Biblio/Poetry Therapy

Raamat: Biblio/Poetry Therapy by Mary Hynes Berry, Arleen Hynes (1986, 2011)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/8823194-biblio-poetry-therapy

Biblio/luule teraapia käsiraamat ilmus esmakordselt aastal 1986. Nüüdseks on seda juba kolm korda uuendatud, kuid endiselt klassikaline neile, kes õpivad biblioteraapiat – kirjanduse kasutamist igatsuguste mentaalsete probleemide raviks. Seda neljaastmelist biblioteraapiat kasutavad laialdastel kogu maailmas terapeudid, õpetajad, poeedid ning spirituaalsed juhid.

Handbook,

Otsides materjale oma tulevase bakalaureusetöö kirjutamiseks sattusin ma Bookdepositoris sellele raamatule. Kuigi siin räägitakse rohkem biblioteraapia grupiteraapia vormist, on sellest siiski ka mulle minu töös palju abi.

Ema ja tütar Hynesid on kokku pannud lugemisteraapia käsiraamatu, et algajad terapeudid oskaks valida sobiliku kirjandust, oskaks koostada grupiteraapia gruppi, teaks grupis osaleja õigusi ja ka enda kohustusi. Kuigi arusaadavalt keskendutakse antud raamatus lugemismaterjale soovitades ingliskeelsetele materjalidele, siis põhimõtted luuletuste või lühijuttude valikul on universaalsed. Grupiteraapias on parem kasutada lühikest kirjanduslikku vormi, sest siis saab selle teraapia alguse kas koos ette lugeda või siis koos kuulata (kui tegu on näiteks laulusõnadega) ja siis jääb ka veel arutlemiseks aega. Samas võib luuletuse arutlemisest saada ka järgmisekskorraks kirjutamine, kui terapeut palub osalistel järgmiseks korraks kirjutada oma mõtetest väike kirjatükk … .

Et siis biblioteraapia pole ainult raamatute või luuletuste lugemine, see võib olla ka muusika kuulamine ja laulusõnade üle arutlemine või siis piltide vaatamine ja mõtete kirjapanek, samamoodi ka päeviku pidamine. Isegi eneseabi raamatud on osa biblioteraapiast, kuid põhiline mõte on biblioteraapial ikkagi selles, et lugeja/kirjutaja elaks/räägiks oma probleemid lahti läbi loetud/kuulatud/vaadatud kirjatüki. Sest üksi lugemisest pole kasu, lisaks sellele tuleks ka loetu teemal arutleda. Lugedes võid küll aru saada, oma probleemi läbi elada koos peategelasega ja tema probleemidega, kuid tõeline selgus saabub ikkagi alles siis, kui oled oma mõtted kas kõvasti välja öelnud, või siis kirja pannud. Tähtis pole mitte ainult saada kinnitust oma mõtetele vaid tähtis on ka võimalus saada tagasisidet, näha loetud veel ka kellegi teise vaatevinklist.

Biblioteraapia on huvitav teema ja selle teemaga saan ma veel süvitsi töötada kuni järgmise aasta kevadeni, kuigi minu suund ei ole mitte grupiteraapia vaid raamatukogude rollil biblioteraapia raamatute valikul ja soovitamisel.

Biblioteraapia on nagu sild meie tunnete ja mõistmise vahel.
Tereapeut on nagu juht, kes aitab teraapias osalejatel hoida dialoogi üleval ja juttu õigel teel ning juhatab lugejaid vaid neile vajaliku avastusteni. 
Biboteraapia aitab igaüht erinevalt ja igaüks leiab sealt erinevad vastused ja mida sügavamale oma tunnetesse me oleme nõus minema, seda kindlamini me teraapiast abi saame.

Tree of Gold

Raamat: Tree of Gold by Rosalind Laker (1986)

Hinne: C

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/673711.Tree_of_Gold   

SIIDINE KIRG JA KIBE RIVAALITSEMINE.

