Bury Our Bones in the Midnight Soil

Raamat: Bury Our Bones in the Midnight Soil by V.E. Schwab (2025) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/244382246-bury-our-bones-in-the-midnight-soil 

See on lugu näljast.

1532. Santo Domingo de la Calzada.

Noor tüdruk kasvab üles metsiku ja kavalana — tema ilu ületavad vaid tema unistused põgenemisest. Kuid María teab, et meeste mängudes saab ta olla vaid auhind või ettur. Kui üks kütkestav võõras pakub talle teistsugust teed, teeb María meeleheitliku valiku. Ta vannub, et ei kahetse midagi.

See on lugu armastusest.

1827. London.

Noor naine elab oma perekonna valdustes idüllilist, kuid eraldatud elu, kuni keelatud läheduse hetk viib selleni, et ta saadetakse Londonisse. Charlotte’i õrn süda ja näiliselt võimatud soovid pühitakse minema, kui ta saab kutse kaunilt leselt — kuid vabaduse hind osutub palju kõrgemaks, kui ta oleks osanud ette kujutada.

See on lugu vihast.

2019. Boston.

Ülikool pidi olema tema võimalus saada kellekski uueks. Seepärast kolis Alice poole maailma kaugusele, jättes oma vana elu seljataha. Kuid pärast enda jaoks täiesti ootamatut üheöösuhet, mis paneb teda kahtlema oma minevikus, olevikus ja tulevikus, sukeldub Alice vastuste… ja kättemaksu jahile.

See on lugu elust —

kuidas see lõpeb ja kuidas see algab.

Fantasy, Horror, Paranormal

Schwabi raamatud on alati kaasakiskuvad ja hingeminevad ning alati keskenduvad nad suhetele, keegi mängib alati kellegi eluga, tunnetega ja surmaga.
Seda raamatut võib ka iseloomustada nii - “Intervjuu vampiiriga” kohtub “Addie LaRue nähtamatu eluga”. On see, kes tahab olla öö elanik ja on see, kes on armastanud öö elaniku ning kahetseb oma valikut, ning siis on mängukann, kes on valel ajal vales kohas ning kes tõmmatakse ellu/surma, mida ta poleks kunagi valinud. Keegi mängib kellegi eluga, tõmbab teda edasi ja tagasi, ning ei lase tal elada tema valitud elu, vaid on alati kohal rikkumaks leitud õnneliku hetke. Ja lugeja saab sellest kõigest teada ühe tegelase meenutustest. 

See on lugu oma koha otsimisest, üksindusest, kahetsusest ja kinnisideedest. Kuid samas on see ka lugu armastusest, selle kõigis erinevates vormides.

The Ending Writes Itself

Raamat: The Ending Writes Itself by Evelyn Clarke (aka Cat Clarke and V.E. Schwab) (2026) Hinne: B Lühikokkuvõte:  https://www.goodreads.com/book/show/236447384-the-ending-writes-itself 

Kuus kirjanikku.

Üks erasaar.

Seitsekümmend kaks tundi, et kirjutada lõpp, mis muudab nende elu.

Arthur Fletch, üks maailma enimmüüdud kirjanikke, on eraklik geenius, kes on tuntud oma ikooniliste peategelaste ja kuratlikult nutikate süžeepöörete poolest. Kui kuus raskustes olevat kirjanikku kutsutakse veetma nädalavahetust tema privaatsel Šoti saarel, avastavad nad kohale jõudes šokeeriva saladuse: Arthur Fletch on surnud ... ja tema viimane romaan on lõpetamata.

Meeleheitlikult romaani avaldada soovides on Fletchi agent ja toimetaja kutsunud need kirjanikud kokku lootuses, et üks neist suudab välja mõelda väärilise lõpu tema viimasele teosele. Ahvatleva pakkumise osana lubavad nad lisaks kopsakale tasule viimase peatüki varikirjutamise eest aidata väljavalitud autoril ka oma karjääri edukalt uuesti käivitada, tagades talle tulevased menukid.

Konks on aga selles, et kirjanikel on Fletchi elutöö lõpetamiseks aega vaid seitsekümmend kaks tundi.

See on täiuslik süžee. Vaja on ainult tapvalt head lõppu.

Mystery, Thriller

Kui teile tuleb see lugu kuidagi tuttav ette, siis pole ka ime, alustades Agatha Christiest ja lõpetades Alice Feeniega on keegi ikka kunagi kasutanud seda erasaare, lõpetamata raamatu, kutsutud külaliste ja tappva lõpplahenduse süšeed. Seega siis tuntud loo uusversioon. Ja nagu ikka, kui kopeerid, siis tee seda uhkelt ja paremini kui originaal.
Kui algus ongi samasugune kui klassika, siis edasi läheb lugu omalugu, pakkudes välja tegelastele saarel olemiseks väga põnevad põhjused ja kõigi nende lõpud on ka väga ootamatud nagu ka põhjendused nende lõppudeks.
Et siis jah, kuigi algusest peale on teada, millega see kõik lõppeb, siis teekond sinna on siiski kaasahaarav. 

