Salka: Lady of the Lake

Raamat: Salka: Lady of the Lake by Francesca Simon (2025) Hinne: B Lühikokkuvõte: http://goodreads.com/book/show/228219553-salka 

Kirglik ümberjutustus lummavast müüdist – traagiline armastuslugu, mis kajab läbi aegade.

Hetkest, mil nägin tema nägu.

Hetkest, mil kuulsin tema sireenilaulu...

Haldjas Salka, Järveemand, ei suuda hoiduda ilmumast karjusele Owainile, kes on juba võitnud tema südame. Piisab vaid sellest, et Owain teda näeb, ja ta armub sügavalt. Kuid Salka isa seab nende abielule ühe tingimuse: kui Owain lööb Salkat kolm korda, peab naine igaveseks järve tagasi pöörduma. 

Vaatamata õnnelikule abielule ei ole Salka nagu teised selle väikese küla elanikud. Kuulujutud pöörduvad tema vastu ning eelarvamuste ja umbusalduse süvenedes tabab Owaini end soovimas, et tema naine oleks tavalisem, püüaks rohkem teistega sobituda ja oleks vähem... tema ise.

Mis võiks olla suurem hoop kui tema tõelise olemuse kahtluse alla seadmine? Esimene hoop otse südamesse on antud. Nüüd sõltub nende ühine tulevik meeleheitlikult Owainist...

Francesca Simoni esimene täiskasvanud lugejatele mõeldud romaan on meisterlikult kirjutatud ja pingest laetud, sügavalt liigutav tragöödia, mida jutustatakse mitme tegelase vaatenurgast. See on ühtaegu rikkalikult põimitud ümberjutustus iidsest Walesi müüdist ja mõtlemapanev draama meie ajast.

Fantasy, Retelling, Mythology

See lühike looke on väga armas veste järveemanda legendist.

Salka tunneb tõmmet Owaini poole esimesest pilgust ja ka Owain on koheselt ära tehtud. Salka unistab elust koos oma uue abikaasaga, teda ei häiri see, et mees elab koos emaga väikses hütis. Owain kardab, et tema osmik pole sobilik veealuste lossidega harjunud Salkale. Owaini ema ei ole nõus, et tema poeg abielluks haldjaga, kuid kui Salka toob kaasa rikkaliku karja ja viljarikkad põllud ning peagi sünnivad ka armsad lapselapsed, on ämm nõus, kuid räägib ikka kõigile, et ta minija on pärit kõikjalt mujalt kui haldjariigist. Owain on kunagi silma jäänud teisele talunikutütrele, kes räägib endiselt, et Owain peaks temaga olema, mitte selle nõiaga ja seega tekitab ta probleeme. 

Salka on omapärane, ta ei kanna kingi, ta laulab ja tantsib talutöid tehes ja ta sünnitused on kerged, ning ta ennustab ette külaelanike surmasid ja ravib hädalisi - miks ta ei võiks küll olla nii nagu teised külanaised, et saa Owain aru. Kolm korda nende pika kooselu jooksul haavab ta Salkat südame põhjani nõudes, et ta oleks nagu teised … ja kui Salka tagasi järve läheb võtab ta kaasa kõik mille ta endaga tõi, ka oma pojad.

See on nii armas lugu, mille põhjaks on iidne legend, kuid samas on see ka nii tänapäevane lugu. Seda lugu räägitakse läbi mitmete erinevate tegelaste silmade, peatükid on lühikesed ja luulelised, nagu neid räägitaks pimedal talveööl uudishimulikele lastele kaminatule valgel.

Eligible

Raamat: Eligible by Curtis Sittenfeld (2016) Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/28227005-eligible 

Lizzy ja Jane on head tütred. Nad on tulnud tagasi oma kodulinna Cincinnati äärelinnas, et veenda ema lõpetama südameoperatsioonist taastuva isa steikidega toitmine, korrastada lagunev Tudori stiilis perekodu ning aidata oma kolmel õel välja tulla nende erinevatest täiskasvanuks saamise ummikseisudest.

Kuid niipea kui nad kõik taas ühe katuse alla kogunevad, naasevad vanad harjumused kiiresti. Peagi kuulevad nad jälle etteheiteid oma vallalise staatuse kohta ning ainsaks hingetõmbepausiks saavad varahommikused jooksuringid, kuhu nad koos põgenevad. Kahele edukale, ligi neljakümneaastasele naisele on seda kõike lihtsalt liiga palju.

Siis aga viib Lucase perekonna grillipidu nad kokku mõne vägagi sobiva vallalise mehega...

