The Last Page Cafe

Raamat: The Last Page Cafe by Kate Storey (2026)  Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/233074644-the-last-page-cafe

Mõnikord on viimane lehekülg alles algus…

Viiekümne neljaselt tunneb Erin McRae, et on elanud omaenda loo äärealadel. Pärast seda, kui ta päris oma lahkunud ema kohviku The Bookmark, on ta jäänud kinni mugavasse rutiini. Tema suurimaks põgenemisteeks on kirju raamatuklubi, mille ta ise asutas ja mida hoiab koos üks ebatavaline reegel: nad valivad järgmise raamatu ainult selle viimase lehekülje põhjal.

Kuid kui ühe raamatu lõpusõnad tabavad liiga valusalt isiklikku närvi, hakkavad Erin ja teised liikmed nägema omaenda elu peegeldumas ootamatutel viisidel. Mida sügavamaks muutuvad nende arutelud, seda rohkem kerkivad pinnale kaua varjul olnud saladused, vanad haavad hakkavad paranema ja romantika astub lehekülgedelt pärisellu. Kui The Bookmarki ähvardab sulgemine, peab Erin endalt küsima: kas ta suudab kirjutada endale õnnelikuma loo?

Südamlik romaan sõprusest, teistest võimalustest ja lugude üllatavast mõjust meie elule – ideaalne neile, kellele meeldivad Evie Woodsi, Sally Page’i ja Pip Williamsi teosed.

Books, New Beginnings, Romance

“Viimase lehe kohvik” on selline tore raamat raamatutest, raamatuklubist, raamatupoe/kohviku kadumisest ning uutest algustest.

Nagu juba lühikokkuvõttes on juttu, on Erin väikese kohviku omanik ja see kohvik on ka otsati kogukonna “raamatukogu” sest ta kohvikus on riiul täis raamatuid, millest igaüks võib midagi lugemiseks võtta, kas siis kohapeal või koju viia, kuid kui koju viid, pead midagi asemele jätma või tooma. Selline hea mõte ju. Ja jah, tal on iga nädal koos käiv raamatuklubi, kuhu kuuluvad väga erinevad inimesed: erus jazz muusik, perearst, raamatukoguhoidja, koduperenaine ja noor kunstnik. Nende raamatuklubi valib raamatuid selle järgi kui raamatu viimane leht neile meeldib. Tegelikult on Erin see, kellele ei meeldi kui ta ei tea millega asi lõppeb, sest tema minevikus on teda liiga tihti ebameeldivalt üllatatud, kuid teised on temaga nõus. Kuid siis ühel vihmasel õhtul, kui nad taas koos istuvad ühineb nendega ajakirjanik, kes seab nende raamatuvaliku meetodi küsimärgi alla ja küsib neilt, millised oleks nende endi elude viimased lehed. See oli see koht, kus minul kuklakarvad püsti tõusid - mis õigus on võõral küsimuse alla seda meie kombed ja miks me peaks temaga jagama oma mõtteid. Aga noh, autor laseb neil pärast väikest virisemist kaasa minna. Kõik vaatavad oma eludele otsa ja mõtlevad kas nad tegelikult ka tahtsid, et nende elud sedasi oleks läinud ja kas nad saaksid veel midagi teha, et nende eluraamatu lõpp oleks neile meelepärasem. Mõned neist muudavadki oma elu suunda, kuid on neid, kes jätkavad sama teed, lihtsalt kindlama sammuga.

Kuid kõige rohkem ärritas mind Erini muutus. Ma ei usu, et inimene kes kannatab ärevushäire all saaks sellest nii lihtsalt üle nagu autor tal sellest lahti lasta laseb.

Aga, kui teid ei häiri sellised pisiasjad, siis tegelikult on see väga mõnus raamat raamatutest. Selline päikeselise nädalavahetuse lugemine.

Call of the Camino

Raamat: Call of the Camino by Suzanne Redfearn (2025) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/228352159-call-of-the-camino 

Menuka romaani “In an Instant” autori uus raamat on sügavalt liigutav lugu kahest naisest, kelle teekonnad põimuvad mööda legendaarset Euroopa rännakurada, kuigi neid lahutab terve põlvkond.

