Raamat: Land by Maggie O’Farrell (2026) Hinne: A Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/241126782-land
Lummav lugu lahusolekust, igatsusest, taastumisest ja ellujäämisest, kui perekond püüab pärast tragöödiat endale uue kodu rajada.
Atlandi ookeani poole sirutuval tuulisel poolsaarel töötavad Tomás ja tema tõrges poeg Liam hiiglasliku Ordnance Survey kaardistusprojekti heaks, mille eesmärk on koostada kogu Iirimaa kaart. Aasta on 1865 ning riigis, mida Suur näljahäda on alles hiljuti laastanud ja tühjendanud, ei ole see sugugi kerge ülesanne. Tomás on aga otsustanud, et tema kaardid jäädvustavad selle katastroofi.
Töö eest vastutavad Briti sõdurid peaksid iga hetk saabuma, eeldades, et töö on lõpetatud, kuid üks rahutu ja häiriv kohtumine metsatukas viib Tomási kursilt kõrvale. Tema elu ja tema perekonna elu ei ole pärast seda enam kunagi endine. Liamit hirmutab järsk muutus tema napisõnalises isas. Mis põhjustas Tomási sisemuses sellise mõra ning kuidas suudab kõigest kümneaastane Liam kaardistamise lõpule viia ja nad mõlemad koju tagasi tuua?
“Land” on lugu maetud varandusest, põimuvatest eludest, põlisest metsast, visalt püsivatest vaimudest, ühest erakordselt ustavast koerast ning sellest, kuidas nii maa kui ka ajaloo puhul ei kao miski päriselt kunagi.
Drama, History
Maggie O’Farrelli raamatud on sügavle hinge minevad ja maagilised ja lood perekondadest. Nii ka see uusim.
See on lugu ühest perest, mis sai alguse poisist, kes on üksi jäänud suures näljahädas, kes joonistab kaarte töömaja põrandale/seintele ja kes kohtub selles töömajas tüdrukuga, kes on samuti kaotanud oma pere näljahädas, kes saab hästi hakkama loomadega.
Või siis algab see lugu tüdrukust, kes elab kindluses koos oma vanematega, üks neist on kohalik ja teine “rändaja” ja kes satub oma isa otsides allika juurde, kus ujuv kala küsib talt sõrmust, mille ta natuke eemal leidis.
Või on see siis hoopis lugu õvedest, kellest üks tahab koos isaga minna maad mõõtma, teine otsustab preestriks hakata, kolmas tahaks, et ta pere ei laguneks ja neljas vaikib, kuid teeb kõik nii nagu vaja. Nende elus ei lähe pea midagi nii nagu nad loodavad ja lõpuks viivad nende elud neid lahku, ning isegi kui nad võiks uuesti kokku saada, ei ole see nende saatustes ette nähtud.
Siin on suurepärast, kuid vaesusest puretud Iirimaad, kus on oma kohta kaotamas rahvapärimused ja mida on üle võtmas risitusk ja Inglased. Siin on killuke Roomat ja Indiat ning paar aastat ka sisserändajate elu Kanadas. Neid osasid seob elanike armastus nende kodumaa vastu ja see kuidas neid mõjutab see maa, millel nad hetkel elavad. Kuskil pole lihtne, kuid neid mõjutab see, kus nad on alguse saanud. Lahkuda pole kerge, kuid tagasi pole ka kerge tulla.
See lugu ei ole lihtne lugeda, see rebib hinge ribadeks, mitte järsku ja korraga, vaid vähehaaval, tükk tüki haaval, kuni raamatu lõpuks võib juhtuda, et olete raamatupohmakas ja vajate kas lugemisest puhkust või midagi hoopis teistsugust.
Raamatu sissejuhatus annab ülevaate vaid loo algusest, siin on palju rohkem kui vaid hirmunud poeg ja segaduses isa.
Suurepärane raamat, kuid olge valmis pisarateks.





