Chip Bingley pole mitte ainult sarmikas arst, vaid ka tõsielusaate staar. Tema sõber Fitzwilliam Darcy, üleolev neurokirurg, seevastu vaevu talub Cincinnati linna ja selle elanikke. Jane satub Chipi võlu alla, Lizzy aga suhtub Darcysse suure umbusuga.

Kui Lizzy peab toime tulema isa üha kasvavate ravikulude, oma kontrollimatute õdede ning nõbu Willie pealetükkivate lähenemiskatsetega, ei jäta kibedat maitset suhu mitte ainult kohalik tšilliroog.

Kuid seal, kus südamed löövad ja emad oma tahtmist peale suruvad, leiab armastus lõpuks oma tee – kõige meelelahutuslikumal ja ootamatumal moel.

Romance

Üks enim uusversioone saanud autoreid on Jane Austen (kohe peale Shakespeare), seega tutvugem siis ühega neist, mis on seekord tänapäevaseks pööranud “Uhkuse ja eelarvamuse”.

Sisu te juba teate, sest ega ta palju originaalist ei erine. Vahe on ilmselt vaid selles, et paarikesed ei vaheta vaid kuumi pilke ja tühje sõnu, vaid leiavad ka kergesti tee üksteise vooditesse, isegi kui esialgu lepitakse kokku, et see on vaid seks, ei midagi enamat. Ja jah, kindlasti suudavad nad sellest kinni hoida. :) 

Et siis jah, kui soovite lugeda “Uhkuse ja eelarvamuse” vägagi kaasaegset armastusromaani, siis see polegi kõige hullem neist.

The Ending Writes Itself

Raamat: The Ending Writes Itself by Evelyn Clarke (aka Cat Clarke and V.E. Schwab) (2026) Hinne: B Lühikokkuvõte:  https://www.goodreads.com/book/show/236447384-the-ending-writes-itself 

Kuus kirjanikku.

Üks erasaar.

Seitsekümmend kaks tundi, et kirjutada lõpp, mis muudab nende elu.

Arthur Fletch, üks maailma enimmüüdud kirjanikke, on eraklik geenius, kes on tuntud oma ikooniliste peategelaste ja kuratlikult nutikate süžeepöörete poolest. Kui kuus raskustes olevat kirjanikku kutsutakse veetma nädalavahetust tema privaatsel Šoti saarel, avastavad nad kohale jõudes šokeeriva saladuse: Arthur Fletch on surnud ... ja tema viimane romaan on lõpetamata.

Meeleheitlikult romaani avaldada soovides on Fletchi agent ja toimetaja kutsunud need kirjanikud kokku lootuses, et üks neist suudab välja mõelda väärilise lõpu tema viimasele teosele. Ahvatleva pakkumise osana lubavad nad lisaks kopsakale tasule viimase peatüki varikirjutamise eest aidata väljavalitud autoril ka oma karjääri edukalt uuesti käivitada, tagades talle tulevased menukid.

Konks on aga selles, et kirjanikel on Fletchi elutöö lõpetamiseks aega vaid seitsekümmend kaks tundi.

See on täiuslik süžee. Vaja on ainult tapvalt head lõppu.

Mystery, Thriller

Kui teile tuleb see lugu kuidagi tuttav ette, siis pole ka ime, alustades Agatha Christiest ja lõpetades Alice Feeniega on keegi ikka kunagi kasutanud seda erasaare, lõpetamata raamatu, kutsutud külaliste ja tappva lõpplahenduse süšeed. Seega siis tuntud loo uusversioon. Ja nagu ikka, kui kopeerid, siis tee seda uhkelt ja paremini kui originaal.
Kui algus ongi samasugune kui klassika, siis edasi läheb lugu omalugu, pakkudes välja tegelastele saarel olemiseks väga põnevad põhjused ja kõigi nende lõpud on ka väga ootamatud nagu ka põhjendused nende lõppudeks.
Et siis jah, kuigi algusest peale on teada, millega see kõik lõppeb, siis teekond sinna on siiski kaasahaarav. 

The House Saphir

Raamat: The House Saphir by Marissa Meyer (2025) Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/221604746-the-house-saphir 

See on lugu Sinihabemest nii, nagu seda pole kunagi varem jutustatud — romantasy ja mõrvamüsteeriumi segu.

Mallory Fontaine on petis. Kuigi ta pärineb pikast nõidade suguvõsast, on ainus maagiline võime, mis tal tegelikult olemas on, oskus näha kummitusi — ning sellest on harva nii palju kasu, kui võiks arvata. Koos õega hoiavad nad pereäri elus, teenides vaevu äraelamiseks piisavalt raha, müües kergeusklikele klientidele võltsloitse ja korraldades ekskursioone kurikuulsas mõisas, kus leidis aset esimene Saphiri mõrvadest.

