Sherlock Holmes and The Three Winter Terrors

Raamat: Sherlock Holmes and The Three Winter Terrors (JAmes Lovegrove’s Sherlock Holmes #6) by James Lovegrove (2021) Hinne: B Lühikokkuvõte: 

https://www.goodreads.com/book/show/57456149-sherlock-holmes-and-the-three-winter-terrors              

1889. Esimene terror.

Kenti lodude vahel asuv poiste eraalgkoolis leitakse üks õpilastest tiiki upununa. Kas see võib olla neljasaja aasta taguse nõia needuse täitumine?

1890. Teine terror.

Londonis sureb rikas mees infarkti oma linnamajas. Kas ta suri tõesti hirmust, kui nägi vaimu?

1894. Kolmas terror.

Surrey maakonna mõisamaja juurest leitakse võikalt rüvetatud laip. Kas süüdlane on tõesti kannibal, nagu tõendite põhjal võiks arvata?

 

Need kolm lugu, mis tunduvad olevat seotud panevad ka Sherlock Holmesi detektiivi võimed proovile, ning tema skeptitsismi kõige üleloomuliku vastu saab kinnitust.

Crime Mystery, 

Sherlock Holmes ja dr Watson on tuntud tegelased. Doyle kirjutatud lugusid on korduvalt igasugustes erinevates versioonides ekraanidele toodud (eks igaüks teab ise, milline versioon on tema lemmik :))  ja paljud autorid on neile ka uusi lugusid juurde kirjutatud. Mõni autor on Conan Doyle stiili paremini tabanud kui teine, aga kindlasti on Doyle ise rõõmus, et tema neid enam kirjutama ega lugema ei pea :). 

Need kolm lühilugu, mis esialgu tunduvad olevat seotud omavahel vaid sellega, et neid lahendab Holmes, on aga midagi palju rohkemat.

Esimene lugu viib Holmes ja Watson viimase vanasse kooli. Seal on üks õpilastest uppunud ja see on kiiresti õnnetusjuhtumiks tunnistatud, kuid üks õpetaja, Watsoni kunagine koolikaaslane, ei usu seda, seega on ta tulnud Londonisse politseile oma kahtlusest rääkima, kuid juhus viib ta kokku Watsoniga, kes viib ta Holmesi juurde. Koolis uurivad nad õpetajaid, õpilasi, koolitöötajaid ja selleks ajaks, kui ühel hommikul leitakse tootemisamba eest tapetud direktori kass, on Holmesel juba süüdlane kindlaks tehtud. 

Teises loos tuleb üks vägagi enesekindel ärimees Holmese juurde, et Holmes võtaks ette tema juhtumi, sest ta usub, et keegi püüab teda hulluks ajada pannes teda uskuma, et aasta varem tema ketrusvabriku tulekahjus surma saanud on tulnud teda kummitama. Järgmisel hommikul on ärimees surnud, väidetavalt hirmust. Holmes uurib maja, majaelanike, viib Watsoni mustkunstniku etendusele ja seletab lesele ning pojale, kes, kuidas ja miks ärimehe tappis.

Kolmas lugu viib Holmesi ja Watsoni uurima õpetlase imelikku surma Surrey maakonnas. Mees on leitud metsast ja esialgne otsus oli, et surm saabus kas huntide või metssigade rünnaku tagajärjel. Kuid Inglismaal pole hunte ja kohalik perearst lobiseb peiedel õpetlase eestkoste alusele, et laibal polnud mitte loomade hambajäljed, vaid inimese.

Kuna selles samas metsas elab ka üks erak, kellega käib kaasas müüt, et ta elas Kanada mägedes talve üle oma surnud kaaslasi süües, siis on tema loomulikult esimene kahtlusalune.

 

Taas kord uurib Holmes elanike, ümbruskonda, erakut ja jõuab järeldusele, et kui ta oleks juba esimese juhtumi juures tähelepanelikum olnud ja kui ta poleks teise juhtumi juures uskunud, et pahalane oli saanud väärika karistuse, poleks seda kolmandat juhtumit üldse olnudki. Ka Holmes võib eksida! 

Päris andekalt kirjutatud ajalooline krimi, mis on vägagi hästi seotud nii Doyle kui ka Lovegrove enda Holmesi lugudega. Ka keeleliselt on lugu ajastutruu, täis sõnu mille tähendust peab sõnaraamatust otsima. Loomulikult on siin klassikat, kuidas Holmes analüüsib inimesi, kuidas ta jõuab juhtumite lahenduseni, kuid see, kuidas ta seletab osalisele oma lahenduse käiku oli tegelikult poirotilik. 

