Tolmurulli seiklused Nurrumaal

Raamat: Tolmurulli seiklused Nurrumaal by Marju Gellert, illustratsioonid Leandro Francisca (2026) Hinne: C+ Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/260299813-tolmurulli-seiklused-nurrumaal 

Tolmurulli tavaline päev algab alati ühtemoodi: ta äratab oma inimesed üles, sest kõht on öö jooksul hirmus tühjaks läinud. Pärast hommikusööki suundub ta rõdule päikese kätte peesitama ja oma raskest hommikust taastuma - inimeste äratamine on ju ikkagi üpris väsitav töö. Aga millega tegeleb Tolmurull siis, kui kõik inimesed on kodust lahkunud ja ta üksi jääb? Kas ta lihtsalt magab diivanil keras ja ootab neid tagasi? Oh ei! Just siis algavad Tolmurulli kõige põnevamad seiklused. Ja just sellest see raamat pajatabki!

Children

See on iseenesest fantastiline idee kirjutada raamat neist lugudest, mida koos lastega on välja mõeldud. Koos armsate teemakohaste piltidega on see suurepärane kingitus pere sõpradele ja tuttavatele.

Kuid minule, kes ma pole tuttav nende kassidega, jääb lugu poolikuks. Puudub sissejuhatus, mis lugeja kaasa haaraks, peatükid liiguvad küll loogilises järjestuses, kuid nad on segaseda ja hüplikud, ning täis asju, mis nagu ei tundu kogu ülejäänud looga kokku sobivat. Ning üleüldse, miks see jutt sedasi peatükkideks on hakitud. Raamatul puudub ka korralik kokkuvõte, pigem selline kiirustatud elasid-õnnelikult-elu-lõpuni lõpp, sest kell saab kohe üheksa ja ema peab minema nõusid/pesu/põrandat pesema või oma lemmiksaja vaatama.

Jah, kui see oleks minu ema/isa/õe/venna/tädi kirjutatud, siis ma kiidaks seda lugu nii kuis jaksan, kuid tavalugejana ootasin ma rohkem. Ilmselgelt kui ma seda lastele ette loeks, peaksin ma ise siia veel vähemalt pool lugu seletuseks juurde mõtlema ja see võib ju hea olla, annab võimaluse ka lugejal oma fantaasia tööle panna, kuid samas oleks võinud ka autor lugu õhtujutu stiilist rohkem raamatulaadseks kirjutada.

Et siis, nii ja naa - pildid on suurepärased ja loo mõte on hea, kuid lugu ise jääb nõrgaks.

Seven All Alone

Raamat: Seven All Alone by Kristy McKay (2025) Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/227948522-seven-all-alone 

Maggie Atkins ei unusta kunagi, mis juhtus kümme aastat tagasi, kui tema ja veel kuus algkooliealist last rööviti nende bussijuhi poolt ja neid koopas vangis hoiti. Ta ei unusta kunagi, kuidas sõbrad põgenesid, jättes ta üksi, ega pilti sellest, kuidas röövija surnuks kukkus, kuigi ta on andnud endast parima, et see katsumus seljataha jätta ja eluga edasi minna.

Minevik jõuab talle järele, kui ta on sunnitud minema kooliekskursioonile mägedesse koos just nende samade lastega, kes ta omal ajal maha jätsid, ning seda vaid kiviviske kaugusel paigast, kus ta rööviti. Ta on otsustanud hambad ristis vastu pidada ja sellest läbi tulla, sest see on ju vaid üks öö tema elust. Kuid siis keerab ränk torm pea peale kui neid lahutatakse rühma saatjast. Ilma telefonideta ja piiratud toiduvarudega hakkab rühm kavandama, kuidas looduse meelevallas ellu jääda ja turvalisse paika tagasi jõuda.

Siis saavad nad aru, et mäel on veel keegi. Keegi, kes teab, mis kõik need aastad tagasi tegelikult juhtus. Keegi, kes tahab neid surnuna näha ja on valmis nad ükshaaval kõrvaldama. Maggie arvas, et oli juba üle elanud kõige hullema, mis temaga eales juhtuda võiks – kuid ta eksis.

Thriller, Young Adult, Horror

Kuidas oleks kõige parem seda raamatut iseloomustada? Võibolla nii - nagu “Yellowjackets” aga Šotimaa mägedes, palju lühem lugu ja mitte nii julm lugu.

