Death at Whitechapel

Raamat: Death at Whitechapel (Kathryn Ardleigh #6) by Robin Paige (2000) Hinne: C+ Lühikokkuvõte: 

https://www.goodreads.com/book/show/123856176-death-at-whitechapel                

Kathryn Ardleigh ja tema abikaasa Charles kutsutakse appi, kui Jennie Jerome Churchilli ähvardab skandaal. Tema poja Winstoni poliitiline tulevik on ohus, kui keegi väidab nagu tal oleks tõendeid, et tema isa pole keegi muu kui kurikuulus Jack the Ripper …

Historical Mystery

Surm Whitechapelis on üks päris andekas põnevik, mis mängib ajalooga. Siin antakse ühele siiani lahendamata kuriteole üks võimalik lahendus. Tõsi, see lahendus on vägagi utoopiline, kuid lahendus on see ikkagi.

Et siis Winston Churchilli emalt pressitakse raha välja väites, et nad teavad, et tema abikaasa oli seotud Whitechapeli jõhkrate mõrvadega. Kui tal pole enam raha, millega oma poja tuleviku päästa, pöördub ta teise ameeriklase poole, tunnistades oma rasket olukorda ja näidates tõendeid, mis talle on saadetud. Ning kui teda siis veel hakatakse taga otsima seoses esialgse väljapressia surmaga ning ta noor austaja muutub eriti tüütuks, vajab ta kiiresti abi.

Tasapisi selgub, et tõendid on võltsitud, kuid selle avastusega jõutakse ka viideteni, kust tuleb tõde otsima hakata, ning peagi selgub, et nende jõhkrate mõrvade taga võib olla midagi palju tõsisemat kui hullunud arst või armukade klient või …. See seletus tundub isegi päris usutav, mingil määral, kuid eks tõde jääbki teadmata.

Kuid lisaks sellele kriminaalsele poolele, on tegelikult päris huvitav ka see Churchillide elu kirjeldamise pool. See kõik toimub enne kui see nimi kõigile tuntuks saab, see on enne kui Churchill poliitikasse jõudis, siin on ta alles sõjaväeline ja autor, kuid tal on unistused, mida ta ema siis püüabki elus hoida. Lisaks saab ka teada kuidas britid suhtusid ameerikast tulnud rikastesse naistesse. Ja kui nad siis veel noored austajad leiavad, kui abikaasad on surnud, muutub ühiskonna suhtumine neisse veelgi.

 

Et siis huvitav ajalooline ja kriminaalne lugu.

Kaleidoskoop

Raamat: Kaleidoskoop by Ray Bradbury, tõlge Mario Kivistik (2000) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/9446978-kaleidoskoop          

Mario Kivistiku koostatud valikus Ray Bradbury lühijuttudest on olemas kõik selle meistri loomingule omased jooned: kaotusvalu ja nostalgia, kaastunne isegi kõige arutumalt käituvate inimeste vastu, stiilimeisterlikkus ja eelkõige suur inimlikkus. Tema kangelased on ka kosmoses just inimesed ning tehnoloogia ei hakka kunagi domineerima. Ja nagu hea kirjandus ikka, on ka Bradbury loomingu paremik ajatu ja aegumatu.

Fiction, Mystery, Fantasy, Horror, Si-Fi, Classic

On oktoober, üha pimedam, külmem ja kõhedam kuu. Just õige aeg lugeda Ray Bradbury fantaasiarikkaid, õõvatavaid, põnevaid ja värvikaid lugusid, kuidas inimkond läbi kogu tema fantastiliste lugude teevad imelikke tegusid maal, Marsil ja muudel planeetidel. Tema lood ei näita meid alati just kõige paremast küljest, kuid ta näitab võimalusi, kuidas me võiksime paraneda, mida me ei peaks tegema või mida tehes me jätaksime endast maha parema jälje. 

