2022

The Last Graduate


Artemiz's favorite books »

Kolmapäev, 29. juuni 2022

Nõod

Raamat: The Cousins by Karen M. McManus, tõlge Hels Kure (2022) ER, RR, A 

Hinne: B
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/60540452-n-od         

Milly, Aubrey ja Jonah Story on nõod, kuid nad vaevu tunnevad üksteist ega ole kunagi kohtunud oma vanaemaga. Too rikas ja eraklik proua ütles oma lastest lahti juba enne Milly, Aubrey ja Jonah’ sündi. Nii et kui noored saavad kirja, milles nad kutsutakse suveks saarel olevasse kuurordisse tööle, on nad üllatunud … ja neis tärkab uudishimu. Nende kõigi vanemad teevad ühe asja vägagi selgeks: minemata jätmine ei ole valik. See võib olla võimalus vanaema silmis taas heasse kirja saada. Aga kui nõod saarele saabuvad, on otsekohe ilmne, et vanaemal on nendega muud plaanid. Ja mida kauemaks Milly, Aubrey ja Jonah sinna jäävad, seda rohkem nad mõistavad, kui salapärane – ja sünge – on nende perekonna minevik. Saladusi on kõigil Storydel. Mis tahes see ka oli, mis nende pere aastate eest lõhki kiskus, see ei näi veel kaugeltki läbi olevat....

Mystery, YA, Thriller 


Kui te olete lugenud või näinud Karen M. McManuse esimest raamatut “Üks meist valetab”, siis mingis mõttes te teate mida oodata. Kuid samas ka mitte. Selles krimipõnevikus on nii palju saladusi, et mitte kedagi ei saa usaldada ja mitte milleski ei saa kindel olla. Kuid siiski võib ära aimata, kuidas see lugu lõppeb, küsimus on lihtsalt, kes selle kõige taga on.


Milli, Aubrey ja Jonah Story on nõbud, kes pole üksteist aastaid näinud, sest nende vanemad ei taha üksteisega suhelda. Nende vanemad Adam, Anders ja Allison, ning nende vend Archer on üles kasvanud Gull Cove’i saarel, nagu ikka rikkad võsukesed on nad üles kasvades teinud palju küsitavaid asju, kuid kui nende ema nad pärandusest ilma jätab ja keeldub nendega suhtlemisest, ei tea nad, mis selle põhjuseks on. Nüüd kui vanaema saadab täiesti tühjast kohast nõbudele kutse tulla suveks saarele kuurordisse tööle, mõeldakse loomulikult et selle taga on võimalus taas emaga head suhted taastada ja pärimisvõimalust saada. Kuid kas ikka on?


Nõbud pole tegelikult saarele oodatud ja vanaema saadaks nad pigem saarelt minema, kui anda neile võimalust ja kas nad kõik ikka on nõbud, ning millised saladused on veel seotud ühe vanema raamatuga, teise vanema noorpõlvearmastusega ning kolmanda vanema kinnisideega ja kas kadunud vend ikka on niiväga kadunud?


Seda võiks võtta kui jooksu läbi luksusliku labürindi, ning iga kord kui sulle tundub, et ees ootab  mereääres laiuv perekonna häärber, kasvab teele uus põõsas ja sa pead suunda muutma, ning viimased meetrid, kui häärber on juba käega katsuda  …


Miks ma võrdlen seda McManuse esimese raamatuga, sest ka siin peavad noored, kes muidu kunagi koos midagi ei teeks, üheskoos lahendama neid kokku toonud saladused, ning nende endi saladused seovad neid hoopis tugevamalt kokku, mitte ei paiska neid lahku, nagu arvata võiks. 


Hoogne ja kaasahaarav põnevik.

Neli tuult

Raamat: The Four Winds by Kristin Hannah, tõlge Krista Suits (2022) V, RR, A Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/60434391-neli-tuult               

1930. aastate Texas. Börsikrahhile, majandussurutisele ja üleüldisele töötusele lisandub aastatepikkune põud ning Suure tasandiku farmerite senine elu hävib kõrvetavates tuultes ja tolmutormides.

Elsa Martinellil tuleb otsustada, kas jääda armsasse kodutallu ja oodata vihma, mida ei tule ega tule, või võtta oma kaks last ning siirduda läände otsima paremat elu.

Kui tolmutormid seavad ohtu poja elu, on otsus küps. Kunagi vagur linna­tüdruk ning seejärel ilmetu maanaine, ilmutab Elsa nüüd endas peituvat hämmastavat meelekindlust, vaprust ja armastust.

Drama 


“Neli tuult” on ühe neiu dramaatiline lugu. Samas on see ka ühe osariigi, ühe riigi dramaatiline lugu. Ameerika oma piiratu rikkusega, kus igaüks, kes on nõus tööd tegema täidab oma unistuse ja leiab rikkuse, kuid mis siis kui see, alles suhteliselt hiljuti “avastatud” ja eurooplastega (üle)asustatud maalahmakas hakkab vastu nendele, kes seal elavad, paneb neid proovile viimse piirini. Ja kui ka loodus ei pane oma uusi elanike proovile, siis elanikud ise on need, kes panevad üksteise kannatuse ja vastupidavuse proovile. Tulge Ameerikasse(Californiasse), kus iga huviline leiab töö ja saab rikkaks, kuid seda niikaua, kuni te olete õiget värvi, õige taustaga, tulnud üle õige laevaga ja teil on kaasas õige kogus mammonat.