Reina Watkins kaotas oma isa, kui ta oli kaheksa-aastane. Seitseteist aastat hiljem kannab ta seda leina endiselt endas. Tema tärkav ajakirjanikukarjäär võtab ootamatu pöörde ja viib ta Hispaanias asuvale iidsele, viiesaja miili pikkusele Santiago de Compostela palverännakuteele. Nüüd asub ta samale teekonnale, mille tema isa kunagi tema vanusena ette võttis, aimamata, kui sügavalt see teda muudab.

1997. aastal on Isabelle Vidal teismeline, kes on põgenenud. Lahkudes internaatkoolist, suundub ta otse Püha Jaakobuse teele. Ta on kuulnud, et Camino hoolitseb rändurite eest. Ja nii see ka juhtub – kena noore ameeriklase ja uue elu lubaduse näol. Kuid kõik võib kokku variseda, kui tema probleemid talle järele jõuavad.

Üks naine püüab leppida oma minevikuga; teine haarab kinni oma tulevikust. Kuid kui nad mõlemad sammuvad samal pühitsetud rajal, põimuvad nende saatused kõige imelisemal moel.
Fiction, History, Romance, Family

Eks see on ilmselt paratamatu, aga kui kord oled juba Camino läbi teinud, siis haarad ka lugemiseks/kuulamiseks iga raamatu, mis on Caminoga seotud, isegi kui raamatus ei käida samal rajal, mida oled ise läbi teinud, sest kõik need tunded, mõtted ja valud, mida kogetakse raamatutes, on ikka need samad, mida kogesid sina ja saad veelkord kinnitust, et sa tõesti käisid seal. Aga see selleks.

See on siis tegelikult ühe perekonna lugu, kuigi raamatu alguses ei pruugi see nii tunduda. Kuigi Reina läheb oma isa jälgedes mööda hispaaniat kõndima, siis teadmatult käib ta ka oma ema jälgedes, sest tema vanemad kohtusid just sedasama rada läbides - üks neist käis rada koos vennaga ja teine põgenes teda ähvardava surma eest lootes end palverändurite seas peita.

Nii Reina kui ka Isabelle lood on ilusad ja südamesse minevad ja Caminol käies on aega oma elu üle mõtiskleda. Kuid samas on ka Caminol võimalik suhelda teiste ränduritega ja sedasi kas uusi sõpru leida või lihtsalt huvitavaid lugusid kuulata (kui sa just ei kõnni kõrvaklapid peas :) ).

Aga jah. Isabelle, kellel pole rajale minnes ei raha ega õiget ideed, kuhu ta rännak ta välja viib, kohtub rajal inimestega, kes teda toidavad ja aitavad ning ta teeb endast ka kõik oleneva, et päästa vähemalt oma õved ja ema, kui ta oma isa päästa ei saa. 

Reina aga püüab leida rajal sidet isaga ja näidata koht kätte oma kolleegile, keda ta usub olevat röövinud tema endise mentori töö. Kuid rajalt leiab ta hoopis oma onu ja oma ema loo ja ka oma tuleviku.

See on iseenesest väga südamesse minev lugu aga kui te olete isiklikult tuttavad Caminoga siis läheb see kõik eriti hinge ja taas kord tõstab pead see mõte, et äkki peaks minema uuesti kõndima.

Mistakes Were Made

Raamat: Mistakes Were Made (Story Lake #2) by Lucy Score (2026) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/227081378-mistakes-were-made 

Mees otsib ideaalset abikaasat. Naine otsib ideaalset üheöösuhet.

Kirjandusagent Zoey Moody ei salli väikelinnaelu, kuid ometi on ta siin: pagendatud Manhattani kirjastusmaailmast ja lõksus tillukeses Pennsylvania linnakeses koos oma parima sõbranna ja ainsa allesjäänud kliendi Hazeliga. Miks? Ta on täiesti rahatu.

Kõik, mida ta vajab, on see, et Hazeli järgmine armastusromaan oleks hiiglaslik müügihitt ja Zoey saab New Yorki tagasi. Miski ei seisa talle teel. Mitte miski… peale tema kuue jala ja kahe tolli pikkuse üürileandja Gage Bishopi. See on üks tark, tõsine ja seksikas mees. Ja mis kõige hullem – mees on valmis püsisuhteks.