Kuigi tema lood on enamasti kirjutatud möödunud sajandi keskpaigas on neis praeguseks reaalsuseks saanud asju - targad majad - ja unistusi, mille poole teadlased endiselt püüdlevad - Marsi külastamine - kuid ajarännakud jääva endiselt raamatutesse.

Osad lugudest oleks nagu kirjutatud “Marsi kroonikate” fännidele, kellele jäi raamatust väheseks. On lugusid, kus on tuttavaid asju Shakespearest või Poe lugudest või siis on tema lugudest inspiratsiooni saanud Stephen King või Pedro Parama. Ning oli ka üks lugu, mis tuli mulle väga tuttav ette telesarjana, kuid uurides Bradburi nime alt IMPD’st, seda sarja välja ei tulnud, kuid kannatliku otsingu järel ma sarja leidsin - The Whispers / Bradbury lugu Nulltund.

Bradbury oli suurepärane kirjanik ja tema lugusid on alati põnev lugeda.

Lugu kahest linnast

Raamat: A Tale of Two Cities by Charles Dickens (2000) Hinne: D Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/15789934-jutustus-kahest-linnast

“Lugu kahest linnast” on Charles Dickensi suur ajalooline romaan, mis toimub Prantsuse  revolutsiooni ajal. Kuulsaim ja võibolla kõige populaarsem tema teostest, pakub keerukat perekonna ajalugu, koos huvitavate karakteritega, sisaldades verejanulist paharit ja antikangelast, kes pole sugugi vigadeta. 

Ehkki see pole tüüpiline Dickensi romaan, rõhutab lugu „Kahest linnast” siiski paljusid tema kestvaid teemasid - vangistus, ebaõiglus, sotsiaalne anarhia, ülestõusmine ja uuenemist soodustav loobumine.

Fiction, History

Ma usun, et see on üks põnev raamat, kui lugeda originaali, mitte illustreeritud kokkuvõtet. See kokkuvõte meenutas omamoodi “Hüljatuid” ja ka “Krahv Monte-Cristot”. Kuid see kokkuvõte oli ikka äärmiselt minimaalne ja kindlasti läks palju kaduma ning tõlge polnud ka just väga hea, seega mingi hetk tuleb päris raamat ikka läbi lugeda.

Armastuskiri

Raamat: Love Letter/Seeing Double by Lucinda Riley, tõlk Faina Laksberg (2000, 2019) Varrak, RR, A

Hinne: C

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/46263622-armastuskiri

London, 1995. Kui oma põlvkonna üks silmapaistvamaid näitlejaid Sir James Harrison üheksakümne viie aastasena sureb, ei jää temast maha mitte üksnes murest murtud perekond, vaid ka saladus, mis on nii šokeeriv, nii vapustav, et võib põhjalikult raputada Inglismaa ladviku alustalasid …

 

Joanna Haslam on noor ambitsioonikas ajakirjanik, kellele antakse ülesanne legendaarse näitleja matustest artikkel kirjutada. Mälestustseremooniale on kogunenud maailma kuulsuste koorekiht. Joanna aga komistab kogu selle glamuuri taga peituvale hämarale saladusele: talle mainitakse kirja, mille James Harrison endast maha jättis ja mille sisu on üle seitsmekümne aasta meeleheitlikult varjatud. Saladust katvaid valede kihte üksteise järel maha koorides põrkab ta kokku jõududega, mis püüavad teda igati takistada, et tõde päevavalgele ei tuleks. Ning et kiri enne teda kätte saada, ei kohku need jõud millegi ees tagasi …

Drama, Romance, Criminal Mystery, History

Armastuskiri on endiselt väga põnev lugu, isegi teistkordsel lugemisel. Kahjuks rikkus lugemisnaudingu tõlke kvaliteet või siis toimetamise pealiskaudsus, sest seekord polnud mitte tegu näpukatega vaid tõsiste tõlkejaburustega/hoolimatustega.

