult oma tausta ja hariduse kohta, ta valetab absoluutselt kõige kohta.

Ma valisin selle raamatu, et täita ühte Goodreadsi aastalõpu väljakutsetest ja nüüd on see järjehoidja välja teenitud.

The Fox Hunt

Raamat: The Fox Hunt by Caitlin Breeze (2026) Hinne: B+ Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/235629755-the-fox-hunt 

Inglismaa kõige iidsema ülikooli suletud uste taga viivad kõige privilegeeritumad üliõpilased läbi tumeda paganlikku rituaali – rituaali, mis pakub ahvatlevat väge, kuid mille hind on kohutav.

Kui praktilise meelega ja tagasihoidlik teise kursuse tudeng Emma Curran võidab põneva uurimisstipendiumi, juhatatakse ta ülikooli eliidi säravasse ja ohjeldamatusse maailma. Seal armub ta võluvalt ohtlikku aristokraati Jasper Balfouri, ainult meestele mõeldud Turnbulli klubi juhti. Sellest salapärasest salaühingust on sajandite jooksul sirgunud Suurbritannia juhid, võimukandjad ja ajaloo kujundajad. 

Ühel õhtul pakuvad Turnbulli klubi liikmed välja õõvastava mängu: rebasejahi. Naised jooksevad. Mehed jälitavad. Ja Emma leiab end elu eest põgenemas mööda tänavaid, samal ajal kui teda jahib poiss, keda ta armastab.

Oma tavalisest elust välja kistud ja ohtlikku, teispoolsusesse kuuluvasse maailma lõksu jäänud Emma ärkab muutununa. Ta pole enam surelik, temast on saanud midagi metsikut. Nüüd peab ta enda päästmiseks kokku võtma kogu oma kavaluse ja metsikuse.

Fantasy, Dark Academia, New Adult, Magic

Raamat algab nagu üks NA ülikooli romaan ikka - kangelanna ei ole tavaline kõrgseltskonna tudeng, kuid tal õnnestub saada stipendium, mis laseb tal uurida kliimamuutuste mõju ja samas tõmmatakse ta ka üliõpilaste ringi, kuhu ta muidu ei saaks, kuid seoses stipenduimiga, peab ta selle seltskonnaga suhtlema. Ta kohtub noormehega, keda ta kuulujuttude põhjal kujutas ette hoopis teistsugusena, kuid tuleb välja, et neil on palju ühist ja nad sobivad kokku.

Kui Emma siiski ei sobi päris lõpuni sellesse seltskonda. Mõned väiksed vead ja muud imelikud juhtumid panevad teda ebamugavalt tundma, kuid ta püüab siiski olla üks nende seast. Kuni selle õhtuni, kui läheb lahti rebasejaht.

Emma ärkab üles näljasena ja paanikas ja ainus mida ta mõtleb on PÕGENE, PÕGENE. Ta juhatatakse raamatukokku, kus selgub, et ta on juba aasta jooksnud ringi rebasena ja isegi kui see raamatukogu on talle tuttav on see tegelikult linna teine dimensioon, mille peale on ehitatud inimeste linn. Öölinn täidab priviligeeritud seltskonna soove jagades nendega maagiat, kuid sellel maagial on hind - üks inimhing aastas - ning möödunud aastal pidi selleks ohvriks olema Emma, kuid ta põgenes, kui ta ise öölinnaga kokkuleppele sai ja end rebaseks muutis. Nüüd tuleb tal kas tasuda see inimhing või tuhat aasta linna heaks tööd teha. Emmal tuleb valida, millises majas ta oma teenistust pidama hakkab, kuid samas antakse talle ka võimalus oma võlg kiiremini tasuda, kui ta vabastab öölinna juba sajandeid võimust tühjaks nõrutanud lepingust.