Zoey võib olla kõige kaunim naine, keda Gage kunagi kohanud on, kuid on ilmne, et nad ei sobi teineteisele üldse. Zoey on kohustuste suhtes allergiline ega saa isegi kalendrirakendusega hakkama; Gage otsib abikaasat ja tal on järgmised viis aastat juba ette planeeritud. Zoey kardab loomi. Gage elab sõna otseses mõttes laudas. Kuid kui Gage’i maailma raputab laastav perekonnasaladus, pöördub ta Zoey poole, et veeta üks öö, mis aitaks tal kõik unustada. See üks öö võib muuta kõike… või kõik hoopis ära rikkuda.
Romance, Small Town, RomCom

Selles osas jätkame siis Zoey looga. Hazel on raamatu valmis saanud ja nüüd ootavad nad Zoeyga vaid veel seda, et raamat ilmuks ja Zoey saaks Manhattanile tagasi. Kuid enne seda kukutab Hani Zoeyle pähe ussi ja ta jookseb vastu Gage autot ning ta saab teada, et tema üürikas Manhattanil muudetakse kortermajaks, seega kui ta ei suuda oma korterit välja osta, peab ta sealt paari nädala jooksul välja kolima. Kuid kuhu? 

Pole just raske arvata kuhu :) eks ikka Gage majja Story Lakes. Ta vannub, et see on ajutine, kuid see suur kapp ja need põrandad ja see köök mille Gage oma “laoruumidesse” tema jaoks ühe nädalavahetusega ehitab …

Gagel on oma probleemid (lisaks sellele hullule punapeale, kes seal üleval korteris ringi kõnnib ja kahtlust äratavaid tehinguid teeb) ning loomulikult on need seotud ta perega - ta õde on talle peale surunud kliendi, kelle vahistamist ja vanglasse panemist oli ta ise vaid aasta tagasi kogu hingest nõudnud ja nüüd peaks ta kaitsma tema süütust.

Aga kuna nad kaks juba nii ligistiku peavad pidevalt olema ja üksteist ka täiesti ootamatutes olukordades aitama ja kogu Story Lake teeb omalt poole kõik oleneva, et nad oleks pidevalt koos, siis pole ka ime, kui nende suhted muutuvad füüsiliseks (ja see on ka kõik, nad rahuldavad lihtsalt kehalisi vajadusi, ei mingeid tundeid ;) ) siis pole ka ju üldse ime, et mingi moment teeb üks neist midagi, mis teist südame põhjani solvab, kuid raamatu lõpuks saab ikkagi kõik selgeks ja sirgeks räägitud ja …

Need Story Lake lood on nii armsad ja humoorikad. Ühtpidi on nad nii tüüpilised armastusromaanid, kuid samas suudab Score ikkagi oma lugudesse kirjutada seda mida tegelikult lugejad tahaks sellistest raamatutest lugeda ilma et see jätaks punnitatud muljet. Ja eriti armas on selle juures see, et selle sarja raamatud lubavad pilku heita sealsesse kirjandusmaailma.

Üks ütlemata hea sari. Näis milline järgmine osa saab olema, kas see on õe või venna lugu :) 

Story of My Life

Raamat: Story of My Life (Story Lake #1) by Lucy Score (2025)  Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/216233719-story-of-my-life 

Elu surub Hazeli põlvili, kui ta sunnitakse välja kolima Upper East Side’i korterist ja samal ajal saab ta ka kirjastajalt viimase hoiatuse, kui ta järgmise tähtajaks raamatut ei esita, katkestatakse temaga leping.

Hazel otsustab uisapäisa jätta maha oma senise linnaelu jäänused ja ostab impulsiivselt maja Pennsylvania maapiirkonnas, ilma seda eelnevalt nägemata. Mis oleks parem viis oma allesjäänud ustavaid lugejaid köita ja kirjutamiskirg taas üles leida, kui sukelduda väikelinnaellu?

Kahju ainult, et see linnake paistab olevat hääbumas. Vähemalt leiab ta ohtralt õhkamapanevat inspiratsiooni oma nägusast, torisevast ehitajast Camist ning tema loomade päästmisega ja kogukonnaelus aktiivselt kaasa löövast perest. See kõik on ju ainult uurimistöö. Mis saaks valesti minna?