Mallory peab end krahv Bastien Saphiri — tuntud ka kui Monsieur Le Bleu — eksperdiks. Rohkem kui sajand tagasi tappis ta jõhkralt oma kolm abikaasat. Kuid Mallory ei osanud kunagi oodata, et kohtub Bastieni vanavanavanapojaga ja Saphiri mõisa pärijaga. Armand on nägus, jõukas ja veendunud, et õed Fontaine’id on sama andekad, kui nad väidavad. Täiuslik sihtmärk. Kui ta pakub Malloryle suurt rahasummat, et vabastada tema esivanemate kodu Le Bleu kummitusest, ei suuda naine vastu panna. Tasustatud puhkus Armandi maamõisas? See tundub peaaegu unistuse täitumisena — hoolimata mõrvatud naiste kummitustest ja koletistest, kes on seal sama tavalised kui majapidamiskahjurid.

Kuid kui Saphiri majas toimub taas mõrv, leiab Mallory end uurimise keskpunktist — ja ta on peaaegu kindel, et tapja on surelik. Kui ta tahab üldse lootagi lubatud tasu kätte saada, peab ta lahendama mõrva ja pagendama kummituse, säilitades samal ajal illusiooni nõidusest.

Aga kõik see tundub suhteliselt lihtne võrreldes tema suurima väljakutsega — õppida usaldama oma südant. Eriti siis, kui inimene, keda tema süda kõige rohkem ihkab, võib ka ise olla mõrvar.

Fantasy, Romance, YA

Noh jah, kui te teate seda vana muinasjuttu Sinihabemest - siis unustage see lihtsalt seda raamatu lugedes ära. 

See lugu toimub siis kunagi vist minevikus või ikka väga kauges minevikus, sellest on suht raske aru saada.
Kaks õde, üks näeb vaime ja teisel on head läbisaamised taimedega ja loitsudega. Nad on seni hakkama saanud pakkudes oma oskusi neile, kes on viimases hädas tulnud neil abi otsima. Vahel nad aitavad, vahel mitte, kuid nad on hakkama saanud. Nüüd aga kaotavad nad oma elukoha ja elatusallika. Kuid koheselt tuleb ka uus, kuid väga ohtlik pakkumine. Tuleb minna vanast majast vaime välja ajama.
Bastien tahab oma suguvõsa kodust teha kasutoova ettevõtte, aga nii kaua kui maja kummitab, ei saa ta seal midagi teha, seega kutsub ta Mallory sinna teda abistama. Kuid tundub nagu oleks  vana ja väga õel vaim taas üles äratatud, ning majas kinni olevad mõrvatud abikaasad püüavad aidata oma …. Aga seda lugege juba ise :) 

Sellel lool on tegelikult väga hea mõte, võibolla lihtsalt kuulates jäävad mõned tähtsamad asjad tähele panemata ja segab ka see, et ei saa absoluutselt aru, kas see kõik toimub möödunud sajandi keskpaiku või hoopis paar sajandit varem. Et siis natuke segane aga samas huvitav lugu.

Clytemnestra

Raamat: Clytemnestra by Constanza Casati (2023)  Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/61361681-clytemnestra 

Mis puutub kuningannadesse, siis neid kas vihatakse või unustatakse. Ta juba teab, milline variant talle kõige paremini sobib...

Sa sündisid kuningale, aga abiellud türanniga. Sa vaatad abitult pealt, kuidas ta ohverdab su lapse jumalate lepitamiseks. Sa vaatad pealt, kuidas ta võõral kaldal sõdib, ja lohutad end omaenda vägivaldsete mõtetega. Sest see polnud esimene solvang sinu vastu. See polnud elu, mida sa kunagi väärisid. Ja see ei saa sinu hukatuseks. Tasapisi sepitsed sa plaani.

Aga kui su abikaasa võidukalt naaseb, saab sinust naine, kellel on valik.

Vastuvõtmine või kättemaks, häbiväärsus järgneb mõlemale. Seega ootad sa oma aega ja sunnid jumalaid kättemaksumängus tegutsema. Sest sa said ammu aru millestki, mida teised kunagi ei saanud.

Kui sulle võimu ei anta, pead sa selle endale võtma.

Mythology, Retell

Populaarne žanr see iidsete lugude uuteks tegemine. Ja taas kord puudutab see lugu Trooja sõda, seega võrdled seda lugu tahtmatult Psyche ja Erosega. 

Aga räägime siis sellest raamatust.

