The Invisible Life of Addie LaRue

Raamat: The Invisible Life of Addie LaRue by V.E. Schwab (2020) Hinne: A Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/50623864-the-invisible-life-of-addie-larue 

Elu mida keegi ei mäleta. Lugu mida sa kunagi ei unusta.

Prantsusmaa 1714: meeleheite hetkel sõlmib noor naine faustiliku tehingu mille tagajärjel on ta neetud olla unustatud kõigi poolt, kes teda kohtavad.

Ja nii saabki alguse Addie LaRue eriline elu ning tema erakorralised seiklused läbi mitme sajandi ja üle mitme kontinendi, läbi ajaloo ning kunsti, kui noor naine saab teada, kui kaugele on ta valmis minema, et endast märki maha jätta.

Kuid kõik muutub kui Addie kohtub, pea kolm sada aasta hiljem, noormehega nurgataguses raamatupoes ja noormees mäletab ta nime.

History, Fantasy, Drama, LGBT

Ma olen lugenud piisavalt palju V.E. Schwabi raamatuid, et teada, tema raamatud on midagi, mida tasub oodata. Jälgin teda Instagramis ja Addie LaRue raamatust on ta pikalt rääkinud - kui raske oli tal seda kirjutada ja kuidas seda mõjutas ta vanaema. Seega kui raamat oli lõpuks ilmunud, tuli seda ka esimesel võimalusel lugeda.

Raamatu algus  - peategelase nimi, Adeline - tema ootamatu lugu, kuidas ta sai surematuse ja see nägus põrguline, kes selle talle andis - tõi mulle meelde filmi, kus on peategelane on vägagi sarnase nimega ja see film on “Adaline’i aeg”. Seega oligi minu jaoks Addie Blake Liveli näoga ja Luc/Henry Michiel Huismani mood.

See on raamat, mille sisust ei saa palju rääkida, sest kui hakkad otsast rääkima, siis räägid liiga palju, see on raamat mida peab igaüks ise kogema ja ma usun, et igaüks leiab siit oma mõtte, oma hingekriipivad kohad, oma naljakad kohad, oma pisaraterohke koha, oma ahhaa hetked, võib-olla isegi oma elu mõtte või vastuse oma kõige sügavamale küsimusele. Kuid üks on kindel, et raamatut on raske käest panna enne kui lõpuni on jõutud, kuid samas on väga kahju et lugu läbi saab.

Ma nautisin siin loos kõike - ajalugu, suhte draamat, mängu, võitlust, masendust, allaandmist, maagiat. Kui kord juba oled loo lugemist alustanu, võid vabalt elad iga hetke sama sügavalt läbi kui jutustajagi. Ja üks asi mida ma tõsiselt loodan, on see et see raamat tõlgitakse peagi.