Mõnus noogutus klassikale.

The One Who Fell

Raamat: The One Who Fell by Kerry Wilkinson (2023) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/123192845-the-one-who-fell   

Rannikulinnas Whitecliff, hoolitsevad kõik kõigi eest. Igaüks teab kõigi nimesid. Ja kõik teavad kõigi saladusi …

Kuuvalgus langeb punasekatuselise maja katusel seisvale tüdruku kujule. Tema valge kleit ja blondid juuksed hõljuvad tuules. Ja siis - on ta kadunud.

Millie Westlake töötab vabatahtlikuna vanadekodus, et pääseda Whitecliffis keerlevatest kuulujuttudest. Kuid kui ta räägib ühe eaka elanikuga, Ingridiga, räägib vanaproua Millile imeliku loo sellest, kuidas ta olla näinud teiselpool orgu oleva maja katuselt lükati üks tüdruk alla…

Kõik arvavad, et Ingrid ajab segasst, kuid Millie teab, mis tunne see on kui keegi sind ei usu. Ta vanemad surid aasta varem ning Whitecliffi elanikud, usuvad endiselt, et tema tappis nad. 

Millie hakkab otsima tõendeid, et Ingrid tõesti nägi seda mida ta väidab näinud olevat, ning purunenud katusekivi võib vabalt olla see tõend mida ta vajab. Kuid siis ilmuvad Millie aeda imelikud jalajäljed ja ta on kindel, et keegi jälgib teda.

Kas Ingrid ja Millie on sattunud millegile ohtlikule? Ning kui linn on nagunii tema vastu, kas Milliel tuleb esmalt omaenda saladused lahendada enne kui need surmavaks võivad muutuda?

Criminal Mystery

“See, kes kukkus” on üks väga vastuoluline krimipõnevik. See nagu oleks muhekrimi, kuid samas ei ole ka. Ja see krimiosa on tegelikult siin loos muu sisuga võrdlemisi väike, palju suurem ja tähtsam on peategelase peredraama. 

Millie oli täiesti tavaline edukas ürituste korraldaja, kellel oli armastav abikaasa ja armas pojake. Tema isa oli armastatud telenägu ja kõik olid õnnelikud. Kuid siis satub Millie nägu kõigi ajalehtede esikaanele, kui ta jääb vahele abielurikkumiselt parlamendi liikmega, kes Millie kohe ilma tagasivaatamata “bussi alla” lükkab. Ta jääb ilma kõigest, oma tööst, oma pojast. Ja siis surevad ta vanemad ja kui ühes artiklis on lause, et Milliet ei süüdistata, usuvad kõik, et tema käsi oli ta vanemate surmas mängus.

Nüüd elab ta oma vanemate majas, pakub kodust koerte hooldamisteenust ja töötab vabatahtlikuna hooldekodus. Ta näeb oma poega üle nädalati ja ta ei teeks midagi et ta selle võimaluse kaotaks.

Kuid nüüd, kui ta asub uurima seda mida Ingrid võibolla nägi, paneb ta oma senise rahuliku elu ohtu. Esialgu kardab ta ka seda ajakirjaniku, kes kirjutas selle õnnetu lause, kuid just sealt saab ta seekord kõige rohkem abi.

Ja nii siis ongi, et üheaegselt saame teada Millie minevikust, miks ta tegi neid asju, mis ta endise elu peapeale pööras ja milline on ka tema vanemate minevik. Ning tasapisi, läbi mitme komistamise ja sammude segamise jõuame lõpuks ka välja selleni, kas see mida Ingrid nägi ikka tõesti toimus ja milline kuritegu tegelikult selles loos on toimunud.

See on huvitav lugu. Jah, siin on liigagi palju erinevaid liine ja vahepeal ei saa üldse aru, miks üks või teine asi toimub ja kuidas see väike linnake vahel nii suureks muutub, või vastupidi kuidas see väike linnake vahel nii tilluke on, kuid põnev oli seda kuulata ikkagi ja sellist lõppu poleks ma kohe kindlasti oodanud.

