2022

The Last Graduate


Artemiz's favorite books »

Reede, 31. detsember 2021

Mustmaja

Raamat: The Blackhouse (Lewis Trilogy #1) by Peter May, tõlge Jüri Kolk (2021) ER, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/59536191-mustmaja  

Lewise saar on kaugeim, karmi ja kauni loodusega paik Šotimaal, kus elu on pidev võitlus loodusjõududega ja inimeste jumalakartus jätab varju kõik muu. Kui saarel leiab aset jõhker tapatöö, mis sarnaneb Edinburghis aset leidnud tapmistega, saadetakse politseiuurija Fin põhja asja uurima. Kuna mehe lapsepõlv möödus Lewise saarel, on see tema jaoks tagasipöördumine minevikku. Saare mehed suunduvad igal aastal suulajahile, järgides nii esiisade tava, mis pole enam ellujäämiseks vajalik, kuid millest keegi nüüdisaegseid moraalinorme trotsides loobuda ei taha. Fini jaoks tähendab see aastate eest aset leidnud ja nüüd uut ohvrit nõutama tulnud tragöödia kordumist. Mõrvamüsteerium, mida on raske käest panna; see keskendub pimedusele inimhingedes ja näitab, kui raske on mineviku eest pageda. 

Drama, Criminal Mystery


Kui see oleks noorte täiskasvanute lugu, oleks see täiskasvanuks saamise lugu, kuid see ei ole noorte täiskasvanute lugu, see on peaaegu keskealise mehe lugu, kes seisab lõpuks silmitsi minevikuga, mille ta on unustanud rohkemaks kui pooleks oma eluks (ja nagu muuseas lahendab ka krimijuhtumi).


Kuigi jah, see lugu algab sellest kuidas Fin, kes on töölt mõningad nädalad kõrvale hoidnud kuna tema perekonda on tabanud kohutava kaotus, tuleb taas tööle, ning ta saadetakse Lewise saarele (kus ta on sündinud ja kasvanud) uurima mõrvajuhtumit, mis on sarnane mõrvajuhtumiga Edinburgis, mida Fin oli pool aastat tagasi uurinud.


Ta ei taha saarele tagasi, eriti mitte nüüd, mitte sellel ajal, kuid tal tuleb valida, kas ta läheb või kaotab töö, või kui ta ei lähe siis on äkki mingi võimalus ta abielu veel päästa. Ta läheb saarele, tal on vaja seda hetke mõtlemiseks, taas jalule saamiseks. Saarel puutub ta kokku kõigi nendega, kellega ta koos üles kasvas, olid nad siis sõbrad, vaenlased, piinajad või kallimad. See tagasitulek pole kerge, kuid üha enam saab selgeks, et tal oli seda vaja. Vaja rääkida inimestega, kellega ta polnud pea kakskümmend aastat rääkinud, andeks paluda tegude eest, mis ta poisikesena oli teinud, või siis otsa vaadata kahetsustele, mida enam heastada ei saa. 


Kuid kõige selle kõrval saavad ka lugejad teada, milline oli Fini elu seal saarel olnud, millised sündmused on temast vorminud sellise mehe nagu ta on. Lewise saare elanikud on ühtehoidvad, nad vaikivad kui on vaja vaikida, nad tegutsevad kui on vaja tegutseda ja nad ei unusta kunagi omasid. Seal saarel pole elu kerge ja noored unistavad sealt lahkumisest, sest saar ei paku tulevikuks helgeid väljavaateid, kuid samas eakamana igatsevad nad sinna tagasi, tundes puudus rahust ja vaikusest (kui lõputu tuul ja pidevalt muutlik meri välja jätta). 


Kuigi see on mõrvalugu, siis pole kõige võikam osa selles raamatus mitte laiba lahang vaid hoopis kirjeldus sulade tapmisest. Kuigi sulade iga-aastased, peaaegu rituaalsed tapatalgud teevad Lewise poistest mehed ja sula liha on kohalikele delikatess, on viis kuidas neid delikatesse saadakse siiski võigas ja küttidele ohtlik.


Kui seda mõne teise šoti krimi looga võrrelda, siis kindlasti Shetlandi ja Ääremaa telesarjadega, kus on samuti peategelase minevikuga silmitsi seismine tihti tähtsam kui kuriteod (oh olgem ausad, mõrvad) ja eks need mõrvad ole ka tihti nende endi minevikuga kuidagi seotud.


Väga hästi üles ehitatud lugu ja kõik küsimused, mis lugemise käigus võivad kerkida saavad raamatu lõpuks ka vastused. Hea lugemine!


Kolmapäev, 29. detsember 2021

Meet Me in the Margins

Raamat: Meet Me in the Margins by Melissa Ferguson (2022)  Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/58429255-meet-me-in-the-margins  

Savannah Cade on nooremtoimetaja kirjastuses Penningtoni, kus avaldatakse vaid väärtkirjandust. Kuigi Savannah toimetab viimast kogumikku Keskaja didaktilisest luulest, on tal ka kaks saladust.