Elsa on õiget värvi, õige taustaga ja ta vanemad on tulnud üle õige laevaga ning neil on piisavalt mammonat - kuid Elsa pole piisavalt ilus, et mehele saada. Seega kui esimene mees talle tähelepanu pöörab, kui ta on otsustanud oma vanemate vastu mässama hakata, siis loomulikult on sellel just sellised tagajärjed, nagu oodata oligi.


Nüüd ei sobi enam Elsa oma perele, ei sobi ka ta mees, sest ta pole õigest rahvusest, ei sobi ka ta lapsed, sest need pole õiget värvi. Kuid Elsa sobib oma uuele perele, sest ta on töökas ja sihikindel. Kui poleks tulnud põuda ja liivatorme, kui abikaasa ei jätaks oma pere ning põgeneks nelja tuule poole ja kui Elsa tütar ei süüdistaks kõiges ema, oleks ta elu olnud täpselt selline nagu ta unistada oskaks. Kuid kõik need halvad asjad juhtusid ja selleks, et päästa oma poja elu, peab ka Elsa oma lapsed kokku pakkima ja minema sinna, kus lubatakse piimajõgesid ja pudrumägesid.


California, unistuste maailm, kus vaesest poisist saab rikkur ja ilusast tüdrukust filmistaar. Kui sa oled aga looduskatastroofi eest põgeneja, tuled osariiki kogu majapidamine autokastis ja oled nõus tegema ka kõige kontimurdvat tööd, et lapsed kuidagi ära toita ja külm talv üle elada, siis ei oota sind siia keegi. Vahet ei ole, et nad kõik on ameeriklased, kui sa pole californialane, oled sa sissetungija, laisk, kriminaal, muiduleivasööja ja kedagi ei huvita tõde.


1930. aastad Euroopas olid ühest sõjast ülesaamise, naudingute ning uueks sõjaks valmistumise aastad, 1930-ndad Ameerikas olid majandusraskuste, sisemise massimigratsiooni, nälja ja raskuste aastad.


Elsa lugu läbi kõige selle on hingekriipiv ja masendav. Ta on just selline töökas ja visa hing, nagu kõik need sisserändajad, kes end paari sendiga taskus üles töötasid, ning tema teele heidetakse mitmeid katseid, kuid see kõik ei murra teda. Ta ei kaota usku inimlikku headusesse, ega ka lootust, et tema lastel saab olema kergem. Seda kõike ei ole kerge lugeda, kuid pooleli ka jätta ei saa.

Teisipäev, 28. juuni 2022

Sügavmustad sügislained

 Raamat: Blå, blå höstvågor (Cilla Storm #2) by Christoffer Holst, tõlge Mari Tuulik (2022) ER, RR, A Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/61151322-s-gavmustad-s-gislained               

Cilla kirjutab ühele podcast’ile lugusid lahendamata kuritegudest, nagu näiteks lapseootel Laila Dammi jäljetu kadumine 30 aastat tagasi. Oluline tegevuspaik, Stockholmi saarestikus asuv Bullholmeni saar on meile tuttav juba sarja esimesest raamatust „Veripunased suveunenäod“. Cillal on saarel suvemaja ning heaks naabriks särtsakas Rosie, pensionil politseiuurija, kes võiks vanuse poolest olla talle emaks. Boonusena on Rosiel ka väga sümpaatne ja Cilla meelest paljutõotav poeg. Need tegelased toovad krimiraamatusse ka mahedamaid ja humoorikamaid noote. Sõbrannad lähevad nädalalõppu veetma saarel avatud spaasse ning satuvad uhkesse pulma. Peagi leitakse vanni uppunult üks pulmakülalistest ‒ pruudi psühhoterapeut. Et politsei peab juhtumit vaid lihtsaks õnnetuseks, asuvad uudishimulikud naised asja omal käel uurima. Ning teevad üllatavaid ja kaugele ulatuvaid avastusi ...

Criminal Mystery 


“Sügavmustad sügislained” on mõnus ja hoogne järg möödunud aastal ilmunud “Veipunastele suveunenägudele”. 


Sügis on käes, ladistab vihma, kõik ootavad lund, Cilla kirjutab tõsikirmi taskuhäälingule tekste juhtumitest, mis on leidnud lahenduse, mis on endiselt saladused, ning mis on veel käimas. Ta naudib oma tööd, ta naudib hetkelist koduta olemist ja sõprade diivanil magamist, ta naudiks ka oma suhteid suvekodu naabrinaise pojaga, kui ta lõpuks ometi saaks aru, kas neil ikka on suhe või on nad lihtsalt sõbrad, kes aegajalt õhtusöögil käivad ja vahel ka linade vahele jõuavad.


Kuid siis satub tema huviorbiiti üks ammune lahendamata kadumise lugu ja naabrinaine viib ta tagasi nende suvitussaarele, kus on just avatud uus spa. Spa esimesed külalised on üks pulmaseltskond ning loosivõitjad, ning esimesel hommikul äratab neid pruudi karjatus, kui ta leiab oma psühholoogi vannis uppununa.


Kuid kuidas see kõik on seotud selle kadumisjuhtumiga? Ja kuidas on sellega seotud Cilla loo kõrval jooksev Ella lugu, kes on Iirimaal oma vanemate maja tühjaks tegemas? Ning miks pidi psühholoog surema ja kes oli see, kes selleks oma abistava käe ulatas?