Külmad valged talveööd

Raamat: Kalla, vita vinternäter (Cilla Storm #3) by Christoffer Holst, tõlge Mari Tuulik (2023) ER, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: 

https://www.goodreads.com/book/show/123163809-k-lmad-valged-talve-d              

Jõuluflirt, kuum glögi ja vereplekid lumel Cilla Stormi tunneme juba kahest Christoffer Holsti muhekrimkast.

Seekord läheb ta jõulupühi veetma sõprade juurde lumme mattunud Idre Fjälli külla. Kui ometi ka poiss-sõber Adam oleks saanud kaasa tulla! Aga Cillale kõlbab kaaslaseks ka Adami ema, särtsakas Rosie. Peagi kohtuvad sõbrannad sümpaatse mäevahi Frankiga ning Rosiel kerkib küsimus, kas üks koos joodud õlu on juba kohting. Kaunid mägised maastikud, päevad suusamäel, maitsvad jõuluroad, kuum glögi, toredad kaaslased …

See talveidüll katkeb järsult, kui ühel hommikul jõulu eel leitakse metsast salapärastel asjaoludel surma saanud noormees. Mis juhtus seal sel külmal talveööl?Uudishimulike sõbrannade meelest viivad jäljed ümbruskonna uhkeima villa juurde, kus elab väga jõukas pere. Mis toimub seal peres suletud uste taga? Ja kas jõutakse saladus lahendada, enne kui jõulumeeleolu laskub üle ilma ja üle nende hubase suusamajakese?

Crime Mystery, Romance

Kolmas Cilla Stormi lugu. Cilla kirjutab endiselt tõsielu krimilugusid taskuhäälingule, ning taas kord on ta uue loo otsingul. 

Saabumas on jõulud, kuid ei Cilla ega Adam ega ka Rosie ole erilised jõuluinimesed. Nad on aastaid selle püha üksi mööda saatnud ning Adam ja Rosie on enamasti sellel ajal tööl olnud.

Kuid sellel aastal võtavad Cilla sõbrad nad oma uude suusamajja Idre Fjälli kaasa. Suusamäed, lumised nõlvad, jõulutuled igalpool - need saavad olema erilised jõulud!

Kuid Idre Fjällil on ajalugu, kriminaalne ajalugu. Aastakümneid tagasi röövis üks isa oma imikust lapse ja elas temada päevi õhukestest tekkidest tehtud telgis, kuni nad leiti. Laps oli alajahtunud ja aastaid hiljem haigestus ta tõsiselt ning selle tagajärjel jäi ta ratastooli. Kuid see poiss on üle Rootsi tuntud andekas pianist. Selleks talveks on tema ema talle palganud seltsilise, kuna tema ja tema uus abikaasa on jõulueelsel ajal ülimalt hõivatud. Isegi kui esialgu ei saa Frederik ja Sebbe läbi, siis peagi leiavad nad ühise keele, leiavad neile sobiva päevarutiini … kuni Sebbe leitakse vahetult enne jõule järsaku põhjast, surnuna.

Et siis taas kord ei saa Cilla ja Rosie lihtsalt nautida suusanõlvadel suusajänkudeks olemist ja suurepäraseid jõulutoite koos rohke veiniga. Seekord siis asuvad nad uurima miks oli Sebbe öösel seal järsakul, kust ta kukkus; mis on selle perekonna saladus, kus ta töötas ja mis tegelikult selles suurepärases suusakeskuses toimub. Ning loomulikult ei saa ju olla Cilla ainus, kellel on silmarõõm, nüüd on täpselt õige aeg ka Rosie jaoks keegi leida.

See pole üldsegi mitte tavapärane muhekrimi - laip, kohalik busybody asub asja uurima loos, mis on vürtsitatud huumori ja romantikaga. Siin on midagi palju pahatahtlikumat mängus, mis teeb loo veelgi põnevamaks ja puudust pole ka  humorist ning romantikat on täpselt õiges koguses.

Täitsa hea lugemine.

Eyes Like Stars

Raamat: Eyes Like Stars by Lisa Mantchev (2009) Hinne: A Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/3817859-eyes-like-stars   

Lava on kogu ta maailm.

Bertie Shakespeare Smith ei ole näitlejanna, kuid siiski elab ta teatris.

Ta pole orb, kuid tal pole vanemaid.

Ta teab iga osa, kuid tal pole ühestki etenduses ühtki lauset.

Seda siis kuni praeguseni.

Siseneb paremalt.

NATE. Uhke piraat. Valmis Bertie nimel tegema ükskõik mida.

