Banners of Silk

Raamat: Banners of Silk by Rosalind Laker (1981) 
Hinne: A
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/32609949-banners-of-silk

Edukas elus, kuid armastuses …

Louise Vernet kasvas üles Pariisi slumis, ning sai täisealiseks keset II vabariigi ilu ja valu. Ta juhtis moemaailma, riietades enamust nii tiitlitega kui tuntud naisi, ühiskonnas, kus isegi patt pidi olema stiilne.

Pierre de Gand, keisri enda ristipoeg, õpetas Louise Vernetile, mida tähendab armastus ja olla armastatud. Kuid see kõik hävitati reetmisega. 

Robert Prestbury, Inglane kes väitis enda olevat härrasmees, meelitas Louise Victorialiku abielu lõksu. See oli liit, mis vangistas Louise Roberti haardesse, milles mees kasutas teda vaid kasu saamiseks ning piinas teda oma lõbuks.

Will Russell kasvatas Louises peidus olevat geeniust ning pakkus talle rahalist tagatist, mille abiga naine teenis endale varanduse. Selleks ei läinud palju aega, et Louise võlg Willi ees kasvab nii suureks, et ta peab tasumiseks südame mängu panema.

Louise Verneti elus on olnud palju mehi, kes on tema kirge ja ambitsiooni õhutanud – kuid vaid üks neist oleks pakkunud talle õnne …?

Kas tema elu saab kunagi õnnelik olema?

Louis Napoleoni Pariisist kuninganna Victoria Inglismaale, masenduse sügavustest õnnestumiste tipphetkedeni. See on ühe julge naise lugu, tema saatus – ja Prantsuse kõrgmoe maailm, mida ta luua aitas. 
Romance, Drama, History 

Siidilipud on ühe naise lugu hetkest kui ta tüdrukutirtsuna valvab oma ema hauda, et meditsiinitudengid ei tuleks tema keha öösel röövima, kuni hetkeni, kui ta usaldab oma poja tema isa kasvatada, ning suundub ise tagasi oma Londoni õmblussalongi juhatama.

Et kui te oleta näinud Lusy Worsley sarjasid ETVst, kus ta tutvustab brittide magamiskombeid, või leiutisi või suffagrettide ajaloost, siis teil on ka ettekujutus, kuidas see raamat on üles ehitatud. Siin on päris ajalugu ja siin on väljamõeldist. Suurem osa on jutustus Louise elust ja tema elust läbi käivate mõjukate isikute taustast, ning siis on natuke ka isikliku draamat.

 Seda raamatut ja ka teisi Rosalind Lakeri raamatuid on hea lugeda, kuna siin on reaalne ajalugu segunenud väljamõeldisega. Selles raamatus on peategelane Louise, õmblejanna kellel on suured unistused, kuid temaga kõrvuti jookseb tegelikult Pariisi kõrgmoe maailmas suurt nime teinud Charles FredericWorth’i lugu. Sest pärast seda kui Louise on pimedalt kalmistult koos õmblejanna Charlottega koju läinud ja juba paar aastakest tema juures õmblustööd õppinud ja aidanud tal kojutoodud tööga lisaraha teenida, satub nende ukse taha just Pariisi jõudnud Worth, kellel on kaasas vaid natuke raha ja kes teab heal juhul kahte sõna prantsuse keeles. Kuid Worht leiab peagi töö, siis ei meeldi Charlottile see Inglane nende korteris üldsegi mitte, seega tõstab ta tema asjad esimesel võimalusel ukse taha.