Esiteks: ta kirjutab armastusromaani.

Teiseks: ta on avastanud lugemisnurga - salatoa kirjastuse majas, kus ta leiab oma inspiratsiooni oma “teisejärgulisele” hobile.

Pärast seda, kui ta on ühel pärastlõunal oma käsikirja sinna tuppa jätnud, leiab ta hiljem tagasi tulles, et keegi on tema käsikirja veertele märkused jätnud. Esialgu on ta kriitikast solvunud, kuid järgnevad sündmused panevad ta tunnistama, et ta siiski vajab selle salapärase toimetaja abi. Mida enam nendevaheline sõnumite saatmine romantiliseks muutub ja Savannahi niigi hullumeelene elu hullemaks läheb, hakkab ta välistamise teel uurima, kes ta salapärane abiline võiks olla - kuid avastab, et see mida ta tahab, ei pruugi olla päris see mida ta peaks tahtma. 

Fiction, Romance,


Kuidas seda lugu lühidalt iseloomustada - romantiline lugu kuidas kirjutada romantilist lugu kui endal pole olnud erilist kogemust romantilisest suhtest ja kui sind ümbritsevad romantikast üsnagi kauged inimesed.

Tõsi ta on, et mõte on selle loo taga päris hea, kuid autor oleks võinud kuulda võtta oma enda soovitusi oma kangelanna raamatule ja see raamat oleks parem välja tulnud. Ka siin on esmakohtumine igav (kui seda üldse saabki esmakohtumiseks pidada) ja ülejäänud on tüüpiline Hallmarki raamatutele ja filmidele (puudus vaid hooajale vastav taustamuusika) :D.


See lugu on siis selline. Savannah on juba aastaid olnud nooremtoimetaja kirjastuses, mis annab välja vaid populaarteaduslike ja väärtkirjanduse raamatuid, ning  heatuju, romantika või krimi raamatuid ei taheta isegi lihtsa lugemismaterjalina näha. Kuid Savanahi suurim unistus on saada autoriks ja ta on juba aastaid kirjutanud oma armastuslugu, ning aasta tagasi on ta ka oma ideed tutvustanud ühele armastusromaanidele keskendunud kirjastuse vanemtoimetajale, kes soovitas tal käsikiri ära viimistleda ja talle lugeda saata. Tähtajani on loetud tunnid ja seega kõnnibki Savannah nädalakoosolekul teiste taga ja teeb oma käsikirjas viimaseid muudatusi, kuni ta komistab ja käsikiri käest lendab. Enamus lehti saab ta kokku koguda, kuid üks lendab ta uue ülemuse jalge ette, kes kummardab, lehe üles korjab, seda loeb … lehe talle tagasi annab ja ei vallandagi Savannahit kohe sealsamas.


Kuid raamatu ümberkirjutamine, peale seda, kui vanemtoimetaja on esimese käsikirja maha teinud, polegi selle raamatu peamine sisu. Tunduvalt tähtsamat rolli mängivad siin hoopis kontrollifriigist õde, kes on kihlatud Savannahi endise poiss-sõbraga, endine kursusekaaslane ja nüüdne kolleeg, kelle unistus on saada järgmiseks Dolly Bartoniks, uus kirjastuse tegevjuht, kes tihtipeale on just õiges kohas, õigel ajal, et päästa Savannah ebameeldivast olukorrast või siis küsib Savannahilt nõu, kuidas oleksid kirjastuse töötajad õnnelikumad, isegi kui osad neist tuleb koondada, sest majanduslangus ka koroona ei ole kirjastuste jaoks just kõige soodsamad olnud, või siis jälle väldib teda.


Nende paarisaja lehekülje jooksul toimub päris palju, kuid kõige vähem kirjutamist ja veelgi vähem romantikat, pigem vääritimõistmised ja õe soovide täitmised. Loomulikult lõppeb kõik õnnelikult, isegi kui mõned peavad oma plaane natuke muutma, kuid kõik on õnnelikud kaks aastat peale tähtsaimat hetke, kui lõpuks selgub kes on kes ja kes mida tunneb.


Selline tüüpiline ja hoogne ning väga siivas armastuslugu, kus on vaja nii mõndagi ridade vahelt lugeda.

Teisipäev, 28. detsember 2021

Hamnet

Raamat: Hamnet by Maggie O’Farrell, tõlge Külli Seppa (2021) ER, RR, A Hinne: A Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/58813702-hamnet     

Maggie O’Farrelli romaan „Hamnet“ avab ilukirjanduses esimest korda traagilise loo kaotusest, mis inspireeris William Shakespeare’i kirjutama oma kõige kuulsamat näidendit. See on ka portree abielust, mille keskmes on armastatud lapse kaotus, taustal detailirohke ülevaade elust 16. sajandi Inglismaal.