HERNEÕIS,HÄRMAVÕRK, KÜBE JA SINEPIIVA. Neli tillukest ja uskumatlult tüütut haldjat. Bertie kompanjonid.

ARIEL. Ahvatlev õhuvaim ja Bertie nõrkus. Eesootava katastroofi sümbol.

BERTIE. Meie kangelanna.

Tere tulemast teatrisse “Illuminata”, kust võib lava tagant leida iga näitleja igast etendusest, mis kunagi kirjutatud on. Nad on sündinud näitlema oma rolli, neid seob teatriga Raamat, iidne ja maagiline teos käsikirjadest. Berti pole üks nende seast, kuid nad on ta perekond ja ta on kaotamas neid kõiki ja ainust kodu, mis tal kunagi olnud on.

Lisa Mantchevi debüütromaan in dramaatilne, romantiline, vaimukas, vastupandamatute tegelastega, kes suudavad publikud endaga siduda.

Kardin avaneb.

Fantasy, Humor, Romance, YA, Magic

“Silmad kui taevatähed” on suurepärane fantaasia teatrimaagiast ja Shakespeare'i näidenditest (ning ka mõnest teisest tuntud näidendist).

Bertie on teismeline, kes on üles kasvanud teatris. Tema tuba asub laval, seega iga päeva alguses vahetub lavakujundus tema magamistoast eesoleva etenduse lavakujunduseks ja iga õhtu taas tagasi (mitte et Bertie lavakujundust ka muidu enda lõbuks või oma koeruste katmiseks ei vaheta, kasutades lavakujundaja mikrofoni, mille kasutamine on talle RANGELT keelatud).

Bertie kaaslasteks on haldjad “Suveöö unenäost”. Vahel ei saagi aru, kas pahandust teeb Bertie või haldjad, kes õhtuavad teda tegema asju või siis saavad Bertiest valesti aru ja tormavad tegema asju millel on kohutavad tagajärjed.

Bertie on kogu oma teadliku elu teatris elanud, kuid tal on fantaasia, kuidas ta teatrisse sattus ja ta on sellest ka etenduse kirjutanud, ning ühel hommikul, enne seda kui ta taas kord peab minema teatri direktori kabineti kahuripaukudest aru andma, kannab ta oma täienenud fantaasia ette. Ema, isa, beebi Bertie, mererand, rändmustlase vanker, tikke tegev beebi Bertie ja nii nad teatrisse jõudsidki.

Enne veel kui ta direktori juurde jõuab - ta on ju selleks pea värvinud ja kostüümilao direktor on talle sobivad riided andnud - jääb ta kuulama uudist, mida kõigile näitlejatele teatatakse: “Bertie lahkub teatrist!”

Kuid kuidas ta saab siit lahkuda, see on ju tema kodu, kuhu ta läheb, mida ta teeb. Ta ei või lahkuda, ta on teatrile vajali, ta võib teha kõike, ta teab kõiki rolle - temast võiks saada lavastaja, ta võiks “Hamletist” uue versiooni lavastada ja tegevus võiks Hollandi asemel toimuda iidses Egiptuses.

Kuid miski ei ole siiski nii nagu peab. Ariel käib tal liial kannul ja Nate annab talle kalaluust tehtud amuleti, mis ei tohiks soolveega kokku puutuda ja Ophelia räägib Bertile saladuse, kuidas ta teatrist lahkuda sai, ning seda kuuleb pealt keegi, kes on alati igatsenud vaba olla, ning see kõik viib suurimate segadusteni, mida teater kunagi näinud on, mis omakorda viib selleni, et vaid lühikese aja jooksul loetakse uuesti sisse kõik näidendid, mis kunagi üldse kirjutatud on ja kõik näitlejad peavad teatrisse tagasi tulema. Vaid üks jääb tulemata.

Bertie ei ole teatriga seotud, kuid ta ei soovi lahkuda. Ariel on teatriga seotud ja ta teeks kõik mis võimalik, et teatrist lahkuda. Nate tahaks, et Bertie temaga teatrisse jääks, kuid … . Seega peab Bertie kirjutama (jah, tema kirjutatud etendused saavad teoks) uue etenduse tema enda ja Arieli jaoks, et nad saaks minna Natet otsima.