See lugu algab nagu üks korralik õuduslugu ikka - metsa lähevad kamp teismelisi koos ühe täiskasvanuga, kes ei saa üksteisega väga hästi läbi, kuid nad peavad selle matka hinde saamise eesmärgil läbi tegema. Nad peaks sõitma kummiparvega, ööbima metsamajas ja järgmised paar päeva matkama ümbruskonna mägedes, ning siis tullakse neile järele. Kuid …

Kõik hakkab valesti minema kohe algusest peale. Alates sellest, et neil noortel on ühine julm minevik - neid rööviti, neid taheti ohverdada jumalatele, kuna neil kõigil on pühakute nimed, kuid kuus neist said põgenema ja üks neist suutis lõpuks röövija mäest alla lükata, kui mees neid mõlemaid surnuks kukutada tahtis. Matka esimesel osal on nad kõik okkalised, sest jutustaja on olnud suhtes ühe matkal oleva noormehega ja nad on just hiljuti lahku läinud ja noormees on juba suhtes teise neiuga sellest pundist, ning teised on millegi pärast jutustaja suhtes vaenulikud, kuigi tema oli see, kelle teised maha jätsid. 

Ja kui suhtedraamast veel vähe oleks, siis tekivad probleemid juba matka esimesel osal, kui nende juhendaja sõidab koos kummiparvega ja aerudeta mööda jõge allavoolu ja ülejäänud grupp jääb paduvihmas jõekaldale.

 

Kuigi nad leiavad peagi üles selle majakese, kuhu nad pididki minema, siis nende tõelised probleemid alles algavad … ja kui te olete näinud ükskõik millist üksiku metsamaja tüüpi õudukat, siis on teil ettekujutus, mismoodi see lugu edasi läheb, küsimus on vaid selles, kes on selle loo pahar ja kas noored on ära teeninud seda, mis neid metsas ees ootas.

Jah, sügisesse õuduslugude lugemise/kuulamise aega sobis see lugu päris hästi, isegi kui mõned osad selles loos jäid segaseks.

Dust

Raamat: Dust (Silo #3) by Hugh Howey (2013) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/59023398-dust 

“Wool” tutvustas meile silode maailma. “Shift” rääkis nende loomisest. “Dust” kirjeldab nende allakäiku.

Juliette, kes on nüüd Silo 18 linnapea, ei usalda Silo 1, eriti selle juhti Donaldit. Kuid silode maailmas pole kõik mustvalge – kõik on halli varjundid. Donald ei pruugi olla selline koletis, nagu Juliette temast arvab, ja tegelikult võib ta olla inimkonna edasise ellujäämise võti. Kuid kas nad suudavad piisavalt kaua koostööd teha, et see õnnestuks?

Dystopia

Kui Silo sarja esimene raamat tegi ülevaate sellest düstoopilisest maailmast, selle vigadest ja selles elavatest julgetest inimestest. Teises osas tehakse ülevaade Silo 1 ülesehitusest, elanikest ja samas läheb lugu ka julmemaks. Kolmas osa seob need kaks osa kokku - Juliette on tagasi ta oma silos ja Donald on taas üles äratatud.

Kui te olete telesarja näinud, siis ärge otsige sellest raamatust midagi tuttavat, sest siin on kõik teistmoodi.

Jah, Juliette on linnapea, kuid Donald on ka millegi pärast Silo 1 juht ja teda ei kutsuta taas tema nimega. Donald suhtleb endiselt Silo 17’ga ja Juliette kaevab, et nendega ühendust saada. 

Kui loodi see Silode maailm, ei olnud nende loojate eesmärk inimkonda päästa, see on pigem pika vinnaga sotsiaalne eksperiment, kas inimkond suudab ellu jääda, kui nad ei tea midagi eelnevast elust ja nad ei tea ka seda, mis neid ees ootab. Võiks öelda, et see eksperiment tõestab seda, et vahet ei ole, millises olukorras x kogus inimesi endid ka ei leiaks, siis peagi jagunevad nad juhtideks ja alluvateks, erinevateks ühiskonna kihtideks ning loomulikult peavad tekkima ka seltskonnad, mis “usuvad” mingisse ülemasse jõudu, mis annab neile “õiguse” eitada kõike seda, mis pole kirjas nende “pühades ürikutes”, ning suhtuda naistesse vaid kui sünnitavatesse loomadesse.