Romance, Fiction, Rom/Com, Books

Score uus sari on iga raamatuid armastava lugeja unistus - raamat romantikaraamatute autorist, kes kolib väikelinna, kus ta peab lähedalt suhtlema perega, kus kõik meesolendid on kahemeetrised Kreeka jumalate tänapäevased järglased - sama ahvatleva väljanägemisega, kuid samas ka sama halvad suhtlejad ning kui miski/keski on nende arvates nende oma, siis hoidku taevas neid, kelle peale nad vihastavad :) 

Et siis, Hazel, armastusromaanide autor, kelle raamatud on olnud väga populaarsed (enne kui ta abiellus) on nüüd juba aasta lahutatud ja tema kirjastajas ex suudab endiselt teha nägu nagu oleks kõik tema edu tulnud vaid tänu talle ja see et Hazel uut raamatu kirjutada ei suuda näitab seda eriti hästi. Aga kui ta saab teate, et ta peab välja kolima exile kuuluvast korterist, leiab ta asju pakkides oma “ideede” väljalõigete kasti ja seal on üks vana artikkel, kus kohalik ehitajate perekond aitas ühel vanal daamil tema maja tasuta taastada ja artikli juures oleval pildil on vägagi nummi ehitaja :). Masenduses ja magamatu ja võibolla mitte väga kaine Hazel tipib arvutisse sisse selle linnakese nime ja avastab, et seesama maja on müügis. Kiire vestlus sisemise finantsnõustajaga ja Hazel ostab maja.

Hommikul pakib ta end ja oma agendi autosse (kuigi ta pole päris kindel, kas ta ikka oskab autoga sõita), ning sõit lähebki Story Lake poole. 

Just siis, kui nad näevad linnakese silti, kukutab kohalik valgepea-merikotkas, hellitavalt Hani, autosse kala, mis sunnib Hazeli rooli järsult paremale keerama ja ta rammib linnakese silti. Ja seda kõike näeb pealt seesama nummi ehitaja. Siinkohal võiks öelda, et kõik ülejäänu läheb täpselt nii nagu te arvata võite, sest loomulikult on sellel lool õnnelik lõpp, kuid päris nii see ka pole.

See pole üks tüüpiline armastuslugu, kus alguses tulevane paar vihkab teineteist ja poole raamatu pealt jõutakse voodisse ja kolmveerandi peal viib miski neid lahku, et siis raamatu lõpuks taas kokku saada. Noh põhimõtteliselt on, kuid kuna Heazel on ikkagi autor, siis ei lase Lucy oma kangelannal koperdada kõikidesse neisse tüüpilistesse lõksudesse. Tõsi, ka Hazeli ja Cami suhe ei liigu sujuvalt õnneliku lõpu poole, kuid Lucy ei kasuta neid tavalisi lõkse, mis loole draamat lisavad, ta pigem kasutab neid tavalisi lõkse selleks, et lasta meie kangelastel oma suhet loomulikumalt tugevamaks muuta. Ta ei lase neil nurgas mossitada ja kiruda “Kuidas ta võis mulle mitte seda ja teist rääkida” unustades, et nad tunnevad üksteist vaid paar nädalat, nad ei saagi olla kõigest veel rääkinud, ta sunnib neid probleemidele otsa vaatama ja tunnistama ka oma vigu.

Ja seda kõike vürtsitavad humoorikad stseenid teiste kohalikega, rivaalitseva naaberlinnaga ning isepäiste loomadega. Loed ja naudid. Ja nüüd kui ma olen ka näinud härra Lucyt :) siis ma tean, kust Lucy oma inspiratsiooni saab :). 

Neljas tiib

Raamat: Fourth Wing (The Empyrean #1) by Rebecca Yarros, tõlge Tiina Randus (2024) RR, A, H Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/214223380-neljas-tiib 

Tervitame teid Basgiathi sõjakooli jõhkras ja elitaarses maailmas, kus igaühel on omad eesmärgid ja iga öö võib jääda teie viimaseks.

Kahekümneaastane Violet Sorrengail pidi astuma kirjutajate kvadranti ja elama vaikset elu kesk raamatuid ja ajalugu. Ent tema ema, range ja võimukas kindral, annab käsu, et Violetil tuleb koos sadade teiste kandidaatidega astuda hoopis Navarra eliidi sekka ehk saada loheratsanikuks. Teistest väiksematele ja hapramatele võib see aga saada saatuslikuks, sest lohed ei lõasta väeteid, vaid hoopis põletavad nad tuhaks.

Kuna lõastamisvalmis lohesid on vähem kui kadette, siis on peaaegu kõik kadetid valmis Violetit tapma, et ise paremat võimalust saada. Ja ülejäänud on valmis teda tapma selle pärast, et ta on oma ema tütar – näiteks Xaden Riorson, ratsanike kvadrandi kõige tugevam ja jõhkram tiivaülem. Et järgmist päeva näha, peab Violet mängu panema kogu oma nutikuse.