Ma lugesin seda raamatut esmakordselt üksteist aastat tagasi ja mulle meeldis selle fantaasia ja hoog väga, ning ka uuesti lugedes ei ole see sugugi muutunud. Endiselt on Bertie hakkaja neiu, kes elab iga teismelise fantaasiamaailmas, kus tema kompanjonideks on haldjad, kes on küll väga tüütud, kuid alati Bertie poolel. Ning tal on kompanjonideks ka kaks meest - Ariel ja Nate (tuulevaim ja piraat) üks ahvatleb teda keelatud asju tegema ja teine püüab teda kaitsta. Siin on põnevust ja armastust ja nalja ja palju klassikalisi näidendeid. See on omamoodi kogemus, mis ei unune ja mida tahad uuesti kogeda.

The Echo of Old Books

Raamat: The Echo of Old Books by Barbara Davis (2023) Hinne: B Lühikokkuvõte: 

https://www.goodreads.com/book/show/62060274-the-echo-of-old-books             

Haruldaste raamatute müüja Ashlyn Greeri tõmbab raamatute poole midagi enamat kui hullutav vana paberi, tindi ning naha lõhn. Ta tunneb raamatute endiste omanike kaja - nagu emotsionaalne sõrmejälg, mida vaid tema suudab lugeda. Kui Ashlyni kätte satuvad kaks imeilusalt köidetud raamatut tundub nagu neid raamatuid poleks kunagi välja antudki, seega muutuvad need raamatud ta kinnisideeks. Raamatutel pole mitte vaid üllatav  pealkiri, vaid jääb ka mulje, et autorid Hem ja Belle, räägivad ühe õnnetu armastusloo kahte külge.

Leidmata mingit jälge sellest, kuidas need raamatud on ilmavalgust näinud, sukeldub Ashlyn aastakümnete tagustesse saladustesse, soovides teada saada, kes on need murtud südamed ja kus nad on. Raamatuid lugedes jälgib ta nende mutrud lubadusi ja andestamatuid reetmisi. Mida rohkem Ashlyn Hemi ja Belle kohta teada saab, seda lähemale tundub ta jõudvat nende armastuse loole - ning ka ta oma elu raske peatüki lõpetamisele.

Drama, Romance

Kaks raamatut, mis tegelikult ei ole raamatu. Need on nagu rohkem kaks seletuskirja, kuidas keegi olnud sündmusi nägi ja miks nende arvates asjad läksid just nii nagu läksid. Üks on nagu vabanduskiri ja teine ärritatud vastus. Mõlemad on esmaklassiliselt raamatuks köidetud, kuid raamatutelt puuduvad autorite nimed.

Ashlin on väga noorelt oma vanemad kaotanud (ühe vähile ja teise jahipüssile) ja ta on üles kasvanud haruldaste raamatute kaupluses, kus ta õppis selgeks restaureerimise, nüüd on ta kaupluse omanik. Ta oli kunagi ka abielus, kuid ta oli lahutamas, kui ta mees surma sai, seega ta ei tunne end ikka veel päris vabana ei oma vanematega ega ka oma abikaasaga toimunust ja talle sobib väga hästi elada ja töötada raamatute keskel.

Kui ta tuttav antikvariaadi omanik pakub talle kasti vanade raamatutega võtab ta selle loomulikult vastu ja leiab ühe neist erilistest sinisesse nahka kätketud “kirjadest” “Kahetsedes Belle”. Kuna Ashlin tunnetab vanu raamatuid katsudes viimase omaniku tundeid, tekitab raamat temas huvi, sest sellest õhkub kurbust, andestust, igatsust. Ashlin asub raamatut lugema, lootes saada teada, kes on autor. Ning siis saab ta enda kätte ka esimese raamatu kaksiku “Igavesti ja teised valed”.  

Kui esimese raamatu pühendus on “Kuidas Belle? Pärast kõike … kuidas sa võisid seda teha?” siis teise raamatu pühendus on “Kuidas?? Pärast kõike - kuidas sa võid seda minult küsida?” ja sellest raamatust õhkub süüdistust, reetmist ja murtud südant. Tunded, mis Ashlinile on liigagi tuttavad.