Kolmanda osa sündmused liiguvad väga kiiresti hüpeldes Donaldi ja Charloti ning Julietti ja Solo vahel. Alles Donald ärkab ja saab ligipääsu infole, mis aitab tal mõista, mis neid kõiki ees ootab, siis juba on ka Charlot ärkvel ja Juliette paneb kaevamismasina tööle ja nad jõuavad Silo 17’ni, ning siis saadakse aru, et Donald ei peaks sugugi mitte juhtima, ning Juliette peab inimesed tagasi Silo 17’sse juhtima. Ja kui inimestel pole enam “piire ja reegleid” siis jõuame “tugev jääb elama” maailma.

Raamatu lõpp on kiire ja positiivne, kuid ma olen kuulnud, et sarjale on kirjutatud ka lühikesed lisalood ning, et kui teile meeldis selle raamatu lõpp, siis on parem mitte neid lisalugusid lugeda.

Aga see on hea sari. Järgmisel suvel saab näha, kuidas siis telesari lõpetatakse, kas nii nagu raamat või nii nagu lühilood.

Kassid, kes valvavad meie üle

Raamat: みとりねこ  by Hiro Arikawa, tõlge Margit Juurikas (2022) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/62711514-kassid-kes-valvavad-meie-le 

Hiro Arikawa „Kassid, kes valvavad meie üle“ sisaldab tema „Rändava kassi kroonikate“ harulugusid, mis oma sooja huumori ja südamlikkusega vihjavad, et alati on su kõrval keegi, kes võib su elu muuta, isegi kui sa seda ei aima. Kass on valmis seda ka oma käpajäljega kinnitama. Spin, kelle mees võtab majja, kui naine sünnitusjärgselt vanematekodus viibib; Ten, kes kiindub isekasse perepeasse; Kōta, kes tahab Hiromist kasvõi ühe päeva kauem elada… Kui inimese ja kassi teed ristuvad, arvab inimene, et on võtnud kassi enda hoole alla, mõtlemata võimalusele, et äkki elab ta ise kassi valvsa pilgu all. Nende ühine aeg on piiratud: inimene kasvab aeglasemalt kui kass ja kass vananeb kiiremini kui inimene. Koos veedetud aja jooksul võib nende mõlema elus juhtuda kurbi sündmusi, kuid elu kassiga ei ole kunagi kurb.

Short Stories, Humor, Grief

Kui teile meeldivad kassid ja te tahate lugeda midagi, mis on üheaegselt muhe,  soe kui kaisutus ning hinge lammutavalt kurb, siis see on see raamat. Need lood on täpselt kassilikud, hüpates vahel siia ja sinna, vahel olles jutustaja vahel osaline, kasvades koos looga ja inimestega või jälgides inimeste kasvamist. Kassiinimesed mõistavad neid lugusid.

Ma pole lugenud “Rändava kassi kroonikaid”, kuid ma olen lugenud paljusid Jaapani autorite kassilugusid ja seega need lood olid väga armsalt äratuntavad, kuid samas ka nii erilised.

Ning taas kord tuli mõte, et äkki ikka peaks leidma oma elus kohta ka kassile ja leppima teadmisega, et mina olen osa kogu nende elust, kuid nemad on minuga vaid lühikest aega. Vaatab.

Suurepärane raamat, kuid seda peab lugema õigel hetkel.

Most Ardently Yours

Raamat: Most Ardently Yours by Freya Sampson (2026) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/241804182-most-ardently-yours 

„On üldtunnustatud tõde, et vallaline naine, kellel on palju armastusromaane, peab igatsema endale raamatupeikat.”

Zoe Knight, raskustes romantikakirjanik, on meestest lõplikult loobunud. Vähemalt… päriselus olevatest. Kunagi uskus ta õnnelikku lõppu, kuid nüüd leevendab ta üksindust kirjanduse parimate raamatupeikade abil – ja paremat meest kui Jane Austeni härra Darcy pole olemas. Seega kui ta satub ta ühte klassikalisse Londoni raamatupoodi ja vaidleb tüütult veetleva poeomaniku Nickiga, kes keeldub armastusromaane müümast, otsustab Zoe ta vabastada tolmukorra alla mattunud “Uhkus ja eelarvamus” eksemplarist, mis on jäetud ülemisele riiulile.