See on julm lugu. Algusest peale. See on tõend selle kohta, et kõik need tüdrukud, kes unistavad printsessiks olemisest ei kujuta tegelikult ette mida tähendas kunagi olla printsess, kuidas printsess oli kõigest mängukann tema isa malelaual ja isegi kui ta võis enne mehele minekut treenida oma mõistust ja keha ja unistada tulevikust, kus ta ei allu ühelegi mehele, ning isegi kui ta armub ja leiab armastava abikaasa, kaotab ta kõik, kui ta jääb silma mehele, kelle eesmärk on enda alluvusse saada võimalikult palju ja võimalikult kiiresti, saavutades selle kõik minnes üle laipade ja teda ei huvita, kas need laibad on seotud naise hinge või kehaga. 

See on julm lugu. Ja see lugu tegi julmaks ka Clytemnestra, sest tal rebiti süda rinnust. Ta jäi valitsema rahva üle, keda oleks pidanud valitsema ta isa ja abikaasa. Ta tegi seda hästi. Kadedaks tegevalt hästi. Kuid see ei tähendanud midagi, kui mehed lõpuks Trooja alt tagasi tulid. Ta kaotas taas kõik. Oma vabaduse. Oma hinge. Ta tegi seda, mida iga ema teeks, kui ta on pidanud kogema seda, mida tema.

Kuid jumalad polnud veel lõpetanud tema piinamisega. Midagi oli tema jaoks veel varuks, võibolla see kõige julmem.

Jah, see oli julm lugu ja see oli hästi kirjutatud, kuid see oli ka aeglane ja vihale ajav lugu, seega see polnud ei halb ega hea. See on ühe naise lugu.

Psyche ja Eros

Raamat: Psyche and Eros by Luna McNamara, tõlge Reti Maria Värnik (2023) V, RR, A

Hinne: B
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/210375292-psyche-ja-eros 

Kas armastusjumal on leidnud endale lõpuks väärilise kaaslase?

Kaasahaarav uusversioon Kreeka müüdist, milles jumal saab pihta omaenda saatusliku noolega ja surelik naine õpetab talle, mida tähendab tõeline armastus.

Mükeene printsess Psyche sündis, saatjaks ennustus, et ta alistab ühel päeval suure koletise. Psyche lapsepõlv möödub, õppides käsitsema mõõka ja vibu ning valmistudes oma saatuseks. Lood tema ilust ja mässumeelsusest jõuavad isegi jumalanna Aphroditeni, kes otsustab printsessile õppetunni anda.

Aphrodite annab kirejumal Erosele käsu kostitada Psychet julma armastuse needusega. Olles aastaid vaadanud, kuidas inimkond tema ande väärkasutab, ei ole Erosel vähimatki soovi ise maise armastuse kaosesse sattuda. Kui ta aga kogemata kriimustab Psychele mõeldud noolega iseennast, vallutab ta hukutav igatsus naise järele, kelle needus temast kohe eemale rebiks, kui nad teineteisele otsa vaataksid. Kui algab Trooja sõda ning jumalikud jõud üritavad neid lahku viia, peavad saatuse poolt kokku viidud kangekaelne Psyche ja maailmast väsinud Eros välja selgitama, kas tegu on tõelise armastusega või on see vaid müüt. Neid ootab ees väljakutseid ja seiklusi täis kirglik ja humoorikas lugu kangelastest, koletistest, usaldusest, ohverdusest ja nii tugevast armastusest, et see trotsib isegi Olümpose tahtmist.

Mythology, Retellings, Romance

Kuna ma olen lugenud seda originaali, kust see lugu maailma laiali on läinud ja mille põhjal on tehtud see uusversioon, siis tahes või tahtmata, võrdlesin ma neid kahte, kuigi ei tohiks. See raamat millest ma räägin on loomulikult Apuleiuse “Metamorfoosid e Kuldne eesel”.

Aga see uus versioon on siis täiesti ajastukohaselt poliitkorrektne ja seotud ka teiste müütdega, mis võibolla sellel samal ajastul samas piirkonnas toimusid. 

Ühtpidi oli see hea uusversioon, teistpidi häiris mind just see, et see uusversioon oli liialt kaasaega toodud, liialt kaasaegsetele “nõuetele” sobivaks tehtud. Ilmselgelt poleks see mind häirinud, kui ma ei teaks seda algset lugu või kui ma poleks läbi aastate lugenud igasugu erinevaid versioone neist vanadest müütidest. Ma ei ütle, et see oli halb raamat, sest ta on suurepäraselt kirjutatud, kuid see lihtsalt pole minu raamat.