Lugedes raamatuid, proovides kasvõi millegagi järgi aru saada, kes võiks autorid olla, saab ta teada, kes oli see, kes raamatud antikvariaati viis. Ethan on pärast isa surma tema raamatud kokku pannud ja ära viinud ning esialgu pole tal mingit tahtmist end nende raamatutega siduda, kuid kui ta on juba paar esimest peatükki lugenud on ka temas huvi ärganud, kuid ükski nimi pole talle tuttav. “Belle” võiks olla ta vanatädi, keda ta pole juba ammu näinud, kuid ta pole kindel. Kohe kindlasti ei tea ta kes Hem võiks olla. Nad leiavad paar tegelast, kellele nad leiavad ajaloost vastavad inimesed, kuid ka see ei aita neid palju kaugemale. Seega jätkavad nad kahe armastaja loo lugemist, kuidas esialgsest suurest õnnest saab lõpuks kibe vihkamine, kuid autoritele nad ikkagi lähemal pole, kuni Ethan saab telefonikõne, mis muudab kõik.

Seda raamatut võib võrrelda Jojo Moyese “Armastatu viimase kirjaga”, samasugune valus röövitud armastuse hetk, millest loevad järgmise põlve esindajad, kes siis hakkavad otsima neid inimesi, kelle saatus on julmalt lahku kiskunud. Seda oli huvitav lugeda, peategelaste elu kirjeldavad peatükid vahelduvad leitud “raamatute” peatükkidega, lastes lugejatel tasapisi lahti harutada sündmusi, mis toimusid minevikus ja mis toimuvad praegu. Jah, siin on armastust ja draamat ja ajaloo valusaid sündmusi.

Täitsa hea lugemine.

Mõrvad Fleat House'is

Raamat: The Murders at Fleat House  by Lucinda Riley, tõlge Faina Laksberg (2022) V, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/62623739-m-rvad-fleat-house-is  

Üks surnud riiukukk. Terve koolitäis kahtlusaluseid.

Kui ühes erainternaatkoolis leitakse surnud õpilane, on eliidi maine ohus. Kooli direktor tahab surma ilmtingimata traagilise õnnetusena maha kanda – uurija Jazz Hunter aga hakkab peagi kahtlustama, et toime on pandud mõrv.

Londonist oma probleemide eest põgenenud Jazzile näib kauni loodusega ja ülejäänud maailmast eraldatud Norfolk ideaalse pelgupaigana. Kui aga selgub, et ohver oli mässitud saladuste ja vanade veritasude võrku, mis ulatub ühest õpilasest kaugemale, ning kui laipade hulk hakkab kasvama, taipab Jazz, et aega napib …

Kõik teed viivad tagasi kooli suletud maailma. Kuid Fleat House ja selle asukad ei taha nii kergelt oma saladusi paljastada ning kui Jazzi juhitud uurimises tempo tõuseb, taipab naine, et need on isegi pahaendelisemad, kui ta oleks osanud ette kujutada.

Criminal Mystery

Ühtpidi on mul kahju, et sellest raamatust sarja ei saanud, kuid samas kui sellest raamatust oleks sari saanud, siis poleks tal ilmselt olnud aega “Seitsme õe” sarja kirjutamiseks. Samas on väike kriminaalne külg ka tema raamatus “Armastuskiri”, seega päris võõras talle krimiloo kirjutamine pole. 

Aga lähme ka raamatu enda juurde.

Jazz Hunte on kriminaaluurija, kes oli Londonis väga edukas ja töötas koos oma abikaasaga, kes tegelikult ta jalgealust pidevalt õõnestas ja teda pidevalt pettis. Kui Jazz selle avastas siis ta lahkus, päevapealt, Itaaliasse. Nüüd on ta tagasi oma lapsepõlvekodukohas, ostis maja ja plaanib hakata maalima.

Kuid siis helistab talle ta endine ülemus ja palub ta abi kohalikus internaadis toimunud juhtumi lahendamisel. Esialgu on küll õpilase surm tunnistatud õnnetusjuhtumiks, kuid poisi isa ei lepi sellega, seega saadetaksegi Jazz seda uurima. Järgneb veel üks laip, õpetaja sooritab enesetapu. Ja ühe noorema õpilase purjus isa tuleb kooli väites, et ta poeg on talle helistanud ja et poeg kardab midagi, kuid poja juurde teda ei lasta.