Võiks öelda, et väike maailm ja kõik on kõigiga seotud, kuid siin on siiski autori käsi mängus :). Cilla huvi Laila kadumise vastu, Ella ja Madeleine seotus saarega, see on kõik nii kavalalt ja andekalt üles ehitatud. Laila kadumise põhjus selgub tasapisi, Ella leiud Iirimaal lisavad sellele veelgi valgust, Madeleine põhjused just sellel saarel pulmi pidada on kõik sellega seotud, ning ühtekokku saab Cilla lisaks juhtumi lahendusele ka suurepärase loo taskuhäälingu tarbeks. Ning nagu muuseas saab natuke selgemaks ka tema suhe Adamaga. 


Isegi kui tegevus toimub talve ootavas vihmases ja külmas Rootsis, siis on see ikkagi üks hea suvelugemine - põnev, humoorikas ja täpselt parajalt särisev.

Kaunis maailm, kus sa oled

Raamat: Beautiful World, Where Are You by Sally Rooney, tõlge Triin Tael (2022) V, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/60878409-kaunis-maailm-kus-sa-oled             

Kirjanik Alice tutvub Tinderis laotöölise Felixiga ning kutsub ta endaga Rooma. Samal ajal tohterdab Alice’i parim sõbranna Eileen Dublinis oma murtud südant ja leiab end taas flirtimas lapsepõlvekaaslase Simoniga. Alice, Felix, Eileen ja Simon ihaldavad üksteist, kuid saadavad vastakaid signaale, tõmbuvad ja kaugenevad, saavad haiget. Nad seksivad, muretsevad seksi pärast, kuid ka oma sõpruse ja kogu maailma pärast.

Drama, Romance 


“Kaunis maailm, kus sa oled” on minu jaoks erootika sugemetega suhtedraama. Ja suhteid on siin palju. Suhted sõprade vahel, suhted meeste ja naiste vahel, suhted meeste vahel ja naiste vahel. Suhted tööandjatega ja töötajatega. Suhted naabritega ja külaelanikega. Suhted ümbritsevaga. Ja mis kõige tähtsam, suhted iseendaga.


Alice on kirjanik, mõneti nagu autor isegi, kelle esimesed raamatud on olnud väga populaarsed, kuid kolmandat raamatut ette valmistades tabab teda masendus ja seega jäävad tahaplaanile kõik raamatuga seotud asjad, ning ta pühendab aja iseendale, rendib väikeses mereäärses linnas vana kirikla ning püüab oma ellu meeshinge leida. Esimene katse tundub aia taha minevat, kuid saatus (autori käsi :)) lükkab neid üha uuesti kokku. Felix ja Alice on täiesti erineva taustaga, seega nende ühine Rooma reis, näib olevat totaalne katastroof, kuid autor, ei jäta jonni, midagi need kaks ju võiks siiski ühist leida.


Eileen elab Dublinis, elab väikeses korteris, töötab kirjastus ajakirjad, teenib miinimum tasu, kuid ta on oma eluga rahul … niivõrd, kuivõrd. Jah, ta on üksik ja ta jälgib endiselt, mida ta ex teeb, ning kui tal on raske pöördub ta oma esimese armastuse, kena naabripoisi poole abi saamiseks ja Simon aitab teda ka alati, sest Simoni jaoks on need üksikud hetked, mis ta saab Eileeniga olla ülimalt tähtsad. Kuid Eileenil on endast piisavalt madal enesehinnang, et uskuda, et Simoni jaoks on kuskil keegi noorem ja kenam ja seksikam, kes teeks ta palju õnnelikumaks, kui see tavalise välimusega endine naabritüdruk. Isegi kui Simon teeb Eileenile igati selgeks, et ainus naine keda ta tahab on Eileen, leiab neiu piisavalt põhjuseid teda mitte uskuda.


Kui olete lugenud Rooney esimest kahte raamatut, siis teate, et selline kokku-lahku-tonnidega-arusaamatusi on tema stiil ja lõpuks leiavad peategelase nende jaoks kõige õigema lahenduse nagu nii. Kuid see, et põhimõtteliselt kordab Rooney oma eelnevaid lugusid, lisades siia kuumemaid füüsilisi hetki, ei sega üleüldse, sest see kuidas ta annab edasi tegelaste mõtteid ja tõekspidamisi ja arengut, see on nii kaasakiskuv.


Mõnus lugemine, kui on üks rahulik hetk iseenda jaoks.

Esmaspäev, 27. juuni 2022

Kinnisidee

Raamat: Conviction (Anna and Fin #1) by Denise Mina, tõlge Piret Lemetti (2022) ER, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/61025932-kinnisidee              

Ühe tavalise päeva hommikul teatab Anna abikaasa, et jätab naise tolle parima sõbranna pärast maha ja läheb nende kahte tütart kaasa võttes uue kallimaga reisile.

Anna, kelle turvaline ja mugav maailm on kokku varisenud, leiab põgenemistee selles, mida on juba aastaid armastanud: temast veel halvemas olukorras olevate inimeste lugude kuulamises. Seda võimalust pakub tõsielukrimi taskuhääling. Istudes, klapid peas, keset oma senise elu varemeid, tunneb ta korraga ära ühe ohvri nime ja tema peas võtab võimust kinnisidee: Anna leiab, et on ainus inimene, kes teab, mis juhtus ta vana tuttavaga tegelikult.

Naine, kellel pole midagi kaotada, pühendub loo uurimisele. Paraku ei oska ta aimatagi, et ta minevik ja olevik kihutavad kokkupõrkekursil, ja kogu maailm, mille üles ehitamise nimel ta on nii palju vaeva näinud, sööstab vabalangusesse.