Fairi Tale

Raamat: Fairy Tale by Stephen King (2022)F, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/60209880-fairy-tale 

Fantaasiaromaani peategelaseks on 17-aastane tavaline Illinois’ koolipoiss Charlie Reade, kelle ema hukkus kümne aasta eest hoolimatu juhi süül autoõnnetuses, misjärel on ta isa maadelnud alkoholismiga. Viga saanud vanemat naabrit Howard Bowditchit ja tema haiget saksa lambakoera Radarit hooldama hakates saab Charlie teada suure saladuse naabrimehe tagaaias asuva salapärase kuuri kohta. Kui Bowditch infarkti sureb, leiab Charlie helikasseti, millel naabrimees avaldab talle, et oli tegelikult 120-aastane ning et tema kuuris asub värav teise maailma, fantaasiamaailma, kust on pärit ta varandus ja kus asub üks maagiline päikesekell, millel on noorendav võluvõime. Kindla plaaniga haige Radar tagasi nooreks ja terveks muuta, suundub Charlie tollesse paralleelmaailma, kus satub peagi hea ja kurja võitluse keskmesse.

Thriller, Horror, Adventure, Fantasy

Stephen King on autor, kes on kätt proovinud vist kõikide võimalike žanritega, kuigi ma pole päris kindel, kas ta armastusromaani on kirjutanud, kui just mitte “Miseryt” või “Dolores Claiborne” omamoodi armastusromaaniks mitte nimetada :) 

“Muinasjutt” on siis omamoodi Kingi käsitlus Võlur Ozi teemadest. Nagu ikka on tema peategelane üdini hea tegelane, kelle elus on omajagu tragöödiat, mis pole teda mitte kibestunuks muutnud vaid pigem vastupidi, talle kuhjaga empaatiat andnud. 

Kui Baumi lugudes rändab Dorothy koos oma Totoga Ozi võluriiki keeristormiga, siis Kingi maailmas läheb Charlie koos Radariga hoopis mööda keerdtreppi maa sisemuses asuvasse maagilisse maailma. 

Ei see pole sõna sõnalt kaader kaardilt ümberjutustus, kaugel sellest, King on lihtsalt kasutanud raamistiku, millele oma maailm luua, oma kingilikult julm maailm luua, kus toimuvad kohutavad asjad, millega Charlie peab hakkama saama. Siin tulevad mängu ka teised tuntud muinasjutud ja muinasjuttude reeglid, ning Kingi lugu on just täpselt sama julm ja õpetlik kui olid Grimmi vendade ja nende kaasaegsete muinaslood.

Kui King on teile juba meeldima hakanud, või teid kohutavad tema õudus ja krimiloos, siis “Muinasjutt” on täpselt see raamat mida lugeda, või siis mida vahelduseks nautida.

Arch-Conspirator

Raamat: Arch-Conspirator by Veronica Roth (2023) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/60795459-arch-conspirator 

Maailma viimast linna ümbritseb tühermaa. Ilma arhiivita, kuhu on talletatud surnute geenid, inimkond kaoks.

Arhiivi talletamine peaks olema põhjus tähistamiseks, kuid Antigone vanemad tapeti, jättes tema isa trooni vabaks. Kui tema onu Kreon tuleb trooni endale nõudma, tunneb Antigone raevu. Kui Kreon võtab ta koos tema vendadega endaga koos lossi, Antigone näeb, mis selle liigutuse taga tegelikult peitub: see on kullatud puur, kus ta on nii vang kui külaline.

Kuid ta onu saab peagi teada, et küski puur pole purustamatu. Ning ka ta ise pole surematu.

Dystopia, Fantasy, Retelling

See on Oedipuse tütre Antigone lugu düstoopilises tulevikus. Kui Sophoclese loos püüab Antigone matta oma venda väärikalt, siis selles versioonis püüab ta talletada oma venna geene pühas arhiivis, kuid nende onu ei lase tal seda teha. Sellele järgneb vaikne mäss, mässab nii neiu kui ka ta vend ka ka teised nende ümber, kes toetasid nende isa ja kellele ei meeldi praegune valitseja. See vaikne mäss ei saa hästi lõppeda, kuid see annab tõuke millekski suuremaks.

See uusversioon sobib suurepäraselt kokku esialgse tekstiga, kuid samas on piisavalt kaasaegne. Hea lühike lugemine.

Kirke

 Raamat: Circe by Madeline Miller, tõlge Hedda Maurer (2021) RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: 

https://www.goodreads.com/book/show/59347674-kirke                     

Vägeva päikesejumala Heliose kojas sünnib tütar. Kirke on kummaline laps: ta ei ole võimas nagu isa ega paheliselt veetlev nagu ema. Surelike ilmast seltsi otsides avastab Kirke endas peituva nõiduseväe, mis võib iga vaenlase muuta koletiseks, olgu ta või jumal.