Et siis, kaks surnut, hirmunud laps ja purjus isa. Isal on oma lugu, miks ta on sellises seisus nagu ta on ja sellega koos tuleb sisse ka poisi ema ja tema uus kallim. Ning kui lugu hakkab juba põnevamaks muutuma, ei saa ka Jazzi endine abikaasa end eemale hoida - lendab kohale, hakkab vägesid üle Jazzi pea juhtima ja lõpuks jõuab ka “tulemuseni”. Kuid Jazz ei lase end sellest häirida, tema liigub oma tempos, oma leidude jälgedes. Ta ei suuda küll kolmandat ohvrit päästa, kuid ta leiab tõelise kurjategija, ning lahendab ka teisi juhtumeid, mis selle looga seotud on.

Mõnus lugemine. Siin on põnevust ja vihaleajavat ja huumorit ja kurbust ja tiba isegi romantikat. Nagu juba alguses ütlesin on tegelikult kahju, et Riley Jazzi lugudega edasi ei läinud.

A Midsummer Night's Scheme

Raamat: A Midsummer Night's Scheme (Bookbinding Mystery #2) by Harper Kincaid  (2023) Hinne: C- Lühikokkuvõte: 

https://www.goodreads.com/book/show/55118927-a-midsummer-night-s-scheme             

Just siis kui Quin Caine elus hakkab kõik maha rahunema ja tema kaaslased Ruff Baker Ginsburg ja õde Daria, harjuvad taas oma armastatud linna Viennaga, saabub nende rahu rikkuma Broadway täht. Endine “elumees” Chad Frivole, on Vienna armastatud poeg - kunagine kurikuulus playboy on tulnud tagasi kodulinna, et jätta endast maha hoopis teistsugune jälg.

Kuid mitte kõik pole rõõmsad Tony auhinna võitja tagasituleku üle. Chadi endised ohvrid on järjekorda võtmas, et talle kätte maksta. Seega kui ta omaenda autosse lõksu jääb, koos kotitäie madudega ning sureb, ei ole Quinn sugugi üllatunud, kuid lubab kohalikule inspektorile, Aiden Harringtonile, et ta hoidub seekord oma nina sellest juhtumist eemale.

Oma lubadust suudab ta hoida seni, kuni keegi kipub ta venna elu kallale. Tõsi, ka Sebastian ‘Bash’ Caine oli ühel hetkel elumees, nagu oli ka Chad, ja mõrtsukat ei tundu huvitavat, et Bash seda enam pole. Bash on kirbule võetud ja kui Quinn ja tema kaaslased mõrtsukat ei leia, võib ka tema vend oma otsa leida.

Cozy Mystery, Fiction, Romance

“Suveöö plaan” on väga imelik muhekrimi. Suhteliselt segane muhekrimi. Lisaks krimile on siin ka natuke romantikat, kuid tundub et seda romantikat oli rohkem esimeses osas ja rohkem on oodata ka kolmandas osas, kuid siin oli rohkem pinnase kompamist ja oma tõekspidamistes kahtlemist.

Ok, see on siis selline väikelinna krimilugu nagu ikka, esialgu tundub, et linnake on piisavalt pisike, et kõik tunneksid kõiki, kuid nii pisike ta ikka pole. Siin on lisaks tavalisele väikelinna äridele ka klooster, kus on koerte varjupaik.

Siin loos on kaks peategelast - Quinn ja õde Daria. Quinn oli tähtsam teglane esimeses osas, kui tapeti tema endine kallim ja ta ise rööviti ja peaaegu tapeti, kuid selles osas taastub Quinn toimunust, asub taas perekonna raamatupoe jaoks märkmike köitma ja nautima oma uue kallimaga olemist.

Linnake on valmistumas noorte rock kontsertiks ja avaüritusel tuleb üllatusena kohale kohalik “Broadway täht”, kes üllatab kõiki sellega, et teatab oma plaanidest linnakeses avada uus teater, kuhu ta kaasaks ka oma kuulsaid tuttavaid. Mitte kõik pole aga rõõmsad sellise teate üle ja mitte kõik pole rõõmsad, et see endine kooli pahapoiss linnas tagasi on.

Ja siis jääb Chad autosse kinni, sureb ja tema surma on põhjustanud maod. Quinn lubab uurimisest eemale hoida, kuid siis leiab tema tulevane vennanaine nende voodist mürgised ämblikud ja märkmiku, kus on kirja pandud venna noorpõlve patud.

Lisaks neile imelikele sündmustele on probleeme ka Quinni peres, sest tema vanemad ei suuda leppida sellega, et vend vahetab usku, kui ta abiellub. Ja siis on veel õde Daria väike mure - ta on siiani oma kutsumuses väga kindel olnud, kuid nüüd on kahtluseuss ta hinge pugenud koos silma rõõmustava noormehega, kes aitab kloostri koerte varjupaika. Nunnumeetri viib taevastesse kõrgustesse aga kassipoeg, kelle võtab endale kasulapseks hundikoer.