Aga lähme siis loo enda juurde. Raamat algab mitme eraldi looga – Johanna, noor ajakirjanik, kes põeb jõulujärgset šokki, kui ta kauaaegne poisssõber ta maha jätab ja ta saadetakse kirjutama lugu kuulsa näitleja matustest, kus ta kohtub väikse ja hapra vanadaamiga, kelle ta koju aitab, ning paar päeva hiljem saab ta vanalt daamilt vägagi mõistatusliku saadetise. Zoe Harrison on noor näitlejanna ja üksikema, kelle kallis vanaisa on just surnud ja pärast matuseid tuleb tal minna filmi esilinastusele, kus ta kohtub taas oma ammuse kallimaga. Zoe vend Marcus on läbikukkunud produtsent ja joodik, kuid ta loodab ikka veel, et kui ta saab oma uue filmiprojekti jaoks piisavalt raha, siis ta tõuseb taas jalule. Simon on riigitöötaja (või vähemalt nii teavad kõik teised) ja talle antakse uus ülesanne saada oma parimalt sõbralt kätte kiri, mis poleks kunagi tema kätte pidanud jõudma ja valvata ka tähtsa isiku silmarõõmu.

Et siis neli noort inimest ja üks ammune armulugu, millest sündinud armastuskiri, mis on sedavõrd ohtlik, et kõik kes sellest midagigi teavad kas kaotavad elu või satuvad surmaohtu, kui nad seda teemat ei jäta. Kuid samas just tänu sellele kirjale ja sellega seotud infootsingutele kohtuvad noored, kelle on ees ühine tulevik (kui nad ikka sellest kõigest eluga välja tulevad).

Põnev ja üllatusterohke lugu, nii Rileylik ja samas ka mitte. Oma eessõnas peab ta ju tõdema, et ka tema karjäär oleks peaaegu selle Armastuskirja pärast lõppenud, sest kui ta esimest korda seda raamatut ilmutama hakkas, siis tehti sellele vägagi ruttu lõpp ning ka tema järgmiseid töid ei tahtnud keegi puutuda. Aga nüüd on teised ajad. Kui ikka valitsevast riigipeast tehakse juba draamasarja ja vaid mitte heakskiidetud dokumentaali, siis mis see üks põnevusromaan ikka ära ole. Nagu ma ka juba eelmine kord mainisin, siis kuninganna emaga on seotud nii mõnigi saladus ja spekulatsioon, seega jätab tõesti raamatu ärakeelamine mulje, nagu Riley oleks tabanud hella kohta.

Aga hea lugemine kohe kindlasti.

The Love Letter

Raamat: The Love Letter by Lucinda Riley (2000)

Hinne: A

Lõhikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/36162014-the-love-letter

1995, London

Kui söör James Harrison, oma aja suurim näitleja, lahkub üheksakümne viie vanuselt, ei jäta ta selja taha mitte vaid kurvastavat perekonda ja palju mälestusi oma pikast karjäärist, vaid ka saladuse, mis on nii šokeeriv ja nii kohutav, et see võib muuta kõik …

Joanna Haslam on ambitsioonikas noor ajakirjanik, kellele antakse ülesanne kirjutada näiteja matustest. Sinna on oodatud kuulsustemaailma suurimad ja parimad esindajad. Kuid Joanna komistab selle glamuurse maailma mustemale poolele: talle mainitakse kirja, mille Harrison endast maha jättis, mille sisu on ta kogu oma elu hoolega varjanud. Mida lähemale Joanna kirjale jõuab, seda enam mõistab ta, et sellest kirjast on ka teised huvitatud. Ning need teised ei peatu millegi ees, et kirja kätte saada enne kui Joanna.

Drama, Romance, History, Criminal Mystery

Ka selle raamatu tutvustamist alustan ma sama moodi nagu eelmist … kuna ma lugesin eelnevalt just Elizabethi raamatut, siis on see lugu nagu tolle raamatu järg või õigemini laiendus, aga selleni jõuame alles lõpus.

