Dust

Raamat: Dust (Silo #3) by Hugh Howey (2013) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/59023398-dust 

“Wool” tutvustas meile silode maailma. “Shift” rääkis nende loomisest. “Dust” kirjeldab nende allakäiku.

Juliette, kes on nüüd Silo 18 linnapea, ei usalda Silo 1, eriti selle juhti Donaldit. Kuid silode maailmas pole kõik mustvalge – kõik on halli varjundid. Donald ei pruugi olla selline koletis, nagu Juliette temast arvab, ja tegelikult võib ta olla inimkonna edasise ellujäämise võti. Kuid kas nad suudavad piisavalt kaua koostööd teha, et see õnnestuks?

Dystopia

Kui Silo sarja esimene raamat tegi ülevaate sellest düstoopilisest maailmast, selle vigadest ja selles elavatest julgetest inimestest. Teises osas tehakse ülevaade Silo 1 ülesehitusest, elanikest ja samas läheb lugu ka julmemaks. Kolmas osa seob need kaks osa kokku - Juliette on tagasi ta oma silos ja Donald on taas üles äratatud.

Kui te olete telesarja näinud, siis ärge otsige sellest raamatust midagi tuttavat, sest siin on kõik teistmoodi.

Jah, Juliette on linnapea, kuid Donald on ka millegi pärast Silo 1 juht ja teda ei kutsuta taas tema nimega. Donald suhtleb endiselt Silo 17’ga ja Juliette kaevab, et nendega ühendust saada. 

Kui loodi see Silode maailm, ei olnud nende loojate eesmärk inimkonda päästa, see on pigem pika vinnaga sotsiaalne eksperiment, kas inimkond suudab ellu jääda, kui nad ei tea midagi eelnevast elust ja nad ei tea ka seda, mis neid ees ootab. Võiks öelda, et see eksperiment tõestab seda, et vahet ei ole, millises olukorras x kogus inimesi endid ka ei leiaks, siis peagi jagunevad nad juhtideks ja alluvateks, erinevateks ühiskonna kihtideks ning loomulikult peavad tekkima ka seltskonnad, mis “usuvad” mingisse ülemasse jõudu, mis annab neile “õiguse” eitada kõike seda, mis pole kirjas nende “pühades ürikutes”, ning suhtuda naistesse vaid kui sünnitavatesse loomadesse.

Kolmanda osa sündmused liiguvad väga kiiresti hüpeldes Donaldi ja Charloti ning Julietti ja Solo vahel. Alles Donald ärkab ja saab ligipääsu infole, mis aitab tal mõista, mis neid kõiki ees ootab, siis juba on ka Charlot ärkvel ja Juliette paneb kaevamismasina tööle ja nad jõuavad Silo 17’ni, ning siis saadakse aru, et Donald ei peaks sugugi mitte juhtima, ning Juliette peab inimesed tagasi Silo 17’sse juhtima. Ja kui inimestel pole enam “piire ja reegleid” siis jõuame “tugev jääb elama” maailma.

Raamatu lõpp on kiire ja positiivne, kuid ma olen kuulnud, et sarjale on kirjutatud ka lühikesed lisalood ning, et kui teile meeldis selle raamatu lõpp, siis on parem mitte neid lisalugusid lugeda.

Aga see on hea sari. Järgmisel suvel saab näha, kuidas siis telesari lõpetatakse, kas nii nagu raamat või nii nagu lühilood.

Shift

Raamat: Shift (Silo #2) by Hugh Howey (2013) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/59023383-shift 

Shift viib meid tagasi Silo algusaegadesse ja lõpu algusesse.

2007. aastal kirjeldas Center for Automation in Nanobiotech (CAN) riist- ja tarkvaraplatvorme, mis võimaldaksid ühel päeval inimesest väiksematel robotitel panna meditsiinilisi diagnoose, teha parandustöid ja isegi ise paljuneda.

Samal aastal näitas CBS taas saadet propranolooli mõjust inimestele, kes olid kogenud äärmuslikke traumasid. Avastati, et lihtne tablett võib kustutada mälust mis tahes traumaatilise sündmuse.

Peaaegu samal hetkel inimkonna pikas ajaloos avastas inimkond vahendid oma täieliku hukatuse esilekutsumiseks. Ja võime unustada, et see üldse kunagi juhtus. 

Fiction, Dystopia

Silo sarja teine raamat täiendab telesarja teist hooaega ja on paljuski aluseks kolmandale hooajale. Kuid siin on palju erinevusi.