Emma ainus soov on tagasi oma maailma minna, isegi kui ta kaotab sellega surematuse ja oma uued sõbrad ja oma uued oskused, kuid ta tahab tagasi ema juurde ja oma maailma. Seega asub ta otsima võimalust, kuidas maksta kätte neile, kes ta sellesse olukorda saatsid.

See oli nii põnev lugu. Esimene kolmandik on lihtne ülikooli armastuslugu, mis ilmselgelt ei lõppe hästi, kuid siis lisandub siia maagia ja lugu muutub hoopis põnevamaks. Suurepärased tegelased ja fantaasiarohke maailm lasevad lugejal kogeda midagi erakordset.

Kuigi ma kuulasin seda raamatut, on mul nüüdseks juba ka paberraamat tellitud ja ootan põnevusega järgmisel suvel ilmuvat järge.

Lethal White

Raamat: Surmav valge (Cormoran Strike #4) by Robert Galbraith (2018) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/28170940-lethal-white 

Eradetektiiv Cormoran Strike’i büroosse tuleb kasimata noormees Billy, kes usub, et nägi lapsepõlves pealt koletut kuritegu. Kuigi on selge, et noormehe mõistusega pole kõik korras, jääb midagi tema jutu juures Strike’i häirima ja ta asub tõe jälgi ajama.

Õige varsti vajab büroo teeneid üks tuntud poliitik ning Strike ja büroo kaasosanik Robin Ellacott hakkavad tegelema väljapressimisjuhtumiga, millel on ootamatu seos Billy looga. Taustaks 2012. aasta Londoni olümpiamängude sagin, sukelduvad Strike ja Robin, kelle tunded teineteise vastu muutuvad aina keerulisemaks, rikaste ja ilusate maailma, mille glamuurse fassaadi taga paljastub aga midagi sootuks inetumat …

Crime, Fiction, Mystery

Strike sarja neljas raamat erineb taas kord vägagi sarjas, kuid see pole oluline, sest mõlemad on iseseisvalt head.

Neljas raamat toob taas kord Strike töölauale erinevad juhtumid, mis esialgu ei tundu üldsegi mitte kokku puutuvad, kuid mida kaugemale nad Robiniga oma uurimisega jõuavad, seda enam on selge, et kui lahendada üks juhtum, saab lahenduse ka teine. 

Robin saab taaskord oma sulandumisoskused mängu panna ja sedasi paharile liigagi lähedale. Lisaks juhtumite uurimistele peavad nii Robin kui ka Cormoran oma isikliku elu korda saama, sest tahes tahtmata hakkavad mõlemi probleemid ka tööd segama. Robin peab tegema otsuse, mis tehakse tema jaoks suht kergeks, kui ta leiab kodust midagi, mis seal olema ei peaks ja Cormoran saab tõdeda, et need niidid, mis tavaliselt teda ta minevikku tagasi tõmbasid, on nüüdseks lõplikult läbi lõigatud.

Kuigi see raamat on tõsiselt kogukas, ei saaks ta ka õhem olla, sest selles loos on nii palju eraldi seisvaid osasid, millede liikumist tuleb jälgida, et lõpus saaks kõik efektselt kokku viia.

Ma kujutan ette kuidas oli seda lugeda siis, kui see osa ilmus ja polnud veel teada, kas sarjas veel osi tuleb, sest see lõpp … see oli kogu seda eelnevat raamatut väärt.

Audition for the Fox

Raamat: Audition for the Fox by Martin Cahill (2025) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/228022844-audition-for-the-fox 

Nesi soovib meeleheitlikult võita ühe Taevase Üheksakümne Üheksa Samba patroonlust. Jumaliku verega lapsena ei lubata tal kunagi oma templikodust lahkuda, kui ta ei leia endale jumalikku saatjat. Kuid pärast üheksakümmend kuut ebaõnnestunud katset ja olukorras, kus valikuvõimalusi on jäänud vähe, otsustab Nesi esitada riskantse palve T’sidaanile, Kavaluste Rebasele.