Thriller, Mystery 


Kuidas oleks “Kinnisideed” kõige parem tutvustada? Vales elatud elu saab ootamatu lõpu, kuid sellest saab alguse uus ja huvitavam elu? Tagasihoidliku koduperenaise kirg viib ta maailma, millest ta püüdis eemale hoida? Minevikku ei saa igavesti saladuses hoida, kuid alati ei pea paljastused katastroofi tähendama? Need kõik on omamoodi õiged, kuid siiski mitte päris.


Kõik saab alguse ühel rahulikul hommikul, kui Anna kuulab oma turvalises kodus taskuhäälingut, kus on teemaks aasta tagasi toimunud salapärane laevahukk. Ja selle laevahukuga on seotud keegi, keda Anna on kohanud, kellega koos paar suitsu teinud ja maailma asju arutanud. Ning siis selgub, et sellega on seotud veel üks inimene, kes Anna eelmises elus on juba kord püüdnud teda igaveseks vaikima sundida.


Kuid see taskuhääling ei ole katalüsaator, mis muudab täielikult Anna senist elu. Kodust minema minema sunnib teda hoopis uudis, mida ta abikaasa talle teatab, mida tema abikaasa on juba kord oma eksabikaasale teatanud. Kui Anna esialgsest puuga-pähe-saamise tundest üle saab, otsustab ta minna sõitma, eemale ahvatlustest, millest tagasiteed ei oleks. Kuid ta ei lähe sõitma üksi, ootamatult on ta saanud endale ka reisikaaslase, abikaasa uue silmarõõmu abikaasa, kuulsa muusiku, kes on veelgi pimedamas masenduses kui Anna. Anna püüab Finist lahti saada, kuid kahel sihitult uitaval amatöör detektiivil on kergem ellu jääda ja soovitud eesmärgini jõuda kui ühel, ning palju kasu on ka sellest, et tänu Finile jälgib nende tegevust kogu some.


Nende tegevus on ohtlik, sest nad ärritavad sipelgapesa, mille kuninganna haare ulatub sügavale ja kaugele ning seni pole keegi tema vastu astunutest kaua siin ilmas olnud. Olgu see siis algaja õnn või jumal hoiab rumalaid, kuid nende torkimisest on kasu ja seni lahendamatuks peetud juhtum leiab lahenduse.


Lahenduse leiab ka Anna elu senine segadus ning esialgne kohutav olukord saab hoopis parema lahenduse, kui see muidu oleks võinud saada.


Seda on nii põnev lugeda! See kuidas autor toob taskuhäälinguga sisse võimaluse tutvustada kuriteoga seotud paharite tausta, ning annab ka põhjuse minna tagasi Anna elus hetke, kui ta esimest korda pidi autosse istuma ja uut elu alustama,  … hästi põnevalt üles ehitatud. Isegi kui algus võib natuke venida ja segane olla, siis tasub rahulikult edasi lugeda, sest see on ju mõistatav, Anna vajab aega, et isegi mõista, mis just toimus, kuid kui lugu juba kord käima läheb, siis on see üks pöörane sõit ja igavat hetke ei ole.

Minu suurejooneline surm

Raamat: Min storslagna död (Skärblackatrilogin #2) by Jenny Jägerfeld, tõlge Kadi-Riin Haasma (2022) V, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/61151696-minu-suurejooneline-surm             

Sigge on tagasi! (Ja ei sure ära, isegi haigeks ei jää!) Pärast Stockholmist ärakolimist on Sigge elu palju paremaks läinud! Vanaema hotell tundub nagu päris kodu ja koolis ei ole keegi tema vastu nõme. Veel paremaks läheb asi siis, kui lahedad kaksikud Sixten ja Karl-Johan kutsuvad ta oma hiphopbändi nimega 6 10 Mushroom, mis peab esinema kooli jõulukontserdil. Aga mida lähemale kontsert jõuab, seda rohkem Sigge närvi läheb – kaksikud ei paista nimelt lugude harjutamise ega isegi nende kirjutamise vastu kuigivõrd huvi tundvat. Miks on nii raske leida uusi sõpru, ilma et samal ajal ei veaks alt oma parimat sõpra? Kas populaarseks saamise hind on saamine kellekski, kes sa tegelikult pole?

Children, 


Nagu ma juba ka esimese osa juures ütlesin, tuletab see  raamat vägagi Segasummasuvila lugusid meelde, lihtsalt Pipi lapselapsed peavad lahendama tänapäevasemaid probleeme. :) Sigge ja tema erakordse pere ja sõprade jõululugu, eneseleidmise lugu.


Sigge, tema ema ja kaks õde ning nende vanaema elavad vanaema väikelinna hotellis, millel on vägagi suurejooneline nimi, kuid pärast nende sinnakolimist on lisaks neile vaid üks klient, kes on tegelikult nagu rohkem onu eest kui maksev klient. Üks tema õdedest pole endiselt üles leidnud oma valjuse nuppu, mis seisab pidevalt maksimumi peal, ning teine õde on küll rääkima hakanud, kuid ta eelistab rääkida vähe, ning kui võimalik siis Elvise sõnadega, tarides ringi pingviini topist. Sobilik Segasummasuvila seltskond, kas pole?


Kui esimese raamatus põdes Sigge uude kooli minekut, kuna eelmises koolis oli ta tõsise kiusamise osaliseks saanud, siin nüüd on tal sõber, kelle ta suve lõpus leidis ja tema üllatuseks võtavad ka uued klassivennad, kaksikud, ta enda kampa. Nüüd peab ta jagama oma aega oma naabritüdruku ja kaksikute vahel.