Seekord pakutakse lugejatele killukesi Donaldi elust enne plahvatust, Donaldi/Troy elust tema “vahetuste” ajal, Solo elust alates 17. silo langemisest kuni Juliette saabumiseni, ning üks päev Missioni elust.

Ühtepidi oli väga hea, et olin näinud Silo sarja enne lugemist, kuid samas andis raamat ka palju lisaks sellele, mida sarjas näha sai. Raamatus toimuvad sündmused, olgu siis see kuidas Solost saab Solo või milline on Missioni üks päev, on palju julmemad kui sarjas paljudki sündmused oli. Ning Troy leiab raamatus palju kiiremini üles Donaldi, kuid ilmselt jääb see osa neljandasse hooaega. Inimesed on ikka julmad loomad, elagu nad siis maa peal või maa all. 

Seda on nii huvitav kuulata. Kõik need erinevad ajastud ja tegelased ja sündmused. Julm lugu, kuid suurepärane düstoopia.

Wool

Raamat: Wool (Silo #1) by Hugh Howey (2012) Hinne: A Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/157608295-wool 

„Wool“ on lugu inimkonnast, mis püüab meeleheitlikult ellu jääda. Maailm väljaspool on muutunud mürgiseks, nende nägemisulatus on piiratud ja sellest rääkimine keelatud. Inimkonna riismed elavad maa all ühesainsas silos.

Kuid alati leidub neid, kes loodavad ja unistavad. Need on ohtlikud inimesed, elanikud, kes nakatavad oma optimismiga ka teisi. Nende karistus on lihtne. Neile antakse täpselt see, mida nad tahavad: neil lubatakse välja minna.

Pärast seda, kui eelmine šerif lahkub silost hirmutava rituaali käigus, edutatakse sügavustes töötav mehaanik Juliette ootamatult ja seletamatul põhjusel uueks korravalvuriks. Äsja saadud võimu ja vähese austusega tavade vastu, mida ta peaks järgima, avastab Juliette vihjeid süngele vandenõule. Selle niidi tõmbamine võib paljastada tõe … või tappa viimse kui elusoleva inimese.

Fantasy, Dystopia

Nüüd kui ma olen järjest ära vaadanud Silo kolm hooaega ja neljas on tulemas alles aasta pärast on ju täiesti õige hetk, et teha tutvust ka raamatusarjaga, mille põhjal on see seriaal tehtud. Ma püüan mitte raamatut telesarjaga võrrelda, kuid ega sellest täiesti mööda ka minna ei saa. Seega ütleme kohe ära, et esimene raamat sisaldab kahte esimest hooaega.

Selles düstoopilises loos elab siis osa inimkonnast maaaluses silos. Võiks ju arvata, et see inimkonna killuke on midagi minevikust õppinud, kuid ilmselgelt pole, sest endiselt on olemas erinevad ühiskonnakihid, ning nad elavad ka sobilikult - kõige tähtsamad kõige lähemal pinnasele ja musta töö tegijad kõige sügavamal ning põllumehed keskel. Ning neid juhivad üksikisikud, kes teavad minevikust palju rohkem kui tavakodanikud, ning nad teavad ka seda, et teadmatus on õnnistus, sest kui nad teaksid, siis ei püsiks keegi rahulikult oma kohal. 

Seega on ju täiesti loomulik, et kui uudishimulik ning mässava meelega inimene saab ligi infole, mis kinnitab tema kahtlusi, tõstab temas pead soov teadmisi ka teistega jagada, kuid see on ju ohtlik, seega tuleb ta kõrvaldada.

Kui tavaliselt on need kõrvaldamised läinud plaanipäraselt, tuues teistele kodanikele rahu, siis seekord läheb kõik valesti, ning Juliette kaaslased korraldavad nii, et ta ei vaikiks igaveseks, nagu on vaikinud kõik teised.

Ta jõuab piisavalt kaugele, et siseneda teise silosse, et saada kokku inimesega, kes annab talle võimaluse leida vastused kõigile neile küsimustele, mis teda juba ammu vaevanud on.

Inimesed on ellujääjad, isegi kui nende elutingimused on peaaegu väljakannatamatud, kuid nad leiavad võimaluse ellu jääda.

Võibolla oligi parem, et ma lugesin raamatut peale sarja vaatamist. Tõsi, tele versioonis on palju muudatusi tehtud, kuid samas on ka raamatule vägagi truuks jäädud.