Rahvajuttudes on Rebane armas vembumees. Kuid vaatamata tema huumorimeelele ja sarmile pole T’sidaan ega tema katsed mingi naljaasi. Nad saadavad Nesi kolmsada aastat ajas tagasi, aega, mil tema kodumaa on Zeminist pärit halastamatute Hundikoerte okupatsiooni all.

Nüüd peab Nesi õppima kasutama kelmi kavalust, et vallutada kindlus häbisse langenud ja pagendatud sajandalt Sambalt – Jahihundilt.

Fantasy, YA, Fiction, Mythology

See lühike, humoorikas, põnev ning õpetlik lugu kavalast rebasest ning nende õpilaskandidaadist on nagu segu “Libarebased ja koolijad” ja Onu Remuse Rebase-onu juttudest.

Nesi, kloostrielanik, peab leidma endale partooni üheksakümne üheksa Samba seast. Ta on katsetanud pea kõigiga, alustades oma esivanemast Pühvlist, siis Karu, Geko, Luik, Vaal, Ämblik, Jaguar jne, tehes läbi mõne Samba juures vaid ühe katse või loobudes ka sellest, kui ta mõistab, et ta ei saaks sellega hakkama. Nüüd on siis jäänud viimased kolm - Sõja Lõvi, Attendaadi Madu ja Kavaluse Rebane. Ta pole kindel, et ta ühegi nende katsed läbi saaks, kuid neist kolmest tundub reaalsem Rebane. Ja Rebane ei raiska aega, ta viib Nesi tagasi 300 aastat, aega, kui nende maa oli okupeeritud julmade anastajate poolt, kes allusid vaid Hundile ja püüdsid ajaloost välja riisuda teisi Sambaid.

Kuidas okupatsiooni võita? See pole lihtne, kuid kui inimesed ei unusta vanu lugusid ja uskumisi, ning kui kasvõi vaid üks lootuse leek on elus, siis suudab ta sütitada ka teised leegid ja üheskoos suudavad nad anastaja alistada, isegi kui see võtab palju aega ja alustajad ei pruugi enam eluski olla, kui vabadus on kätte võidetud.

Nesi katsete vahele on lükitud lõbusad, õpetlikud ja infotmatsiivsed unejutud, legendid ja mälestused.

Lühike lugu, mis alguses võib ka olla natuke segane, on siiski nii armas lugu, mis toimub teadmata ajal, riigis seitsme maa ja mere taga ning sellel pole õnnelikku lõppu, vaid hoopis elu täis trikke ja seiklusi, ning kui õnn on nende poolel, siis suudavad nad muuta inimeste elu natuke paremaks. Rebasele see lugu ilmselt meeldib, sest see on täpselt nii keskpärane, et olla väga hea.

Siia lõppu tahaks öelda, nagu Onu Remuse juttude hüppav plaat mu lapsepõlves - lakkus mokki ja venitas “Sain veidi tarkust juurde  - lakkus mokki ja venitas “Sain veidi tarkust juurde … :)(Kuidas Rebase-onu Jänku-onule küttis)

Mefisto puudutus

Raamat: Mefiston kosketus (Daniel Kuisma #2) by Max Seeck, tõlge Triin Aimla-Laid (2019) Hinne: C+ Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/50068361-mefisto-puudutus 

Varem surnuks peetud Soome diplomaat on võltspassi kasutades Horvaatiast põgenenud ja jätnud endast maha peata laiba. Zagrebi Soome suursaatkonna töötaja Jare Westerlundi jäljed lõpevad Stockholmi lennuväljal.

