2026

Artemiz's 2026 book montage

A Court of Frost and Starlight
The Women
The Ending Writes Itself
For Whom the Belle Tolls
Ebamugav tõde
The Astral Library
Eligible
Oskar ja mina. Kõik meie asjad
Remarkably Bright Creatures
The Sirens
Me algame lõpust
The Paradise Problem
The Cinnamon Spice Inn
Tõeline kurjus
Nearly a Bride
Quicksilver
Prima Facie
A ​Court of Silver Flames
The Lighthouse Keeper's Wife
My Friends


Artemiz's favorite books »
Kuvatud on postitused sildiga James Dashner. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga James Dashner. Kuva kõik postitused

teisipäev, 30. jaanuar 2018

The Death Cure (Surma ravim)



Raamat: The Death Cure (The Maze Runner #3) by James Dashner (2011) RR
Hinne: D
See on tee lõpp.

WICKED on Thomaselt võtnud kõik: tema elu, tema mälestused ning nüüd ka ta sõbrad – Välupoisid. Kuid lõpuks saab kõik läbi. Katsed on läbi kohe pärast seda viimast testi.

Kas keegi üldse ellu jääb?

See mida WICKED ei tea, on see, et Thomas mäletab palju rohkem kui nad arvavad. Ja sellest piisab et ta ei usu ühtki sõna mida nad räägivad.

Tõde on hirmuäratav

Thomas sai labürindist jagu. Ta jäi põlengus ellu. Ta on valmis riskima millega iganes, et vaid oma sõpru päästa. Kuid tõde võib olla see, mis kõigele lõpu teeb.

Valede aeg on möödas.
Dystopia, YA, Fiction

Kuna kolmas film oli kohe kohe kinno jõudmas, tuli läbi lugeda ka kolmas ja viimane selle sarja lugu.

Et siis katsed on „läbi“, kõik mis veel jäänud on on see, et WICKED annab kõigile osalistele tagasi nende mälestused ja siis tuleb vaid veel viimasel kõige tähtsamal osalisel aidata neil kokku panna viimane kogutud info, et saakski valmis ravim hulluse raviks. Kuid mis siis kui kõik ei taha oma mälestusi tagasi saada, kas neid siis sunnitakse, kas nad saavad põgenema, kas WICKED kontrollib endiselt kõiki nende tegevusi, nende asukohta? Kas see on ikka osana ühest viimasest katsest? Kes on see viimane osaline, kes peab andma oma viimase panuse, et leitaks ravim hulluse vastu? Mis siis kui mitte kõik katses osalenud ei olnud immuunsed hulluse vastu?

Seda viimast osa lugedes ei saa kunagi kindel olla, kas tegu on katsega või ongi tõesti nii, sest lugejaid ja ka labürindis olnud lapsi on juba piisavalt õpetatud kõiges kahtlema. Kõik toimuv on üheti etteaimatav, kuid samas ka huvitav, ning ka lõpplahendus oleks pidanud olema täiesti ettearvatav, sest teist võimalust ju ei saagi olla.

Kuid kas ma lähen ka kinno kolmandat osa vaatama? Noh jah, kui võtta seda kui juhuslikult sama nime kandvat filmi, siis võiks seda vaatama küll minna, kuid treileri järgi on raamatut sinna ikkagi vaid tegelaskujude nimede jagu jäänud.

Aga raamat, peab ütlema, et kolmas osa on tunduvalt nõrgem kui esimesed kaks.

reede, 4. september 2015

The Scorch Trials (Põlenu katsed)



Raamat: The Scorch Trials (Põlenu katsed) (The Maze Runner #2) by James Dashner (2010)
Hinne: C
Labürindi lahendamine pidi olema lõpp. Ei mingeid mõistatusi enam. Ega jooksmist. Thomas oli kindel, et põgenemine tähendas oma elu tagasi saamist. Aga keegi ei teadnud, milline see elu oli, mille juurde naasti ...