Ja siis kisuvad kaksikud ta bänditegemisse, millega minna esinema kooli jõulukontserdil …


Sigge üheti naudib oma “populaarsust” teisalt kardab ta pidevalt, et see võib talle vastu keerata ja eelmise kooli õudus taas korduda. Ja kuna kaksikud on äärmiselt intensiivsed vennad, kes ehitavad sõnadega uusi maailmu, kuid reaalsuses ei saa pea midagi tehtud, siis jääb Siggel nende kõrvalt Juno jaoks vähe aega. Mida teha, kuidas olla hea sõber kõigile ja lisaks leida aega ka enda soovidele ja huvidele, unustamata ka pere?


See on hea ja hoogne ja humoorikas lugu, kuid mulle ei meeldi, et autor tegi Siggest klišee - kui sulle meeldib see ja see ja sa käitud nii ja nii, siis tähendab oled see. Ma saan aru, et see on poliitiliselt korrektne ja ka selliseid lugusid vajavad noored lugejad samuti, kuid … 

Esmaspäev, 13. juuni 2022

Mõrv Blackwater Bendis

Raamat: Murder at Blackwater Bend (A Stella and Lyndy Mystery, #2) by Clara McKenna, tõlge Nele Mikk (2022) ER, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/61254567-m-rv-blackwater-bendis             

Jätkub Clara McKenna ajalooliste kriminaalromaanide sari „Stella ja Lyndy mõistatused“, mis heidab pilgu traditsioonidesse uppunud Inglise maamõisa, kuhu toob värskeid tuuli Ameerika „miljoni dollari printsess“ Sella Kendrick. 

Stella viibib juba paar kuud Inglismaal New Forestis ning valmistub kihluspeoks krahv Atherly poja Lyndyga, kes on talle juba väga meeldima hakanud.

Kuid tulevane ämm ei suuda leppida Stella ameerikaliku vaba olekuga ega jõua ära kahetseda, et ta poeg ei saanud omal ajal abielluda leedi Philippaga, kes on nüüd rikka lord Fairbrotheri naine. Aga siis leitakse Blackwateri ojast Philippa mehe surnukeha ja kaunis, kuid salakaval leedi Philippa on taas vaba! 

Raamatu süžeeliinid viivad erinevate kuritegudeni ja hakkavad lõpuks omavahel põimuma. Kuritegude lahendamisel pakuvad politseile taas tõhusat abi Stella ja Lyndy, kelle vahele ei suuda kiilu lüüa ei Lyndy ema ega leedi Philippa oma kahtlaste plaanidega.

Mystery, Thriller, History


Mulle hakkavad Stella ja Lyndy juhtumid üha rohkem meeldima! Siin on natuke ajalugu ja natuke brittide imelikke kombeid, kuid samas on siin ka mõnusat briti huumorit ja mõrvamüsteeriumi põnevust. Igavat heietavat hetke ei ole, kogu aeg toimub midagi, leitakse midagi, paljastatakse kellegi saladus, kuid siiski suudab autor selle ringisebimise sisse lisada ka pildikesi looduse ilust ja õrnu hetki armunute vahel.


Selles osas on siis Stella ja Lyndy “Abielu esimesest silmapilgust” (mis esimeses osas jäi läbi viimata, kuna keegi oli preestri tapnud) jõudnud nii kaugele, et tulevane noorpaar käib kõikvõimalikel teeõhtutel, õhtusöökidel ja ballidel, et üksteist tundma õppida ja ka pruuti ümbruskonna kõrgseltskonnale näidata. Stella ja Lyndy jaoks ei ole see enam probleem, et neid “sunnitakse” abielluma, sest keemia nende vahel on juba särisema hakanud ja vahet ei ole, et Lyndy ema ei taha enam seda “Ameeriklast” oma peresse. Kihluspidu on ukse ees ja Stella on valmis isegi isa poolt peale sunnitud seltskonnaajakirjaniku Jane ära kannatama, kui ta vaid saab vahel koos Lyndyga ülejäänud seltskonna rüppest põgeneda.


Kuid siis ilmub välja kunagine ema lemmik minia kandidaat Philipa ja täiesti sobilikult suskab keegi peagi selle minia kandidaadi praeguse abikaasa surnuks, ning Stella on see, kes mehe surnukeha jõest “välja õngitseb”. Põhjusi miks mees suri ja kes oleks võinud ta vääritu elu lõpetada on palju, ning kuna üks kahtlusalustest on Stella lemmik kohalik - “ussipüüdja” - siis teeb ta kõik endast oleneva, et mehe süütust tõestada. 


Mis aga saab siis, kui tuleb välja, et pahareid ja kuritegusid on mitu? Ega Stella äkki kellegi vale tegelase varvastel liialt tammu?


Igatahes, nagu juba alguse ütlesin - igavat hetke ei ole ning Stella ja Lyndy liit muutub üha tugevamaks, olgu neile siis vastaseks kiuslik ämm/äi või kade seltskonnadaam.


Mõnus lugemine.

Neljapäev, 9. juuni 2022

Pimedus

Raamat: Dimma (Hidden Iceland #1) by Ragnar Jonasson, tõlge Piret Lemetti (2022) ER, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/61229005-pimedus             

Lained kannavad Islandi randa noore venelanna surnukeha. Pärast asja põgusat uurimist tunnistatakse surm enesetapuks ja juhtum suletakse suurema kärata.