Gabrielle Roche on noor ja kena siidi dünastia pärijanna, kelle kangastelt tuleb suurepäraseid kangaid imperaatorile. Ta on just abiellumas mehega, keda ta isa tema jaoks on valinud. Kuid kui ta seisab altari ees kipuvad ta mõtted tagasi minema selle kena ning huvitava võõra juurde, kellega ta just sellel hommikul kohtunud on: Nicolas Devaux, tema isa kõige vihatum rivaal. Sel hetkel kui nende silmad kohtusid, teadis ta kohe, et ta ei saa enam kunagi kellegile teisele kuuluda.

Gabrille püüab end Nicholasest eemale hoida, mattes end töösse nende suurepärases siiditehases, võideldes võimaluse eest olla meeste domineerivas maailmas nendega võrdne. Samas võistleb ta ka Devaux’ siidimajaga, isegi kui ta oma perekond tema selja taga plaane teeb kuidas Devaux’ omanikke hävitada. Kui nad siis lõpuks Nicholase Lyonist lahkuma saavad vaatab Gabrielle tema lahkumist lummatuna pealt. Ning siis ta järgneb talle. Läbi Napoleoni verest nõretavate lahinguväljade Londoni mäslevatele tänavatele, kuid Gabrielle keelatud armastust ei saa eitada ega ka ta saatust muuta.

History, Romance

Kas te teatiste, et mooruspuu lehed on ainukesed asjad mida siidiussid söövad ja et siiditööstuses on mooruspuul nimeks Kullapuu? Noh igatahes toimubki siis selle raamatu tegevus suuremalt jaolt Prantsusmaa „Siidipealinnas“ Lyonis. Tegevused algavad umbes kümme aastat peale Prantsuse Revolutsiooni ja kestavad kuni Waterloo lahinguni.

Noor neiu, Lyoni siidi tootja ainus tütar, Gabrielle Roche, on teel oma laulatusele siidi ussi kasvataja Emile Valmontiga, kui tema tõld põrkab kokku surnuvankriga. Vankris olev lahkunu on Roche perekonna auaaegne rivaal. Nicolas Devaux, rivaali poeg on tulnud tagasi Lyoni esimest korda pärast seda kui neid oli revolutsiooni ajal linnast põgenema sunnitud, et oma isa matta ning nende endise äri olukorda üle vaadata. Gabrielle vend Henry pole sellise asjade seisu üle sugugi mitte õnnelik, ning Gabrielle ning Nicolas armuvad üksteisesse esimesest pilgust. Kuid Gabrielle peab siiski abielluma talle valitud mehega ning Nicolas avab uuesti oma isa tehase uute kangastelgedega.

 

Aastad mööduvad, palju toimub nii Prantsusmaal kui ka Lyonis ning Roche ja Devauxi perekondades, kuid Gabrielle ja Nicholas armastavad üksteist ikkagi, kuigi nad ei saa kunagi koos olla.

Kui Napoleon läheb sõtta Inglismaa vastu, peab Nicholas minema Hispaanias ja Portugalis möllavatesse lahingutesse. Ta anub et Gabrielle temaga kaasa tuleks, kuid Gabrielle ei saa seda teha. Ta peab oma isalt päranduseks saadud tehast töös hoidma, siis sünnitab ta poja ja tulekahju röövib tal abikaasa, ning Gabrielle kaotab soovi elada. Seda siis seniks, kuni ta sunnitakse taas tagasi Lyoni minema, kuna tema vend on nende äri ohtu seadmas.

Üks saatuslik kiri tõukab Gabrielli aga Nicoasele Portugali järgnema. Kahjuks pole Gabrielle ajastus õige ja sündmused viivad ta edasi Inglismaale, kus ta jõuab taas Nicolase juurde sekund liiga hilja, et nad saaksid lõpuks ometi koos olla.

 

Kui Gabrielle siis taas tagasi Lyonis oma poja juures on, alustab Napoleon oma teist sõjakäiku. Kui Nicolas tagasi koju saabus ühineb ta taas Napoleoni armeega, kuigi Inglismaal olles ta vandus, et ta seda enam kunagi ei tee. Kuid seekord lähevad nad rindele juba kahekesi koos.

See lugu on täis armastust, tragöödiat, ajalugu ja siidi.