Armastuskiri (varemalt ilmunud nime all Seeing Double) on siis lugu ühest kirjast, ühest näitlejast, ühest perest ja kahest lapsepõlvesõbrast. Vastupidiselt Riely tavalistele lugudele, kus tegevus toimub nii olevikus kui ta minevikus, toimub siin kogu tegevus olevikus ja tegemist on omamoodi kriminaalse müsteeriumiga, kus on palju laipu ja otsitakse üht kirja.

Kõik saab alguse söör James Harrisoni matustest, kuhu saadetakse Joanna, et ta paneks kirja, kes olid kohal, mida tema tütar, poeg ja tütrepoeg seljas kandsid, kuidas nad teenistuse ajal käitusid. Kuid Joanna kõrvale satub istuma üks väga vana daam, kes üsnagi teenistuse alguses ehmub, nähes ühte kohaletulnutest ja palub Joannalt abi, et ta kirikust välja saaks. Kuigi Joannal jääb seega tema artikli jaoks materjal kogumata, aitab ta vana daami siiski koju. Mõningad päevad hiljem saabub talle toimetusse pakki, mille on saatnud see vana daam. Pakis on kiri temalt, üks teine kiri ja üks teatrikava.

Joanna noor ajakirjanik, kelle on tema kauaaegne poisssõber just enne jõule maha jätnud, ei taha eriti millestki mitte midagi hetkel kuulda, kuid see segane kirjalugu hakkab teda huvitama, kui sellega seoses ilmub välja esimene ohver. Tema lapsepõlvesõber Simon püüab teda lohutada, kuid samal ajal peab Simon täitma ka talle kõrgemalt poolt antud ülesandeid ja see kõrgem pool on osa tema elust, millest Joanna midagi ei tea. Kui siis aga ühel õhtul, kui Joanna Simoni juurest õhtusöögilt tuleb, on ta korter peapeale pööratud - kõik on lõhutud ja mis pole lõhutud on minema viidud – muutub lugu Joanna jaoks ka isiklikuks. Tema ülemus ei lase tal pead norgu lasta ja asju taga nutma jääda, vaid saadab ta hoopis kirjutama lugu söör James Harrisoni nimelisest noorte näitlejate stipendiumist, mida hakkaks vedama tema pojapoeg Marcus Harrison. Marcus ja Zoe Harrison on söör Harrisoni lapselapsed, Zoe tõusev noor täht ja üksikema (ta pole kunagi oma poja isa nime avalikustanud) ning Marcus on püüdnud oma jalga filmimaailma ukse vahele saada produtsendina, kuid seni on kõik tema projektid ebaõnnestunud.

Kuigi esialgu on kõik need lood ja inimesed eraldi, siis tasapisi hakkavad lood ja isikute elud põimuma – Marcus kutsub Joanna välja ning nende suhe hakkab särisema, Simon määratakse Zoe turvameheks, kui Zoe lapse isa taas välja ilmub ning nende suhe taas hoo sisse saab, Joanna leitud kirja niidid viivad ta söör Harrisoni juurde, ning sealt leitud infokillud muutuvad üha eluohtlikumaks kõigi jaoks, kes sellest midagigi teavad.

Siin on põnevust, on armastust, on suuri emotsioone ja üllatavaid versioone suurtest saladustest. Aga kuidas see siis on seotud taas Elizabethi raamatuga? Nimelt on Elizabethi emaga seotud nii mõnigi segane hetk ja siin raamatus ongi ühele neist „kuulujuttudest“ antud üks võimalik seletus.

Põnev lugu ja hästi kirjutatud. Mitte tüüpiline Riley ja seetõttu veelgi parem, sest ta on suutnud suurepäraselt oma tavalisi ajalooliseid armastuslugusid vürtsitada Bondiliku krimilooga. Ja ma kahtlustan, et uuesti on see lugu just nüüd välja antud ilmselt tänu viimastele kuninglikele pulmadele.