Agnes on naine, keda kardetakse, kuid kelle juurde tema tavatute annete pärast ka minnakse. Ta elab koos abikaasaga Stratford-upon-Avonis Henley tänaval ja neil on kolm last: tütar Susanna ning kaksikud Hamnet ja Judith. Poeg Hamnet sureb 1596. aastal üheteistkümneaastaselt.


„Hamnet“ on lugu kaksikutevahelisest sidemest ja leinaga karidele kiskuvast abielust. See on ka lugu pistrikust ja tema perenaisest; kirbust, kes satub Aleksandriast väljuvale laevale; ja kindameistri pojast, kes eirab häid tavasid, et võita ebatavalise naise armastust. Ennekõike on see õrntundeline meenutus poisist, kelle elu on täiesti unustatud, kuid kelle nime kannab üks kuulsamaid näidendid, mis eales kirjutatud.

Fiction, History, Drama


“Hamnet” on suurepärane emotsionaalselt raske lugu. Maggie O’Farrell on võtnud ajaloolised infokillukesed, mis on teada ühe tuntuima näitekirjaniku pere kohta ja kirjutanud sellest loo, mis poeb tasapisi nii sügavale hinge, et kuidagi ei saa raamatut käest panna.


Isegi kui esialgu võib olla looga raske kaasa minna, siis peagi jooksed koos poisiga mööda linnatänavaid, uurid koos emaga mesipuu sisu ja kaotad ennast koos noore koduõpetajaga aknast avanevasse pilti neiust ja tema pistrikust. Põhilugu on kaksikute Hamneti ja Judithi haigusega seotud, kuidas vend otsib õele abi, kuidas haiged lapsed avastatakse ja kuidas ema Agnes kõik oma oskused mängu paneb, et last päästa. Selle loo kõrval saame ka teada, kuidas Agnes kohtus oma laste isaga, kuidas ta nende ühise tuleviku kindlustab, kuidas nende esimene laps sünnib, kuidas Agnes oma abikaasa väikelinna hallusest välja saadab, kuidas kaksikud teda üllatavad ja millist rõõmu talle lapsed ja tema patsiendid pakuvad, kui abikaasa Londonis oma uue ja õige elu leiab, kuni Agnes tajub, et ta pole enam ainus naine tema elus.


Hetkeks viiakse lugejad ka väikesele reisile, mille käigus surevad mitmed kassid ja meremehed ja Murano saare elanikud, kuni väike reisimees ja tema sugulased jõuavad otsaga poekesse, kus Judith abis käib.


See osa, kui Hamnet taas oma kaksikõega kohad vahetab, nagu nad on korduvalt varem teinud, on see kõige valusam koht. See on iga lapsevanema suurim hirm, kaotada kasvõi üks lastest, seda isegi ajal, kui vähesed sündinud lapsed elasid täisealiseks. See on valu, mis võib ka tugevaima suhte lõhki ajada ja normaalse inimese hulluks, ning igaüks vajab omamoodi väljundit, et seletada endale, miks asjad on nii ja mitte teisiti. 


“Hamnet” on lugu armastusest, kaotusest ja perekonna tähtsusest. Selle loo lugemiseks on vaja õiget hetke ja kohta. See on emotsionaalselt raske lugu, kuid see on vägagi suurepäraselt kirjutatud lugu.


Kus lendab part

Raamat: Kus lendab part by Olav Osolin (2021) Varrak, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/58896734-kus-lendab-part  

Baaris turvamehena töötanud Samuel Part on sunnitud otsima endale uue töökoha ning temast saab 42-aastaselt Eesti politsei nooreminspektor. Peagi kohtab ta oma uut ülemust, kindla ilmavaatega vaneminspektor Mart Sapistet, kelle kohta sahistatakse, et politseisse sai ta tööle pärast seda, kui ta oli politseidirektori Moskva stripiklubis pokkeris paljaks mänginud ning lubanud kaotatud raha tagasi anda, kui ta pääseb tööle detektiivina.


2019. aasta veebruaris saab see kummaline tandem väljakutse Lõuna-Eestis paiknevasse hotelli, kus pealtnäha lihtne mõrvalugu võtab ühel hetkel täiesti ootamatu pöörde ning viib uurijad uskumatutesse seiklustesse, mis on ühtaegu nii põnevad kui ka naljakad ning mille lõppu ei oska keegi ennustada. 

Humor, Criminal Mystery


Lühidalt võiks öelda, et võtke ükskõik milline Agatha Christie krimipõnevik, mille tegevus toimub hotellis, lisage sellele seltskonnamäng Mõrvamüsteerium ja eesti telesarjad “Viimane võmm” ja “Kättemaksukontor” ning saategi selle raamatu. :)


Samuel Part (endine turvamees ja loo jutustaja) ning Mart Sapiste (vanakooli inspektor) saadetakse uurima “surmajuhtumit” Lõuna-Eesti hotelli. Nad näevad “laipa”, tuvastavad isiku kõrval oleva raamatu järgi, küsitlevad töötajaid ja teisi külastajaid … tundub lihtne lugu, mille peaks ühe päevaga kotti saama ja õhtuks tagasi Tallinna. 