The Invisible Life of Addie LaRue

Raamat: The Invisible Life of Addie LaRue by V.E. Schwab (2020) Hinne: A Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/50623864-the-invisible-life-of-addie-larue 

Elu mida keegi ei mäleta. Lugu mida sa kunagi ei unusta.

Prantsusmaa 1714: meeleheite hetkel sõlmib noor naine faustiliku tehingu mille tagajärjel on ta neetud olla unustatud kõigi poolt, kes teda kohtavad.

Ja nii saabki alguse Addie LaRue eriline elu ning tema erakorralised seiklused läbi mitme sajandi ja üle mitme kontinendi, läbi ajaloo ning kunsti, kui noor naine saab teada, kui kaugele on ta valmis minema, et endast märki maha jätta.

Kuid kõik muutub kui Addie kohtub, pea kolm sada aasta hiljem, noormehega nurgataguses raamatupoes ja noormees mäletab ta nime.

History, Fantasy, Drama, LGBT

Ma olen lugenud piisavalt palju V.E. Schwabi raamatuid, et teada, tema raamatud on midagi, mida tasub oodata. Jälgin teda Instagramis ja Addie LaRue raamatust on ta pikalt rääkinud - kui raske oli tal seda kirjutada ja kuidas seda mõjutas ta vanaema. Seega kui raamat oli lõpuks ilmunud, tuli seda ka esimesel võimalusel lugeda.

Raamatu algus  - peategelase nimi, Adeline - tema ootamatu lugu, kuidas ta sai surematuse ja see nägus põrguline, kes selle talle andis - tõi mulle meelde filmi, kus on peategelane on vägagi sarnase nimega ja see film on “Adaline’i aeg”. Seega oligi minu jaoks Addie Blake Liveli näoga ja Luc/Henry Michiel Huismani mood.

See on raamat, mille sisust ei saa palju rääkida, sest kui hakkad otsast rääkima, siis räägid liiga palju, see on raamat mida peab igaüks ise kogema ja ma usun, et igaüks leiab siit oma mõtte, oma hingekriipivad kohad, oma naljakad kohad, oma pisaraterohke koha, oma ahhaa hetked, võib-olla isegi oma elu mõtte või vastuse oma kõige sügavamale küsimusele. Kuid üks on kindel, et raamatut on raske käest panna enne kui lõpuni on jõutud, kuid samas on väga kahju et lugu läbi saab.

Ma nautisin siin loos kõike - ajalugu, suhte draamat, mängu, võitlust, masendust, allaandmist, maagiat. Kui kord juba oled loo lugemist alustanu, võid vabalt elad iga hetke sama sügavalt läbi kui jutustajagi. Ja üks asi mida ma tõsiselt loodan, on see et see raamat tõlgitakse peagi.

Tihenevad varjud

Raamat: Tihenevad varjud (A Darker Shade of Magic, Shades of Magic #2) by V.E. Schwab, tõlk Marge Paal (2016, 2017)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/35103670-tihenevad-varjud

Sellest on möödas neli kuud, kui Kelli käte sattus salapärane must kivi. Neli kuud sellest kui tema teed ristusid Delilah Bardiga. Neli kuud sellest kui prints Rhy sai haavata, kui Valge Londoni pahatahtlikud Dane kaksikud langesid, ja neli kuud sellest kui see kurikuulus kivi visati koos Hollandi sureva kehaga läbi lõhe – tagasi Musta Londonisse.

Kell on nüüd aga rahutu, kuna ta on pidanud loobuma oma mustast ärist, kuid nüüd külastavad tema unenägusid pahaendelised maagilised sündmused, ja ärgates mõtleb ta vaid Lilast, kes kadus sadamast, nagu ta oligi plaanis olnud. Punane London teeb ettevalmistusi Elementide mängudeks – suurejooneliseks rahvusvaheliseks maagia mänguks, mis on mõeldud nii meelelahutuseks kui ka naaberriikide vaheliste heade suhete kindlustamiseks – ja sadamasse jõuab piraadilaev, mis toob kaasa vanad sõbrad.

Ja sellel ajal, kui Punane London on hõivatud mängudega kaasnevast põnevuses, on teine London tagasi elule naasmas. Pärast pikka aega on üks ammu unustusse vajunud vari taas päevavalgusesse ilmumas. Kuid maagia tasakaal on alti ebakindel ja selleks, et üks London taas tõusta saaks, peab teine London langema.