Kui Interpoli uurija Annika Lehto juhtunust kuuleb, on ta otsekohe valmis haiguspuhkuse katkestama ja asuma Westerlundi jälgi ajama. Tal õnnestub saada endaga kaasa kaitsejõudude spetsialist ja endine luureohvitser Daniel Kuisma, kellega koos ta on varemgi püüdnud diplomaati leida. Aga mida kaugemale Annika ja Danieli uurimine edeneb, seda selgemaks saab, et nende jälitatava sees elab kurjus, millega on targem mitte tegemist teha…

Crime, Thriller

Kuna ma pole sarja esimest raamatut lugenud, siis oli selle raamatu lugemine nagu keset suurt peretüli tuppa astumine - sa saad aru, et keegi on midagi kohutavat teinud ja sellest teost on kahju saanud pea kõik teised toas olijad, kuid sa kuuled esialgu vaid vihaseid sõnu, kuid kuna osalisi on palju ja igaüks oma toanurkades, siis sa ei saa aru, kes mida ning kuna tegi. Mida kaugemale looga minna, seda rohkem hakkab selgeks saama, mis on selle raamatu põhiteema, kuid siiski, siin on nii palju erinevaid tegelasi, kõik üle maailma laiali, et vahel ei saa üldse pihta, mis osa on sellel inimesel suuremas pildis.

Jah, kõige targem on jälgida Daniel ja Annika tegemisi, sest Daniel on ikkagi peategelane, seega peaks ju tema liin olema tähtsaim. Ja eks oma osa on ka kõigil neil kõrvaltegelastel, nad annavad loole juurde värvi ja toovad välja ka eelmises raamatus toimunud asju.

Ja kui te arvate, et selles raamatu lõpuks saavad kõik otsad ilusti kokku sõlmitud, siis te eksite, sest Seek jätab lugeja lõpus lisa tahtma, kuna põhimõtteliselt võiks seda lõppu kokku võtta nii, et kuul on püssist väljunud, kuid me ei saagi teada, kes või kas üldse sellega pihta saab, selleks tuleb järgmist osa lugeda.

See pole kerge krimi, see on julm lugu, ning isegi kui takkajärgi mõeldes, on lugu vägagi otsekohene, siis autor on selle lugejatele toonud põnevalt segaselt.

Ohtlik uus algus

Raamat: En farlig nystart by Christoffer Holst, tõlge Kadri Okas (2026) Hinne: C+ Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/250448047-ohtlik-uus-algus 

Saabunud on kevad ja Louise Collins plaanib ühes Gotlandi väikeses sadamakülas uue luksushotelli ehitust. Tal on õnnestunud kohale meelitada ka oma õde Lina, kes sipleb majandusraskustes ja peab langetama mõned rasked otsused.

Samasse külakesse on äsja kolinud elustiiliblogija Malin koos oma abikaasa Siggega. Pärast valusat kaotust pidi Gotlandil algama nende uus elu, kuid Malinil on saarel raske kohaneda. Tal pole seal ühtegi tuttavat, Sigge viibib aina tööl, keegi näib Malinit jälitavat ja peab selgub, et nende uuel kodul on rusuv minevik.

Siis aga viib elu Malini kokku Linaga. Malin palub oma uuel tuttaval välja selgitada, kes teda ähvardab. Kuid tõde on süngem, kui kumbki neist oleks osanud ette kujutada ...

Crime, Fiction

Krimilood Rootsimaal kolmas osa viib seekord lugejad Gotlandile. Louise läheb uue võimaliku hotelli asukohaga tutvuma ja kohaliku toiduga tutvuma, ning Lina tuleb õele seltsi väikeseks puhkuseks juustu poest, ning satub rääkima Maliniga, elustiili suunamudijaga, kes on hiljuti saarele elama kolinud koos abikaasaga ning kes on juba pool aastat saanud ähvardava sisuga kirju. Malin on ka oma uuest majast leidnud kasti, milles on ajalehe väljalõiked saarel kolmkümmend aastat tagasi toimunud kadumisjuhtumist ning ta sisetunne ütleb, et midagi on valesti.