Vabaduse asemel peab Thomas pistma rinda järgmise katsega. Ta peab läbima Põlenu, et taas kord ennast ja oma sõpru päästa ...
Adventure, Dystopia, YA

Mida rohkem ma seda raamatut või sarja loen, seda enam on mul tunne nagu ma loeksin arvutimängu käsikirja. Nagu Thomas ja Theresa oleks kirjutanud arvutimängu,, kuid mitte lihtsalt arvutimängu vaid reaalses elus mängitava arvutimängu, ning selleks et ikka kindel olla, et mäng õieti toimub, peavad nad ka ise mängu läbi tegema. Kõik teised mängu osalised on näitlejad, kes on vabatahtlikult lubanud oma mälu kustutada ning kui nad siis kas mängu lõpetavad/“Surma“ saavad, siis saavad nad oma mälu tagasi. Osades situatsioonides on Thomas liiga plikalik oma mõtete ja käitumise poolest ja see hakkas mulle tõsiselt pinda käima, kuid muidu muutub see mäng üha enam ja enam vägivaldseks – nagu arvutimängud ikka -  ja üha enam ei saa ma aru nendest tuleristsetest, kuid eks järgmine raamat peaks selle mõtte avaldama (samas ei tasu unustada ka kõiki neid eel-, vahe-, ja järellugusid).
 
Ja kui rääkida ka paar sõnaülejärgmine nädal kinodesse jõudvast filmist, siis tuleb ainuüksi treileri järgi tõdeda, et tegu saab taas kord olema ühe raamatumaitselise filmiga :(.

Aga raamat on hea, julm kuid huvitav.

kolmapäev, 13. august 2014

The Maze Runner (Labürindijooksja)

Raamat: The Maze Runner (The Maze Runner #1) by James Dashner (2009)
Hinne: B
„Kui sa ei karda, siis sa pole inimene.“
Kui Thomas liftis üles ärkab, mäletab ta vaid oma nime. Teda ümbritsevad võõrad – poisid kellel on samuti mälu röövitud.

Väljaspool kivimüüridest ümbritsetud Välu on lõpmatu, alati muutuv labürint. Läbi labürindi on ainuke väljapääs – ning keegi pole veel kunagi sealt elusalt väljunud.

Siis saabub tüdruk. Esimene tüdruk üldse. Ning tema toodud sõnum on kohutav.
Adventure, Fantasy, Dystopia, YA
 
Kuna aasta lõpus on veel paljudki raamatud kinoekraanidele jõudmas, siis tuleb neid filmiraamatute lugemisi veel ja veel.

Käesolevaga olen ma siis jõudnud Labürindijooksja juurde.

Pärast Andjat olin ma üsna skeptiline alustades taas kord üht düstoopilist noorteromaani, sest mida uut oleks sellel teemal veel pakkuda, mida veel välja mõeldud pole? Kuid siiski püüdsin ma oma meeled lahti hoida ning mitte alustada eelarvamustega.

Ja teate mis – mulle see raamat meeldis! Mulle meeldisid need tegelased, see lugu, selle loo lihtsus ja keerukus. Need lapsed ei püüdnud olla täiskasvanud ja maailma päästa, nad püüdsid oma teadmiste/oskustega elada raskes olukorras parimat elu. Neil oli oma süsteem ja oma reeglid ja see kõik oli oma lihtsuses lihtsalt suurepärane ja see kõik oleks väga hästi pikka aega töötanud, kui mitte kardinate taga olevad täiskasvanud poleks rahutuks muutunud ning suuri reegleid muutnud. Jah, lapsed võivad olla julmad, vahest isegi väga julmad, eriti kui neil teist võimalust pole, kuid kõige hullemaid asju sunnivad neid siiski täiskasvanud tegema.

See oli üks tõeliselt huvitav ja huvitaval kombel positiivne lugemine ning ma loodan kogu südamest, et film ei ole jama, sest see lugu oli nii lihtsalt kirjutatud, et seda peaks olema väga kerge ekraanile tuua ilma suurte muutusteta. Kahjuks aga polnud see nii. Film on nagu ikka vaid raamatumaitseline. Aga kui mul vähegi aega on, siis võtan ka teised selle sarja raamatud ette.