Kuid siis kaob “laip”, hotelli sviidi elanik võib “kasulikuks” osutuda ja üleüldse on selles loos palju rohkem kui esmapilgul näib. Kas “kuritegu” on üldse toimunud või on tegu hoopis ühe suure arusaamatusega mille käigus torgitakse kogemata herilasepesa? 


Mõnusalt muhe kriminaalne lugu.


Kolmapäev, 22. detsember 2021

Lottie Brooksi äärmiselt piinlik elu

Raamat: The Extremely Embarrassing Life of Lottie Brooks by Katie Kirby, tõlge Hels Kure (2021) ER, RR, A Hinne: B+ Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/59430529-lottie-brooksi-rmiselt-piinlik-elu  

11, vabandust, 11 ¾ aastat vana Lottie Brooks on sunnitud minema põhikooli täiesti üksi. Nii kohutav kui see ka pole, ei heida tarmukas tüdruk siiski meelt.


Ta teeb plaani, mis aitaks tal kooliaasta üle elada. Kuid ka parimad plaanid võivad untsu minna, sest Lottiet on tulnud kimbutama üks elu jõledamaid väljakutseid – puberteet.


Lottie raamat on kaasakiskuv ja vaimukas lugu sõprusest ja sellest, kui keeruline on hakkama saada rinnahoidjate, raseerimise ja poistele meeldimise heidutavas maailmas, kui su hing kisub ikka veel Justin Bieberi ja mänguloomade poole. 

Humor, Children 


Ha, ma mäletan seda aega, ma mäletan osasid neid piinlike asju :D.


Tõsi, ma pole juba ammu enam selle raamatu sihtrühm, kuid sellelegi vaatamata on seda väga mõnus lugeda, selline tore meelelahutus ja lugemise ajal lased peast läbi kõik tuttavate tütred ning mõtled, kellele võiks see raamat praegu kõige sobivam olla. :)


Kirby on suurepäraselt kirja pannud kõik need tüüpilised mured ja rõõmud, mida varateismelised kogevad ja ta ei ilusta asju, kuid samas ta annab need edasi piisavalt naljakas vormis, et isegi kui teema võib olla piinlik või raske, siis loed, muheled ja elad Lottie tegemistele kaasa. Tõsi, on kohti, kus tahaks öelda Lottiele, et oh tibuke, ära tee nii, ära muretse selle või teise asja pärast, sest peagi pole see sugugi nii KOHUTAV kui see hetkel tundub, kuid ei saa ju ja samas tead väga hästi, et kõik need MAAILMALÕPU tunded tuleb läbi elada, et edaspidi kogenum olla ja suure DRAAMA taga näha seda tegelikku ja õiget.


Läbi mõnusa huumori räägitakse tegelikult vägagi tähtsatest teemadest - uus kool, uued sõbrad, perekonna suurenemine, koolikiusamine, teismeeaga kaasnevad muutused ja võimalikud piinlikud hetked.


Väga äge raamat ja kindlasti kasulik raamat noortele neidudele, kellest sirgub peagi naine :)))))))).

Armas apteek, aita

Raamat:
Armas apteek, aita ehk see lustlik ladina köök by Marju Kõivupuu, Ain Raal, Nele Helstein-Mau (2021) Varrak, RR, A Hinne: C-

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/59825736-armas-apteek-aita-ehk-see-lustlik-ladina-k-k  

Nende kaante vahele on kogutud anekdoodid ja rohkem või vähem värvikas keelekasutuses kõikvõimalikud lustakad lood ja ütlused, mis on läbi aegade sündinud apteegis ja apteekritega ning seoses apteegist pakutavaga. Teadupoolest on hea nali parim ja tervisesõbralikum tasuta ravim! Üks annus apteegihuumorit päevas pikendab teie tervena elatud aastaid.

Humor?


See raamat on kokku pandud Nele Helstein-Mau uurimistöö põhjal, kuhu ta kogus kõiksuguseid apteekide, apteekrite, haiguste ja rohtudega seotud nalju, anektoote, rahvalugusid. Esiteks on pikk nimekiri rahvalikest raviminimedest, mida teadsid apteekrid sada aastat tagasi, ning siis on veelgi pikem nimekiri sellest, kui valesti on võimelised inimesed ravimeid küsida. Sellele järgnevad naljad, mis on kokku kogutud apteekritelt, farmatseutidelt, anekdootide kogujatelt ja igast võimalikust muust kohast, kus võis olla apteegiga seotud nalju.