Aga see pole tavaline raamat.

Pärast raamatu joobnuna lugemist leiab Zoe end erakordsest olukorrast: ta on kogemata toonud härra Darcy pärismaailma. Nüüd seisab ta silmitsi mehega, keda ta on igavesti armastanud, ja mees on täpselt selline, nagu ta unistas. Ilus? Linnuke kirjas. Sünge? Linnuke kirjas. Räägib nagu oleks sõnaraamatu alla neelanud? Linnuke ja veel üks linnuke. Kuid isegi kogu oma regendiaegses täiuslikkuses – kas ta saab kunagi olla sama hea kui romaanis? Ja kui ta on siin, Zoe Londoni korteris, püüdes välja mõelda, kuidas dušši kasutada, siis mis saab kirjandusmaailmast, kust ta pärit on? Nick – viimane mees, kellega Zoe sooviks kunagi üldse koostööd teha – survestab teda saatma väljamõeldud Darcy tagasi oma loosse. Zoe peab enne, kui on liiga hilja, otsustama, mida ta õnnelikult lõpult tegelikult tahab.

Romance, Magical Realism

Omamoodi võiks seda raamatut võtta kui kummardust Meg Ryani rom-com filmidele nagu “Kate & Leopold”, “You Got Mail” ja ilmselt ka teistele, kuid eelkõige neile, sest selles raamatus on nii ajarändamist kui ka raamatupoe “draamat”. Ja siis meenus mulle ka üks Sherrilyn Kennyoni raamat (nime kahjuks ei mäleta), kus on iidne Kreeka jumal neetud raamatusse ja kui õige naine raamatu loeb, siis vabaneb ta raamatust kuuks ajaks ja täidab kõik oma lugeja soovid :). Ning siis oli siin ka “The Astral Library” moodi hetki.

See on siis lugu sellest, millest kirglikud lugejad on unistanud ilmselt aegade algusest peale: kui vaid saaks selle täiusliku mehe reaalsesse maailma tuua. :) Iseküsimus on, kas see raamatu lehekülgedel ideaalne tegelane oleks ideaalne ka reaalses elus, kuid see pole selle raamatu küsimus, siin on ikkagi tähtsam see, mis saab raamatust, kui tegelane on reaalses maailmas. Aga mis saaks siis, kui lugeja end hoopis raamatusse loeb?

Siin raamatus on tegelikult ära kasutatud kõik võimalikud romantika raamatutele omased teemad: vaenlastest armastajateks, üks hotellituba ja üks voodi, kohtumine ex-iga ja tema paika panemine, uuele algusele lükkamine, käepuudutus koos sädemetega, vaenlane osutub sõbranna/sõbra sugulaseks/parimaks sõbraks, armsad arusaamatused millest kasvab välja armumine, torisev kolleeg/naaber kellest saab suurim abiline ja toetaja, vanemate kaotusega kaasnev kurbus ja maailma mitteusaldamine … ja veel paljud teised, et siis armastusromaan armastusromaanidest.

Just selle pärast, et see oli selline “Checklist” raamat, siis kaotas ta minu silmis palju, kuna lugu liikus ühelt kližeelt teisele ilma, et lugu saaks loomulikult areneda ja lugejat kaasa haarata. Jah, raamatutest oli juttu palju, kuid ka see ei andnud sellele palju juurde. Kahju, sest mõte selle loo taga on ju tegelikult väga hea, kuid teostus käib üle kivide ja kändude.

Aga tegelikult ka, milline oli see esimene raamat, mille tegelast oleksite te tahtnud reaalsusesse tuua? Minu puhul oli esimene mr. Rochester ja loomulikult mõjutas seda ka palju Timothy Dalton BBC Jane Eyre sarjast, mida ma lapsepõlves nägin. Teine oleks “Krabati” raamatust Tonda, kusjuures ma ei kujutanud teda isegi ette milline ta välja nägi, pigem tahtsin ma teda nii väga elus hoida.

The Queen Who Came in From the Cold

Raamat: The Queen Who Came in From the Cold (Her Majesty the Queen Investigates #5) by S.J, Bennett (2025) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/227912458-the-queen-who-came-in-from-the-cold 

On aasta 1961 ja kuninganna kavandab oma riigivisiiti Itaaliasse Britannia pardal. Kuid enne minekut väidab ebausaldusväärne tunnistaja, et nägi kuningliku rongi aknast jõhkrat mõrva. Kas see oli tõesti vaid juhtus ja kas ohver võis olla printsess Margareti uue abikaasa Tony Armstrong Jonesi kadunud sõber?

