New York Timesi, USA Today, ja Amazoni bestsellerite autori Ana Huangi uues noortele täiskasvanutele mõeldud romantilise sarja esimeses raamatus vaheldub jäine kättemaks tulikuuma ihaga.
Need kaks poleks pidanud kokku saama.
Alex Volkov on saatan, keda on õnnistatud ingli näo ja minevikuga, mille needusest ei ole pääsu.
Ava Chen on vaba hing, kes õudusunenägude ja minevikust pärit foobiate kiuste oskab näha ilu enda ümber ja hella südant jäise kooriku all. Kuid see on mees, keda ta ei tohiks tahta. Tema venna parim sõber. Tema naaber. Tema päästja ja tema hukatus.
Armastus. Seda poleks kunagi pidanud juhtuma. Aga see juhtub ja paljastab saladused, mis võivad hävitada nad mõlemad ja kõik selle, mida nad kalliks peavad.
Dark Romance, New Adults
Võib-olla kui ma oleks seda raamatut lugenud üks kümme aastat tagasi, kui ma olin NA raamatute lainel, oleks see raamat mulle meeldinud, kuid kahtlen, sest ka siis turtsusuin ma kõigi nende selle žanri check listi punktide peale. Loomulikult peab Kangelanna olema iseteadlik, kuid “katkine” tudeng, kes kas alles alustab ülikooli või on lõpetamas. Ja Kangelane peab olema multimiljonäär, kes oli ära hakanud tegema juba sõime aegadel, ning kellel on käsi sees kõigis valitsustes ja jõuorganites ja suurtes korporatsioonides, ning samas on tal vaenlasi iga nurga peal, kelle elud ta sõrmenipsuga hävitab.
Ja nende armastus peab olema otse loomulikult vaenlastest-armastajateks tüüpi ja voodis peab loomulikult olema BDSM dünaamika.
See kõik oli nii jabur. Isegi kui juba algusest on teada, kuhu see kõik peab välja jõudma, siis vahele, lihtsalt leheküljenumbrite suurendamiselt, on surutud mingeid muid teemasid, mis tegelikult ei anna kogu loole mitte midagi juurde, pigem ärritavad lugejat veelgi. Ja huvitaval kombel on autor andnud kangelasele täpselt samasuguse iseloomu kui ta “vaenlasel”, kuid kangelase puhul sulatab see kangelanna “vastupanu” kui vaenlase puhul väärib see surma. Ka kangelanna peresaladused on jaburad, sisa sedavõrra jaburad, et ma poleks ülse imestanud, kui oleks välja tulnud, et tegelikult on me kangelased nõbud :D.
Ja pealegi, siis kui Alex räägib oma minevikust, tuli mulle meelde üks teine raamat, kus on täpselt samasugune stseen, lihtsalt tegevus toimub kaugel minevikus ja tegelased on paranormaalsed - see raamat on loomulikult J.R. Wardi “Dark Lover” ja kui ma juba kord selle seose leidsin, siis sain ma aru, et neid seoseid on teisigi :D, et siis võib seda “Äraspidist armastust” võtta ka kui “Dark Loveri” fanfictioni :D.
Ma ausalt ei saa aru, miks see raamat nii populaarne on.