Ma saan aru, et uurimustöö jaoks oli kindlasti vajalik välja tuua kõik võimalikud versioonid ühest naljast, et näha kuidas on nali muutunud ajas või ruumis, kuid miks oli vaja neid kõiki ka siia raamatusse jätta, sellest ma tõsiselt aru ei saa - täiesti oleks piisanud ühest, parimast versioonist.


Ilmselt olen mina üks neist, kellele on see “ravi” vastunäidustatud, sest selles raamatus ajas mind muhelema vaid kaks asja ja mõlemad neist olid juba sissejuhatuses. Tõsi on see, et mulle pole kunagi need Kõlu anektoodiraamatud meeldinud ja kui ma oleks teadnud, et seda leian ma ka siit, poleks ma seda raamatut lugemiseks võtnud. 


Kahjuks polnud see minu raamat, kuid kindlasti on neid, kellele on see asendamatu.

Teisipäev, 21. detsember 2021

The Tower at the End of Time

Raamat:
The Tower at the End of Time by Amy Sparkes, illustratsioonid Ben Mantle (2022)
Hinne: B
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/59845886-the-tower-at-the-end-of-time     

Seikluslik, maagiline ja tõsielt naljakas järg raamatule “The Hose at the Edge of Magic”.

Nine ja tema sõbrad on suutnud murda nende suurepärasele magilisele Majale pandud needuse, ning nüüd on neil võimalus reisida kuhu iganes! Nende esimene peatus - Võlurite Keksu Meistrivõistlused.


Kuid on üks probleem: Maja on reisimisest tõsisel pabinas ja selle tagajärjel on ta luksuma hakanud! Sedasi põrkuvad nad ühest maailmast teise iga luksuga, kuid õnneks lõpuks ka meistrivõistlustele, kus Flabberghast maandub õnnetult seitsmendal ruudul, ning leiab end silmitsi kohutava Torniga Aja Lõpus.


Aga mis siis, kui just siit leiavad nad Maja luksumise vastu abi ja Nine leiab lõpuks, kes jättis talle ta armsaima muusikatoosi ja kes ta tegelikult ka on …


See põhikooli ealistele lastele mõeldud sari on täis huumorit, maagiat ja koerustükke.

Fantasy, Magic, Humor, Children


“Torn Aja Lõpus” on vägagi põnev, hoogne ja humoorikas lugu. Selles rändavas majas, mille sarja esimeses raamatus Nine nõialt varastas ja siis aitas sellelt needust maha võtta, reisivad koos temaga võlur Flabberghast, troll Erik, ja doktor Lusikas, kes soovib leida professor Taldrikut. Majas, kus on rändav teekapp, mis muudab kõik, kes temaga kokku puutuvad lühikeseks ajaks fantastiliseks elukaks, elab ka luukere Luupea.


Enne kui maja luksuma hakkab ja neid ühest maailmast teise lennutab, on nende eesmärk minna Teisipäeva, seega kui maja luksuma hakkab, teevad nad endast parima, et jõuda Teisipäeva, et osaleda Võlurite Keksu Meistrivõistlustel, et jõuda Tornin Aja Lõpus, et seista Küsimis Kivi ees ja saada abi majale ja võibolla paarile küsimusele veel. Kuid see kõik pole nii lihtne kui esialgu näib, sest tundub et Kivi ei taha enam küsimustele vastata ja seega on ta tornist teinud väljakutse, kus küsijad peavad lahendama kolm ülesannet või …


See on üks vägagi tempokas ja põnev lugu. Ükski peatükk ei veni lõputu kirjelduse pärast liiga pikaks, ükski uus maailm pole igav, ükski ülesanne ei ole liiga lihtne ning seda kõike vürtsitab andekas sõnademäng ning peen huumor, mis pakuvad rõõmu nii noorematele kui ka vanematele lugejatele.


Väga hea raamat!

Eineröövel

Raamat: Il ladro di merendine (Inspector Montalbano #3) by Andrea Camilleri, tõlge Eda Ahi (2021) ER, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/59825708-einer-vel 

Miljonite lemmikul, sarmikal inspektor Montalbanol tuleb ekstsentriliste kolleegide abiga lahendada korraga kaks mõrvajuhtumit, kus miski ei klapi – ja samal ajal klapib liiga palju. Hoogne, terava meele ja keelega kirja pandud raamat viib lugeja maailmakuulsa inspektori kannul otse Sitsiilia maastike ja maitsete keskele. Sel teekonnal peab mees pistma rinda nii diplomaatilise skandaali, pereelu üha ahenevate köidikute, peibutavate kohalike hõrgutiste kui ka salapärase eineröövliga. Sitsiilias sünnib nii mõndagi sünget ja paeluvat.

