Taevast kukkunud loomaaed

Raamat: Taivaalta pudonnut eläintarha by Pasi Ilmari Jääskeläinen, tõlge Arvi Nikkarev (2002) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/16160089-taevast-kukkunud-loomaaed      

Pasi Jääskeläinen on kaasaegse soome ulme auhinnatuim autor, ta on pälvinud aasta parima soome ulmejutu eest kolm korda Atoroxi auhinna (1998-2000) ja tema kogu «Missä junat kääntyvät» tunnistati 2000 aasta parimaks soomekeelseks ulmeteoseks, kunagi varem pole soome autori teos võitnud seda auhinda tõlkeraamatute ees.

Mystery, Fantasy, 

Selles kogumikus on kaheksa lühijuttu. Jutte on väga erinevatel teemadel - unenäod, unistused, alternatiivsed maailmad, mis erinevad meile tuntud maailmast erinevatel põhjustel, lood mida hakkad lugema ühe arusaamaga ja see muutub loo lõpus täielikult.

Seal, kus rongid pööravad ringi, on lugu emast ja pojast ning sellest, kuidas nende mõlemi elud on seotud rongidega. Kuid kas ikka on olemas ema, kellel on poeg, kes armastab ronge ja kas neid on muutnud kohutavad õnnetused, mis on seotud rongidega?

Kummitusmaja, Raketitehase 1 on lugu, mis meenutas mulle kohe väga tema teist romaani “Secret Passages in a Hilliside Town” ja see on üks lugu, mida algselt lugedes saad ühe pildi ja lõpuks saad aru, et oled lugenud hoopis midagi muud.

Laureli otsimas on lugu alternatiiv maailmast, mis on meie reaalsusest eraldunud kuskil viieteistkümnenda kuueteistkümnenda sajandi paiku ja see lugu on täis üllatavaid keerdkäike ja tegelasi.

Raamatu nimilugu, Taevast kukkunud loomaaed on emotsionaalselt raske lugu täiskasvanute raskest psühholoogilisest elust ja kuidas nad püüavad seda lastele seletada nii, et lapsed neid mõistaks.

Kui oleksime meiegi siin oli lugu, mis oleks nagu inspiratsiooniks telesarjale “Upload”.

Sügavuses luurab teine on taas üks alternatiiv maailma lugu, mis meenutab dr. Seussi lugu “Lorax”, lihtsalt palju tumedamalt ja õõvastavamalt.

Oi aegu ammuseid: minu elu raamatukoguhoidjaga on taas alternatiivmaailm, mis sobiks imepäraselt Black Mirrori osaks. 

Tegelikult võiks iga üks neist juttudest sobida suurepäraselt Black Mirrorisse.

See raamat on suurepärane näide maagilisest reaalsusest ja Jääskeläinen oskuset kirjutada selliseid unenäotüüpi lugusid, kuhu võid ära eksida, kahelda oma enda mõistuse selguses ja nautida iga hetke, oled sa siis jutust aru saanud või mitte, sest ka see pimedas toas sillerdavas valguses ümber üllatavate loomade ja ajavoogude koperdamine pakub võimalust oma fantaasia piire venitada ja kirevamaks värvida, isegi siis, kui vahel õudusest värised.

Hea lugemine ja ma nii loodan, et ka tema teised raamatud kord tõlgitud saavad.

Usu mind

Raamat: The Decoy/Belive Me by J.P. Delaney, tõlk Peeter Villmann (2018, 2019) Varrak, RR, A

Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/44638486-usu-mind

Claire on askustes näitlejanna ja elamisloata britt, kes vajab tööd ja raha, et hakkama saada. Ning siis saab ta mõlemat. Kuid see ots pole selline nagu ta oleks oodanud.