Iga päevaga muutub piiridel käiv sõda ohtlikumaks, kuningriigi kaitseohutised nõrgenevad ja hukkunute arv kasvab. Mis veel hullem, Violet hakkab kahtlustama, et juhtkond varjab kohutavat saladust. Basgiathi sõjakoolis on igaühel midagi varjata, nii sõpradel, vaenlastel kui armsamatel, sest sealt pääseb vaid kahel viisil – lõpeta kool või sure.

Romantasy, Dragons, Fantasy, Romance, NA

Sellest on peaaegu aasta, kui kuulasin seda raamatut, nüüd oli aeg lugeda.

Endiselt on tegu kiire ja peadpööritama paneva seiklusega (eriti kui lugejal on probleeme kõrgusega) ja tuleb tõdeda, et kuulates lipsas nii mõnigi asi mööda ilma, et oleks mõistnud nende tähtsust. 

Kui vaatamata sellele võib ka pärast teistkordset raamatu kuulamist/lugemsit öelda, et see oleks nagu täiskasvanute versioon “Kuidas taltsutada lohet”, kuid nüüd lisaks siia juurde veel ka Naomi Noviki “A Deadly Education” ja siin oli veel ka mingeid muid kohti, kus tekkis täielik déjà-vu hetk, kuid ma ei suutnud oma mälust leida seda raamatut, millega neid hetki paari panna. See ei teinud seda lugemist mitte grammigi halvemaks, vaid lisas lihtsalt kogu loole uue tasandi, millelt kõike toimuvat vaadata. Ja millisele lugejale siis ei meeldiks lugeda põnevat lugu lugejast, kellest saab loheratusur ja kõige ihaldusväärsema meesolendi armuke … Yarros täidab meie kõigi unistust :) 

Ada Goot ja Vihuriöö

Raamat: Goth Girl and the Wuthering Fright (Goth Girl #3) by Chris Riddell, tõlge Heija-Liis Ristikivi (2017) Hinne: D Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/35817378-ada-goot-ja-vihuri

Tuntud kirjanikud saabuvad oma ärahellitatud koertega Tontlikku Gooti Kotta kirjanduslikule koertenäitusele. Kuid siia hakkab juhtuma midagi kummalist : salapärased käpajäljed, öised urinad ja teenijate äranäritud kingad…

Kas Ada suudab enne järgmist täiskuud välja selgitada, mis toimub?

Children

See on selline tüüpiline suurepäraste illustratsioonidega lühike sõnamänguline lugu. See oli küll suhteliselt sisutühi lugu, aga pildid olid ilusad ja sõnamängud päris humoorikad. Aga jah, suht sisutühi ja üsnagi mõttevaba. Aga visuaal on suurepärane.

Nagu šokolaadi keeduvesi

Raamat: Como agua para chocolate by Laura Esquivel, tõlge Ilmar Seibe (2016)  Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/30278668-nagu-okolaadi-keeduvesi

Raamatu tegevus toimub 20. sajandi alguses Mehhiko revolutsiooni ajal ning selle peategelase Tita elus on maagia niisama loomulik nagu argiaskeldused. Raamat on jagatud kaheteistkümneks osaks, igal osal on ühe kuu nimi ning iga osa algab ühe traditsioonilise Mehhiko roa retseptiga. Raamatu pealkiri tuleneb Mehhiko kõnekeelsest väljendist, mis viitab hetkele, mil viha või kirge pole enam võimalik vaos hoida. Romaani idee sai Laura Esquivel omaenda perekonna loost ning mõte see kirja panna tuli talle siis, kui ta valmistas süüa ema ja vanaema retseptide järgi. Romaani peategelane Tita on raamatu alguses 15-aastane, aga ta teab juba, et kui pere noorim tütar, peab ta jääma vallaliseks ja hoolitsema ema eest. Ta on aga väga armunud ja saab oma armastust väljendada üksnes toiduvalmistamise kaudu. Nii suurel kirel on ka suur mõju ja seda saavad tunda kõik, kes tema tehtud roogi maitsevad.

Fiction, Magical Realism, Romance

Ma valisin selle raamatu raamatuklubi raamatuks, kuna seda oli tutvustatud kui üht aegumatut armastuslugu ja lugu, mida peaks kindlasti lugema. Klassika ühesõnaga. Jah, see on aegumatu armastuslugu ja jah, see on raamat, mida peaks kindlasti lugema, kuid samas olen ma kindle, et see pole raamat, mis sobiks kõigile. 