Criminal Mystery, 


Itaalia krimilugusid ei ilmu just tihti, seega uut raamatut lugemiseks valides oli valik lihtne. Üks asi, mida tasub lugedes meeles pidada, on see, et see raamat kirjutati möödunud sajandil, kui meie tänapäevased tehnikaimed ja mõtteviis polnud veel leiutatud/levinud. See sarmikas inspektor on aegajalt tõsine möhakas ja harjumatu võib olla ka lugeda, et helistamiseks kasutati ainult lauatelefoni või lähedal asuvat taksofoni :). Kui aga need kaks asja kõrvale jätta, siis on Montalbano tõsiselt andekas inspektor ja krimilugu on vägagi põnev ja mitmekihiline.


Montalbano on autori väljamõeldud linnakese Vigata inspektor, kelle tuju sõltub täielikult sellest milline on ilm ja kas tal on kõht täis või mitte. Tal pole mingit probleemi oma kolleegidele valetada või käru keerata kui see on talle kasulik. Kuid ta pole korrumpeerunud, tema eesmärk on alati tõde päevavalgele tuua, isegi siis kui sedasi paljastatakse kaugele jõustruktuuridesse imbunud pettus. Ta naudib seda, mida ta teeb ja ta ei taha sugugi, et tema senist elu miski häiriks, talle sobib et tema kauaaegne kallim elab hoopis teises riigis ja ta ei taha kuuldagi ametikõrgendusest.


Montalbano hindab kõrgelt head toitu, head pastat, erinevaid kalaroogi, ning kui tal on valida kas uue söögikoha proovimise või kuriteo lahendamise vahel, siis võib ta vahel auto ümber keerata ja selja taha jäänud restorani tagasi sõita, kuid ta võib ka kogu jaoskonna ööseks välja ajada, et kaduma läinud last otsida, isegi kui see erakorraline otsimine läheb hiljem uudistesse hoopis teistmoodi sõnastatuna ja paneb tema jaoskonna halba valgusesse. Kui ta kord juba leiab selle õige puzzle tüki, millega ta saab kogu kuritöö pildi kokku panna, siis ei lõpeta ta enne kui pilt on koos, isegi kui mõned tükid tuleb parajaks lõigata :). 


Põnev krimilugu ning tekitab tõsiselt soovi leida hea kala, mida saab ürdikattega ahjus küpsetada ja mille kõrvale värsket pastat teha.

Esmaspäev, 20. detsember 2021

The Cat Purrsonality Test: What Our Feline Friends Are Really Thinking

Raamat: The Cat Purrsonality Test: What Our Feline Friends Are Really Thinking by Alison Davies, illustratsioonid Alissa Levy (2022) Hinne: C Lühikokkuvõte: goodreads.com/book/show/57355872-the-cat-purrsonality-test Sinust võiks saada kasside ekspert, kui teed läbi need neli lõbusat ja kerget isiksuse testi. Õpi tundma kõike, kassi kõne, naljakaid kiikse, tema tõelist olemust, et leida temaga ideaalne side.

Kõik algab lihtsa küsimusega: milline on sinu kassi tüüpiline käitumine? Kas ta katsetab su kannatust tasse ümber lükates või armastavalt kaissu pugedes kui sul hommikul käed külmetavad. Kõik tema salapärased käigud ja imelikud harjumused ning lemmik toidud. See kõik annab meile märku tema tõelisest olemusest ning mida nad võivad mõelda.

See humoorikas raamat on kasside psühholoogia käsiraamat. Et saada vastuseid oma lemmiku imelikule käitumisele tuleb vastata vaid 81 valikvastustega küsimust. Iga küsimuste kogumi lõpus on vastused viie tüüpilise kassitüübi (Neurootiline, Ekstravert, Domineeriv, Impulsiivne, Nõustuv) tüüpkäitumise koha.

Humor, Non Fiction


Mis mind selle raamatu juures köitis - illustratsioonid ja lubadus anda võti kasside salapärasesse hingeellu. Kassid on ikka nii imelikud olevused ja nii ettearvamatud olevused. Kui ta on su enda omaks võtnud siis ja kui sa teda regulaarselt toidad ja tema tegevusi liialt ei piira, kuid teda piisavalt päeval väsitad, on ta su parim voodisoojendaja ja sinu kättemaksuingel, kui keegi sinu suhtes ebaõiglaselt käitub. Kui aga sa tahad teda enda omaks ilma temalt küsimata, siis pikka pidu pole ja plaastrid olgu alati käepärast.


Need humoorikad küsimused ja vastuste variandid ning tüüpiliste kasside kirjeldused on head, kuid need ei sobi kõigile kassiomanikele. Miks? Sest need küsimused eeldavad, et teie kass pole mitte “vang” vaid saab vabalt õues ringi joosta, naabrikassidega suhelda ja teie ukse taha uhkelt hommikuks annetusi tuua, kui aga teie kass on linnakass, kelle jooksuruum piirdub teie korteriga, siis nii mõnelegi küsimusele ei saa te vastata.