Ohtu aimates pagendab Zeus Kirke üksikule saarele, kus tema teed ristuvad nii mõnegi antiikmütoloogiast tuntud tegelasega: Minotauruse, Daidalose ja Ikarose, Hermese ja Apolloni, Medeia ja mõistagi Odysseusega. Ise seda mõistmata, tõmbab naine enda peale nii surelike kui ka jumalate raevu, kuni lõpuks seisab silmitsi kõige kättemaksuhimulisema jumalannaga.

Fantasy, Mythology, Retelling

Kreeka ja Rooma müüdid on lõppematu varasalv, kust võtta mõni vähem tuntud titaan, juma, pooljumal, kangelane, kuningas, lihtinimene ja kirjutada neile täiesti uus, tuntumatel mütoloogiatel põhinev lugu.

Kirke on küll tuntud nimi, kuid kes ta täpselt oli ja milline oli tema lugu, seda me ei tea. Miller on andnud talle alguse, keskpaiga ja lõpu - vanemad, kes ei hooli oma järglastest, kui järglased just midagi väga silmatorkavat ei tee, ning siis järgneb karistus. Karistus on see, mis toob Kirke tegeliku olemuse välja, annab talle võimaluse areneda, oma võimed lihvida just sellisteks, mis annavad talle võimaluse anda oma osa teiste kuulsate tegelaste elus. See sunnitud üksindus annab talle ka võimaluse mõista, mis on tema jaoks tähtis ja mida ta oleks valmis tegema, et oma soove täita.

Mõnus on lugeda selliseid fantaasiaid. Ja kui oled lugenud ka teisi selliseid lugusid, siis hakkad tahtmatult otsima neid teisi “nähtamatuid” tegelasi, kui teemaks tulevad nende lood.

Unnatural Creatures

Raamat: Unnatural Creatures: A Novel of the Frankenstein Women by Kris Waldherr (2022) Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/60778682-unnatural-creatures   

Esmakordselt räägitakse tuntud kohutav ja dramaatiline Frankensteini lugu läbi Victor Frankensteinile lähedaste naiste lugude.

Ema

Caroline Frankenstein on valmis kõigeks et kaitsta pere Euroopas möllava revolutsiooni eest. Seda tehes loob ta koletise oma teadlasest pojast, Victorist, kelle kinnisidee on jagu saada surmast, ning see viib ta keelatud radadele.

Pruut

Carolin on päästnud nelja aastase ingelliku Elizabeth Lavenza vaesusest, ning Elizabeth mõistab, et ainus võimalus tasuda Frankensteinidele headuse eest, on võtta vastu Victori abieluettepanek. Kuid kui Elizabethi süda hakkab teda tõmbama kellegi teise poole, seab ta enda ja teiste talle kallite inimeste elud Victori eksperimentides sündinud koletise meelevalda.

Teenijanna

Pärast kohutavat lapsepõlve, satub vändunud kehaga Justine Moreau Frankensteini perekonna teenijannaks. Justine  pühendumus Carolinele ja Elizabethile ei tea piire … seda seni, kui peredragöödia muudab teda igaveseks. Tema saatus seab teda vastamisi Victori koletisega, kes otsib meeleheitlikult kaaslast - ning sepitseb Frankensteinidele kättemaksu.

Historical Fiction, Mystery, Adventure, Horror, Gothic

Kes ei teaks lugu Frankensteini koletisest? Mingit versiooni sellest teavad kõik, olgu see siis originaal või mõni farss või Robert De Niro versioon :) 

Et siis seekord ei ei tule juttu sellest kuidas koletis kokku pannakse, kuidas ta inimeste sekka lahti lastakse. See on lugu sellest, kuidas Victor jõudis ideeni hakata üldse uurima elu võimalikusest ilma, et see tekitaks väljakannatamatuid kannatusi emadele ning kuidas ülejäänud pere liikmed kohtuvad koletisega.

Victori ema, Caroline on kaheksateistkümnenda sajandi emade võrdkuju - hell ja hoolitsev ja õrn ja toetav ning tingimusteta armastav. Loomulikult on ta kogenud lapse kaotust, see on ju selline aeg ja Victor vanema pojana on neid koos temaga kogenud, kuid viimane sünnitus on nende mõlemi jaoks eriti raske. Ning Victor, kes on alati loodusteaduste kohta huvi tundnud, saab ühest elektri võimalusi tutvustavast etendusest idee, mida ta peaks edasi õppima hakkama.

Aastad mööduvad, väikevend kasvab, Victor õpib Elizabeth armub peretuttavasse, Justine hoolitseb pere eest - kuid siis tabab pere õnnetus, millest ei taastu niipea keegi. 

Selleks, et päästa väärsüüdistuse saanud pereliige, põbeneb Elizabeth Itaaliasse, oma perekonna mõisa, kuid tundub et kurjus järgneb neile ka sinna, sest Elizabeth peab minema kiiresti tagasi Victori juurde ja mõisa jäänud Justine kohtub ühe erilise olevusega.

