Death of a King

Raamat: Death of a King (The Quests of the Kings Thrilogy #2) by Robert Evert (2018)

Hinne: A

Lühikokkuvõte:  https://www.goodreads.com/book/show/39323276-death-of-a-king

Natalie, tema mentor söör Edris ning kannupoiss Reg peidavad end Eryn Mas linnas, kuni on täidetud veel kaks seiklust, et nende nimed võiks kirjutada ajalukku. Kuna kuritahtlik Brago on aga nõuks võtnud saada kõigi aegade suurimaks seiklejaks ükskõik milliseid vahendeid kasutades, peavad me kangelased oma tegevusi tegema varjatult, et keegi neid ei segaks. Natalie on võtnud omaks kodust kaugele kolinud poepidaja rolli ja munserdab endale abiks tänavapoisi Magnuse, kellest võiks saada suurepärane spioon, kes hoiaks me kangelasi probleemidest eemal kui nad otisvad järgmist aaret.

Kuid Magnus on üks ebakindel ettur. See verisuline spioon leiab pidevalt asju, mis ta tähelepanu mujale viivad – või mis veelgi hullem, tema kohmakus tõmbab talle soovimatut tähelepanu. Brago vari tundub piiluvat iga nurga taga …

Kui nende plaan väljamõeldud aardejahist läheb vett vedama tänu Brago mahhinatsioonidele, peab Natalie enda peale võtma kogu ettevõtte raskuse, et oma kaaslased võiduni viia.

Drama, Fiction, Mystery

See on siis järjekordne osa Robert Everti kavandatud suuremast saagast, mille esimesed kolm raamatut olid The Riddle in Stone trilooga osad – The Riddle in Stone, Betrayal in the Highlands ja Blood in Snow. Käesoleva triloogia esimene raamat oli Quest’s of Kings. Kui esimese triloogia peategelane oli kokutav ülekaaluline keskealine raamatukoguhoidja, kellest saab ebatõenäoline kangelane, kes on endiselt kokutav ja endiselt ülekaaluline ja endiselt keskealine ja pealegi jääb veel ühest silmast ilma, siis selle teise triloogia kangelanna on Natalie, neiu kes on vales kohas valel ajal ja seega saab ta endale vaenlase, kes püüab ta elu röövida igal võimalusel ja ka esialgu vastumeelse kaitsja, kellest lõpuks saab ta ainus perekond ja põhjus elus olla.

Kui esimeses raamatus otsiti taga aaret, siis selles osas keskendub põhitegevus tegelikult kassi ja hiire mängule, kus hiir püüab kassi üle kavaldada, võttes endale abiks nirgi. Eelmise loo lõpust on möödunud aastaid, Natalie on olnud nii mõnegi antikvariaadi pidaja erinevates kuningriigi linnades, aidates sedasi vaikselt söör Edrist ja Regi, pakkudes neile alati vaikset sadamat kuhu tagasi tulla. Kui nad on kuulnud midagi Bragost või on neid mõni muu oht ähvardanud, on pood kiirelt kokku pakitud ja lahkutud.

Pealinnas olles on neil uus plaan seoses viimase aarde otsinguga, kuid selleks on neil vaja abi kelleltki kõrvalseisjalt ja Natalie valib selleks kängus käega tänavapoisi Magnuse, kelle ta saadab „sõnumit“ viima ja raamatut „tagastama“ ja muid asju tegema, millega Magnus ka kuidagi läbi häda hakkama saab, kuid Magnus on üksi ja talle meeldib rääkida ning ta kardab pidevalt et teda lolliks tehakse, seega kuulab ta uste taga ja kuuleb seega asju, mida ta ei peaks kuulma ja pomiseb omaette ja oma vähestele tuttavatele asju, mida ta pigem enda teada peaks hoidma.

Natlie pakib taas poe ja lahkub, kuid Magnuse palkab endale toapoisiks uus söör ja kuna Magnus oli juba Natalie ja söör Erdise peale solvunud, on ta ka nõus oma uue leivaisa käske esialgu täitma, kuid siis ta taipab, et on end mässinud millegisse, mis võib talt elu röövida. Aga need asjad mida Magnust on tegema saadetud röövivad kellegi palju väärtuslikuma elu. Pikk mäng ja väga julmad tagajärjed, kuid õnneks on pika mängu juures see hea asi, et alati võivad vahele astuda ka etteaimamatud segajad, kes ei pruugi mängu tulemust päris muuta, kuid nad saavad sisse tuua aspekte, mis pole paharitele kõige meeldivamad.

