Ebamugav tõde

Raamat: Uncomfortable Truth by Anna Mathur, tõlge Ivika Arumäe (2026) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/246568124-ebamugav-t-de 

„On inimesi, kellele ma ei meeldi.“

„Ma kaotan inimese, keda armastan“

„Ma ei saa sellega hakkama.“

Need sõnad toitsid pidevalt mu ärevust ja õudusunenägusid. Vean kihla, et need pole teilegi võõrad.

Meie hirmude taga on möödapääsmatud elutõed: kõik saab ükskord lõpu, elus tuleb ette halbu asju, ma ei suuda kõike kontrollida.

Kogenud psühhoterapeudina, sain aru, et lõputu energia suunamine katsetesse ohjata ohjamatut on meie pideva väsimuse, ärevuse ja muretsemise põhjus. Hirmude eiramine ei muuda neid olematuks, kuid vähendab nende võimu. Otsustasin kasutada teistsugust lähenemist ja see muutis mu maailma.

Selle asemel, et teha kõik vääramatute elutõdede pehmendamiseks ja vältimiseks, püüdsin neid sügavuti mõista. Seda lähenemist kasutades avastasin koos klientidega, et hirmu haare hakkas lõdvenema. Meie elu muutus teadlikumaks ja rahulikumaks.

Niisiis, astuge oma hirmudele vastu, peatükkhaaval, ja te saate teada, mida suudate, kui muretsemine, kahtlused ja soov inimestele meeldida teid enam tagasi ei hoia.

Nonfiction, Self Help

See on täpselt selline raamat, mis võiks olla voodikapil või siis raamaturiiulis kättesaadaval kohal, et siis vahel kätte võtta ja endale meelde tuletada, et elu pole alati õnnelik ja see on normaalne, ning ka see on normaalne, et sa ei meeldigi kõigile inimestele. Ja me kõik teeme vigu ning see pole maailmalõpp. Ja me kõik oleme surelikud ja seda juba sünnist saati, küsimus on lihtsalt kuna on see viimane päev.

Jah, elu on valus ja sellega tuleb hakkama saada. Hirmul on suured silmad ja need silmad näevad palju, kas uusi võimalusi.
Kas me kõik peaks seda lugema? Võibolla, võibolla ka mitte. See pole raamat, mida lugeda siis kui on raske, siis oleks see nagu haavale soola valamine, see on pigem selline ennetav lugemine, et oskaks valmis olla.

The Ending Writes Itself

Raamat: The Ending Writes Itself by Evelyn Clarke (aka Cat Clarke and V.E. Schwab) (2026) Hinne: B Lühikokkuvõte:  https://www.goodreads.com/book/show/236447384-the-ending-writes-itself 

Kuus kirjanikku.

Üks erasaar.

Seitsekümmend kaks tundi, et kirjutada lõpp, mis muudab nende elu.

Arthur Fletch, üks maailma enimmüüdud kirjanikke, on eraklik geenius, kes on tuntud oma ikooniliste peategelaste ja kuratlikult nutikate süžeepöörete poolest. Kui kuus raskustes olevat kirjanikku kutsutakse veetma nädalavahetust tema privaatsel Šoti saarel, avastavad nad kohale jõudes šokeeriva saladuse: Arthur Fletch on surnud ... ja tema viimane romaan on lõpetamata.

Meeleheitlikult romaani avaldada soovides on Fletchi agent ja toimetaja kutsunud need kirjanikud kokku lootuses, et üks neist suudab välja mõelda väärilise lõpu tema viimasele teosele. Ahvatleva pakkumise osana lubavad nad lisaks kopsakale tasule viimase peatüki varikirjutamise eest aidata väljavalitud autoril ka oma karjääri edukalt uuesti käivitada, tagades talle tulevased menukid.

Konks on aga selles, et kirjanikel on Fletchi elutöö lõpetamiseks aega vaid seitsekümmend kaks tundi.

See on täiuslik süžee. Vaja on ainult tapvalt head lõppu.

Mystery, Thriller

Kui teile tuleb see lugu kuidagi tuttav ette, siis pole ka ime, alustades Agatha Christiest ja lõpetades Alice Feeniega on keegi ikka kunagi kasutanud seda erasaare, lõpetamata raamatu, kutsutud külaliste ja tappva lõpplahenduse süšeed. Seega siis tuntud loo uusversioon. Ja nagu ikka, kui kopeerid, siis tee seda uhkelt ja paremini kui originaal.
Kui algus ongi samasugune kui klassika, siis edasi läheb lugu omalugu, pakkudes välja tegelastele saarel olemiseks väga põnevad põhjused ja kõigi nende lõpud on ka väga ootamatud nagu ka põhjendused nende lõppudeks.
Et siis jah, kuigi algusest peale on teada, millega see kõik lõppeb, siis teekond sinna on siiski kaasahaarav. 