Fantasy, YA, Fiction, Magic

Heir's Game

No näed, selleks läks kõigest kolm aastat, et ma jõuaks sarja teise raamatu lugemiseni, kuigi raamat ootas riiulis juba ammmu. Aga see ootusaeg ei teinud lõpuks loetut sugugi halvemaks. Kui eelmine raamat meenutas mulle hulga teisi raamatuid, siis ka see raamat ei ole midagi täiesti uut ja ootamatut. See raamat on minu jaoks nagu segu ühest kaasaegsest lastekirjanduse klassikast ning kahest veebi-koomiksist – Harry Potter ja Tulepeeker ning Empyrea ja Heir’s Game.

 

Empyrea

Seekordses raamatus jookseb kõrvuti neli lugu – Lila, Kell, Holland ja Rhy.

Lila õpib tundma iseennast, oma tärganud maagiat, kohalikku keelt ning keerulisi suhteid. Ta on end oma uues keskkonnas maksma pannud ja ta ei lase millelgi ega kellelgi end oma sihilt eemale juhtida.

Kellist on saanud „vang“ – oma lubaduste vang. Kuid samas on temas kobrutamas miski, mis vajab väljapääsu, ning selle väljapääsu pakub talle Rhy, kuid selle väljapääsuga kaasneb taas pettus ja maskeering. See sobib Kellile … kuni ta vahele ei jää.

Holland on sõlminud liidu, mis annab talle lõpuks selle mida ta alati on soovinud – iseseisvuse, otsustusõiguse. Kuid kas see ikka on nii, nagu ta arvab? Kas ta ikka teab, kellele ta on sõrme andnud ja mis tast järgi jääb kui sõrme järel haaratakse terve käsi?

Rhy teab, et see mis praegu toimub tema ja Kelliga on tema süü, et ta ei oleks siin, kui poleks olnud Kelli, kui poleks olnud Lilat. Kuid ta ei saa sinna midagi parata, ta on selline nagu ta on ja seega ta veab Kelli endiselt välja kohtadesse kuhu nad minema ei peaks ja sepistab kavalaid plaane, mida ta teha ei tohiks. Kui kui kõik läheb nii nagu tema tahab, on nad kõik õnnelikud. Aga kui ei lähe?

Ja nii nad siis triivivadki esialgu eraldi, kuid järk järgult viib loo vool neid keskpunkti poole kokku, et siis teepeal üksteisega kohtuda, taas lahku triivida, uuesti kohtuda ning lõpuks …

No näis milline see kolmas lugu veel olema saab, kes peale jääb ja kes langeb ning kelle poolt on maagia. Hea lugemine igatehes.

Võlukunsti Tumedam Pool (A Darker Shade of Magic)

Raamat: A Darker Shade of Magic (Shades of Magic #1) by V.E. Schwab (2015, tõlge 2016) RR, A

Hinne: B+

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/30278640-v-lukunsti-tumedam-pool

Kell on viimane rändajatest – haruldased võlurid, kes saavad valida erinevate paralleelsete maailmade vahel, mida nad külastada saavad.

Hall London on räpane, igav, maagiavaene, ning seda valitseb hull kuningas George. Punane London on see koht, kus maagia ning elu õitsevad, ning seda valitseb Mareshi Dünastia. Valget Londonit valitsevad need, kes on tapnud eelmise valitseja. Inimesed võitlevad maagia valitsemise pärast, ning maagia võitleb neile vastu, kurnates linna viimse piirini ära. Kunagi oli ka Must London – kuid keegi ei räägi sellest.

Ametlikult on Kell Punane Rändaja, linna isiklik saadik, ning Punase Londoni adopteeritud prints, kes toimetab iga kuu erinevate Londonite vahel sõnumeid. Mitteametlikult on Kell salakaubavedaja, kes on valmis maksma mida iganes vaid selle eest, et nad näevad natukenegi midagi teistest maailmadest. See tema ohtlik hobi teeb temas taga tahtmatult reeturi. Põgenedes Halli Londonisse, satub ta kokku Delilah Bardiga, taskuvargaga, kellel on suured unistused. Tüdruk näppab Kellilt, päästab ta ohtliku vaenlase käest, ning siis sunnib ta Kelli end viima end teise maailma, et tüdruk saaks kogeda „tõelist seiklust“.

Kuid ebakindel maagia on vabaduses, ning reetmine jälitab neid igal sammul. Selleks et maailmasid päästa, peavad Kell ja Lila esmalt ise suutma elus püsida – ja see on raskem kui nad lootagi oskaksid.