Holstile omaselt lahendab ka seekordne muhe krimilugu end põhimõtteliselt ise ja kõik toimuv on tihedalt seotud toiduga ja Rootsi loodusega. 

Isegi kui autor püüan lugejal eksitada, pakkudes süüdlaseks mitut tegelast, siis märkab lugeja peagi, et kõik vihjed osutavad vaid ühele neist, kes tundub esialgu kõige süütum olevat.

Õdede Lina ja Louise vahelised suhted on endiselt tähtsal kohal, lisades krimiloole ka muheda perekonna loo toone. Et siis on siis üheskoos natuke krimi, natuke reisi, natuke toitu ja natuke suhteid. 

Ma tean, et mul on sarja teine osa vahele jäänud, kuid see ei seganud üldse. Mõnus raamat pilvisel sügispäeval lugemiseks.

As We Fall Through Time

Raamat: As We Fall Through Time by Claire North (2026) Hinne: A Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/247477538-as-we-fall-through-time 

Alguses saab maailm otsa. See on lugu sellest, mis juhtub järgmisena.

Kui Cal kohtub Prantsuse revolutsiooni sõduriga, teab ta, et tema armastatu on määratud surema. Aga mis mõtet on olla ajarändur, kui sa ei saa ajaloo kulgu pisut kohendada? Siin väike paradoks, seal väike muudatus – pole midagi, millega Cal hakkama ei saaks, et päästa mees, keda ta armastab.

Kui Fadimatu astub 2018. aastal muuseumi, satub ta juhuslikult omaenda mumifitseeritud laiba peale, mis juhatab ta reetmiseni, mis on ta juba tapnud, ja mõrvani, mida pole veel toimunud.

Ja kui ootamatu rebend ajaloo kangas paiskub läbi nende rändurite elude, mille nad on endale üles ehitanud, purustades nii mineviku kui ka tuleviku, peavad nad silmitsi seisma ettekuulutatud surma, hüljatud armastuse ja saladusega, mis purustab aja enese.

Rända läbi ajaloo haaraval teekonnal, kus aeg puruneb, tulevikud purunevad ja armastust ei saa kunagi kustutada.

Science Fiction, Time Travel

See lugu on segane, aga ta peabki ju olema, sest siin käivad ajarändurid ühest ajast teise vaid seina puudutades, kuid samas peavad nad olema ettevaatlikud, et neid ei nähtaks ja et and ka iseenda peale ei satuks, sest sedasi võivad nad ajalõhe tekitada ja nad ei tohi ka oma käikude ja tegudega aja käiku muuta, sest ka see võib tekitada ajalõhe, kuid tillukesed ajalõhed pole probleem, sest need saab sulgeda asjadega mis on olemas/pole kunagi loodudki/hävitati peale loomist, anomaaliatega, mida ajarändurid koguvad just nende haruldaste hetkede jaoks, kui nad tahtlikult või tahtmatult tekitavad ajalõhe.

Kõik algab nagu armastuslugu, kus Cal on valmis natuke ajalõnga muutma, et oma armastatu elus hoida Napoleoni ajal, kui sõdurid surid pidevalt ideaalide eest, millel polnud tuleviku. Kuid kui tema armastatu ühtäkki kaob, mitte lihtsalt sellest hetkest, vaid kogu ajaloost …

Edasi tulev lugu on kui Christopher Nolandi loodud “Tenet” või  “Inception” või “Interstellar” - aeg on voolav ja mässav ning talle ei meeldi, kui tema voolusängi püütakse rikkuda, rebides sellest välja “tähtsaid” tegelasi, kes mõjutaksid tuleviku täitumist. Ajarändur, kes on alguse saanud lõpus, püüab teha kõik, et seda lõppu ei tuleks, kuid seda tehes loob ta ajalõhe, mis ei ähvarda mitte üksnes seda oleviku, mida ajarändurid tunnevad, vaid ka kauget tulevikku, mida nad ettegi kujutada ei oska.