Samm sammu haaval viiakse ka selle raamatu seltskond samas suunas kuhu Edmund koos oma seltskonnaga teel on, ning tähelepanelik lugeja leiab ka siit raamatust nii mõnedki vihjed Edmundi seiklustele.

Huvitav ja kaasakiskuv lugu, näis milleks see kõik kokku kasvab.

Quest of the Kings

Raamat:  Quest of the Kings (The Quest of the Kings Trilogy #1) by Robert Evert (14.03.2017)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/31338831-quests-of-the-kings

Üle kõikide valduste paeluvad Kuningate ristiretked ühtemoodi nii kõrgemat seltskonda kui ka alamrahvast. Need ohtlikud võistlused ässitavad üksteise vastu kõige hulljulgemaid seiklejaid kui nad ajavad taga nii rikkusi kui ka kuulsust oma enda kuningriigis.

Natalie on tavaline kuueteistaastane talutüdruk, kellele meeldib kuulata kuulsate seiklejate lugusid, kuid need põnevad kuningate riskiretked on ta igapäevaelust väga kaugel, kui ta puhastab talle või teeb muid juhutöid, et oma vigast ema ning paljusid õdesid vendi ülal pidada. Kuid kui ta on koguemata sattunud ühe julma seikleja, Brago, otsa, kes usub, et Natalie on tema ettevõtmistele ohuks, tõmmatakse Natalie tahtmatult viimasesse võistlusesse.

Põgenedes Brago eest otsib Natalie kaitset teise seikleja juurest, legendaarese söör Edrise ning tema kannupoisi Regi juurest. Otsides üheskoos kõigi kuningate ihaldusobjekti – iidset kuldset harfi – tunneb Natalie end esimest korda turvaliselt selle isaliku rüütli seltsis. Kui vaatamata Edrise kaitsele on Brago alati neist vaid sammuke maas. Kui siis üks Brago julm vandenõu Natalie tema kaitsjate juurest eemale viib, peab Natalie leidma endast kavalust ning jõudu nagu seda tegid ka iidsed seiklejad, et päästa nii oma sõpru kui ka ise elus püsida.

Fantasy

Kui tavaliselt on põnevad seikluslood poistele ja armastuslood tüdrukutele, siis selles seiklusloos on peategelane täiesti tavaline noor tüdruk, Natalie, kes kistakse ootamatult eemale tema kodust ja omastest, ning tema ainus võimalus ellu jäämiseks ning tagasi koju pääsemiseks on abi palumine seiklejalt, kes võtaks ta oma „kasutütreks“. Kuid kahjuks ei aita Natalied ka sellise mõjuka isiku kaitse kui need kelle eest teda kaitsma peaks nad kõik üle kavaldavad. Kuid alustagem siiski algusest.

Natalie on oma pere ainus toitja. Ta isa sai paar aastat tagasi õnnetult surma, ta ema on tiba lombakas, ta vanem vend kipub suhtlemise asemel peksma ning ülejäänud vennad õed on liiga noored, et veel ise tööd teha. Seega panebki Natalie varahommikul selga poiste riided ja läheb lähedal asuvasse linna talli tööle. Kui tallis piisavalt tööd pole, küsib ta tööd kangru juurest. Ta sõbrannad on talle korduvalt öelnud, et ta võiks kuskile kõrtsi tööle minna, kuid kõrtsipidajad on ta tagasi saatnud, kuna ta pole piisavalt rinnakas ja piisavalt kena näolapiga. Natalie on tavaline neiu, kelle elu pole olnud just kõige kergem, kelle naabripoiss on temasse kõrvuni armunud ning tema paremal järjel peredest pärit sõbrannad püüavad teda aidata kuidas suudavad, kuid Natalie tahab ise hakkama saada, ta ei vaja abi.