Aastad lähevad, Louise saab juhuse tahtel samasse õmbluslaongi, kus töötab Charlotte ja ta on seal väga edukas. Samas salongis töötab ka juurdelõikajana Will Russell, kes on tulnud kaheks aastaks Pariisi, et õppida siin, moe südames veel seda, mida ta moest ei tea, et minna siis koju tagasi ja oma ära luua. Kuna Louise on õppinud Charlesi kõrvalt natuke Inglise keelt, siis norib ta Willi kallal ja kihlveo korras, hakkab Will talle juurdelõikamist ja inglise keelt õpetama. Neist saab hea paar, kuid enne kui Louise oma õppeajaga lõpule saab vahetud õmblustöökoja ülevaataja ja tema ei luba Louisel enam edasi õppida. Kuid Louise ja Will leiavad siiski võimaluse kuidas jätkata, kuni ülevaataja rikub ära Louise viimase töö ja seega kaotab ka Louise töö. Kuid ka Will korjab oma asjad kokku ja läheb tagasi Inglismaale, et abielluda oma kihlatuga.

Tööd otsides satub Louise Charlesi juurde, kes on selleks hetkeks saanud juba vägagi tuntud disaineriks, kuigi ta ei tööta siis veel oma nime all. Charles teab kui tubli Louise on ja palkab ta otsekohe oma alluvusse, esialgu õmblema, hiljem tema paremaks käeks, kes võtab klientide mõõdud ja teeb vastavalt Charelsi näpunäidetele viimased kohandused.

Charlesi kuulsus üha kasvab, sest ta tutvustab naistele julgeid ja naiselikke kleite jäiga kleit on tehtud täpselt tema kandaja keha eripära arvestades, sest ükski keha pole täpselt selline kui teine. Ta pole oma meistriteoseid veel keisrinnale tutvustanud, kuid nende lähikondsed juba kannavad tema moodi.

Kuid Louise ellu on tulnud ka armastus, seda Pierre de Gandi näol. See noor sõdur on keisri ristipoeg, kuid see on veel aeg, kus suurest revolutsioonist pole palju möödas ja abiellumisel ei olnud ühiskonna seisusel tähtsust, kui sa just polnud keisri lähikondlane. Kui Pierre oleks saanud abiellumiseks loa ennem, kui temast sai keisri ihukaitsja ja enne Krimmi sõda, siis oleks Louise elu hoopis teist moodi läinud, kuid kõik läks nii nagu pidi – Pierre abiellus pärast sõda Stephaniega ja Louisele kasvatada jääb ilus poisslaps, Paul-Michel. 

Pärast Krimmi sõda on Pariis elunautlejate paradiis ja Worthi aktsiad üha tõusevad, kuni ta lööb lahku oma senisest leivaisast ja loob oma äri, mis saab tuule tiibadesse, kui tema kliendiks saab von Metternichi printsess. Kuid saatus viib Louise Londonisse koos Robert Prestburyga, kes on talle lubanud, et saab Louise poja isaks ja kui ta oma isa kord sureb, saab Louise üle võtta nende pere õmblusäri.

Londonisse jõudes selgub aga, et lubatud õmblusäri on hoopis leinariiete pood. Vale nr 1. Robert saadaks Paul-Micheli esimesel võimalusel internaati. Vale nr 2. Ja kuigi ta jätab äri eest vastutamise Louisele, siis mängib ta poe raamatupidamisega nii, et ta saaks täita oma tulutute kihlvedudega tühjasid taskuid ja hoida oma armukest mugavas pesas. Vale nr 3. Kui siis aga ettevõtlik Louise on poodi müüki võtnud Willi Bostoni tänava tehase valmis kleite, millega väidetavalt olla Roberit isa nõus olnud – vale nr 4 – saabub poodi isa, näeb neid kleite ja saab südamerabanduse. Nüüd on äri Roberit ema oma ja loodetud pärandust ei tule kunagi, kuna Roberi isa pole teda kunagi oma pojaks pidanud.

Aga Louise on juba ammu kahtlustanud, et kui ta ise midagi ette ei võta, siis ei ole peagi kodu ei temal, ega ka ta pojal, seega on nad koos Williga pannud kogu oma raha musta kanga ostmisesse, kui kuninganna Victoria armastatud abikaasa haigeks jääb ja talle paranemist ei lubata.