Kui alguses tundub, et loo rääkijaks on Cal, siis mingi hetk saab lugeja aru, et see on küll lugu Calist, kuid rääkija on hoopis keegi teine, kes jälgib kõrvalt neid sündmusi, mis viisid selleni, et Cal võitleb nii oma elu eest kui ka kõige allesjäämise eest.

See mis algas nagu ajarännu armastuslugu jätkub kui hoiatusromaan ajarännu võttes. Kas me oleme valmis ohverdama mida iganes, selleks, et alles hoida seda elu, mida me tunneme? Kui kaugele oleme me valmis minema?

Kuigi see lugu on segane, on see kaasakiskuv ja suurepäraselt kirjutatud lugu. Siin on ajalugu ja tuleviku, on käest lastud võimalusi ja tuleviku, mida ilmselt ära hoida ei saa, aga mida me kõik kardame. Siin on armastust, mis võidab kõik ajatõkked ning jääb püsima ka kõige kohutavamates olukordades, ning siin on ka sõprust, mis arendab ja kaitseb ja pakub nii lohutust kui lootust.

Et siis jah, kui teile meeldivad Nolandi filmid, siis on see raamat teile. Isegi, kui ta on segane, siis on seda ikkagi nii nauditav lugeda.

Näpatud tunnid

Raamat: L'Échappée belle by Anna Gavalda, tõlge Pille Kruus (2021) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/58528754-n-patud-tunnid 

Tundsime kõik neljakesi, et see, mida me kogeme, on justkui kingitus. Ajapikendus, vahepala, napid halastushetked. Teistelt näpatud tunnid…

Kui kaua leiame veel jõudu kiskuda end aeg-ajalt lahti igapäevaelust, et tõmbuda meie oma maailma? Mitu luba elu meile selleks veel annab? Mitu pikka nina meil õnnestub elule veel teha? Mitu hetke kokku kraapida? Millal me ükskord üksteist kaotame ja kuidas sidemed meie vahel lõdvenevad?

Mitu aastat on veel jäänud, enne kui me vanaks jääme.

Simon, Garance ja Lola – kolm täiskasvanud õde-venda – põgenevad sugulase igavast pulmast ja lähevad külla oma noorimale vennale Vincentile, kes on end sisse seadnud suursuguses lossis. Mõneks tunniks unustavad nad lapsed, abikaasad, lahutused, õpingud ja naudivad täiskasvanuina ühte viimast, lapsepõlvest näpatud päeva.

Family, Fiction

See Anna Gavalda lühilugu on nelja õve lugu. Neli täiskasvanut, või noh peaaegu täiskasvanut, kes pole enam ammu kokku saanud, sest kõigil oma elud, mõnel paremad, mõnel halvemad, mõnel kiired ja seotud laste ja abikaasadega, teised otsivad siiani oma kohta elus.

Nüüd on nad minemas sugulase pulma. Venna abikaasa on häiritud sellest, et vend on nõus ka õe autole võtma ja kuna õde on tuntud hilineja ja probleemide tekitaja, siis on ta eriti häiritud kõigest, mida ta peab “kannatama”. Siis helistab teine õde ja teatab, et ta vajab ka küüti, ning loomulikult läheb vend ka talle järgi. Kui nad peatuvad, et riideid vahetada, hakkab vennanaine juba kannatust kaotama. Esimest korda näevad õed, et vend on naise virinast ärritatud.

Kui nad pulma kohale jõuavad, lähevad õved enne laulatust õlut jooma ja lubavad kohe kirikusse minna … kuid nad lähevad hoopis väikevenna juurde lossi, kus ta suveks tööle on läinud. Sealt liiguvad nad edasi teise lossitöötaja sugulase pulma, räägivad, joovad, tantsivad ja naeravad kogu öö, korjavad hommikul üles hulkuva koera ja teevad oma eelseisva elu kohta tõsiseid otsuseid.