Taas kord on linnakesse tulnud kuninga käskjalg, kes hüüab linnaväljakul maha järjekordse reliikvia otsingu. Seekord on tegu kuulsa muusiku Baleni kuldse harfiga, mille ta omal ajal sai kuningalt kingiks ja mis pärast tema surma kadunuks jäi. Linnakesse on kokku tulnud kõik selle ja ka ümbritsevate kuningriikide seiklejad ja kõik tahavad harfi leida, või siis üle kavaldada neid, kes selle leiavad, leid neilt varastada ja siis reliikvia ise kuningale viia ja leiutasu saada.

Natalie kuulab küll alati huviga iga uut seiklust, kuid ta pole kunagi tahtnud ise seiklusest osa võtta. Kui ta aga õhtuhämaruses raamatukokku hiilib raamatut „laenutama“ satub ta ühele seiklejatest. Kuigi ta arvab et teda ei nähtud, püüab Brago ta siiski minema hiilides kinni ning peksab ta vaese omaks.

Nataliel pole kellegile kaevata, sest kes tavalist talutüdrukut ikka kaitseks. Kui ta oleks jõukamast perest, siis oleks Bragol jamad kaelas, kuid praegu võib ta ainult õnnelik olla, et ta ellu jäi. Natalie naabripoiss Artie on valmis maha lööma selle, kes Natalie näo on potilillaks peksnud, kuid Natalie ei reeda talle esialgu, kes on selle taga. Kuid siis näeb Natalie järgmisel päeval Bragot taas linnas, selles tallis kus ta töötab, ning otsustab kätte maksta – ta varastab Brago raamatud ja kaardid. Natalie on piisavalt vihane sellel hetkel, et ta ei mõtle sellele, mida see vargus Henry tallidele ja Henryle endale teha võiks, ta tahab lihtsalt oma peksmise eest kätte maksta, ning kuigi ta on hommikul endale noa ostnud, teab ta hästi, et ta pole piisavalt tugev, et Bragot tappa, seega teeb ta seda, mida saab.

Kuid see oli vale lüke, sest sellega maalis ta oma seljale veelgi suurema märklaua ja nüüd on ta ainus võimalus pääsemiseks nõustuda sõbrannade ja Artie abiga, ning ta põgeneb linnast, et minna teise suuremasse linna, kuhu kõik seiklejad teel on, et otsida üles ainus teine rüütel, kellel on piisavalt mõjuvõimu Brago üle, et temalt kaitset anuda.

Natalie ei lähe oma rännakule üksi, temaga tuleb kaasa ka Artie, kellel oli nagunii plaan kodust kevadel lahkuda, sest viienda pojana ei päri ta perekonna õunaaeda ja ainus võimalus ise midagi elus saavutada on õnne kuskilt mujalt otsida. Nad jõuavad pärast paaripäevast rännakut oma sihtpunkti, leiavad teised seiklejad, uurivad maad, leiavad ka söör Edrise elukoha, kuid kui Natalie ronib mööda seina üles tema toa poole, satub ta hoopis Edrise kannupoisi Regi tuppa, kes esialgu teeb Natalile selgeks, et ta teab kõiki põhjuseid peast, miks tüdruk seal on ja võib talle täpselt sama kindlalt anda ka Edrise vastused ilma Edris teda kuulma peaks, kuid lõpuks siiski Edris kuulab Natalie ära ja oleks nõus isegi Natalied aitama, kui tal tõesti on need raamatud mida ta väidab endal olevat. Kuid enne kui Natalie jõuab raamatud Edrisele anda, saab raamatute õige omanik raamatud tagasi.

Kuidas siis jääb, kas Nataliest saab Edrise sohitütar, keda ta üle kõige armastab, kas Natalie aitab Edrisel Baleni harfi leida, kas tema pere ootab tema õnneliku naasmist, kas Artis leiab uue elu, kas Brago saab teenitud palga … Kuigi aegajalt on Natalie isekus ja naiivsus lausa vihale ajavad, on see kõik vaid kasvamise valu, ning mida aeg edasi seda tugevamaks ja hoolivamaks tema tegelaskuju muutub. Ka inimesed tema ümber muutuvad koos temaga, mõned ta kaotab tahtmatult teised tahtlikult, kuid need kelle ta leiab teevad ta tugevamaks. Ning kui te olete selle raamatuga lõpuni jõudnud on õige aeg võtta kätte Roberit esimesed kolm raamatut, sest siis saate teada lugu kuidas leiti Iliangori täht :).