See on selline tüüpiline ladina ameerika stiilis lugu. See on maagilise realismi hea esindaja. Seda lugu lugedes hakkad kahtlema nii selles mida su silmad loevad kui ka selles, mida su aju sellest loetust teeb. Sa elad tegelastele kaasa, oled õnnelik kui nemad on õnnelikud ja oled kurvastusest maatasa tehtud kui nemad saavad saatuselt laastavaid lööke, kuid samas on siin ka kohti, mida tuleb korduvalt lugeda, sest alati ei taha mõte kaasa minna selle loo voolavusega ja sa ei saa aru, miks see osa seal see oli.

Siin on retsepte, mida võib isegi järgi teha ja kindel on see, et lugedes võib kõht tühjaks minna, kuid sama kindel võib olla ka selles, et nii mõnigi lugeja saab korraliku peatäie nutta.

Et siis, see on lugu, mida peaks kindlasti lugema, kuid see on ka lugu, millest kõik ei pruugi aru saada.

Surnud lõvid

Raamat: Dead Lions (Slough House #2) by Mick Herron, tõlge Tarmo Vaarpuu (2025) V, RR, A

Hinne: B
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/228355138-surnud-l-vid 

Slough House’i Londonis pagendatakse kõik siseluureteenistuses käki kokku keeranud liikmed. Äraaetud hobused, nagu neid kutsutakse, on kõik endale ühel või teisel moel vee peale tõmmanud. Põhjuseks võib olla usaldusväärsuse kaotus või auahne ja vaiba jalge alt tõmmanud kolleeg. Võib-olla piiluti liiga sageli pudelisse, mis pole selle töö puhul sugugi tavatu. Küll aga soovivad nad kõik taas sündmuste keerises olla ja enamik neist annaks selle nimel endast kõik ja nõustutakse isegi koostööd tegema.

Nüüd on äraaetud hobustel võimalus end heastada. Bussist Oxfordi lähistel leitakse külma sõja ajal tegutsenud nuhi surnukeha. Isemeelne ja kergesti ärrituv Jackson Lamb on veendunud, et Dickie Bow tapeti. Kui agendid langenud kaaslase jälgi ajavad, satuvad nad külma sõja aegsete saladuste sasipuntrale, mille keskmes näib olevat keegi Aleksandr Popov – nõukogudeaegne hernehirmutis või kõige ohtlikum mees kogu maailmas. Palju inimesi peab saladuste hoidmiseks veel surema?

Fiction, Thriller

Kui te olete näinud Slow Horses (uus hooaeg algab juba septembri lõpus) sarja, siis on seda raamatut lausa lust lugeda, sest sari on peaaegu sõna sõnalt ekraanile toodud. Loed ja Gary Oldman räägib Lambi lauseid ja kabineti kirjelduses kujutad ette kuidas see Lambi peerust, liisunud alkoholist ja pesemata pesust ja kehast haiseb. Hetkel kui Lambi meeskonna liikmed ohtlikusse olukorda satuvad, siis tulevad silmade ette kaadrid sarjast. 

See spioonilugu on nii pagana hästi kirjutatud! Seda on täielik nauding lugeda ja veelgi suurem nauding on seda vaadata. Siin on põnevust, õõvastust ja on ka huumorit, sellist korraliku musta briti huumorit, kuid samas on ka sellist klassikalist spiooniloo hõngu. Võibolla see ongi selle kõige juures kõige parem, et see küll on spioonilugu, kuid see pole kangelas spiooni lugu, vaid nende taustal logisevate mutrite lugu, kes tegelikult musta töö ära teevad, et siis tähed saaksid valitsusele ette kanda, et oht on kõrvaldatud.

Mulle meeldivad need logisevad mutrid, ning võib kindel olla, et ma loen edasi raamatuid ja vaatan ka edasi sarja.

Haua kutse

Raamat: The Calling of the Grave by Simon Beckett, tõlge Ülle Jälle (2025) ER, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/223426853-haua-kutse 

Kaheksa aastat tagasi leiti rabast noore naise surnukeha. Politsei oli kindel, et tegemist oli psühhootilise vägistaja ja mõrtsuka Jerome Monki teismelise ohvriga. Leidmata olid veel kolm teadaolevat ohvrit. Kuid kehvasti läbimõeldud otsing lõppes halvasti ja kui Monk oli turvaliselt taas trellide taga, rauges uurimise hoog. Kohtuantropoloogi David Hunteri ja teiste uurimismeeskonda kuulunute elu läks edasi. Ja surnud jäid segamata.