Kui pere, see mis neist järele on jäänud taas kokku saavad, nõustub Elizabeth oma elu pere nimel panti panema. Justine küll püüab teda päästa, kuid lõpuks jääb tema ülesandeks astuda vastu kõigile takistustele ja raskustele, et seista silmitsi koletisega ja vaadata pealt kuidas kõigi hukkunute eest kätte saab makstud.

Kuid kas kättemaks on alati magus ja kas see pakub seda rahuldust mida loodeti?

See uusversioon või siis taustalugu sellele tuntud loole on päris andekas, kuid kas see on ikka päris see mida võiks oodata … ma ei tea. Jah, see on kirjutatud üsnagi ajastutruult, kuid samas on siia siiski liialt tänapäevaseid tõekspidamisi lükitud, seega on siin nii mõnigi kord vastuolusid, mis rikuvad loo üldise tunde. Kuid kui teile meeldib Frankensteini lugu ja kõik sellest sündinud jätkulood, siis meeldib teile kindlasti ka see.

Atalanta

Raamat: Atalanta by Jennifer Saint (2023) Hinne: B Lühikokkuvõte: 

https://www.goodreads.com/book/show/61152901-atalanta              

Kui kuningas Arcadiale sünnib tütar, toob ta talle vaid pettumust.

Kui vastsündinu Atalante jäetakse mäele, saatuse hoolde, võtab mööduv emakaru ta oma hoolde, et kasvatada teda koos oma poegadega, Artemise kaitsva pilgu all.

Atalanta vannub, et ta tõestab, et ta on sama võimekas kui teised tuntud Kreeka kangelased, seega lahkub ta oma armastatud metsast ja ühineb Jasoni ja teiste Argonautidega. Kuid kas ta ikka suudab end kirjutada legendidesse meeste loodud maailmas?

Fantasy, Mythology, Retelling, 

Esmalt küsin - kas te teate, kes on Artemis? Jason? Herkules? Argonaudid? Kuldvillak? Medea? Atalante? Kui esimeste kohta ütlete kindlasti, et jah, olete kuulnud, isegi kui ei tea täpselt, kes nad on või milline roll on neil Kreeka mütoloogias või kuidas need nimed on jõudnud meie igapäevaellu, siis Atalante on kindlasti võõras nimi. Isegi see, et Argonautide seas oli naine oli minu jaoks uudis, isegi kui ma olen lugenud Stephen Fray Kreeka kangelaste ja mütoloogiate raamatuid. Aga jah, see on siis raamat, mis tutvustab seda vähe tuntud tegelast. Võibolla natuke liiga tänapäevase nurga alt, kuid siiski klassikaliselt.

Et siis Atalante, kuninga tütar. Kuningas ei tahtnud tütart, seega käskis ta juba enne lapse sündi laps kas tappa või loodusesse jätta, kui peaks sündima tüdruk. Seega jäetaksegi tüdruk mäe küljele, metsa, mis on Artemise kaitse all. Emakaru hakkab teda toitma, ta kasvab üles karupoegadega mürades, võideldes, kuni pojad on piisavalt suured, et emakarul on aeg uut pesakonda ilmale tuua. Nüüd võtavad Atalante kasvatamise enda hoolde Artemis ja tema nümfid. Nendega kasvades õpib Atelante jooksma, vibu laskma, jumalaid austama, mehi vältima, iseseisvust hindama.

Kui Atelante on juba noor neiu levib üle maa kuuldus, et Jason kogub kangelasi, kellega koos minna Kuldvillaku järele ja Artemis saadab Atalante oma kangelasena, et laeval poleks vaid Hera kangelased. Kuigi mehed ei taha naist laeva, tõestab Atalante peagi oma väärtust. Artemis on teda hoiatanud, et abielu on tema lõpp, seega hoiab Atalante end esialgu omaette, kuid Meleagros, kellega Atalente esimesena kohtus ja kes tema kandidatuuri toetas, jääbki tema kõrvale. Tasapisi saab ta teiste Argonautide toetuse, kuid on ka neid, kes lõpuni läbi kõigi katsumuste püüavad tema väärtust vähendada.

Kui Argonaudid on oma eesmärgi täitnud ja tagasi koju jõudnud polegi Atalantel midagi edasi teha, seega läheb ta Meleagrosega kaasa tema isa kuningriiki terroriseerivat kulti jahtima, ning selle tagajärjed paneb ta jooksma tagasi sinna kust ta alustas, Artemise metsa, kuid Artemis ei taha teda tagasi metsa, kus ta võiks tema nümfidele valesid ideesid anda, seega jääb Atalante elama lähedale külla, kunni ta saab jälle vabalt joosta, küttida. Kuid siis jõuab kuuldus temast kui Argonaudist tema isa kõrva ja Atalante ellu jõuab taas noormees, kelle ta kunagi kentauride käest päästis. 