Blood Over Bright Haven

Raamat: Blood Over Bright Haven by M.L. Wang (2023) Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/208430658-blood-over-bright-haven 

Maagia on muutnud Tirani linna tööstuslikuks utoopiaks, kuid maagial on oma hind — ja kogujad on tulnud seda sisse nõudma.

Nelja-aastaselt orvuks jäänud Sciona on alati pidanud rohkem tõestama kui tema kaasõpilased. Kakskümmend aastat on ta pühendanud iga ärkveloldud hetke maagia õppimisele, ajendatuna pöörasest soovist saavutada võimatu: saada esimeseks naiseks, kes võetakse vastu Kõrgmaagide Kotta. Kui ta lõpuks küünte ja hammastega end kõrge maagina üles töötab, avastab ta aga, et tema katsumused on alles algamas. Tema uued kolleegid teevad kõik, et näidata, et ta pole teretulnud — alustades sellest, et annavad talle kvalifitseeritud laboriassistendi asemel koristaja.

Mida ei Sciona ega tema kolleegid tea, on see, et tema napisõnaline assistent oli kunagi midagi enamat kui koristaja; enne kui Thomil maagide järel põrandaid pesi, oli ta rändhõimu kütt teispool Tirani maagilist barjääri. Möödunud on kümme aastat sellest, kui ta elas üle ohtliku teekonna, mis tappis tema perekonna. Töötades nüüd kõrge maagi heaks, näeb ta võimalust lõpuks mõista jõude, mis hävitasid tema hõimu, sundisid teda kodumaalt põgenema ja hoiavad tiranlasi võimul.

Oma vastuolulise suhte kaudu avastavad maag ja võõramaalane iidse saladuse, mis võib igaveseks muuta maagia käiku — juhul kui see neid enne ei tapa. Sciona on määratlenud kogu oma elu tõe otsimise kaudu, kuid kui kaalul on kogu tsivilisatsiooni saatus, siis kui palju üks tõde üldse väärt on?
Fantasy, Dystopia

Selle kohta võiks vabalt öelda, et see on klassikaline düstoopia - müüriga ümbritsetud linn, kus elu on lill, seda ümbritsev maa on jagatud sektoriteks ja elu neis sektorites on raske. Linnas on noor, kellel on andeid, mida teistel pole ja ta püüab end tõestada vanematel olijatele. Sektoris on noor, kes püüab jõuda linna hea elu peale, kuid selleks peab ta läbima “surmatsooni”.
Kui need kaks noort jõud ühendavad, ja loomulikult armuvad, siis avastavad nad linna heaolu taguse suure ja eluohtliku vale, mida nad otse loomulikult tahavad levitada ja linna haolu lõpetada, sest kõigil on õigus heale elule ja keegi ei pea oma elu andma teiste jõudeelu heaks.
Jah, kogu see maagia värk, trükimasinate kasutamine, see oli päris andekas.
Seda lugedes meenus mulle “Arcane” telesari ja ma kujutasin ette, et samad autorid võiks ka selle ekraanile tuua. See oli päris hea düstoopiline fantaasia, kuid siit jäi miski puudu, et see oleks võinud olla suurepärane.

Domineeriv värv: Kuldne

Raamat: Domineeriv värv: Kuldne (Domineeriv värv #4) by Koidu Ferreira (2020) RR, A Hinne: D Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/53363544-domineeriv-v-rv 

Baasis ärgates seisab Cordevia silmitsi kurva tõdemusega – tal ei lubata enam paralleelmaailma tagasi minna. Elada alfaemasena inimeste keskel ei ole lihtne, sest kes domineeriva isase reeglitega ei lepi, need surevad. Samas muudavad Alricku eesmärgid ja Charmiani iseloom seisu veelgi keerulisemaks.

Cordevia tahab pääseda Larry valve alt välja ja võita tagasi Clay, kuid loota pole mitte kellegi abile. Keda ta tohib üldse veel usaldada, kui tundub, et kõik ainult valetavad?

Marei baasist pärit Stephen paneb Cordevia uue, palju inimlikuma valiku ette. Kas inimese ja teepia suhtel on üldse mingit tulevikku või oleks Cordevial aeg hakata mõtlema, kus on tema õige koht?