Ilus raamat, annab võimaluse oma kassile teise pilguga vaadata või siis ennast ette valmistada kassi võtmiseks, kuid jah, “vang” kasside mõistmiseks ei pruugi see käsiraamat piisada.


The Night Manager

Raamat: The Night Manager by John le Carré (2016) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/29343623-the-night-manager               

John le Carré põnevusromaan „Öine administraator“ viib lugeja imepärasesse maailma, kus üksainus vale sõna võib maksta elu, mis võetakse võikal kombel.

Nõukogude Liidu lagunemise järel särama löönud globaalse haardega Ladina-Ameerika narkokartellid ja samaväärsed kuritegelikud võrgustikud Ameerikas ja Euroopas ei kõhkle, kui mängus on nende maapealne paradiis. Külma sõja lõppemine lõi enneolematud võimalused relvaäriks, mida tõttab ära kasutama ka võluvate maneeridega, kuid halastamatu Inglise härrasmees Richard Onslow Roper. Tema teele satub aga hoopis teistsuguste tõekspidamistega noor mees, endine Briti armee sõdur Jonathan Pine, kes töötab nüüd öise administraatorina ühes väärikas Zürichi hotellis.


Pine on valmis aitama briti agente, et Roper tabada. Kuid kõik pole siin päris must-valge. Kõigil on tunded, isegi kõige kõvemast puust mänguritel kummalgi pool mõttelist rindejoont. Noor Jonathan Pine teab seda omast käest, kui astub teele, kust tagasivaatamist ei ole. 

Fiction, Thriller, Mystery, Suspense


See raamat on mul lugemist oodanud juba päris pikka aega, kuid siis tuli lugemise väljakutses teema kuhu ta suurepärastelt (kahjuks; 2020 meie seast lahkunud autor) sobis.

Olen selle raamatu põhjal tehtud sarja näinud, seega oskasin ma enam vähem oodata, mida le Carré pakub, kuid nagu ikka, pole ekraniseering päris see mis on raamatus ja ega ma seda sarja ka enam väga ei mäleta, see oli ikka ju ammu.


Kuid, mis siis selle loo kohta öelda - see on üks väga pikk mäng ja väga segane mäng. Mõne tegelase jaoks on see mäng pikem, teine jõuab raamatu jooksul mitut mängu mängida, hüpates poole mängu pealt teise ja siis taas tagasi. 


Kõige pikem mäng on ilmselt peategelasel, Jonathan Pinel, kuid taas jääb lahtiseks, kas tema mäng algas Egiptuses, või Iirimaal või hoopis Buckinghami lossi trepil, kui ta poseeris ebamugavalt koos oma isa medaliga. Kuigi Jonathani eesmärk on selge ja tema oskused on selleks mänguks ideaalsed, on ta tegelikult kõige passivsem mängija, kes reageerib vastavalt teiste tegevustele ja muutub aktiivseks ainult siis kui olukord seda temalt nõuab, kuid ise ta otseselt midagi ei alusta, ta kulgeb koos vooluga mille keegi teine on liikuma lükanud. 


Richard Roper on loo pahalane, kes väliselt on suurepärane ärimees, isa ja elukaaslane, kes hoiab neid kes teda ümbritsevad ja kui keegi on talle teene osutanud, siis ta tasub selle eest vastavalt, kuigi see tasu võib olla ennekõike Roperi enda huvides, on ta siiski helde, kuni tehakse seda, mis talle sobib. Tema mängib peitust kõigi otsijate silme all.


Jed on selle mängu Jokker, kelle tegusid ei saa ette aimata, kellega mängida ei taheta, kuid kelle tegemised siiski mõjutavad mängu lõpptulemust.


Ning kõige huvitavamat ja segasemat ning samas ka ohtlikumat mängu mängivad salateenistuse esindajad, kes ei mängi lihtsalt selle salajase relvaärimehega vaid mängivad ka oma väikeses konantiigis kivikuninga mängu, sättides ülesronimiseks oma jalge alla vaenlase tagalasse saadetud etturid ning vahet pole, kui ettur selle tegevust käigus upub, sest nemad on poolel teel tippu, kuni keegi suurema ambitsiooniga neid tagasi alla tõmbab ja neid endid jalgealusena kasutab.


Seda pikka ja segast mängu või neid mitut erinevat mängu, on huvitav jälgida. Kõik need erinevad inimtüübid, nende reaktsioonid uutele määratajtele, uutele muutujatele ja fortuuna (loe: autori) soovidele on kaasakiskuvad ja kui tagasi mõelda sarjale, siis on täpselt õiged näitlejad pandud neile vastavatesse rollidesse.


Suurepärane raamat pikkadeks sügis/talve õhtuteks.