Veidi enam kui aasta hiljem sunnitakse Reykjavíki politseis uurijana töötav Hulda Hermannsdóttir vastu tahtmist 64aastasena eelpensionile minema. Naine tunneb hirmu üksilduse ja sünge mineviku tekitatud mälestuste ees, mis ähvardavad teda kummitama tulla. Enne lahkumist antakse talle võimalus töötada kahe nädala jooksul omal valikul ühe lahendamata jäänud juhtumi kallal. Ta teab, millist juhtumit valida: nooruke venelanna, kelle lootus varjupaika leida luhtus tundmatu riigi pimedal ja külmal kaldal. Peagi avastab Hulda, et sama ajal kadus teinegi noor naine ja kõik asjaga seotud inimesed jätavad mingi osa loost rääkimata. Isegi ta töökaaslased politseist paistavad olevat otsustanud uurimist igal võimalikul moel takistada. Kell aga aina tiksub.


Hulda leiab tapja ka juhul, kui see tähendab omaenese elu ohtuseadmist.

Mystery, Thriller,  


Ma olen nii palju kuulnud ja lugenud Jonassoni raamatutest, kuid “Pimedus” on minu esimene raamat mida ma ise ka lugesin. Tänu kõigile neile eelnenud juttudele ootasin ma midagi painajalikult kõhedusttekitavalt kohutavat. Seda ma ei leidnud, kuid ma leidsin midagi palju paremat!


Hulda lugu on teistsugune kui enamus krimiromaane mida ma lugenud olen. Hulda on kohe pensionile jääv uurija, kes on üks vähestest naistest Islandi politseijõududes. Temasse ei suhtuta just kõige paremini, kuid ta on oma tööle pühendunud ja isegi kui ta on aeglane, jõuab ta alati tulemuseni. 


Nüüd siis leiab ülemus, et kuna Huldal on pensionini jäänud veel paar kuud ja temal on vaja uue noore uurija jaoks kabinetti, siis peab Hulda oma asjad kokku panema ja paari nädala jooksul eelpensionile minema. Nagu muuseas mainib ülemus ka, et kui ta tahab võib Hulda veel ühe seni veel lahendamata juhtumi ette võtta, kuid ta ei mõtle seda tõsiselt. Hulda aga mõtleb ja võtabki ette ühe teise uurija poolt enesetapuks kuulutatud juhtumi uuesti lahti.


Kuid see pole ainus lugu mida siin lugeda saab. Siin on ka noore ema lugu, kes on pidanud olude sunnil oma tütre lastekodusse andma, lootes et ta saab kohe raha kokku ja toob tütre sealt uuesti ära. Kuid see pole nii lihtne, isegi kui raha kokku on saadud. See aeg, kui ema ja tütar on eraldi, mõjutab neid mõlemaid, last isegi ilma et ta sellest ajast midagi mäletaks, kuid mingid sügavale juurdunud hirmud tunduvad olevat seotud selle ajaga.


Ja siis on siin ka veel süvatalvine matk linnast välja jäätunud mägedesse, mis ei lähe just päris nii nagu esialgu plaanitud oli.


Need lood on omavahel seotud ja nad annavad kogu loole omamoodi sügavust ja tuumakust juurde.


Raamatu pealkiri “Pimedus” on päris mitmetähenduslik - sõna, nimi, sisetunne, ümbritsev õhkkond - pimedust on siin loos palju, isegi heas inimeses võib olla pimedust, kui tema jaoks on kurja tegemine ainuõige ja õigustatud, et ülejäänud ilm saaks natuke helgemalt edasi minna.


Ja kui te küsite, et kuidas saab sellise lõpuga raamatul veel kaks osa olla, siis vihje on selles raamatus sees :), lugege tähelepanelikult ja te leiate selle.

Kolmapäev, 8. juuni 2022

Veneetsia mäng

Raamat: The Venetian Game (Venice #1) by Philip Gwynne Jones, tõlge Tiia Krass (2022) V, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/61182556-veneetsia-m-ng            

Nathan Sutherland naudib turvalist, ent sündmustevaest elu, pidades Veneetsia aukonsuli ametit ja tõlkides tarbetekste. Tema elu teeb aga ootamatu pöörde, kui talle pakutakse tema ametikontoris väikese pakikese paaripäevase hoidmise eest suurt rahasummat. Ilmneb, et pakis peitub kuulsa Veneetsia kunstniku Bellini illustreeritud palveraamat, mis on erakordselt hinnaline.


Nathan murrab pead, kas tegemist on ehtsa meistriteose või ideaalse võltsinguga. Pahaaimamatult ongi ta juba kistud varakate kaksikvendade Domenico ja Arcangelo Moro sepitsetud kunstivargusmängu, millest vennaviha on juba kakskümmend aastat toitunud. Tahtmatult mängu etturiks saanud Nathan peab kiiresti tegema nutikaid otsuseid, et oma sõprade ja enda elu ohtu seadmata mängurid üle kavaldada.

Mystery, Thriller  


“Veneetsia mäng” on nagu omamoodi äärmiselt kiire ja intensiivne ekskursioon mööda võibolla mitte nii tuntud ja vägagi tuntud Veneetsiat, samas on ta ka ühe Veneetsia expati päevaraamat ja kolmandaks põnev mäng, millest ei puudu ka kriminaalne ja poliitiline pool.


See pole politseiniku/endise politseiniku/eradetektiivi lugu, see on lugu tavalisest, natuke ülekaalulisest inglasest, kes on armastuse pärast tulnud elama Veneetsiasse. Nüüd kui “armastus” on Veneetsiast lahkunud, hoiab armastus Veneetsia vastu teda endiselt siin. Nende viie aasta jooksul, mis ta siin on elanud, tõlgitööd teinud ja viimane aasta ka aukonsul olnud, on ta kogunud endale sõpru ja harjumusi ning ta austab seda linna ja linna ajalugu piisavalt, et kui teda kistakse sellesse imelikku mängu, millest tal aimugi pole ja mille reegleid ta ei tea, siis asub ta ikkagi uurima tema kätte usaldatud asja ajalugu ning pole niisama kergelt enam nõus asja käest andma. 