Fantasy, YA, Magic

Võlukunsti tumedam pool on vägagi huvitav ja kaasakiskuv lugu maagiast, perekonnast, ootamatust sõprusest, lojaalsusest ja vabadusest. Minu jaoks oli see lugu nagu segu erinevatest raamatutest. Sellistest sarjadest nagu Gentleman Bastards (The Lies of Locke Lamora), Narnia lood, Sõrmuste isanda triloogia, The Riddle on Stone. Miks, sest Kell ja Lila oleks nagu Locke Lamora ja tema seltskonna liikmed, must kivi oleks kui sõrmus, mida saab hävitada vaid seal, kus ta loodud on, Valge London oleks nagu Valge Nõia loss ning samas on Kell ja Lila tavalised inimesed, kes satuvad tahtmatult seiklustesse, mille positiivsest lõpplahendusest sõltub väga palju.

Seda lugu oli nii huvitav lugeda, sest siin pole midagi üle liia, ega midagi liiga vähe, kõike on täpselt nii palju, et kuidagi ei saa raamatut käest panna. Loo peategelane on Kell, noormees, kellel on üks silm sinine ja teine must ja tal on eriline võime liikuda erinevate maailmade vahel. Kõigis neis maailmades on üks asi ühine, neil on pealinn, London, ning nendes Londonites on mõningad majad täpselt sama koha peal, ning kuigi näiteks neil kõrtsidel võivad olla erinevad nimed, on nad ikkagi maailmade vahelisteks ankruteks, mida rändurid kasutada saavad, et luua maailmade vahelisi uksi.

Kell ei tea, mis on ta päris nimi, või kust ta pärit on, kuid ta on viieaastasest peale elanud kuningapere liikmena, temaga minevikust kaasa tulnud asjadel on initsiaalid K ja L ja seega on ta nimeks saanud Kell. Ta küll rändab maailmade vahel, toimetades oma kuninga teateid Halli ja Valge Londoni kuningatele, kuid samas kasutab ta neid käike ka oma lõbuks. Ta vahetab Hallis Londonis tühipaljad maagilisi nipsasjakesi mehaaniliste lelude vastu ja Valges Londonis kaupleb ta maagia ning teenetega. Ta teab, et see on keelatud, et ühest Londonist ei tohi asju teise Londonisse viia, sest see seaks ohtu maagia tasakaalu, kuid need on vaid väikesed asjad. Kuni ühel tavalisel visiidil satub ootamatult tema omandusse ese, mis võib tähendada hukku kõigile kolmele Londonile. Ta peab selle eseme tagasi viima, sinna kust see tulnud on, kuid see polegi nii lihtne kui tundub.

Lila on olnud suurem osa oma elust tänavalaps. Pärast ema surma püüdis ta kasuisa tema abiga raha teenida, kuid Lila tegi talle kiiresti selgeks, kuhu ta oma idee pista võib ning asus ise enda eest tänaval võitlema. Peagi sai temast üks kardetuim taskuvaras ning kelle otsinguplakatitel on pilt maskiga mehest. Kuid Lila tahaks tegelikult minna rändama, seiklusi otsima, ta tahaks olla mereröövlilaeva kapten. Ühel mitte väga edukal ööl, satub ta kokku mehega, kes tundub olevat vigastatud ja samas ka mitte, ning ta näppab mehe taskust paki, mida mees temalt peagi tagasi nõudma tuleb.

Selgub et selles näpatud pakis polnudki lihtsalt kivi, see kivi suudab Lila soove täita, kuid nende soovide täitmine võib kallimaks osutuda, kui ta arvatagi oskab, kuid Lila tunnetab, et kõik pole päris nii, nagu esialgu tundus, seega ei tekita talle mingit raskust vabaneda sellest soove täitvast kivist. Kuid kahjuks pole kivi temaga veel lõpetanud ja seega on neid Kelliga ühendatud, ning edasi peavad nad juba koos minema.

Maailmade vahel saab liikuda vaid Rändur, ning kuigi Kell on korra rännanud ka koos oma vennaga, et taha ta siiski riskida Lila eluga, kuid tal pole valikut, nad kas rändavad koos, või ei rända nad üldse, seega võtavad nad ette suure riski, mis peaaegu oleks neile mõlemile nende elud maksma läinud, kuid elu kaotamine tundub hetkel tühiasi, võrreldes sellega, mida Valge Londoni valitsejad plaanivad teiste Londonitega teha.

Selle võimuvõitluse hammasrataste vahele on peale Kelli jäänud ka tema kasuvend Rys, ning selleks, et Rysi elu päästa, peab Kell vägagi äärmuslikud abinõud kasutusele võtma.

See lugu lõppeb enamvähem positiivses võtmes, kuid siiski jääb õhku palju võimalusi, kuidas lugu edasi võiks minna ja milline võiks olla triloogia lõpptulemus.

Asi mida ma ekstra tahaks ära märkida, on selle raamatu tõlge. Selle raamatu eestikeelse versiooni on välja andnud Päikse kirjastus ja tõlk on Marge Paal, kelle ees tahaks teha sügava kummarduse, sest ma pole juba ammu lugenud nii head tõlget.

Hea raamat ja ma ootan põnevusega järgmist osa.