Fantasy, YA, Dystopia

Ja olemegi neljanda raamatuni jõudnud. Juba algusest peale sisisenin ma pea iga lehekülje peale. Samas, see pole tõsi, oli ka neid kohti, kus ma lihtsalt naersin kogu selle jaburduse peale.

Pärast eelmise osa dramaatilist lõppu pidi ju see viimane osa veelgi võimsam ja veelgi dramaatilisem olema, muidu ei oleks ju sellel kõigel mitte mingit mõtet. Ja selles suhtes autor lugejat alt ei vea, kõik ongi veelgi suurem ja julmem ja kurvem ja jaburam ja mõttetum ja kõik need suured probleemid oleks saanud lahendada kui arstid oleks teinud oma tööd korralikult. Aga noh, see selleks. 

Pärast kõiki neid imelikke juhtumisi, sündmusi ja suurt draamat tuleb lõpp.

Kas te olete kunagi kuulnud sellest Dünastia hooajast, mille lõpus tuleb välja, et kogu selle hooaja jooksul toimunud kohutavad sündmused olid ühe peategelase unenägu? Või kas te mäletate kuidas Videviku viimases filmis toimus suur lahing Volturidega? No vot, selline see lõpp oligi.  Kaval lüke autori poolt, kas pole? Ühtpidi ei saa keegi talt enam küsida, kas lugu edasi läheb, kuid samas jätab ta endale võimaluse, soovi korral, sarjaga jätkata :)

Domineeriv värv: Kastanpruun

Raamat: Domineeriv värv: Kastanpruun (Domineeriv värv #3) by Koidu Ferreira (2019) RR, A Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/48664875-domineeriv-v-rv 

Võitluseks valmistudes, lendavad Cordevia ja Clay kahte sugulaskarja otsima pooldajaid. Inimtüdruk Liana teade Keithi salasepitsustest sunnib koguma hulga suuremat abiväge, kui algul kavatseti. Viimases hädas ei jää üle muud, kui paluda abi Larrylt. Mida aga noorele alfaisasele vastutasuks pakkuda ja miks ta peaks neid aitama, kui Clay surm oleks Larry ainuke võimalus võita varem kaotatud mäng?

Olukord muutub järjest keerulisemaks, sest mida rohkem otsib Cordevia lahendusi, seda enam tekib juurde probleeme. Clay ja Alricku elud satuvad ohtu ning kogu inimkonda ähvardab häving.

Larry pakub Cordeviale kompromissi päästa inimesed ja kõik, keda ta armastab. Aga kui kõrge saab olema kokkuleppe hind ja millised võivad olla tagajärjed? Kas Larry peab antud lubadusi, kui tema käes on nii Cordevia kui kogu võim?

Fantasy, YA, Dystopia

Sarja kolmas raamat. Seekord siis toimub enamus selles lillelises maailmas, Cordevia (koos lugejatega) saab sellest kõigest üha rohkem teada - müts maha autor ees, et ta suudab sellised põnevad kohad ja tegelased välja mõelda, kuid see ei jahutanud raamatu lendama õpetamise soovi mitte üks raas.

Taas kord paneb mind imestama mitte ainult peategelaste naiivsus ja põikpäisus, olgu nad siis hallist maailmast või värvilisest, ühtmoodi hävituslikult käituvad nad kõik, sest kõigil on eesmärk täita vaid oma (nende arust) õigust ja kõik teised olgu neetud. Täielik lasteaed.

Ning siis veel lisaks need Clay nõuded Cordevia riietuse suhtes kui nad hallis maailmas on - see oleks nagu vere kallamine haisid täis akvaariumi. Milleks? Miks peavad fantaasia raamatutes naised kandma, kas väga piiratud uniseks riideid või siis ülimalt seksikaid printsesside kleite? Miks küll. 

Jah, ka seekord lõppeb raamat nii, et no ei saa teisiti, kui peab ka viimase osa läbi lugema.

Domineeriv värv: Must

Raamat: Domineeriv värv: Must (Domineeriv värv #2) by Koidu Ferreira (2019) RR, A Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/43808771-domineeriv-v-rv 

Paralleelmaailmast tagasi saabudes ootavad Cordeviat ees uued katsumused. Tema organismis leidub ikka veel Clay mürki, Bevis nõuab last ja päevavalgele tulevad nii mõnedki hästi hoitud saladused.

