Varem surnuks peetud Soome diplomaat on võltspassi kasutades Horvaatiast põgenenud ja jätnud endast maha peata laiba. Zagrebi Soome suursaatkonna töötaja Jare Westerlundi jäljed lõpevad Stockholmi lennuväljal.
Kui Interpoli uurija Annika Lehto juhtunust kuuleb, on ta otsekohe valmis haiguspuhkuse katkestama ja asuma Westerlundi jälgi ajama. Tal õnnestub saada endaga kaasa kaitsejõudude spetsialist ja endine luureohvitser Daniel Kuisma, kellega koos ta on varemgi püüdnud diplomaati leida. Aga mida kaugemale Annika ja Danieli uurimine edeneb, seda selgemaks saab, et nende jälitatava sees elab kurjus, millega on targem mitte tegemist teha…
Crime, Thriller
Kuna ma pole sarja esimest raamatut lugenud, siis oli selle raamatu lugemine nagu keset suurt peretüli tuppa astumine - sa saad aru, et keegi on midagi kohutavat teinud ja sellest teost on kahju saanud pea kõik teised toas olijad, kuid sa kuuled esialgu vaid vihaseid sõnu, kuid kuna osalisi on palju ja igaüks oma toanurkades, siis sa ei saa aru, kes mida ning kuna tegi. Mida kaugemale looga minna, seda rohkem hakkab selgeks saama, mis on selle raamatu põhiteema, kuid siiski, siin on nii palju erinevaid tegelasi, kõik üle maailma laiali, et vahel ei saa üldse pihta, mis osa on sellel inimesel suuremas pildis.
Jah, kõige targem on jälgida Daniel ja Annika tegemisi, sest Daniel on ikkagi peategelane, seega peaks ju tema liin olema tähtsaim. Ja eks oma osa on ka kõigil neil kõrvaltegelastel, nad annavad loole juurde värvi ja toovad välja ka eelmises raamatus toimunud asju.
Ja kui te arvate, et selles raamatu lõpuks saavad kõik otsad ilusti kokku sõlmitud, siis te eksite, sest Seek jätab lugeja lõpus lisa tahtma, kuna põhimõtteliselt võiks seda lõppu kokku võtta nii, et kuul on püssist väljunud, kuid me ei saagi teada, kes või kas üldse sellega pihta saab, selleks tuleb järgmist osa lugeda.
See pole kerge krimi, see on julm lugu, ning isegi kui takkajärgi mõeldes, on lugu vägagi otsekohene, siis autor on selle lugejatele toonud põnevalt segaselt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar