The Dutch House

Raamat: Hollandi maja by Ann Patchett, tõlge Krista Eek (2019) Hinne: A Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/44318414-the-dutch-house 

Lugu kaotatud paradiisist ja vääramatust jõust, mis sunnib kaevuma sügavale sellesse, mida tähendab meie jaoks pärilikkus, armastus ja andestus, millisena me tahame ennast näha ja kes me tegelikult oleme.

Pärast teist maailmasõda õnnestub Cyril Conroyl tänu õnnelikule juhusele ja üheainsale osavale investeeringule panna alus märkimisväärsele kinnisvaraimpeeriumile, mis lennutab ta perekonna vaesusest rikkuste maailma. Ta ostab oma naisele üllatuskingiks Hollandi maja, Philadelphia äärelinnas asuva luksusliku häärberi, aimamata, et sellest saab alguse pere hävinguni viiv sündmusteahel.

Loo peategelasteks on Cyrili lapsed Danny ja Maeve, kes on sunnitud oma lapsepõlvekodust võõrasema sunnil lahkuma. Jõuka eluga harjunud õde vend langevad tagasi viletsusse, mille ebakindluste keskel saavad nad loota ainult üksteise peale. Õe ja venna vaheline vankumatu side kujuneb nende päästjaks, ehkki see piirab ka nende tulevikku.

„Hollandi maja“ tegevus kandub üle viie aastakümne ning kujutab sünget muinaslugu kahest targast inimesest, kes ei suuda leppida oma minevikuga. Hoolimata kõigist õnnestumistest ja edust tunnevad Danny ja Maeve end tõeliselt vabana vaid üksteise seltsis. Nad pöörduvad ikka ja jälle oma kulunud loo juurde, arutades naeruhoogude ja vihapursete saatel lõputult kõige selle üle, mille nad on kaotanud. Hellitatud Danny ja teda alati kaitsnud Maeve’i suhte tõeline proovikivi saabub aga alles siis, kui nad on sunnitud seisma silmitsi nendega, kes neid aastakümneid tagasi maha jätsid.

Fiction, History, Drama

See on õvede lugu, kuidas nad kasvasid üles suures majas, mida esialgu ümbritsesid vaid karjamaad. Nad kolisid sinna koos ema ja isaga, ühel hetkel ema lahkus, majja tuli võõrasema koos kahe tütrega, isa suri, lapsed lükati majast välja, vend läks ülikooli, nad elasid õega oma elu, vend abiellus, sai oma lapsed, jättis arstiameti hakkas ise kinnisvaraga, siis jäi õde haigemaks kui ta muidu oli ja ilmus välja nende ema. Ja läbi kõige selle aja, käsid vend ja õde vahel oma vana Hollandi maja vaatamas.

See lugu käib läbi erinevate sündmuste minevikus ja olevikus, jälgib nii õvede kui ka neid ümbritsevate inimeste elusid, arutleb erinevate kasvatusmeetodite teemal ja süüvib perekonna tähtsusesse. See on ilus ja raske lugu, kuid see on kaasakiskuv lugu. 

Ja kui te tahate sellest raamatust erilist kogemust saada, siis kuulake seda raamatut, sest seda loeb ingliskeelses audioraamatus Tom Hanks.

Mefisto puudutus

Raamat: Mefiston kosketus (Daniel Kuisma #2) by Max Seeck, tõlge Triin Aimla-Laid (2019) Hinne: C+ Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/50068361-mefisto-puudutus 

Varem surnuks peetud Soome diplomaat on võltspassi kasutades Horvaatiast põgenenud ja jätnud endast maha peata laiba. Zagrebi Soome suursaatkonna töötaja Jare Westerlundi jäljed lõpevad Stockholmi lennuväljal.

Kui Interpoli uurija Annika Lehto juhtunust kuuleb, on ta otsekohe valmis haiguspuhkuse katkestama ja asuma Westerlundi jälgi ajama. Tal õnnestub saada endaga kaasa kaitsejõudude spetsialist ja endine luureohvitser Daniel Kuisma, kellega koos ta on varemgi püüdnud diplomaati leida. Aga mida kaugemale Annika ja Danieli uurimine edeneb, seda selgemaks saab, et nende jälitatava sees elab kurjus, millega on targem mitte tegemist teha…

Crime, Thriller

Kuna ma pole sarja esimest raamatut lugenud, siis oli selle raamatu lugemine nagu keset suurt peretüli tuppa astumine - sa saad aru, et keegi on midagi kohutavat teinud ja sellest teost on kahju saanud pea kõik teised toas olijad, kuid sa kuuled esialgu vaid vihaseid sõnu, kuid kuna osalisi on palju ja igaüks oma toanurkades, siis sa ei saa aru, kes mida ning kuna tegi. Mida kaugemale looga minna, seda rohkem hakkab selgeks saama, mis on selle raamatu põhiteema, kuid siiski, siin on nii palju erinevaid tegelasi, kõik üle maailma laiali, et vahel ei saa üldse pihta, mis osa on sellel inimesel suuremas pildis.

Jah, kõige targem on jälgida Daniel ja Annika tegemisi, sest Daniel on ikkagi peategelane, seega peaks ju tema liin olema tähtsaim. Ja eks oma osa on ka kõigil neil kõrvaltegelastel, nad annavad loole juurde värvi ja toovad välja ka eelmises raamatus toimunud asju.

Ja kui te arvate, et selles raamatu lõpuks saavad kõik otsad ilusti kokku sõlmitud, siis te eksite, sest Seek jätab lugeja lõpus lisa tahtma, kuna põhimõtteliselt võiks seda lõppu kokku võtta nii, et kuul on püssist väljunud, kuid me ei saagi teada, kes või kas üldse sellega pihta saab, selleks tuleb järgmist osa lugeda.

See pole kerge krimi, see on julm lugu, ning isegi kui takkajärgi mõeldes, on lugu vägagi otsekohene, siis autor on selle lugejatele toonud põnevalt segaselt.

Loodame parimat

Raamat: Låt oss hoppas på det bästa by Carolina Setterwall (2019) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/44422527-loodame-parimat

Viimane kord, kui sulle head ööd soovin, ei tea ma, et see on viimane kord. Kui oleksin teadnud, siis oleksin pannud hüvastijättu rohkem energiat. Aga mina ütlen, et lähen vist Ivani juurde magama. Sina ei vaidle vastu. Lased mu minema, pilk ekraanil, mina lähen, lähen, kõige viimast korda lähen sinu juurest ära. Arvan, et me näeme hommikul. Me ei näe. Me ei näe enam kunagi.
Ühel hommikul leiab Carolina oma mehe voodist surnuna. Naine jääb väikese pojaga üksi ja on sunnitud alustama täiesti uut elu, vaadates samal ajal tagasi elule, mida elas seni.
„Loodame parimat“ räägib ühe armastuse puhkemise, arengu ja ootamatu lõppemise loo kahe paralleelse narratiivina. Üks lugu räägib kahe noore inimese armumisest ja nende suhte arenemisest, teine – peategelase püüdest oma leinaga toime tulla. See on liigutav kokkulepe surma, kuid ka eluga: armastuse ja lapsevanemaks olekuga, moodsa suhte ja selle halastamatute ootustega. Lugeja saab jälgida Carolina elu kümne aasta jooksul, armumist ja leina, elu, mis vaatamata rangele plaanile otsustab olla hoopis midagi muud.
Romance, Drama

“Loodame parimat” on peredraama, leinaga toimetulemine, üksikvanemaks olemine, erinevad armastuslood ja ellujääja süütunne.
See on südamesse minev lugu, mis algab lõpust ja algusest, et jõuda välja kõige raskema hetkeni, et siis sealt edasi minna, lootes parimat ning püüdes aru saada, mis on see parim.
Jah, seda on raske lugeda, eriti kui teil on silmad märja koha peal, kuid samas on see ka nii tugev lugu, et lugedes tunned ka ennast tugevamaks muutuvat. Kõik need valikud mida me elus teeme, need viivad meid tulemusteni, mida me ei pruugi soovida, kuid ega me seda ju otsuse tegemise hetkel ei tea. Kuid kas see peaks meid siis elamast tagasi hoidma. Me peame elama, kas just hetkes, kuid me peame julgema astuma samme, mis viivad meid edasi, isegi kui kohapeal oleks tundub turvalisem.
Kuigi see on võibolla hirmutav tutvustus, siis see on ikkagi raamat, mida tasub kindlasti lugeda.

Domineeriv värv: Kastanpruun

Raamat: Domineeriv värv: Kastanpruun (Domineeriv värv #3) by Koidu Ferreira (2019) RR, A Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/48664875-domineeriv-v-rv 

Võitluseks valmistudes, lendavad Cordevia ja Clay kahte sugulaskarja otsima pooldajaid. Inimtüdruk Liana teade Keithi salasepitsustest sunnib koguma hulga suuremat abiväge, kui algul kavatseti. Viimases hädas ei jää üle muud, kui paluda abi Larrylt. Mida aga noorele alfaisasele vastutasuks pakkuda ja miks ta peaks neid aitama, kui Clay surm oleks Larry ainuke võimalus võita varem kaotatud mäng?

Olukord muutub järjest keerulisemaks, sest mida rohkem otsib Cordevia lahendusi, seda enam tekib juurde probleeme. Clay ja Alricku elud satuvad ohtu ning kogu inimkonda ähvardab häving.

Larry pakub Cordeviale kompromissi päästa inimesed ja kõik, keda ta armastab. Aga kui kõrge saab olema kokkuleppe hind ja millised võivad olla tagajärjed? Kas Larry peab antud lubadusi, kui tema käes on nii Cordevia kui kogu võim?

Fantasy, YA, Dystopia

Sarja kolmas raamat. Seekord siis toimub enamus selles lillelises maailmas, Cordevia (koos lugejatega) saab sellest kõigest üha rohkem teada - müts maha autor ees, et ta suudab sellised põnevad kohad ja tegelased välja mõelda, kuid see ei jahutanud raamatu lendama õpetamise soovi mitte üks raas.

Taas kord paneb mind imestama mitte ainult peategelaste naiivsus ja põikpäisus, olgu nad siis hallist maailmast või värvilisest, ühtmoodi hävituslikult käituvad nad kõik, sest kõigil on eesmärk täita vaid oma (nende arust) õigust ja kõik teised olgu neetud. Täielik lasteaed.

Ning siis veel lisaks need Clay nõuded Cordevia riietuse suhtes kui nad hallis maailmas on - see oleks nagu vere kallamine haisid täis akvaariumi. Milleks? Miks peavad fantaasia raamatutes naised kandma, kas väga piiratud uniseks riideid või siis ülimalt seksikaid printsesside kleite? Miks küll. 

Jah, ka seekord lõppeb raamat nii, et no ei saa teisiti, kui peab ka viimase osa läbi lugema.

Domineeriv värv: Must

Raamat: Domineeriv värv: Must (Domineeriv värv #2) by Koidu Ferreira (2019) RR, A Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/43808771-domineeriv-v-rv 

Paralleelmaailmast tagasi saabudes ootavad Cordeviat ees uued katsumused. Tema organismis leidub ikka veel Clay mürki, Bevis nõuab last ja päevavalgele tulevad nii mõnedki hästi hoitud saladused.

Ilmneb tõsine oht, et naabruses asuva baasi hävitanud teepiad kavatsevad rünnata Nancy baasi. Pääseda olendite eest, kellel on võime erinevateks loomadeks moonduda, on inimestele keeruliseks ülesandeks isegi siis, kui nad on peitunud sügavale maapõue.

Kui Clayl õnnestub ründajate plaanid apanusade abiga nurjata, ihaldab teise karja tulevane alfaisane Larry kättemaksu. Liisiametsa häving põhjustab pöördelisi muutusi ja Cordevia satub peenelt sepitsetud lõksu, kus pannakse proovile tema vastupanu ahvatlustele.

Kas Cordevia ikka tahab võrgutuste küüsist pääseda ja poja juurde jõuda, kui tema peale peetakse jahti ning kogu linn kubiseb ohtlikest mereelukatest? Kas ta suudab endale võita oma territooriumi ja lõpetada Clay armumängu?

Dystopia, Fantasy, Romance, YA

Ja jätkamegi selle sarjaga. Teine raamat. 

Pidage meeles, et see maailm, mille autor on loonud, see hukkunud maailm siis, peaks olema heaoluühiskond, kus kõik teavad reegleid, käivad nööri mööda ja kõik on õnnelikud. On ju nii? Kuid tegelikult valetavad kõik ja ahistamine on täiesti aktsepteeritav, sest nende ühiskond kukus ju muidu kokku. Mida? (esimene kord kui tahaks raamatu aknast välja lennukooli saata)

Selline alfaisaste käitumine tundub nagu kohane selles teises lillelises keskaega kinni jäänud maailmas, kuid nagu näha, tahavad lugejad võimukat isast.

Ja muidugi, peab meie kangelanna olema see ainuke, kes suudab päästa mõlemad maailmad. Ja taas kord, tekib küsimus: kui sa oled õppinud arstiteadust ja oled oma elus juba mõningaid asju näinud ja su nannipunnist kaaslane on igasuguseid tarku tekste lugenud - kuidas kurat te saate nii lollid olla. Ning taas kord lööb välja see teismeliste jonniv/solvuv/mossitav loomus, ning igas korralikus romantasy loos peab ju olema armu kolmnurk (kui seda võiks nii nimetada, kui kolmnurga üks nurk on kiuslik mängukaaslane liivakastis, kes tahab teise mänguasju endale) seega kui käepärast on uus meesolend, siis võivad eelnevad suured tunded vabalt aknast välja lennata (siin oleks raamatu kohe eriti kaugele lennutanud).

Ma saan täiega aru, miks see sari nii populaarne on, see vastab kõigile fantaasia raamatute nõuetele, kuid samas on siin kõik ikka 100% üle võlli ja loogika lahkus lavalt juba esimeses vaatuses. Kuid ma ei anna alla, kui kogu sari, siis kogu sari. Ma vajan lihtsalt vahepeale natuke puhkust.

Heartsong

Raamat: Heartsong (Green Creek #3) by T.J. Klune (2019) Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/62039434-heartsong  

Kõik mida Robbie Fontaine iial soovis oli koht, kuhu ta kuuluks. Pärast ema surma on ta liikunud ühe karja juurest teise juurde, luues ajutisi sidemeid, et mitte päris metsikuks muutuda. Sellest piisab - kuni teda kutsutakse huntide kindlusesse Castwellis, Maine osariigis. Elu karja pealiku Michelle Hugesi - kõigi alfa - parema käena ning hoolitseva vana nõia  kalli sõbrana õpib Robbie, mida tähendab kuuluda karja ja omada kodu. Kuid kui Michelle saadab ta ülesannet täitma, hakkab ta kahtlema iseendas, kuhu ta kuulub ja üldse kõiges, mida talle räägitud on.

Liikuma hakkavad kuulujutud reeturlikest huntidest ja metsikust maagiast - kuid kes on need reeturid ja kelle nad reetsid? Üle kõige tahab Robbie teada neid vastuseid, kuna üks neist väidetavatest reeturitest on Kelly Bennett - hunt, kes peaks olema tema kaaslane.

Tõde tuleb alati välja. Ning kui nii juhtub, siis laguneb kõik laiali.

Paranormal, LGBT, Urban Fantasy

Ma olen sellest autorist kuulnud, kuid ma pole tema raamatuid varem lugenud. Kui ma selle raamatu valisin, et adunud ma ka seda, et see on sarja kolmas raamat, kuid eriti see ei seganud, kuna eelnevat meenutatakse piisavalt, et saaks aru, millest on juttu varasemates raamatutes.

See on paranormaalne lugu libahuntidest. Täpsemini Robbest, kes on karja jaoks põhimõtteliselt korravalvur, keda saadetakse eemal asuvatesse karjadesse, kas reegleid meelde tuletama või karistama.

Ta teab, et kõikide karjade vaenlane on Bennetti kari, kes tahavad hävitada olemasolevat heaolu olukorda ja noortele huntidele viga teha.

Kui teda ühe karja juurde kutsutakse avastab ta metsiku Beta, keda ei tohiks ju olemas olla, sest nad on teistele ohtlikud ja lisaks sellele sosistatakse talle kõrva midagi, mis paneb teda kahtlema kõiges, mida ta siiani oma minevikust mäletab.

Järgneb palju küsimusi ja palju ebamääraseid vastuseid ja siis paljastatakse mälestused ja saladused, mis toob päevavalgele tegeliku pahari ja tema vägagi õõvastavad plaanid huntidega.

Samas on see ka armastajate taaskohtumise lugu, kuid see pole tavaline füüsiline armastus, see on kahe hinge ühise hingamise ja eksisteerimise lugu, ning see kuidas nad leiavad taas tee üksteise juurde, pärast seda kui neid üksteisest julmalt oli lahutatud ja ühelt neist oli röövitud tema hunt.

Nagu ma juba ütlesin, pole ma selle autori teiste raamatutega tuttav, seega ma ei tea, kas see ongi tema stiil, ütlen ma

Et ta annab vestlust, ütlen ma

Edasi hakituna, ütlen ma

Lisades iga jupi lõppu, ütlen ma

Et keegi on midagi öelnud, ütlen ma

Samamoodi nagu ma siin praegu seda tegin. Lugeda võib olla seda päris normaalne, kuid kuulata … see pani kannatuse tõsiselt proovile.

Aga mis mõtteid mul veel selle raamatuga tekkisid. See oli nagu omamoodi Patricia Briggsi Alfa & Omega sarja fanfiction. Robbi oleks nagu Charlesi noorem variant ja Anna asemel on tal siis Kelly. Ning Marroki asemel on siis Michell, kes mitte ei kaitse kõiki hunte vaid on end mõjutama lasknud ühe nõia, kes on muutunud end Yodaks, ja püüab hunte hoopis hävitada.

Ja need kaks asja, autori kirjutamise stiil ja sarnasus Briggsi raamatutega, rikkusid minu jaoks mu kuulamiselamuse, isegi kui see lugu oli tegelikult päris hea.

Soome pitsa

Raamat: Soome pitsa (Supilinna salaselts #10) by Mika Keränen (2019) RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/45880298-soome-pitsa                     

Supilinna kooli söökla akna alla on keegi teinud ilma loata tänavakunstiteose, mis kujutab Soome lipuga pitsat. Põnevuslugu läheb lahti siis, kui Olav katsub näpuga pilti, et kas värv on kuiv. Kui kohale saabub koolidirektor, on värviste näppudega Olav sama hästi kui süüdi ning temast saab sodija kogu koolipere silmis. Ega Rampsul jäägi muud üle, kui lahendada järjekordne juhtum ja uurida välja, kes oli see salapärane pitsameister.

"Soome pitsa" on salaselts Rampsu kümnes juhtum. 

Children, Criminal Mystery 

Salaselts on taas töös ja seekordne juhtum puudutab ühte neist väga lähedalt. Ja nagu ikka, haaravad lapsed kõigist vihjetest, jagavad ise vihjeid Tartu kunstnike ja jalka kohta ja lahendavad salapärase “kooli kõrval oleva elektrikapi ukse sodimise juhtumi”. Eks vanaisa aita ka natuke, omal moel, ja lõpuks on kõik rahul.

Ma täitsa mõistan, miks see on kooli soovituslik kirjandus. Lugu on ju lõbus ja põnev.

Singapore Sapphire

Raamat: Singapore Sapphire (Harriet Gordon Mystery #1) by A.M. Stuart (2019) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/43704093-singapore-sapphire    

Singapore 1910 - Hariet Gordon soovib kogu südamest oma minevikku selja taha jätta ning uuesti alustada, seega leiabki ta end Singapurist koloniaalvalitsuse kõrgajal. Lootes saavutada iseseisvust, paneb ta lehte kuulutuse, et leida erasekretäri tööd. Tema õnnetuseks leiab ta aga oma esimese kliendi, sir Oswald Newboldi - maadeavastaja, kaevanduse magnaadi ja eksklusiivse maadeavastajate ja geograafide klubi presidendi - surnuna, kõri läbilõigatuna.

Kui inspektor Robert Corran hakkab juhtumiga tegelema, avastab ta, et Harriet on väga eriline pealtnägija. Harrietil on silma pisiasjadele ja ta on väga kohusetundlik, ning see nagu ka tema usaldamatus jõuorganite vastu täna tema minevikule, mida Harriet püüab iga hinna eest Singapore klatsimooride eest saladuses hoida.

Kui kanalist tõmmatakse välja ka teine tapetu, tunneb Harriet vajadust Robertit juhtumiga aidata. Peagi on nad mõlemad tõmmatud ohtlikusse kalliskivide ja salapärase varaste võrku, kes ei kohku tagasi tapmise ees, kui on vaja nende saladust varjata.

Fiction, Criminal  Mystery, History

“Singapuri safiir” on krimipõnevik, kuid mitte ainult. See on ajalooline krimipõnevik, mis on Christie ja Doyle vääriline. Lisaks põnevale krimi juhtumile, on siin ka ajalugu, ning kahekümnenda sajandi alguse kultuuri briti koloniaalmaades. 

See lugu seob endas kuuma monsuuniaegse kliima, salaühingud, ahned inimesed ja heasüdamlikud inimesed. Üks viga kauges minevikus võib valusalt kätte maksta olevikus. Või siis ütleme nii, et isade vead makstakse kätte lastele, või lapsed tulevad kätte maksma oma isade eest. See on siis see kriminaalne pool.

Kuid siin on ka inimlik pool. Arvestades ajastut ja kohta, kus tegevus toimub, siis on ju loomulik, et puututakse kokku surmavate haigustega, seega on kõik kaotanud oma elus kellegi ja kaotusvalu mõjutab nende käitumist. Lisaks on see ajastu, kus naised alles hakkasid saama õigusi mida me tänapäeval nautida saame, seega need, kes julgesid oma õiguste eest võidelda said vägagi ebaõiglaselt karistada. 

Samas oli see ka aeg, kus paljudes asjades kehtis avastaja omistusõigus, seega oli lihtne “varastada/omastada” asju, mida keegi teine varem leidnud polnud. Ja kui juba kord oled hakanud varastama, siis … . Kui sa aga oled selles varaste masinavärgis vaid mutrike, ning sinu elu ei lähe päris nii nagu sa lootnud olid …

Mõnus lugemine, just selle ajaloo ja põnevuse koosluse pärast.

Ninth House

Raamat: Ninth House (Alex Stern #1) by Leigh Bardugo (2019) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/43263680-ninth-house    

GAlaxy “Alex” Stern on kõige ebatavalisem Yeale esmakursuslane. Kasvanud Los Angelese äärelinnas koos hipist emaga, koolist välja kukkunud ning veetnud oma aega kahtlase narkoärikast poissübraga, töötades juhuslikel töökohtadel ja veel palju muudki kohutavat. Kahekümneselt on ta ainus ellujäänu kohutavas, mitme ohvriga tapatalgutel. Mõned võivad öelda, et ta on ise oma elu ära raisanud. Kuid haiglavoodis lamades, pakutakse Alexile teist võimalust: minna ühte maailma kuulsaimasse ülikooli, kõik tasud makstud. Kus on konks ja miks tema?

Endiselt enda suhtes segaduses, saabub ta New Havenisse ning talle antakse ülesandeks jälgida Yale salaühingu liikmete tegevust. Need kaheksa akendeta “hauakambrit” on hästituntud tuleviku rikaste ja võimukate kogunemiskohad, samuti võib seal kohata tuntud poliitikuid, Wall Streeti tegelasi ning Hollywoodi suurimaid tegijaid. Kuid nende okulistlik tegevus on palju pahaloomulisem ja palju erakordsem kui kellegi suudaks ette kujutada.

Fantasy, Mystery, Paranormal

Saage tuttavaks Alexiga ja ta näeb surnuid. Ja ta räägib nendega ja siiani oli ta kindel, et see on needus ja ainus mis teda aitab, on see kui ta on end pilve tõmmanud. Kuid pärast seda kui ta ärkas haiglas ja talle tehti ettepanek tulla Yale ülikooli, on ta hakanud mõistma, et selles maailmas on palju asju millest ta mitte midagi ei tea. Kuid ta teab, et tal on võimed, millest keegi midagi ei tea ja mis võivad ohtlikuks osutuda. Nüüd on ta siis osa sellest osast Yalest, mida tavasurelikud midagi ei tea ja tema ülesanne ongi silmas pidada, et keegi ei läheks üle piiri ja neid surelikele välja ei annaks.

Kui ta New Havenisse jõudis anti talle tugiisik Daniel Arlington, kes pidi talle õpetama reegleid ja seletama võimalusi ja võtma ta kaasa väljakutsetele. Ühel väljakutsel läheb midagi valesti … ja nüüd peab Alex üksi hakkama saama. 

Kogu lugu jooksebki kahel tasandil: Darlingtoni lugu algusest ja Alexi lugu sealt edasi.  Midagi on mäda selles koolis ja keegi tundub asja veelgi hullemaks tegevat ja Alexi poole on abi saamiseks pöördunud surnud ning ta nõustub neid aitama, kui nemad teda aitavad. Üks saladus, üks surnu ja üks võimu kuritarvitus korraga, kuid lõpuks lahendab Alex sellel hetkel salaühinguid ähvardava probleemi ning jõuab hämmastava järelduseni, millega saab tegelema hakata juba järgmises raamatus.

See paranormaalne ja maagiline fantaasia meenutab nii mõndagi paranormaalset sarja mida mulle on juba aastaid meeldinud lugeda, seega on see täpselt minu stiilis lugu. Võibolla pole see kõige parem audioraamat, sest nii mõnigi kord tekkis tahtmine tagasi minna ja mõnda asja üle kuulata, kuid audioraamatut kuulates ei pruugi alati mäletada, millises peatükis sellest juttu oli, mida tahaks üle kuulata.

Mõnus lugu igatahes!

The Land on Roar

Raamat: The Land of Roar (Roar #1)  by Jenny McLachlan (2019) Hinne: C Lühikokkuvõte: 

https://www.goodreads.com/book/show/50370503-the-land-of-roar            

Igaüks mäletab oma salapärast fantaasiamaailma … kuidas oleks, kui see maailm osutuks tõeliseks?

Kui Arthur ja Rose olid väikesed, olid nad Roari kangelased. See oli maailm, mille nad olid loonud oma metsikumates fantaasiates. Nüüd on nad üheteistkümnesed ja Roar on vaid mälestus. Kuid Roar pole neid unustanud.

Kui nende vanaisa kaob Roari, ning põhjuseks on pahar, kes endiselt nende õudusunenägusid külastab, peavad Arthur ja Rose tagasi minema sellesse maailma, mille nad peaaegu juba unustanud on. Ning kui nad sinna jõuavad, avastavad nad, et vanaisa pole ainus, kes nende abi vajab.

Fantasy, Fiction, Children

Lühidalt - Narnia kroonikate Koiduränduri teekonna uusversioon kohtub multikaga Pahupidi.

Arthur ja Rose on kaksikud, kes nagu kaksikud ikka, on kunagi olnud lahutamatud, alati kõike koos teinud ja omaenda salakeeles rääkinud, üksteisest kõike teadnud. Kuid koolis on neid eraldi klassidesse pandud, mis tähendab erinevaid sõpru, erinevaid huvisid ja pidevat kaklemist, sest õde ei taha, et vend tema ja ta sõbrannade sabas tolkneks ja vend tahaks pigem õega koos olla kui klassi kiusajate küüsis olla. 

Sellel suvel veedab Rose pigem aega koos naabritüdrukuga ja venda ta pigem kiusaks, kui teeks midagi temaga koos. Kuid siis teeb vanaisa neile vägeva kingituse - ta kingib neile pööningu, millest saab nende mängutuba, kuid esmalt peavad nad pööningu puhtaks tegema.

Algab suurpuhastus. Vanad riided, mänguasjad, ajakirjad, mööbel - kõik peab kaduma. Kuid selle suurpuhastuse käigus leiavad nad asju mille olemasolu on nad täielikult unustanud ja koos nende unustatud asjadega meenuvad teised asjad, mille nad siiani unustanud on.

Ja siis leiab Arthur välivoodi, mis oli kunagi olnud nende mängudes värav nende võlumaailma millele nad on nimeks pannud Roar, sest selleks et sinna saada, pidid nad voodist läbi ronides hüüdma “HEAR ME ROAR!”. Arthur naerab, et see oli lapsepõlve lollus, kuid vanaisa ütleb, et ta usub teda ja ronib kokkupandud välivoodi vahele, hüüab vajalikud sõnad, ja pärast mõningast utsitamist ta kaob, järele jäävad vaid õled ja suled … mis tähendab, et nende maailma peapahar (tiibadega hernehirmutis) on vanaisa röövinud.

Edasi läheb nii nagu arvata võibki. Arthur seletab Rosele olukorda ja pärast mõningast vaidlust lähevad nad tagasi maailma, mille nad kunagi koos lõid ja kuna nüüd usub sellesse täielikult vaid ainult Arthur, siis hakkab maailm otsast lagunema ja sealsed elanikud, kes on samuti nende loodud, on kas hakanud kaduma või on mures, kuna nende jalgealune on sõna otseses mõttes lagunema hakanud.

Ja nii siis ongi siis Lost Bo.. ei ei Lost Girls ja draakonid ja merineitsid ja metsainimesed ja hernehirmutiste armee ja võlur/ninja ja džungel ja kõrb ja meri ja saared ja kõik muu, mis ühes fantaasiamaailmas olema peab. Ning teekonnad on ohtlikud ja usaldus tuleb välja teenida ning kui juba kord ustavust vannutakse siis seda surmani. Ja maavärinad ning maa lõhenemised saab lõpetada sellega, et tuleb taas uskuma hakata. Kuid, kas paharile on jäänud ikkagi “võti” kodumaailma, kuigi Arthur ja Rose püüdsid kokku koguda iga viimsegi kui asja, mille nad aastate jooksul olid kodust sinna viinud?

See on põnev lugu, kuid siin on liialt palju õelust ja negatiivsust, mis teeb selle loo imelikuks. Loetav, kuid … sellel teemal on paremaid raamatuid kirjutatud.

Middlegame

Raamat: Middlegame (Alchemical Journeys #1)  by Seanan McGuire (2019) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/35965482-middlegame             

Saage tuttavaks Rogeriga. Tema tugevus on sõnades ja keeled pole talle mingi probleem. Ta saab raskusteta aru meid ümbritsevast maailmast läbi sõnade, läbi lugude.

Saage tuttavaks Dodgeriga, Rogeri kaksikõega. Tema maailm on numbrid. Numbrid on tema jaoks kõik. Ta näeb kogu maailma, kogu elu läbi numbrite, läbi matemaatika.

Roger ja Dodger pole päris inimesed, kuigi nad seda ei tea. Nad pole ka päris jumalad. Mitte päriselt. Mitte veel.

Saage tuttavaks Reediga, meisterliku alkeemikuga, kelle teadmised on võrdsed tema loojaga. Reed lõi Dodgeri ja tema venna. Ta pole nende isa. Mitte päriselt. Kuid tal on plaan: need kaksikud on kõrgema võimu jaoks, et ta saaks koos nendega jõu juurde, et see siis endale võtta.

Jumalikkus on saavutatav. Lootke, et seda ei saavutata.

Fantasy, Horror, Fiction

“Middlegame” on raamat, mis sobib suurepäraselt lugemiseks pärast “Stranger Things” vaatamist (või oodates uut hooaega). Samas kui te veel mäletate “Sense8” sarja, siis ka sellest sarjast võite siin raamatus tuttavaid hetki leida. Või siis, mis siis oleks saanud kui dr Frankenstein poleks loonud mitte  koletist, vaid funktsioneeriva olendi, kes on õppimisvõimeline, kes töötab kõrvuti doktoriga, luues veel teisigi olendeid (mõned õnnestunumad, teised mitte nii väga), kuni nad leiavad oma kõgeima eesmärgi, mille nimel tuleb palju ohverdada ja katsetada.  Fantaasia, mis annab lugeja fantaasiale suurepärase võimaluse tiibu sirutada ja kõrgelt lennata.

Et siis, see on lugu alkeemikust, kes tahab saada universumi valitsejaks ja selleks on tal vaja taltsutada kaos ja kord. Katsetades paneb ta esialgu puhta kaose ja korra kokku ühte kehasse, kuid sellel pole positiivseid tagajärgi. Siis katsetab ta sellega, et jagab kaose ja korra kahte kehasse ja laseb neil koos kasvada, kuid ka sellel pole talle meelepärast tulemust. Jäänud on veel võimalus, et ta jagab valitsemise alustalad kahte kehasse, ning eraldab nad üksteisest, hoides neid lahus nii kaua kui võimalik, et nad siis kokku saades saavutaksid ülima ühinemise ja leiaksid Võimatu linna.

Roger on seitse kui ta esimest korda (niipalju kui ta mäletab) oma peas kuuleb tüdruku häält, kes aitab tal talle arusaamatud matemaatika ülesanded ära teha, ning Roger aitab tüdrukul keeleülesanded ära teha, kuna keeleülesanded on tema jaoks rasked. Dodger elab Palo Altos ja Roger Cambridges. Nende vahel on pea kogu Ameerika manner, kuid nad räägivad üksteisega nagu nad oleks kõrvuti, ning piisab vaid sellest  kui üks silmad sulgeb, et ta võiks vaadata läbi teise silmade. Nad mõlemad on üksikud ja seega on ka selline sõprus nende jaoks tähtis. Kuid nad ei tohtinud ju veel nii vara suhtlema hakata. 

Aastaid hiljem kohtuvad nad kogemata päriselus ja tunnevad üksteist kohe ära. Kuigi Dodger on vihane, et Roger nende suhtluse katkestas, asuvad and taas suhtlema, kuni Dodger katsetab (teatmatult)nende seotuse tasemega.

Magistriõppe alguses, ülikoolilinnaku tuuril kohtuvad nad taas. Berkley ülikoolis olles oleks neil võimalus üksteist ignoreerida, kuid nad on juba piisavalt vanad, et nad ei vaja enam selliseid mänge, nüüd on nad kaks täiskasvanud teadlast ja nad vaatavad asja teadlaste pilguga - miks nad on nii sarnased, miks nad suudavad üksteisega rääkida pika vahemaa tagant. Kuid teadmised on ohtlikud, kui mitte neile, siis neid ümbritsevatele.

Läheb aastaid enne kui nad on sunnitud taas kohtuma, taas oma teadmised ühendama, koos sammuma Võimatul teel, ning otsima Võimatut linna. Nad on teinud seda kõike varemgi, korduvalt, taas otsast alustanud, vahel kaugemale jõudnud, vahel veelgi varem uuesti alustanud, mõningad teadmised on nad oma põhimällu pannud, mis siis õigel hetkel meenub, kuid enamuse on nad hea meelega unustanud. Kuid kõige tähtsam on see, et sõnad oskaks luua lugusid ja numbrid oskaks need lood matemaatiliste võrranditena kirja panna.

Jah, see on segane lugu - alguses - kuid mida kaugemale looga minna, seda põnevamaks läheb ja seda raskem on raamatut käest panna. Jah, siin on kohutavaid ja õõvastavaid hetki, samamoodi on siin ka armsaid ja vihastavaid hetki, kuid igavust ei ole hetkekski.

Hea lugemine!

Küsimärk on pool südant

 Raamat: Ett frågetecken är ett halvt hjärta by Sofia Lundberg, tõlge Ruth Laidmets (2019) ER, RR, A Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/45857219-k-sim-rk-on-pool-s-dant              

Kas on võimalik armastada, kui pool sinu südamest on täidetud küsimärkidega? Kuidas sind ennast armastada, kui su süda pole avatud, vaid peidab saladusi? Kuidas saada üle süü- ja häbitundest, mis on aastatega maha surutud, kuid pole kuhugi kadunud?

Elin Boals on edukas fotograaf New Yorgis. Samiga on nad abielus olnud juba kaua ning neil on seitsmeteistkümneaastane tütar Alice. Ent pealtnäha laitmatu fassaadi taga kriibib miski, mis tekitab barjääri Elini ja ta perekonna vahele.

Ühel päeval postkastist leitud tähekaart lapsepõlvesõbralt toob talle meelde vaesuses elatud lapsepõlve Gotlandil ja sündmused, mis teda sealt lahkuma sundisid, süü- ja häbitunde, mille ta oli alla surunud ning mille tõttu oma tegelikku päritolu ka lähedaste eest varjanud. Sam ja Alice püüavad teda suunata vaatama oma südamesse ning täitma seal olevad küsimärgid vastustega, mis aitaksid neil kõigil armastuses edasi minna. Elini tee viib teisele poole ookeani teisele mandrile, aga ka teise aega ja teise ellu.

Drama,

Lugedes seda raamatut tulid mul silmade ette Lars von Trieri filmid, mitte nende sisu poolest, vaid selle tunde pärast, mis neist filmidest jäi, see ängistus, need paranematud lapsepõlvetraumad. Selline põhjamaine draama, mis on täis vaesust, hoolimatust, melanhooliat, saladusi, kinnisideesid, enesepettust ja segadust.

See on Elini lugu, tema lapsepõlve tähtsaimad hetked ja see hetk, kui minevik talle järele jõuab. Elin, kelle lapsepõlv möödus Gotlandi väikese külakese, kus ta elas koos ema, kahe venna, parima sõbra, kassi, raamatutädi ja poetädiga. Mingis mõttes oli ta lapsepõlv õnnelik kuid samas polnud ka. Ta ema oli enamasti eemalolev, isa oli vanglas, raha oli vähe ja toitu veelgi vähem. Kuid tal oli ta peidupaik, ta purk sõnadega, mida ta enam kunagi kuulda ei tahtnud, ta parim sõber ja nende ühine rand ja tähistaevas. Kuid siis ühel suvel, kui nad on pärast lühikese rikkuse hetke taas vaesed ja ema taas masenduses ning ta parim sõber elab oma emaga Visbys, juhtub midagi kohutavat. Elin on kindel, et selles mis juhtus, on süüdi tema, seega ta põgeneb Stockholmi isa juurde, kes on vanglast vabanenud. 

Ega sealgi teda teab mis õnnelik elu ei oota, sest isa on joodik, ning taas kord, pole tal alati raha söögi jaoks, kuid tal on riided ja kool, ning siis avastatakse ta tänaval ning teda ootab ees edukas modellikarjäär Pariisis. Pariisi on tema parim sõber raamatupoe omanik, ning see ongi kust ta tulevane abikaasa ta leiab, sealt raamatupoest, ning kui mees usub, et raamatupoe omanik oli ta ema, siis ei rutta Elin teda parandama, sest ta ei taha, et keegi teaks tema troostitust lapsepõlvest.

Kolmkümmend aastat hiljem, kui Elin on oma elus professionaalselt edukas ja ta  oleks võinud lugematu arv kordi oma koduküla nime otsingumootorisse lüüa ja oma teadmatuse tondid põrmustada, saab ta kirja minevikust - ta parim sõber saadab talle tema oma tähe. Tema pere oli juba niigi lagunemas ja see kisub lõhed vaid suuremaks - teismeline tütar ei taha veeta aega emaga, kes pidevalt tööle mõtleb ja abikaasa on pigem valmis uskuma, et naisel on armuke, kui seda, et ta on lihtsalt väsinud, üllatunud ja segaduse ning hirmunud. Tütre õhutusel (pärast seda, kui ta on lõpuks lasknud endas hoitud saladused vabadusse) läheb ta tagasi sinna, kust kõik alguse sai. Ja see lugu ei lõppe sugugi mitte nii nagu arvata võiks.

Seda võiks võtta ka kui väga pikka tekstülesannet, mille lõpuks (kui te ikka olete tähelepanelikult lugenud) saate te öelda, kes oli tulekahjus süüdi. See oleks nagu Bullerby laste õudusunenägu.

See on raske lugu, kuid huvitav lugu ja mingil väga väärastunud moel on see isegi Welcome to Gotland lugu :).