Siis aga rullub lahti õudusunenägu. Monk on põgenenud ja näib, et ta sihib kõiki, kes olid seotud selle ebaõnnestunud politseioperatsiooniga. Tagasi rappa meelitatud Hunter hakkab mõistma, et ei praegused – ega ka kaheksa aasta tagused – sündmused pole päris need, mis paistavad. Ja kui maniaki vägivaldsed jäljed aina lähemale jõuavad, on minevik ühtäkki kõike muud kui surnud ja maetud ...

Thriller, Crime Mystery

See on siis juba neljas David Hunteri raamat. Kui esimesed kolm olid täis üksikasjaliku inimese suremise ja laipade lagunemise kirjeldust, siis selles raamatus läheb autor hoopis sügavale Davidi minevikku, aega kui ta kaotas oma pere. 

Jah nii minevikus kui olevikus toimuvad mõrvad, kuid need pole selles raamatus minu jaoks keskne teema, mina keskendusin rohkem Davidi loole, et teda paremini mõista. Minu arust on see autori poolt suurepärane käik, astuda korraks samm tagasi, anda lugejale võimalus näha peategelase hinge. Kui me oleme siiani lugedes Davidiga kaasa läinud iga laiba juurde, siis nüüd kogeme koos temaga tema elu kohutaivamat hetke. Jah ka oleviku ja mineviku mõrvad on kohutavad ja pahalane peab saama karistatud, kuid peategelase paremini mõistmine seob lugeja sarjaga palju tugevamalt, kui järjekordne edukalt lõppenud mõrvajuurdlus.

Suurepärane sari!

Cover Story

Raamat: Cover Story by Mhairi McFarlane (2025) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/218545692-cover-story 

Bel liitus oma sõltumatu taskuhäälingusaate kaudu riikliku ajalehe pisikese Manchesteri toimetusega.

Kolmekümnendates Connor naaseb uue praktikandina algusesse.

Viimased uudised kontorist? Nad ei salli teineteist.

Seega põrkab Bel loomulikult Connoriga kokku, kui ta töötab salaja oma karjääri suurima uudise kallal. Ja muidugi on nad sunnitud improviseerima, teeseldes, et nad on paar. Sügavalt armunud paar.

Kaks rivaali. Üks liba-armastus. Pealkiri kirjutab end ise…

Romance

“Cover Story” on selline tüüpiline vaenlastest armastajateks lugu kuid samas nagu pole ka. Selle lõbusaid segadusi täis armastusloo taustal on tegelikult väga tõsine lugu, sest see suur uudislugu mida Bel ja Connor taga ajavad on ahistamise lugu, mis puudutab kõrgel positsioonil töötava ja ideaalse pere pildiga meest. Et siis naeru ja õudust korraga.

Mõlemad selle loo küljed on igati nauditavad. Armastuslugu on täpselt selline nagu oodata võiks - kõik saab alguse millegi valesti arusaamisest, olles sunnitud koos tööd tegema, peavad Bel ja Connor suhtlema ja üksteist usaldama ja nad hakkavad juba ühist pidma leidma, kuni taas tuleb hetk, kui asjadest valesti aru saadakse, et siis taas … noh teate ju küll, kuidas need lood käivad. Need segadused pakuvad naljakaid hetki ja armastajate teesklemine toob pinnale ka tõelised tunded.

See skandaal on täpselt nii õõvastav kui üks seksuaalne ärakasutamine olla võib. Mees, kellel on ideaalse abikaasa ja armastava isa kuulsus, on tegelikult juba aastaid oma praktikante ära kasutanud ja ahistanud ja mitte keegi ei julge sellest rääkida, sest neid on ähvardatud piisavalt tõhusalt. Seda siis seni, kuni Bel saab vihje ja hakkab asja uurima. Mida enam ta teada saab, seda enam tundub asi väga tõsine olevat, puudu on veel vaid tõendid ja artikkel võiks ilmuda. Kui siis peatoimetaja laseb artikli enne kinnitust lendu …

Et siis siin on nii armastust kui põnevust. Hea lugu.