Kogu see lugu kestab vaid kaks päeva, kuid siin on nii nalja, kui kurbust, kui tõsiseid mõtisklusi. Selline prantslaslik perelugu, millest saaks suurepärase filmi. Ideaalne reisiraamat.

Salka: Lady of the Lake

Raamat: Salka: Lady of the Lake by Francesca Simon (2025) Hinne: B Lühikokkuvõte: http://goodreads.com/book/show/228219553-salka 

Kirglik ümberjutustus lummavast müüdist – traagiline armastuslugu, mis kajab läbi aegade.

Hetkest, mil nägin tema nägu.

Hetkest, mil kuulsin tema sireenilaulu...

Haldjas Salka, Järveemand, ei suuda hoiduda ilmumast karjusele Owainile, kes on juba võitnud tema südame. Piisab vaid sellest, et Owain teda näeb, ja ta armub sügavalt. Kuid Salka isa seab nende abielule ühe tingimuse: kui Owain lööb Salkat kolm korda, peab naine igaveseks järve tagasi pöörduma. 

Vaatamata õnnelikule abielule ei ole Salka nagu teised selle väikese küla elanikud. Kuulujutud pöörduvad tema vastu ning eelarvamuste ja umbusalduse süvenedes tabab Owaini end soovimas, et tema naine oleks tavalisem, püüaks rohkem teistega sobituda ja oleks vähem... tema ise.

Mis võiks olla suurem hoop kui tema tõelise olemuse kahtluse alla seadmine? Esimene hoop otse südamesse on antud. Nüüd sõltub nende ühine tulevik meeleheitlikult Owainist...

Francesca Simoni esimene täiskasvanud lugejatele mõeldud romaan on meisterlikult kirjutatud ja pingest laetud, sügavalt liigutav tragöödia, mida jutustatakse mitme tegelase vaatenurgast. See on ühtaegu rikkalikult põimitud ümberjutustus iidsest Walesi müüdist ja mõtlemapanev draama meie ajast.

Fantasy, Retelling, Mythology

See lühike looke on väga armas veste järveemanda legendist.

Salka tunneb tõmmet Owaini poole esimesest pilgust ja ka Owain on koheselt ära tehtud. Salka unistab elust koos oma uue abikaasaga, teda ei häiri see, et mees elab koos emaga väikses hütis. Owain kardab, et tema osmik pole sobilik veealuste lossidega harjunud Salkale. Owaini ema ei ole nõus, et tema poeg abielluks haldjaga, kuid kui Salka toob kaasa rikkaliku karja ja viljarikkad põllud ning peagi sünnivad ka armsad lapselapsed, on ämm nõus, kuid räägib ikka kõigile, et ta minija on pärit kõikjalt mujalt kui haldjariigist. Owain on kunagi silma jäänud teisele talunikutütrele, kes räägib endiselt, et Owain peaks temaga olema, mitte selle nõiaga ja seega tekitab ta probleeme. 

Salka on omapärane, ta ei kanna kingi, ta laulab ja tantsib talutöid tehes ja ta sünnitused on kerged, ning ta ennustab ette külaelanike surmasid ja ravib hädalisi - miks ta ei võiks küll olla nii nagu teised külanaised, et saa Owain aru. Kolm korda nende pika kooselu jooksul haavab ta Salkat südame põhjani nõudes, et ta oleks nagu teised … ja kui Salka tagasi järve läheb võtab ta kaasa kõik mille ta endaga tõi, ka oma pojad.

See on nii armas lugu, mille põhjaks on iidne legend, kuid samas on see ka nii tänapäevane lugu. Seda lugu räägitakse läbi mitmete erinevate tegelaste silmade, peatükid on lühikesed ja luulelised, nagu neid räägitaks pimedal talveööl uudishimulikele lastele kaminatule valgel.