Esmaspäev, 6. detsember 2021

Kingscastle

Raamat: Kingscastle by Sophia Holloway (2021) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/58276817-kingscastle               Kuningliku mereväe kapten William Hawksmoore ei arvanud kunagi, et ta võiks pärida Kingscastle ja ta pole selle uudise peale väga õnnelik. Asja ei tee ka paremaks pärimise tingimus, et ta kas abiellub aasta jooksul või peab ta igavesti raha küsimustes pöörduma eestkostjate poole.

Uue markii Athelenyna võtab kapten Kingscastle juhtmise üle ja avastab asju, mis on vaja korda seada. Ta peab ka rahuldama oma tädi, leedi Willoughby Hawksmoori, kes on endale pähe võtnud, et just tema tütar saab Atleleny naiseks. Kui tädi aga avastab, et mees on palju rohkem huvitatud tema alatasustatud ja liialt kritiseeritud kaaslasest, Eleanor Burgessist, ei takista naist miski, et noori lahus hoida.

Romance, History


Teate ju küll, millised on tavalised ajaloolised armastuslood, kus keegi pärib midagi, mida ta pole oodanud või mida ta pärida ei taha, ja siis leiab ta armastuse, mis muudab ta senist elu, tavaliselt on armastatu teisest klassist või sobimatust perest, kuid noori ei takista miski ning siis juhtub midagi, mis neid lahku ajab, kuni nad lõpuks ikka kokku saavad. Ära ei tasu unustada ka taustal susisevat järgmist armastuslugu, millest autor järgmise raamatu teeb. No vot, see raamat on mingil määral täpselt selline, kuid teisalt ka üldse mitte.


Kui kapten William Hawksmoor kuuleb oma onu surmast, võtab ta selle teadmiseks, kuid ei oota selle surmaga seoses mingeid suuri elumuutusi, sest onupoeg, kes on ka William Hawksmoor, on ju esmajärjekorras pärimisõigusele. Kuid ta liiderlik ja ärahellitatud onupoeg, on paar kuud enne onu surma oma maise elu lõpetanud, nagu arvata võikski duellis armukadeda abikaasaga. Seega saab kapten William Hawksmoorist uus markii Athelney. Kuid et pärimine oleks täielik, peab ta täitma nõudmised, mille onu testamenti kirjutas enne kui ta poeg suri, nimelt peab William täielikuks pärimiseks aasta jooksul abielluma ning poeglapse isaks saama. Kuna see viimane punkt oli ilmselgelt lisatud onupoega silmas pidades, siis sellele vaatavad eestkostjad läbi sõrmede, kuid abielluma peab ta ikkagi.


Aga kust sa leiab aasta jooksul abikaasa, kes oleks sinu vääriline ja kellega sa koos kannataks olla. Londoni hooajal ta osaleda ei taha ja selleni on ka veel mitu kuud aega, sest käes on aasta lõpp ja vaikne aeg. 


Kui ta läheb oma valdusi üle vaatama, selgub et ta onunaine, kes elab lesemajas koos oma noorima tütrega, on nõuks võtnud, et William peab abielluma oma onutütrega ja mingit teist juttu ei taha ta kuuldagi. Kuid Williamile jääb silma hoopis Eleanor, küll kõrgest soost kuid vaesunud harust pärit neiu, kes töötab tädi saatjadaamina. Seega teeb tädi kõik võimaliku, et neid kahte lahus hoida. Ning kui pildile ilmub veel ka kohaliku vikaari õde, kelle William ja tema uus mõisavalitseja on appi palunud väravavahi maja eluvääriliseks seadmiseks, siis peab ta andma endast parima, et kõik teised naised uuest markiist eemale hoida. 

Kaasa mängib ka heitlik talveilm, mis esmalt on vesine, siis lumine ning siis taas vesine, ning kohalik jõgi ujutab Kingscastle lähedase küla ja küngast ümbritsevad majad ja maad üle, mis sunnib kohalikke lossist peavarju otsima.


See lugu, mis algab suhteliselt elutult, võtab tasapisi tuure üles ja lõpuks on lugu isegi päris humoorikalt põnev. Mis eristab seda lugu tavalistest ajaloolistest armastusromaanidest on see, et esi armastajapaar ei leia üksteist poole raamatu pealt linade vahelt (nad ei jõua sinna raamatus üleüldse), lisaks on siin esiarmastajate kõrval ka teised noored inimesed, kes samuti üksteist leiavad (nende lugude jaoks ei kirjutatagi eraldi raamatuid). Siin pole ka mingit mõttetut solvumist üksteise peale, siin on lihtsalt üks õel leskproua, kes arvab et teab paremini kuidas asjad käivad ja seega hoiab noori lahus nii tegude kui ka sõnadega. 


Kui olla kannatlik ja sissejuhatavate peatükkide ametlik toon ära kannatada, siis on see tegelikult üks päris hea lugu, täitsa tore vaheldus kõigi nende teiste ajalooliste armastusromaanide sekka.