Naised

Raamat: The Women by Kristin Hannah, tõlge Faina Laksberg (2025) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/127305853-the-women 

Ka naistest võivad saada kangelased. Kui kahekümne ühe aastane õeõpilane Frances (Frankie) McGrath neid sõnu kuuleb, saab ta otsekui ilmutuse. Lõuna-California päikeseküllases, idüllilises maailmas konservatiivsete vanemate kaitse all kasvanuna on ta alati uhkusega arvanud, et teab, mis on õige. Aga 1965. aastal maailm muutub, ja järsku söandab ta ette kujutada hoopis teistsugust tulevikku. Kui Frankie vend läheb teenima kodumaad Vietnamis, ühineb Frankie sõjaväeõdede korpusega ja hakkab käima venna jälgedes.

Frankiet, kes on sama roheline ja kogenematu nagu Vietnamisse võitlema saadetud mehed, vapustab sõjas valitsev kaos ja häving. Iga päev on elu ja surma, lootuse ja reetmise õnnemäng; siin sõlmitud sõprussidemed on tugevad, ent võivad hetkega puruneda. Sõjas kohtab ta nii õnneseeni, kangelasi, katkiseid kui ka kadunud hingi – ja muutub ka ise üheks neist.

Aga sõda on Frankie ja tema sõjaveteranidest sõprade jaoks alles algus. Tõeline lahing algab siis, kui nad jõuavad koju, muutunud ja lõhestunud Ameerikasse, kus neid ootavad ees vihased protestijad ja riik, mis tahab Vietnami unustada.

History, Drama

Kristin Hannah raamatud keskenduvad ühele kindlale hetkele Ameerika ajaloos, kui naiste elud on eriti rasked ja seega on need raamatud tõsised pisarakiskujad.

Erandiks pole ka see raamat. Tõsi ta ju on, et ega me ei tea palju Vietnami sõjast või selle tagajärgedest ja veelgi vähem teame me sellest, kuidas käis seal sõjas käinud naiste käsi, sest enamasti räägitakse ju ikka sellest, kuidas mehed tulid tagasi vigastatutena ja raskete psühholoogiliste traumadega ja kuidas nad tõid tagasi kohalike naisi. Aga need Ameerika tüdrukud, kes läksid sinna vabatahtlikuna välihaiglatesse - see on esimene kord kui ma sellest midagi lugesin.
Ja jah, see oli hoolimatu, kuidas nad lükati sõjaväljale minimaalse väljaõppega ja eeldati et nad saavad hakkama. Ja nad saidiki, sest nad on ju naised ja me saame hakkama, me hoolitseme meile hooleks antute eest ja me teeme vigu ja usaldame valesid inimesi, kuid me saame hakkama.
See kuidas aga neid kodus vastu võeti - see on andestamatu. Mis tähendab, et kui sul pole püssi käes olnud ja sa pole “vaenlast” tulistanud, siis sa pole sõjaveteran!! Haavatuid lappida ja surijatel kätt hoida on psühholoogiliselt palju raskem! Ma loodan, et need asjad on muutunud, kuigi sõjavägi on ilmselt kõige viimane asi, kus asjad muutuvad.
See oli raske lugu, kuid lõpp oli siiski õnnelikum, kui oleks võinud arvata.

A Court of Frost and Starlight

Raamat: A Court of Frost and Starlight (A Court of Thorns and Roses #4) by Sarah J. Maas (2018) Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/50659471-a-court-of-frost-and-starlight 

Feyre, Rhysand ja nende sõbrad on endiselt ametis Ööõukonna ning sõjas põhjalikult muutunud maailma ülesehitamisega. Nad püüavad taastuda sõjast, mis muutis kõike. Kuid talvine pööripäev on viimaks lähenemas ning koos sellega saabub ka rõõm raskelt väljavõideldud hingetõmbepausist.

Ometi ei suuda isegi pidulik meeleolu hoida mineviku varje eemal. Kui Feyre valmistub oma esimeseks talviseks pööripäevaks Ülemdaamina, kasvab tema mure nende pärast, kes on talle kõige kallimad. Neil on rohkem haavu, kui ta oskas arvata – arme, mis mõjutavad kaugeleulatuvalt nende õukonna tulevikku.

Romantasy, Christmas

Tavaliselt ei meeldi mulle see, kui fantaasia maailma tuuakse sisse meie maailma tavad ja ega ka see “Jõulu eri” ei muuda mu meelt.

Jah, seda nimetatakse talviseks pööripäevaks, kuid kõik mida nad teevad on ikkagi eelmäng cocacolalikele jõuludele - kingitused, ühine õhtusöök, lumesadu. 

Tõsi, Feyre õed alles kohanevad nende muutunud eludega, mõni paremini kui teine ja samas tuuakse siin juba tugevamini sisse need uued paarikesed, isegi kui nad alguses vaid sisisevad üksteise peale, kuid nad on tähtsad.
Aga jah, tähtsaim on siin lühiloos ikkagi see “jõulutunne” mida ameeriklased igas jõuluteemalises raamatus ja filmis meil kõrist alla püüavad pressida ja see teeb selle loo nõrgaks, isegi kui meile antakse siin loos uut informatsiooni, et oleksime valmis tulevaks.

Kas kaotate palju, kui selle osa vahele jätate? Vist mitte aga noh, kui juba lugeda seda sarja, siis tuleb lugeda kõiki osi.