Nüüd on Louisel raha, et osta endale oma maja ja oma äripind ja alustada oma unistuste täideviimist. Jah, ta peab ka rahuldama oma ahne abikaasa tujusid, kuid ta ei lase endale enam kunagi pähe astuda. Kuid kui midagi väga hästi läheb, peab ju kuskilt ka mindagi halba tulema. Ükskõik mida saatus Louise teele ka ei veeretaks, kõigest püüab ta üle saada, olgu see siis kadeda armukese julm laastamistöö õmblustöökojas olevate kleitide kallal, või poja põgenemine internaadist või isegi preislaste piiramisrõngasse jäämine Pariisis – Louise saab sellega hakkama. Ta ajab pea püsti, näeb hetke masenduse taga head ja astub vastu homsele lootusega vaid heale.

Nagu ma juba ütlesin, suurepärane ajalooline romaan, kus reaalne ajalugu põimub väljamõeldud looga ja annab suurepärase ülevaate üheksateistkümnenda sajandi lõpu moest Pariisis ja Londonis.

Ilmselt üks kuulsamaid Worth'i kelite, keisrinna Sisi seiljas.

Tree of Gold

Raamat: Tree of Gold by Rosalind Laker (1986)

Hinne: C

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/673711.Tree_of_Gold   

SIIDINE KIRG JA KIBE RIVAALITSEMINE.

Gabrielle Roche on noor ja kena siidi dünastia pärijanna, kelle kangastelt tuleb suurepäraseid kangaid imperaatorile. Ta on just abiellumas mehega, keda ta isa tema jaoks on valinud. Kuid kui ta seisab altari ees kipuvad ta mõtted tagasi minema selle kena ning huvitava võõra juurde, kellega ta just sellel hommikul kohtunud on: Nicolas Devaux, tema isa kõige vihatum rivaal. Sel hetkel kui nende silmad kohtusid, teadis ta kohe, et ta ei saa enam kunagi kellegile teisele kuuluda.

Gabrille püüab end Nicholasest eemale hoida, mattes end töösse nende suurepärases siiditehases, võideldes võimaluse eest olla meeste domineerivas maailmas nendega võrdne. Samas võistleb ta ka Devaux’ siidimajaga, isegi kui ta oma perekond tema selja taga plaane teeb kuidas Devaux’ omanikke hävitada. Kui nad siis lõpuks Nicholase Lyonist lahkuma saavad vaatab Gabrielle tema lahkumist lummatuna pealt. Ning siis ta järgneb talle. Läbi Napoleoni verest nõretavate lahinguväljade Londoni mäslevatele tänavatele, kuid Gabrielle keelatud armastust ei saa eitada ega ka ta saatust muuta.

History, Romance

Kas te teatiste, et mooruspuu lehed on ainukesed asjad mida siidiussid söövad ja et siiditööstuses on mooruspuul nimeks Kullapuu? Noh igatahes toimubki siis selle raamatu tegevus suuremalt jaolt Prantsusmaa „Siidipealinnas“ Lyonis. Tegevused algavad umbes kümme aastat peale Prantsuse Revolutsiooni ja kestavad kuni Waterloo lahinguni.

Noor neiu, Lyoni siidi tootja ainus tütar, Gabrielle Roche, on teel oma laulatusele siidi ussi kasvataja Emile Valmontiga, kui tema tõld põrkab kokku surnuvankriga. Vankris olev lahkunu on Roche perekonna auaaegne rivaal. Nicolas Devaux, rivaali poeg on tulnud tagasi Lyoni esimest korda pärast seda kui neid oli revolutsiooni ajal linnast põgenema sunnitud, et oma isa matta ning nende endise äri olukorda üle vaadata. Gabrielle vend Henry pole sellise asjade seisu üle sugugi mitte õnnelik, ning Gabrielle ning Nicolas armuvad üksteisesse esimesest pilgust. Kuid Gabrielle peab siiski abielluma talle valitud mehega ning Nicolas avab uuesti oma isa tehase uute kangastelgedega.

