Raamat: Affliction
(Anita Blake, Vampire Hunter #22) by Laurell K. Hamilton (2013)
Hinne: B
Lühikokkuvõte:
http://www.goodreads.com/book/show/15985372-affliction
Mõned
zombid äratatakse üles. Teised zombid tuleb tagasi saata. Kui ei
usu, küsige Anita Blake käest.
Ennem
mõtles Anita zombidest vaid kui ebameeldivatest, mitte kunagi
ohtlikest asjadest. Kuid kunagi varem polnud ta ka kuulnud zombidest,
kes tekitaksid inimestele kohutavaid piinu, enne kui nad surevad.
Kuid ajad on muutunud.
Micah
võõrdunud isa on suremas, mädanedes elusast peast haigusest, mida
arstid sosistades nimetavad „zombide haiguseks“.
Anita
teenib oma elatist zombide pealt – kuid need zombid pole need
zombid keda ta väga hästi teab. Need olevused peavad jahti päevasel
ajal ja on sama kiired ning tugevad kui vampiirid. Kui nad kedagi
hammustavad, siis muutud ohver nende sarnaseks. Ning ring käib
muutkui ringiratast ...
Kus on
lõpp?
Isegi
Anita Blake ei tea seda.
Criminal, Romance, Erotica,
Paranormal
Enne
kui ma selle raamatu juurde lähen, tuleb mu alustada algusest,
kuidas ma kaks aastat tagasi suvel alustasin Anita raamatute
lugemist, kuidas ma iga paari teise raamatu järel taas uue Anita
raamatu võtsin ja enne ei lõpetanud, kuid kõik 20 raamatut läbi
oli ja siis uusi osi ootama jäin.
AnitaBlake, Vampire Hunter sari on üks vägagi huvitav sari, mis on
ilmunud alates aastast 1993 (uskumatu, 20 aastat juba) ja läbi kõigi
nende aastate pole lugu endiselt igavaks muutunud. Vastupidi, lugu on
kasvanud ja muutunud – esialgsest paranormaalsest kriminaalpõneviku
sugemetega armastusloost mille põhilisteks lugejateks oleks võinud
olla teismelised noored tüdrukud on saanud erootiline paranormaalne
kriminaalpõnevik. Nii nagu lugejad on täiskasvanuks saanud ja nende
maitse on arenenud on arenenud ka Anita Blake raamatud. Kuni
kümnenda raamatuni (Guilty Pleasures, The Laughing Corpse, Circus of
the Damned, The lunatic Cafe, Blody Bones, The Killing Dance, Burn
Offerings, Blue Moon, Obsidian Butterfly) on lisaks põnevatele
mõrvamüsteeriumitele/röövimistele/paranormaalsetele
müsteeriumitele taustaks ka traditsiooniline armukolmnurk – Anita,
Jean-Claude (vampiir) ja Richard (libahunt). Jah, iga raamat toob ka
teisi uusi tegelasi (loe mehi) ja uusi armukadedaid naisi (enamasti
Richardi poole pealt), kuid kuni kümnenda raamatuni on armastuslugu
siiski vaid nende kolme vahel.
Kuid
kümnes raamat Narcissus in Chains (ilmunud aastal 2001) tutvustab
Anita sarja lugejaid juba erootikaga ning teiste vägagi tähtsate
meestega Anita elus – Micah ja Nathaniel. Sealt edasi (Cerulean
Sins, Incubis Dreams, Dance Macabre, The Harlequin, Blood Noir, Skin
Trade, Flirt, Bullet, Hit List, Kiss the Dead ja Affliction) on Anita
pea igas raamatus vähemalt ühe mehe juurde saanud. Kuid mis pole
nende kahekümne kahe raamatu puhul muutunud on see, et alati on
põhiteemaks üks huvitav müsteerium, mis vajab lahendamist. Jah,
tõsi ta on, et nii mõneski raamatus on Anita pidanud seksima
selleks, et „maailma päästa", kuid see pole selline mõttetu
leheruumi täitmine nagu mõnes teises
kriminaalses/paranormaalses/erootilises sarjas, pr. Hamilton on väga
hea põhjuse välja mõelnud, miks on vaja kirjutada uskumatult
ebasobivatesse kohtadesse sisse vägagi kuumi erootilisi stseene.
Jah,
SBTB arvustajad on seda sarja kõvasti maha teinud viidates just
nimelt nendele imelikele ootamatutele seksi stseenidele ning faktile,
et pärast aastate pikkust igapäevast seksi meestega, kes iga kord
venitavad Anita emakasuudme uskumatul laiaks oma võimsate
libaloomade riistadega, on Anita emakasuue endiselt niiiii kitsas ja
hoiab niii tihedalt ümber meeste riistade. Kuid mulle see sari
ikkagi meeldib, sest ta pole ikka veel igavaks muutunud.