Ilmneb tõsine oht, et naabruses asuva baasi hävitanud teepiad kavatsevad rünnata Nancy baasi. Pääseda olendite eest, kellel on võime erinevateks loomadeks moonduda, on inimestele keeruliseks ülesandeks isegi siis, kui nad on peitunud sügavale maapõue.

Kui Clayl õnnestub ründajate plaanid apanusade abiga nurjata, ihaldab teise karja tulevane alfaisane Larry kättemaksu. Liisiametsa häving põhjustab pöördelisi muutusi ja Cordevia satub peenelt sepitsetud lõksu, kus pannakse proovile tema vastupanu ahvatlustele.

Kas Cordevia ikka tahab võrgutuste küüsist pääseda ja poja juurde jõuda, kui tema peale peetakse jahti ning kogu linn kubiseb ohtlikest mereelukatest? Kas ta suudab endale võita oma territooriumi ja lõpetada Clay armumängu?

Dystopia, Fantasy, Romance, YA

Ja jätkamegi selle sarjaga. Teine raamat. 

Pidage meeles, et see maailm, mille autor on loonud, see hukkunud maailm siis, peaks olema heaoluühiskond, kus kõik teavad reegleid, käivad nööri mööda ja kõik on õnnelikud. On ju nii? Kuid tegelikult valetavad kõik ja ahistamine on täiesti aktsepteeritav, sest nende ühiskond kukus ju muidu kokku. Mida? (esimene kord kui tahaks raamatu aknast välja lennukooli saata)

Selline alfaisaste käitumine tundub nagu kohane selles teises lillelises keskaega kinni jäänud maailmas, kuid nagu näha, tahavad lugejad võimukat isast.

Ja muidugi, peab meie kangelanna olema see ainuke, kes suudab päästa mõlemad maailmad. Ja taas kord, tekib küsimus: kui sa oled õppinud arstiteadust ja oled oma elus juba mõningaid asju näinud ja su nannipunnist kaaslane on igasuguseid tarku tekste lugenud - kuidas kurat te saate nii lollid olla. Ning taas kord lööb välja see teismeliste jonniv/solvuv/mossitav loomus, ning igas korralikus romantasy loos peab ju olema armu kolmnurk (kui seda võiks nii nimetada, kui kolmnurga üks nurk on kiuslik mängukaaslane liivakastis, kes tahab teise mänguasju endale) seega kui käepärast on uus meesolend, siis võivad eelnevad suured tunded vabalt aknast välja lennata (siin oleks raamatu kohe eriti kaugele lennutanud).

Ma saan täiega aru, miks see sari nii populaarne on, see vastab kõigile fantaasia raamatute nõuetele, kuid samas on siin kõik ikka 100% üle võlli ja loogika lahkus lavalt juba esimeses vaatuses. Kuid ma ei anna alla, kui kogu sari, siis kogu sari. Ma vajan lihtsalt vahepeale natuke puhkust.

Domineeriv värv: Tumepunane

Raamat: Domineeriv värv: Tumepunane (Domineeriv värv #1) by Koidu Ferreira (2017) RR, A Hinne: D Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/34667403-domineeriv-v-rv 

Kauges tulevikus on kuumad päikesetormid põletanud kogu planeedi ja maapinda katab tuhk. Vähesed allesjäänud inimesed elavad troostitutes maa-alustes baasides. Inimsoo jätkamiseks on kehtestatud ranged reeglid: laste saamiseks valitakse geneetiliselt sobivad paarid, kõik lapsed viljastatakse kunstlikult ja füüsiline kontakt vastassoost isikutega on keelatud.

Teismeline tüdruk Cordevia lahkub mõneks ajaks baasist ja teda hammustab tundmatu mürgine liblikas. Tema elu päästab teadmata kust välja ilmunud võõras võluv noormees Clay, kes on aga veelgi ohtlikum kui liblikas. Cordevia saab isalt käsu uurida Claylt välja, kust too poiss pärineb ja kus leidub veel elusat loodust. Ülesannet on aga suisa võimatu täita, sest tüdrukul pole aimugi, kuidas võita poisi usaldust. Pealegi on ta noormehesse ülepeakaela armunud.