Claire nõustub olema lahutustele spetsialiseerunud advokaadibüroo peibutis. Teda palgatakse olema kõrvalekalduvate abikaasade lõksuks ja ta lindistab nende nõustumist prostitutsiooniga. Reeglid? Ära kunagi lähene oma sihtmärgile otse. Anna selgelt märku, et oled vaba, kuid mees peab sulle pakkumise tegema, mitte vastupidi. Firma on huvitatud tõenditest, mitte aktist enesest. Süütutel pole midagi varjata.

Kuid siis mäng muutub.

Ühe Claire märgi abikaasa tapetakse jõhkralt ja politseinikud on kindlad abikaasa süüs. Nad soovivad meeleheitlikult teda tabada enne kui ta taas tapab ja seega palkavadki nad Claire temalt tunnistust välja meelitama.

Claire saab sellega hakkama. Ta on suurepärane uue hääle ning iseloomu omandaja. Naise jaoks kes on manipuleerimise meister, ei peaks ju väga raske olema mürtsukat lõksu püüda? Kuid kes siis ikka on peibutis … ja kes on saak?

Thriller, Drama, Mystery

Wow.

Usu mind on üks vägagi põnev kriminaalne kassi ja hiire mäng. Lugu on üles ehitatud Claire vaatevinklist. Tema on jutustaja ja tema on ka lavastaja, kes kujutab ette stseene näidendist/filmist, kus osatäitjad mängivad oma rolle. Claire on nooruke britt, kes on kogu oma elu tahtnud näitlejaks saada, sellest ajast saati, kui ta orvuks jäi ja kasuperest kasuperesse rändama pidi. Ta jõudis isegi Inglismaal ühes filmis kaasa lüüa, kuid kahjuks tekkis tal liialt lähedane suhe filmi peategelasega ja seega rikuti tema karjäär Inglismaal.

Charles Baudelaire

Nüüd on ta siis New Yorgis, ühes kuulsamas draamakoolis, kuid isegi kui ta sai sinna stipendiumiga, peab ta ju ka oma elamise eest maksma. Töötada ta ei või kuna tal pole elamisluba ja seega ei saa ta ka ametiühingus olla ja tema ainus lootus on muusikavideod. Kuid siis saab ta pakkumise mängida prostituuti, lindistada sihtmärgi nõustumine ja siis lahkuda koos saagiga enne kui tegelikult asjaks läheb. Selle eest ei maksta palju, kuid see hoiab teda pinnal, kuni …

Tema viimane tööots oli imelik juba algusest peale ja kui sellega seoses hakati teda ka kahtlustama mõrvas läks asi veelgi hullemaks. Tal on valida, kas oma kaks asja pakkida ja tagasi Inglismaale minna, kus teda keegi ei oota ja kus ta ilmselt ka tööd ei saa, või siis võtta vastu üks veelgi imelikum pakkumine. Ning kogu selle imeliku loo keskmes on prantsuse luuletaja Charles Baudelaire looming.

Ja nii saabki alguse lugu milles ei saa kuni lõpuni päris kindel olla. Kuigi algusest peale on väga selgelt välja toodud, kes on peamine kahtlusalune, jõuab lugu teha mitmeid 180° pöördeid ja seega hakkasin ma mingi hetk mõtlema, et väga vabalt võib lõpuks tulla paharina välja keegi, keda alguses üldse ei mainitud. See on lugu, mis hoiab lugejat enda kütkes ja annab kuhjaga mõtteainet. Kuid need 326 lehekülge lähevad kiiresti ja igavat hetke ei ole. Tõsi vahel võib tõsiselt tigedaks saada, kui Claire kahtleb igas „kindlas“ tõendis ja keerab iga kord kui kõik tundub juba selge olevat lugeja pea jälle teisele poole, kuid see just annabki sellele loole selle võlu, miks raamatut on raske käest panna.

Väga hea lugemine, kui vaid tõlk ja toimetaja oleks hoolikamad olnud ja vigu oleks vähem olnud.