Veneetsia on täis asju, mis on säilitamist väärt, kuid linna poliitika, bürokraatia ja politseijõud ei pruugi olla üks nendest. See mäng, millesse Nathan kisti saabki eksiteerida, kuna Veneetsias (ja ka Itaalias üldisemalt) on palju asju millega saab mängida ja kui püsida politsei tähelepanu ääremail, siis ei pea nad sind piisavalt tähtsaks, et sinu mängurõõmu rikkuda. 


Andekalt kokku pandud lugu, milles on huumorit, põnevust, õpid selgeks mõned itaalia keelsed sõnad ja võibolla tekib ka isu ise Veneetsiasse minna, et neid tänavaid näha ja sealseid toite süüa. Minul on Veneetsiaga oma suhe, ma polegi aru saanud, kas ta ei taha mind sinna või on mul miski seal linnas kunagi tegemata jäänud ja seega pean ma sinna siiski uuesti minema ja tegemata asja lõpetama või tehtud halva heastama, seega on Veneetsiast lugemine osati põnev ja teistalt valus aga raamatut käest ka ei pane.


Teatavasti käis autor ka selle aastasel “Head Readil” ja seal sain võimaluse talt küsida, milline oleks teine linn Itaalias, millest ta võiks kirjutada. Jones vastas, et see teine kohta oleks Sitsiilia, sest talle meeldib sealne õhkkond, toit, inimesed … ta kirjutaks midagi Camillieri “Montalbano juhtumite” sarnast. :)

Teisipäev, 7. juuni 2022

Vestlused sõpradega

Raamat: Conversations with Friends by Sally Rooney, tõlge Triin Tael (2022) V, RR, A  Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/61200963-vestlused-s-pradega        

Frances on 21 aastat vana, tüüne ja tähelepaneliku loomuga. Üliõpilase ja algaja kirjanikuna pühendub ta intellektuaalsetele otsingutele ning oma ilusale ja lõputult enesekesksele sõbrannale Bobbile. Tüdrukud esinevad Dublinis luuleõhtul, kus Melissa-nimeline ajakirjanik nende ande avastab. Kui nad Melissaga lähemalt suhtlema hakkavad, tuleb Francesel vastumeelselt tunnistada, et Melissa peen kodu ja kena abikaasa avaldavad talle tegelikult muljet. Frances usub, et eraomand on saatanast, ja Nick, Melissa näitlejast abikaasa, paistab kui patriarhaadi kehastus. Ent kuitahes lõbus flirt Nickiga ka esialgu ei tunduks, areneb sellest kummaline lähedus, mida ei Frances ega Nick oodatagi ei oska.

Drama, Romance, 


“Vestlused sõpradega” on Rooney esimene raamat ja “Normaalsed inimesed” on teine raamat, kuid mina lugesin teises järjekorras ja seega tekib mul pidevalt tahtmine öelda, et see raamat on nagu “Normaalsed inimesed”, kuid tegelikult on ju vastupidi :) “Normaalsed inimesed” on nagu “Vestlused sõpradega”. :)


Igatahes, see on Francese lugu, täiskasvanuks saamise lugu, uute asjade proovimise lugu. See on sellest kuidas ta kogeb elus midagi suurt ja valet ja kuidas ta püüab sellega toime tulla, vahel komistades ja kukkudes, kuid siiski edasi minnes.Tema vead pole alati tema vead, vaid ta on kaaskannataja kellegi teise eksimuses, kuid samas oskab ta ka ise suurepäraselt oma päeva metsa keerata.


See lugu on kirja pandud minu jaoks päeviku stiilis, küll ilma kuupäevadeta, kuid siin on nii hetkemõtte kirjeldusi kui ka olnud sündmuste kirjeldusi ja vestlusi, mis pole nagu päris vestlused, pigem vestluste kirjeldused. 


Need asjad mida Frances kogeb seoses oma parima sõbra/endise kallima Bobbi, täiskasvanud ajakirjaniku Melissa ja tema abikaasa Nicki seltsis, on kõik nii tuttav ja samas ka nii võõras.



Nüüd tuleb ka raamatu põhjal tehtud sari ära vaadata :). Ja muuseas, kui ma ei eksi, siis on lugejatel võimalik kohtuda Rooney teise raamatu kangelasega juba tema esimeses raamatus, lihtsalt siin siis mitte selles ajahetkes, milles “Normaalsed inimesed” on kirjutatud. :) Ning, üks näitlejanandest sellest sarjast on ise võrdlemisi lähedalt kokku puutunud selle seisundiga, mis Frances'el avastatakse!


Rooney raamatud on väga omanäolised, kuid omavahel on neil paljugi sarnasusi, seega kui teile meeldib üks neist raamatutest, siis meeldib ka teine ning peagi saan ma teada, kas ka kolmas järgib sama joont.

Esmaspäev, 6. juuni 2022

The Last Danthe of the Debutante

Raamat: The Last Dance of the Debutante by Julia Kelly (2022) Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/56898260-the-last-dance-of-the-debutante           

Kui saab teatavaks, et 1958 aasta saab olema viimane aasta kui debutante õukonnas esitletakse, hakkavad tuhanded hakkajad emad ja lootusrikkad tütred saatma kirju “õigetele inimestele”, et just nemad saaksid kutse kõige ihaldatuimale sündmusele sel aastal: et neidudel oleks võimalus teha reveranssi kuninganna Elizabeth II ees ja saada seega õiguse astuda ametlikult ühiskonda.