Blood in Snow

Raamat: Blood in Snow (Riddle in Stone #3) by Robert Evert (2014)

Hinne: A

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/22583619-blood-in-snow

Edmund – kokutav, ühesilmaline raamatukoguhoidja - on Kõrmaaa enda kuningriigiks tunnistamisega sooritanud riigireetmise, ning otsustab nüüd lõpetada põgenemise ning kindlustada oma tagala. Koos oma parima sõbra Pond Scumiga, verekoera Beckyga ning Abbyga, tuleb tal vastu astuda goblinitele, maagia kasutajatele ning tervele Kuningas Lioneli armeele, et oma kallimaid kaitsta. Kuid kõige karmim vaenlane talle on siiski saabuv talv, ning ei Edmund ega ka ta mehed pole varustatud piisavalt, et talve üle elada.

Paranormal, Adventure

Et siis kolmas ja loodetavasti mitte viimane osa Riddle in Stone sarjast.

Eelmine raamat lõppes nii, et ma olin täiesti valmis lugema sellest raamatust pikka lugu sellest, kuidas Edmund läheb tagasi Surematu Kuninga juurde, et päästa Molly laps.

Kuid ei, selles raamatus on palju muudki kui vaid selle huvitava päritoluga lapse päästmine.

Esmajärjekorras tuleb Edmundil Rood taas üles ehitada ja talveks ette valmistada. Kõik uuselanikud tuleb sisse seada, vahet pole, millised on nende inimeste erilised võimed, millega nad kogu kogukonnale kasuks saavad olla. See pole kerge ülesanne, kuid Edmund oma vaiksel ja tagasihoidlikul moel, suudab kõiki end kuulama panna ning kõigile selgeks teha, et kui nad tahavad oma elu muuta, tuleb neil selleks kõigil ka tegutseda.

Loomulikult ei ole see kerge ülesanne, eriti kui tema tegevust tuleb segama lahkulöömise uudist liiga kiiresti kuulnud Kuningas Lionel, kes ootamatult ning ettekavatsematult abistab Edmundit tema teises suures mures – kuidas päästa Molly tütar.

Abi pole Edmundil ka tema missioonil ka kõigist teistest maagia kasutajatest, sest neil on omad eesmärgid ja mitte kõik neist ei taha leida rahulikku elukohta Roodis.

Kuna Kravel kaotas eelmises raamatus oma alalise kaaslase Grundigi, siis pole tema naljad nii vaimukad ning mänglevad, kuid nad on siiski kaasakiskuvad.

Igas raamatus on olnud üks tegelane, kes on mingi hetk äärmiselt ebameeldivaks muutunud – kuigi nad ei pruukinud olla sugugi negatiivsed tegelased – käesolevas raamatus on selline tegelane Pond, kes oma armukadedusega ja lollusega seab ohtu oma lähedaste ja ka kogu Roodi saatuse.

Abby on nagu üks noor tütarlaps ikka, hüppab siia hüppab sinna, tahab ei taha, kuni Surematu Kuningas tal kõrist kinni saab ning siis tuleb Abbyl otsustada tõsiselt, mida ta oma eluga edasi tahab teha.

Raamat lõppeb täpselt nii, et ees peaks ootama veel järgminegi raamat, sest kuigi paljud küsimused said vastuse, jäi piisavalt siiski õhku, et järgmist raamatut oleks väga lihtne lisada. Ka kirjanik ise on tunnistanud, et temal oli plaanis kirjutada veel mitmeid järgnevaid raamatuid, minnes looga edasi isegi pärast seda kui Edmund juba surnud on, kuid hetkel pole kirjastus huvitatud rohkemast kui vaid kolmest raamatust, seega on Robert öelnud, et kui neljas tuleb, tuleb tal see ilmselt ise avaldada, mitte läbi kirjastuse minna.

Aga raamat on hea, lugu huvitav ja tegelased ja sündmused vägagi kaasahaaravad.