 

Aastad mööduvad, palju toimub nii Prantsusmaal kui ka Lyonis ning Roche ja Devauxi perekondades, kuid Gabrielle ja Nicholas armastavad üksteist ikkagi, kuigi nad ei saa kunagi koos olla.

Kui Napoleon läheb sõtta Inglismaa vastu, peab Nicholas minema Hispaanias ja Portugalis möllavatesse lahingutesse. Ta anub et Gabrielle temaga kaasa tuleks, kuid Gabrielle ei saa seda teha. Ta peab oma isalt päranduseks saadud tehast töös hoidma, siis sünnitab ta poja ja tulekahju röövib tal abikaasa, ning Gabrielle kaotab soovi elada. Seda siis seniks, kuni ta sunnitakse taas tagasi Lyoni minema, kuna tema vend on nende äri ohtu seadmas.

Üks saatuslik kiri tõukab Gabrielli aga Nicoasele Portugali järgnema. Kahjuks pole Gabrielle ajastus õige ja sündmused viivad ta edasi Inglismaale, kus ta jõuab taas Nicolase juurde sekund liiga hilja, et nad saaksid lõpuks ometi koos olla.

 

Kui Gabrielle siis taas tagasi Lyonis oma poja juures on, alustab Napoleon oma teist sõjakäiku. Kui Nicolas tagasi koju saabus ühineb ta taas Napoleoni armeega, kuigi Inglismaal olles ta vandus, et ta seda enam kunagi ei tee. Kuid seekord lähevad nad rindele juba kahekesi koos.

See lugu on täis armastust, tragöödiat, ajalugu ja siidi.

The Silver Touch

Raamat: The Silver Touch by Rosalind Laker (1987)

Hinne: C+

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/23628450-the-silver-touch

Aastal 1761 sai Hester Batemanist esimene naine, kes registreeris oma enda hõbeda märgi.

Kuid kuidas sai kirjaoskamatust orvust, kes töötas oma poolvenna trahteris, Strandis, üks Inglismaa tuntumaid hõbedaseppi?

Rosalind Laker viib lugejad fantaasiarikkale rännakule räbaltest rikkuseni, tundmatusest tuntuseni 18 sajandi Londonis.

Sellest hetkest saati, kui tulipunaste juustega Hester kohtub John Batemaniga, kullasepa õpipoisiga, muutuvad nende mõlemi elud igaveseks.

Hester äratab Johnis kire mis ähvardab tema senised tagasihoidlikud unistused purustada. Sest John on juba kihlatud oma meistri tütrega ning Hesteri rasedus võib rikkuda kõik tema professionaalsed unistused. Nende kahe, näiliselt võimatu armastus, on vaid algus täis sihikindlust ning raskusi.

Hõbeda puudutus on kaasakiskuv lugu Londoni elust ning ühe inspireeriva naise teekonnast eduni, vaatamata kõikidele raskustele. See on lugu armastusest, käsitööst ning tõelisest andumusest, mis põhineb ühe tõeliselt märkimisväärse naise elul.

History, Romance

Nagu juba öeldud on Hõbeda puudutus inspireeritud tõelistel ajaloolistest sündmustest ning isikutest.

Hester Bateman sündis 1708 ja elas 86 aastaseks. Nendest 86 aastast töötas ta hõbedaga pea 60 aastat, neist 30 olles ise oma hõbedamärgi ja hõbeda töökoha omanik. Tal oli oma abikaasa Johniga kuus last, kellest enamuse elu oli samuti seotud hõbedaga ning ka mõned ta lapselapsed jätkasid hõbedasepa ametit.

 

See raamat on siis ilukirjanduslik versioon reaalsetest sündmustest, kuigi vahel on tegemist rohkem nagu faktide loeteluga, kui ilukirjandusliku teosega ning vahel läheb fantaasia liialtki lendama, kuid lõppkokkuvõttes on tegu siiski huvitava looga. Selline hüppamine dokumentaali ja ilukirjanduse vahel ajab aegajalt närvi mustaks, kuid lugeda on ikkagi huvitav.