Hiding from the Light

Raamat: Hiding from the Light by Barbara Erskine (2002)

Hinne: A

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/1103210.Hiding_from_the_Light

Manningtree ja Mistley valdadel on must minevik. Aastal 1644, kui Inglismaad juhtis puritaanlik parlament, piinas seal palju naisi Matthew Hopkins, Cromwelli Nõiaküttide Kindral. Ning tänapäeval pidavat väidetavalt kummitavama Hopkinsi ja tema ohvrite hinged ühte Hight tänava poodi.

Emma Dickson on loobunud oma vägagi edukast karjäärist, ning nüüd ajavad teda hulluks nägemused minevikust ning Nõiaküti ohvritest. Meeleheitel pöördub Emma kohaliku kirikuõpetaja poole, kuid ka tema on millegi seletamatu võimuses – millegi mis isegi ähvardab Emmat. Ning mida lähemale Halloween jõuab, seda enam on Emma tõmmatud sajandite pikkusesse vaenu. Kas ta suudab peatada vabaks lastud mineviku jõude, mis on toonud olevikku vaid segadust ja õudust?

Paranormal, Horror, History.

Nagu ikka Barbara Erskine raamatute puhul, on ka sel korral tegu suurepärase õuduslooga, milles on juttu nõidadest, nõiaküttidest, vaimudest, kadunud hingedest, massihüsteeriast, religioonist ning kinnisideedega inimestest. Parim raamat mida lugeda vahetult enne oktoobri lõppu, eriti, kui raamatus olev kalender ühtib täpselt käesoleva aasta kalendriga. See on selline raamat, mida õhtul lugedes mõtled ikka tükk aega, enne kui varba teki alt välja pistad, sest äkki ikka ei ole vaja enne magama minekut minna pimedasse kööki vett võtma, ning ka tule saab ju toas ära kustutada ilma voodist välja tulemata.

Ja nagu ikka, pr. Erskine raamatuid lugedes, tõstis minus pead, või siis käed, taas mu sisemine Homer Simpson, sest ma oleks nii hea meelega tahtnud kägistanud mõningaid tegelasi, kuna nad olid lihtsalt nii vihale ajavalt lollid, pimedad, kergeusklikud või siis lihtsalt õelad.

Lugu on siis Emmast, kes elab ja töötab Londonis, kuid ühel päeval ta näeb ühes ajakirjas pilti majast, mida ta kunagi lapsepõlves teadis. Maja on müügis ning ta lihtsalt peab selle maja ostma ja sinna kolima, vahet pole, millist hinda ta maksma peab.

Samal ajal on väikses Manningtree alevikus televisiooni filmigrupp, kes teevad filmi kurikuulsast nõiakütist Matthew Hopkinsist, kuna kuuldavasti kummitab ta alevikus nii mõndagi maja ja eriti ühte poodi.

Seega Emma kolibki oma uude majja, kohtub kohalikega ja ka vaimudega ja …

Miski on seal piirkonnas tõsiselt mäda, kuritegevus on ühtäkki kõige aegade kõrgeimal tipul, ning mitte keegi ei saa end turvaliselt tunda. Üks sõna sünnitab teise ning peagi on religioossemaid inimesi haaranud nõia hüsteeria. Ja piirkonna rahutud hinged kasutavad hüsteeria loodud energiat, et täide viia oma iidset kättemaksu.

Kellegi elu pole kindlustatud ning keegi ei tea mis võib järgmisena juhtuda. Kuid ka see lugu leiab oma lõpu, kas just sellise lõpu mida võiks oodata, või hoopis George R.R. Martini stiilis lõpu :), võib-olla mitte, aga selleks peate juba ise raamatut lugema.

Üks ülimalt suurepärane õuduslugu ning ärge siis unustage oma varbaid kaitsta, sest ei või iial teada, kes on teie voodi/tooli/diivani all. Ja pealegi, kui uskuda Matthew Hopkinsit, et vaid nõiad tulevad vette visatuna tagasi veepinnale, siis oleme me ju kõik nõiad.