No vot ja selline see lugu siis ongi, keegi kasutab mürgiseid loomi endiste elumeeste kõrvaldamiseks, kahtlusalused on kõik tüdrukud, kes nendega kunagi suhelnud  on ja eriti need, kellel on neile elukatele ligipääs. Ning  kriminaalse loo keskel on peredraama ning tasapisi puhkev armastuslugu. 

Loetav, kuid samas ka mitte.

Lugude hoidja

Raamat: The Keeper of Stories by Sally Page, tõlge Ivika Arumäe (2023) ER, RR, A Hinne: A Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/123014482-lugude-hoidja  

Ta ei mäleta täpselt, millest tema lugude kogu alguse sai. Võibolla oli see pealtkuuldud jutu katke, kui ta kraanikaussi puhastas? Kuid peagi (kui ta elutoas tolmu pühkis või sügavkülma sulatas) pani ta tähele, et inimesed rääkisid talle lugusid. Äkki olid nad seda alati teinud, kuid nüüd oli see teistmoodi, nüüd püüdsid lood ise temani jõuda ja ta kogus neid …

Koristaja Janice teab, et just läbi inimeste lugude saad neid tõeliselt tundma. Olgu need siis hiljuti lesestunud Fiona ja tema poeg Adam, ooperilaulja Geordie või kohutav pr “JahJahJah” ning tema foksterjer Decius, Janicel on alati eriline vaade teda ümbritsevale kogukonnale.

Kui Janice alustab pr B juures koristamist - läbinägelik ja kaval naine üheksakümnendates - kohtub ta lõpuks kellegagi, kes tahab kuulda tema lugu. Kuid Janice on kindel: tema kogub lugusid, ta ei räägi lugusid. Vähemalt tal pole lugusid, mida ta tahaks jagada.

Pr B pole rumal ja ta teab, et Janices on rohkem kui esialgu paistab. Mida ta peidab? Pealegi, igaühel on ju lugu mida rääkida!

Mystery, Drama, Humor

“Lugude hoidja” on lugu lugudest ja lugude kogujast. See on nagu äraspidine Šeherezade lugu, kus Šeherezade mitte ei räägi lugusid, vaid kuulab teiste lugusid. Seda siis senikaua kuni ta kohtub pr B’ga, kes hakkab rääkima talle üht pikka lugu ja sedagi vaid siis kui tal selleks tuju on. Kuid kumb neist ikkagi Šeherazade on?

Kas siis kohtumine pr B’ga või bussijuhi ootamatu tähelepanuavaldus või tihedam suhtlemine Fiona ja tema pojaga, kuid miski lööb Janice rutiini segi ja ta hakkab tõsiselt mõtlema, kas see elu, mida ta elab, on see mida ta tahab. Tema abikaasa on hunt, kellel on üheksa ametit, kümnes nälg ja uus üheteistkümnes ümber nurga ning pere peab üleval Janice oma koristaja tööga, kuigi abikaasa naeruvääristab tema ametit igal võimalusel oma baarisemudele. Nende poeg on läinud suurlinna ja koju tuleb üliharva, seega kas ta peab jätkama oma senist elu või leiab ta julguse, et kõndida ära sellest elust, rääkida oma enda lugu, elada omaenda elu.

Kõik uued algused on rasked, kuid kõigis lugudes, mida Janice on kogunud, suudavad inimesed oma elu muuta, saada paremaks, kuid kas ikka kõigi lood on sellise lõpuga. Ja kas igal inimesel on üks selline lugu, mis tema elu paika paneb, või on lugusid palju ja sa valid ise, milline neist on sinu jaoks kõige tähtsam. Tema tunneb on lihtsalt koristaja, ta on lugude koguja, tal on lugu, mida ta rääkida ei julge ja tal on küsimusi, mida ta oleks pidanud juba ammu küsima. Täpselt samamoodi nagu Janice aitab teistel leida oma uue ja parema tee, aitavad teised ka teda, kui ta vaid julgeb nende abi vastu võtta.

Selles loos on mõnusat huumorit, on palju raamatuid, on armastust ja südamevalu, ning lugedes mõtled ka enda lugudele.

Hea lugemine!