Püüdes olla meelejärele oma traditsioone austavale emale, nõustub Lily Nichols olema sel aastal debütant ja tegema läbi Hooaja säravaid ja väsitavaid balle ning kokteilipidusid. Selle käigus tutvub ta väga erinevate noorte neidudega: populaarse ja tuisupäise Leane Hartfordiga, kelle väline perfektsus peidab hämarat sisemust ning ambitsioonika Katherine Normaniga, kelle unistuseks on teha karjääri pärast seda, kui ta on aidanud oma vanematel ühiskonna silmis kõrgemale tõusta. Kuid Hooaja imeline elevus kaob kui Lily saab teada kohutava saladuse, mis ärvardab hävitada kogu ta perekonna.

History, Drama 


Esmalt tähtsad kuupäevad:

1921                              1924                         1940                      1958

Lily ema Hooaeg      Lily õe sünd      Lily sünd              Lily Hooaeg


Nagu juba raamatu tutvustuse juttu oli, on lugu siis viimasest Hooajast, kui debütandid käisid veel kuninganna ees reveranssi tegemas ja sellele järgnes pea pool aastat kokteiliõhtuid, õhtusööke, balle nii Londonis kui ka mujal üle kogu Briti saarestiku. 


See kõik on iseenesest ju hästi põnev: millisest suguvõsast või millise taustaga pidi neiu olema, et ta üldse saaks kutse esitlusele, siis kuidas ta pidi igal peol võimalikult paljude teiste debütabtidega tutvuma, neilt kontaktandmed võtma, et neid siis oma esitluse kokteiliõhtule või ballile või mõlemile kutsutaks. Kasuks tuli kui neiul oli vendi või teisi noori meessoost sugulasi, kellega teised neiud saaksid tutvuda, olgu siis kas kaaslase või tulevase abikaasa mõttes. Ja mis kõige tähtsam, kui pole raha, siis pole sa huvitav! See kehtis nii neidude kui ka noormeeste kohta. Kuid samas, see pidi ka olema õige raha, sest kui sa ka olid roppurikkast perekonnast, kuid raha oli uus ja teenitud äriga, siis olid sa pigem põlu all kui ahvatlusväärne kandidaat. Reegleid ja lõkse oli Hooajal rohkem kui asi seda väärt tundus olevat.


Noh igatahes - Lily on vaesunud aadliperest, ta isa on surnud, nad elavad emaga kahekesi, ema kannab endiselt leinariideid, kuigi isa surmast on juba 18 aastat, vanem õde ei suhtle perega ja vanaema on see kes neid rahastab, et nad saaksid elada mugavat kuid tagasihoidliku elu. Seni oli Lily käinud koolis, kaks korda nädalas vanaema juures lõunasöögil ja nüüd siis peab ta Hooajal osalema, kuigi ta palju parema meelega jätkaks õpinguid ja läheks edasi ülikooli, kuid ta on korralik tütar ja ta ei taha, et vanaema nende toetamist lõpetaks, seega nõustub ta ema ja vanaema nõudmistega.


Kuid omal vaiksel moel ta siiski mässab ka. Ta läheb selle neiu kokteiliõhtule, kellega ema tal suhtlemise keelas ja samuti ka selle uusrikka tütre kokteiliõhtule, keda kogu seltskond ignoreerib. Ta leiab ka teisi sõpru, kes ei pruugi nii väga ta vanaema meele järgi olla, kuid kuna see on tema võimalus ühiskonda “välja tulla” ja oma enda jalgealust leida, siis ta teeb asju, mida ta kunagi varem pole teinud ja seega saab ka end palju paremini tundma.


Kuid lisaks sellele saab ta kogemata teada ka midagi, mida tema eest on kogu tema elu varjatud. Ühest nurgast vaadates on see ju hea, et ta nüüd teab, kuid teisest nurgast on see ikka kohutav teadmine. Kuid ta on tugev noor neiu, ta võtab aja maha, saadab Hooaja koos oma tobedate reeglitega kus see ja teine, mõtleb asjade üle järele ja oma uute õigete sõprade abiga saab ta elus edasi minna.


Kui seda lugu millegagi võrrelda, siis võtke näiteks telesarjad “Gossip Girl” ja “The Gilded Age” ning lisage sinna mõni Anthony Trollope’ raamat, näiteks “Doktor Thorne”, asetage see kõik õigesse kümnendisse ja saategi selle loo - siin on teismeliste tüdrukute omavahelist “koha kättenäitamist”, on priviligeeritud uue ja vana raha vahelist võimuvõitlust ja on noorte inimeste isepäist reeglite rikkumist, kui teemaks on armastus või siis unistuste täitumine või on nad kindlad, et just nii on õige tegutseda.


Seda oli huvitav lugeda, kuid see kõik on kirjutatud nii, et vägagi tihti unustad, et tegevus toimub aastal 1958 ja mitte 1858, kõik tundub nii arhailine, nii riided kui kombed kui elustiil. Ja selle ajaliini, mida ma soovitasin meelde jätta tõin ma välja meelega. Siin on väga suur tähtsus sellel, kui vana keegi mingil hetkel oli, sest kirjutatud on see lugu nii, nagu oleks nende vanuse numbrid kas palju väiksemad või palju suuremad, vastavalt vajadusele. See polnud paha lugu ja ka perekonna saladus on täitsa saladuse nime väärt saladus, kuid mind häiris see kuidas ajaline tunnetus pidevalt käest kadus.