Kuninganna ja tema abistav erasekretär Joan McGraw asuvad oma teist ühist juhtumit uurima, aimamata, et seekordne uurimine on täis spioone, valesid ja külma sõja aegseid salasepitsusi.

Mystery, History

Seekordne muhekrimi, kus Elizabeth aitab kuritegu lahendada koos oma sekretäri Joan McGrawga on korralik kummardus spioonipõnevikele. Kuigi lugu algab nagu Christie “4.50 from Paddington”, kui rongi aknast nähakse kuritegu, siis sellega Christie sarnasus piirdubki ja edasi tuleb juba Ian Flemmingu stiilis topeltmängu. Kuna “mõrva” pealtnägija on tuntud oma ebausaldusväärsuse poolest ja väidetavat laipa ei leita, võiks ju asja nii jättagi, kuid siis toimuvad veel mõningad imelikud asjad ja ilmnevad segased juhtumised ja kõik tundub viitavat sellele, et miski on toimumas ja sellega on kuidagi seotud kuninglik jaht Britannia.

Elizabeth ja Joan ei looda, et MI5 ja MI6 suudaks asja diskreetselt korda ajada, seega korraldavad nad ise asjad nii nagu vaja. Loomulikult pole seda lugu lihtne lahendada, sest siin on ikkagi mängus spioonid ja reeturid ja luurajad, kuid kahe nutika ja tähelepaneliku naise vastu nad ikkagi ei saa.

See lugu toimub James Bondi ajastul, seega on temas loomulikult raamatus juttu, kuid samas on see ka John Le Carré ja Mick Herroni stiilis spioonipõnevik, lihtsalt mõnusas muhekrimi ümbrises - raamatu nimigi on saanud inspiratsiooni Carré raamatust “Spioon, kes pääses külma käest”.

Ameerika pind

Raamat: American Dirt by Jeanine Cummins (2021) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/59044612-ameerika-pind 

Lydia Quixano Pérez peab Acapulcos raamatupoodi. Tal on poeg, Luca, tema elu armastus, ja imeline ajakirjanikust abikaasa. Ja kuigi kohalikud uimastikartellid on Acapulco juba mõranema löönud, on Lydia elu enamjaolt veel üsna mugav.

Raamatupoes on Lydia muude raamatute kõrval pannud poeriiulitele välja ka mõned oma lemmikud, kuigi ta teab, et keegi neid ei osta. Kuni ühel päeval tuleb poodi raamatuid uudistama mees, kelle välja valitud teoste hulgas on ka kaks Lydia lemmikut. Javier on erudeeritud. Ta on võluv. Kuid mida Lydia ei tea, on see, et ta on ka Acapulco võikalt üle võtnud uue uimastikartelli jefe. Kui ilmub Lydia abikaasa kirjutatud paljastav isikulugu Javierist, muutub nende kõikide elu igaveseks.

Üleöö migrantideks saanud Lydia ja Luca alustavad ohtlikku teekonda Ühendriikidesse, ainsasse kohta, kuhu Javieri võim ei ulatu. Liitudes teiste el norte’sse pääseda üritavate inimestega, taipab Lydia peagi, et kõik põgenevad millegi eest ja kõik loodavad midagi selja taha jätta. Aga kas nad teavad, mis neid ees ootab?

„Ameerika pind” muudab lugejat põhjalikult. See on kirjanduslik suursaavutus, mille igal leheküljel on midagi liigutavat, dramaatilist ja inimlikku. See on üks meie aja olulisemaid teoseid.

Fiction, Drama, History

Kui ma seda raamatut lugema asusin, tegin ma seda nagu ikka, teades selle sisust mitte midagi. Kui ma oleks teadnud, mida ma lugema hakkan, siis ma ilmselt oleks sellele ettevaatlikumalt lähenenud, kuid nüüd hüppasin ma sillalt alla jalad ees ja lootsin et maandun õigesti, ei veere vaguni katuselt maha ja ei saa surma.