Kui Atalante isakoju jõuab peab ta esmalt tõestama, et ta tõesti on see kes ta ütleb end olevat ja e ta on Argonaut, mille tagajärg on see, et isa tahab ta mehele panna. Korraldatakse võistlus, kus mees, kes suudab Atalentest kiiremini joosta, saab ta naiseks, kuid kui ta kaotab, kaotab ta oma pea. Pärast esimese tosina peakaotuse, asub võistlema ka päästetud noormees ja mängitud trikiga suudab enne Atalantet finišisse jõuda. Järgneb pulm, pulmaöö vales templis ja Atalanta ja tema uue abikaasa lõviks muutumine. 

See on hea müüdi uusversioon. Atalante loos on koos mitmed teised müüdid, mis on seotud teiste jumaluste või kangelastega, kellega ta teed ristuvad. Neid lugusid räägitakse Atalantele hoiatuseks või elab ta ise need läbi või on need teiste kangelaste taustalood, mida räägitakse retkel lõkke ümber istudes. Kõik need kangelased ja lood, mida üksi seisvalt tead on siin sujuvalt ühiseks looks põimitud, lisades eraldi liinina siis Atalente mõtted ja tunded, andes sellele väikesele tegelsele Kreeka mütoloogias palju suurema rolli, kui tal siiani olnud on. 

Hea lugemine (kuulamine).

The Dragon's Promise

Raamat: The Dragon’s Promise by Elizabeth Lim (2022) Hinne: B+

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/53457102-the-dragon-s-promise   

Printsess Shiori andis oma kasuema surivoodil talle lubaduse, et ta viib draakoni pärli tagasi selle tõelisele omanikule, kuid selle lubaduse pidamine võib osutuda ohtlikumaks kui Shiori arvatagi oskas.

Ta peab reisima draakonite kuningriiki, saama hakkama nii inimeste kui draakonite poliitikaga, hoidma tagasi vargaid, kes ihaldavad pärli endale saada ning on valmis paljukski, et oma eesmärgile jõuda. Ning seda kõike samal ajal, kui ta püüab jätta ideaalse printsessi muljet, et hoida eemale neid, kes saadaksid ta tuleriidale kohe kui ilmneks, et tema veres on maagiat.

Ja ka pärl ise pole mingi tavaline iluasi, see vibreerib kuritahtlikust energiast, tulles ühel hetkel Shiorile appi, ning reedab ta siis järgmisel. See kõik võib lõhestada ta perekonna ning lõhkuda ka sideme ta tõelise armastuse, Takkaniga. Shioril läheb vaja iga tilka tema jõust, et kaitsta seda elu ning armastust, mille nimel ta on nii tugevalt võidelnud.

Fantasy, Romance, Mythology, Retelling

“Draakoni lubadus” on teine osa “Kuue veripunase kure” sarjast ja esimene osa on juba mu lugemislaual oma järjekorda ootamas, kuid tegelikult ei olnud ka hullu, et ma esimest osa lugenud polnud.

Draakoni lubadus on omamoodi kogum erinevatest lugudest. Esmalt on lugu draakonite maailmast ja printsessist, kes on valmis saama draakoni kaaslaseks, et päästa oma pere, maailm ja täita kasuemale antud lubadust. Teises loos rändab printsess koos oma vendadega, kes on taas kurgedeks muutunud kaugele üksikule saarele, et täita antud lubadust, kuid teel sinna teevad nad ka peatuse kohas, kust sai alguse tema kasuema lugu. Seega on siin kaks lugu koos. Neljas lugu on deemonitest ja maagiast ja maagiaga elustatud paberlindudest, ning maagia tagasi andmisest inimestele, kes olid ise kunagi maagia koos deemonitega mäkke vangistanud. Viies ja kõige lühem lugu on kuu jumalannast ning tema külalisest, kes elab pool aastat kuul ja pool aastat maal.

Kõik need lood on seotud printsess Shiori ja draakonipärliga. Kõigis neis lugudes on omamoodi tarkusetera või õpetussõnum ja üheskoos on see üks fantastiline lugu maagiast ja inimeste hirmudest tundmatu ees, kuigi see tundmatu võib aidata neil nende elu kergemaks teha. Nii väga oleks tahtnud, et raamatu lõpus oleks olnud ka autori järelsõna, kus oleks tutvustatud legende, müüte, mida oli kasutatud selle raamatu loomisel, kuid ka ilma selleta, oli see üks väga põnev lugu.