Rääkides
Anita meestest, siis Wikipediast leiab info enamuse tema kihlatute,
armuksete ja loomade kohta. :) Minu ilmeksimatu lemmik on Nathaniel,
kuid ka Nicki ja ta tiigrid on väga nummid.
Lisaks
vampiiridele ja libaloomadele on Anita elus ka mõningad inimesed.
Edward/Ted on Anita parim ja vanim sõber, kelle kätte ta usaldab
rahumeeli oma elu, kuid samas teab ta ka et Edward võib ta iga hetk ta kõhklematult
tappa. Inimeste seas Anital armukesi pole, sest üksi tavaline
inimene ei suudaks Anita vajadustega sammu pidada.
Nagu
juba öeldud sai, siis on Anital palju „abikaasasid/kihlatuid“ ja
armukesi. Seda kõike selle pärast, et Anita on tänu Jean-Claudile
ka incubus ja vajab eluspüsimiseks seksi, rohket seksi. Kuid see
pole selline tavaline manage raamat, kus on üks naine ja palju mehi,
kes kõik vaid teda armastavad, oi ei, siin sarjas armastavad need
mehed ka üskteist. Siin raamatus saab siis kinnitust see tavaline
uskumus, et kui ühe naisega on koos rohkem mehi, siis on need mehed
geid. Noh nad pole geid, nad on kõik biseksuaalsed, ka Anita, sest
tal on ka üks naine kõigi nende meeste seas. Seega on nendes
raamatutes lisaks seksile ka BDSM ja gei/lesbi erootika, kuid
enamasti ikkagi Anita meestega.
Minu
lemmik fraas sellest sarjast on selline „Maybe they know what I
know, that the true way to a man's heart is six inches of metal
between his ribs. Sometimes four inches will do the job, but to be
really sure, I like to have six.“ Anita sarjas on teisigi pärle,
mida tasub lugeda, neid leiate siit.
Lisaks tavalistele raamatutele on Anitast saanud ka koomiksikangelanna.
Aga
nüüd peale seda, kui ma olen juba piisavalt pikalt tutvustanud kogu
Anita sarja üldse, räägiks natuke ka sellest raamatust.
Seekord
on siis tegemist uutsorti zombide rünnakuga. Need pole päris need
lihasööjad zombid keda Anita ise on enda kaitsmiseks üles äratanud
ja nii mõnigi neist pole päris zombi vaid on hoopis mädanevad
vampiirid, kuid päris mitte need mädanevad vampiirid, kelle pärast
Anita peaaegu Nathanieli kaotas. Tegemist on siis millegi uue ning
väga ebameeldivaga, sest nende zombide hammustus on kui lihasööja
bakter, kuid see bakter ei allu antibiootikumidele, ning üks
ohvritest on Micah isa.
Micah
pole oma vanematega aastakümneid suhelnud, kuid ta ema helistab
Anitale, ning palub teda Micahi tagasi koju tuua, enne kui hilja.
Koju minek aga on probleemne, sest Micah ei taha Nathanieli maha
jätta ja Anita ei saa reisida teise osariiki niisama ilma
ihukaitsjateta ja Micahi vanemad teavad küll seda et Anita on ka
Jean-Claudiga koos, kuid nad ei tea seda, et Nathaniel elab koos Anita ja
Micahiga. Ühesõnaga üks vägagi suur diplomaatiline ettevõtmine.
Micahi
isa on politseinik ja seega võtab neid haiglas vastu suur hulk
politseinike, kes ebausaldavad vampiiri pruuti ja iga libaloom on
nende arvates ühiskonnale ohtlik koletis. Pealegi on nad veendunud,
et Anita on sinna tulnud selleks, et neil varastada nende zombide
lugu ja kogu kuulsus loo lahendajana endale saada.
Esimene
probleem laheneb libedalt, kui selgub, et ka Micah lahutatud isa ja
ema on tegelikult juba aastaid koos Micahi ema uue abikaasaga kolmiku
moodustanud. Ja ka teine probleem leiab lahenduse, küll mitte nii
meeldiva. Anita siiski kaasatakse zombiprobleemi lahendamisse, sest
kohalik paranormaalsete kriminaalasjade lahendaja eksimuse tõttu on
linn sattunud veelgi suuremasse ohtu. Taas kord saabub appi ka
Edward.
Nagu
ikka, peab Anita ka ise vähemalt korra haiglasse sattuma ja peab
seksima, et ardeuri isu
täita. Kuid seekord ei korja ta üles ühtegi uut meest, kuid see
eest saab ta endale uue looma. Kahjuks saavad lisaks pahadel seekord
surma ka head, kuid õnneks pole ohvriteks need kõige tähtsamad
isendid.
Ning
ees on ootamas miski, kus Anital on vaja midagi uut, midagi vana,
midagi laenatut ja midagi sinist :) aga seda kõike juba uues
raamatus :) sellest tuleb ilmselt üks kuradima verine pulm :D.
Käesoleva
raamatu pärl on selline: „Don't Worry I'm Right Behind You, using you as a
meat shield.“