See on raamat, millele tuleb läheneda ettevaatlikult. Siin on julmust mida ei suudagi uskuda, et seda inimestes olemas on, kuid samas tuleb endale alati meelde tuletada, et inimestes on olemas veelgi hullemat julmust kui me ette kujutada suudame. Ja siis hakkad mõtlema, et see on ju kirjutatud möödunud kümnendil, kui maailm polnud veel hulluks keeranud, seega võib uskuda, et praeguseks on asjad seal veelgi hullemaks läinud. 

Poole raamatu pealt polnud ma päris kindel, kas ma ikka tahan edasi lugeda, sest mul polnud mitte mingit usku, et asjad võivad kuidagigi hästi lõppeda või et hullem oleks juba möödas. Kuid kui inimesed reaalsuses suudavad sellest kadalipust läbi tulla, et jõuda lõpuks “tõotatud maale”, siis peaks minulgi olema julgust lugeda see raamat lõpuni. Ma ei ole kindel, kas ma soovitaks seda raamatut kellegile lugeda, kuigi see on väga hästi kirjutatud raamat, kuid ma ei tea, milline on teiste lugejate valulävi ja kas nad vihkavad mind edaspidi ja ei usalda enam ühtegi minu soovitust või meeldib neile see raamat väga.

Et siis, lähenege sellele raamatule ettevaatlikult. See on suurepärane raamat, väga hästi kirjutatud, haarates lugeja endaga kaasa igasse kohutavasse hetke, kuid olge väga kindlad, et te olete valmis selleks, et te võite kaotada usu inimkonna headusesse.

Kiss Slay Replay

Raamat: Kiss Slay Replay by Rachel Harrison (2026) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/234746583-kiss-slay-replay 

See on ideaalne pulmanädalavahetus: koht on imeilus, ilm on ilus, armastus on õhus – ja Willa Sullivan ei naudi seda. Ta on põnevil, et tähistada oma parimate sõprade lõpuks ometi pulmi, millest nad on alati unistanud, kuid see on esimene kord, kui ta näeb mitme kuu jooksul oma endist kihlatut, ja mees on koos kaaslasega. Kõik tundub kuidagi vale, nagu oleks ta sattunud alternatiivsesse universumisse. Kuid asjad hakkavad paranema, kui Willa kohtub Dannyga, peigmehe võluva ja vallalise lapsepõlvesõbraga. Kui nad koos minema hiilivad, katkestab nende kohtumise maskiga mõrvar, kes külvab vastuvõtul hirmu. Willa ja Danny võitlevad, et päästa need, keda nad armastavad, ja öö üle elada, kuid mõrvar ei anna alla. Willa ei ole viimane tüdruk.

Või on? Ta ärkab ja on pulmahommik. Ta nägi just oma elu kõige intensiivsemat õudusunenägu. Kuid päeva edenedes leiab aset kummalisi kokkusattumusi, mis panevad teda kahtlema, kas see oli tõesti unenägu, déjà vu või midagi kurjakuulutavamat. Pärast kohutavat sündmuste pööret mõistab Willa, et ta on lõksus tapatalgute ja õuduse korduses, millest ta peab õppima põgenema, või kannatama surmast hullemat saatust – olema igavene pulmakülaline.

Horror, Romance, Thriller

See raamat algab nii armsasti - pulmakülalised kogunevad, mõned asjad lähevad metsa (ikka juhtub), kuid kõik on nii armas. Siis satub Willa paanikasse, kui ta oma endist kihlatut tema kaaslasega näeb ja põgeneb metsa, kus ta kohtub šarmika pulmakülalisega, kellega neil tekib kohene side ja see oleks tema jaoks suurepärane võimalus uueks alguseks ja Danny on nii armas ja kutsub ta Jaapanisse sushile … kuid siis … Kas see tuleb sellest, et ta on kuulanud oma sõbrannat ja vaadanud südamevalust üle saamiseks õudukate maratoni, et ta fantaasia teeb ületöötunde … või on see kõik päris???

Ning siis saad aru, et see ei olegi armas romantiline pulmast uue kallima leidmise lugu … see on “Happy Death Day” stiilis slasher lugu, lihtsalt siin ei ole kõik alati täpselt ühte moodi, ja pahar pole alati üks ja sama vaid alati midagi uut ja hullumeelset (kummardused klassikalistele õudukatele ;)).

Ei, Willa ei pea siin filmis  raamatus heastama midagi, õppima midagi, armuma, ega midagi muud, mida tavaliselt seda tüüpi lugudes tuleb teha, siin on lugu palju teaduslikum :).

Täitsa mõnus raamat ja seda oli väga põnev kuulata.

Threshing Day

 Raamat: Threshing Day (The Empyrean #3.5) by Rebecca Yarros (2026) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/252683842-threshing-day

Algab rehepeksupäev, jõhker proovilepanek, kus Basgiathi sõjakooli tulevased ratsanikud peavad lõastama lohe ning mäng käib elu peale. Kesk tihedat konkurentsi ja lohetuld peavad need kolmteist kadetti tulema eluga välja lahingust, kus meeleheitel rivaalid on kõigeks valmis, et saada eelist, ent igaühe lõpliku saatuse otsustavad lohed – ja üksainuke otsus võib määrata, kellest saab ratsanik ja kellest kõrbenud plekk.

Xaden Riorson, jõuline juht. Rhiannon Matthias, tark sõber. Dain Aetos, kohusetundlik reeglitejärgija. Liam Mairi, südamlik kaitsja. Ridoc Gamlyn, naljavend. Sawyer Henrick, möödavaadatu. Garrick Tavis, kindel abiline. Imogen Cardulo, impulsiivne võitleja. Bodhi Durran, juhi parem käsi. Mira Sorrengail, kartmatu ratsanik. Brennan Sorrengail, hiilgav taktik. Aaric Graycastle, rahutu kuningapoeg. Sloane Mairi, otsusekindel õde.

Rehepeksupäeval kehtib vaid üks reegel: ära saa surma.

Fantasy, Dragons

See lühike vahepala enne kui suured seiklused jätkuvad, on veelgi rohkem nagu “Kuidas taltsutada lohet” :D. 

Meile tutvustatakse kõikide tegelaste lohesid, kuidas nad oma ratsanikud valivad, kuidas nende iseloomud sobivad ning loomulikult ka natuke antakse lisainfot ratsanike kohta, nende hirmude, lootuste, armastuse ja vihkamise kohta. Ühesõnaga, me saame piiluda teiste tegelaste kõige tähtsama päeva mõtetesse, sest muidu loeme me ju neid lugusid vaid Violeti ja Xadeni POVst. 

Hea kiire amps ja eriti hea on seda kuulata Storytelis (mitte et mul poleks ka juba paberraamat tellitud ;)).

Shift

Raamat: Shift (Silo #2) by Hugh Howey (2013) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/59023383-shift 

Shift viib meid tagasi Silo algusaegadesse ja lõpu algusesse.

2007. aastal kirjeldas Center for Automation in Nanobiotech (CAN) riist- ja tarkvaraplatvorme, mis võimaldaksid ühel päeval inimesest väiksematel robotitel panna meditsiinilisi diagnoose, teha parandustöid ja isegi ise paljuneda.

Samal aastal näitas CBS taas saadet propranolooli mõjust inimestele, kes olid kogenud äärmuslikke traumasid. Avastati, et lihtne tablett võib kustutada mälust mis tahes traumaatilise sündmuse.

Peaaegu samal hetkel inimkonna pikas ajaloos avastas inimkond vahendid oma täieliku hukatuse esilekutsumiseks. Ja võime unustada, et see üldse kunagi juhtus. 

Fiction, Dystopia

Silo sarja teine raamat täiendab telesarja teist hooaega ja on paljuski aluseks kolmandale hooajale. Kuid siin on palju erinevusi.

Seekord pakutakse lugejatele killukesi Donaldi elust enne plahvatust, Donaldi/Troy elust tema “vahetuste” ajal, Solo elust alates 17. silo langemisest kuni Juliette saabumiseni, ning üks päev Missioni elust.

Ühtepidi oli väga hea, et olin näinud Silo sarja enne lugemist, kuid samas andis raamat ka palju lisaks sellele, mida sarjas näha sai. Raamatus toimuvad sündmused, olgu siis see kuidas Solost saab Solo või milline on Missioni üks päev, on palju julmemad kui sarjas paljudki sündmused oli. Ning Troy leiab raamatus palju kiiremini üles Donaldi, kuid ilmselt jääb see osa neljandasse hooaega. Inimesed on ikka julmad loomad, elagu nad siis maa peal või maa all. 

Seda on nii huvitav kuulata. Kõik need erinevad ajastud ja tegelased ja sündmused. Julm lugu, kuid suurepärane düstoopia.