Kui Clay otsustab baasist lahkuda, on Cordevia nõus pigem surema kui temast lahkuma. Clayl ei jää muud üle, kui võtta Cordevia endaga kaasa maailma, mis on palju ilusam, värvilisem ja mitmekesisem Cordevia omast. Ent see kaunis maailm kubiseb salakavalatest ohtudest. Asja ei tee Cordevia jaoks põrmugi lihtsamaks ka see, et kõik siinsed isased teda endale ihaldavad…

Dystopia, Romance, Fantasy, YA

Ma olin aastaid vastu pidanud ja mitte seda raamatut lugenud, kuid kui mu lugemisklubi mulle selle raamatu lugemiseks määras, siis pidin ma raamatut lugema. Oleks võinud endale kindlaks jääda ja teist raamatut küsida.

Et siis düstoopia, teismeliste paduarmastus ja maailmapäästmine. Loomulikult peab olema selles maailmalõpu ühiskonnas väikesed kogukonnad, kes püsivad elus vaid teatud reegleid jälgides, olgu need reeglid nii jaburad kui vähegi olla saavad ja loomulikult on ainuke, kes neist reeglitest tegelikult kinni on pidanud, meie kangelanna, kuni ta seda enam ei tee vaid hakkab nende vastu mässama. Ning otse loomulikult on mässu põhjuseks imeilus, sätendav ja hurmav noorsand teisest maailmast, kuhu neiu peab kindlasti kaasa minema, et seal siis surmaohtu seatama, kuid kõigele vaatamata ellu jääma kuniks …

Pidagem meeles, et tegemist on teismelisega, kes on õppinud oma isa kõrval arstiks, kuid kõik mis puutub ta oma keha on tema jaoks tundmatu. Ja nagu ühele teismelisele omane, siis ta mossitab ja solvub ja mässab ja teeb kõike seda, mida mõistlik inimene ei teeks, aga ta on ju teismeline, ta peab piire kompama. Ning ärgem unustagem, et tema elu armastus on palju “arenenumast” ühiskonnast, kellel peaks olema palju rohkem teadmisi ja aru peas (isegi kui ta tegelikult on füüsiliselt palju noorem), kuid ka teda on millegi pärast hoitud teatud asjades teadmatuses, kuigi nende ühiskonnas ei olevat saladusi.

Ühesõnaga, see kõikide tuntud noorte täiskasvanute romaanide segapuder tekitab pea iga peatüki, iga lõigu, iga lausega tahtmist raamat kas üle toa visata või, arvestades et on suvine aeg ja aken on avatud, siis aknast välja visata. Päästis vaid see, et see on raamatukogu raamat. Ma saan aru, et ma pole päris õige lugeja sellele raamatule, kuid ma oleks nii väga tahtnud raamatuklubi kohtumisel öelda, et ma eksisin selle raamatu suhtes ja ma oleks pidanud juba seda ammu lugema. Ning kui te nüüd arvate, et ma ei piinanud end rohkem selle sarja raamatutega, siis jälgige postitusi, autor ei lase ju lugejat nii lihtsalt konksu otsast minema.

Arch-Conspirator

Raamat: Arch-Conspirator by Veronica Roth (2023) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/60795459-arch-conspirator 

Maailma viimast linna ümbritseb tühermaa. Ilma arhiivita, kuhu on talletatud surnute geenid, inimkond kaoks.

Arhiivi talletamine peaks olema põhjus tähistamiseks, kuid Antigone vanemad tapeti, jättes tema isa trooni vabaks. Kui tema onu Kreon tuleb trooni endale nõudma, tunneb Antigone raevu. Kui Kreon võtab ta koos tema vendadega endaga koos lossi, Antigone näeb, mis selle liigutuse taga tegelikult peitub: see on kullatud puur, kus ta on nii vang kui külaline.

Kuid ta onu saab peagi teada, et küski puur pole purustamatu. Ning ka ta ise pole surematu.

Dystopia, Fantasy, Retelling

See on Oedipuse tütre Antigone lugu düstoopilises tulevikus. Kui Sophoclese loos püüab Antigone matta oma venda väärikalt, siis selles versioonis püüab ta talletada oma venna geene pühas arhiivis, kuid nende onu ei lase tal seda teha. Sellele järgneb vaikne mäss, mässab nii neiu kui ka ta vend ka ka teised nende ümber, kes toetasid nende isa ja kellele ei meeldi praegune valitseja. See vaikne mäss ei saa hästi lõppeda, kuid see annab tõuke millekski suuremaks.

See uusversioon sobib suurepäraselt kokku esialgse tekstiga, kuid samas on piisavalt kaasaegne. Hea lühike lugemine.

Skyward

Raamat: Skyward (Skyward #1) by Brandon Sanderson (2018) RR, A, Fantaasia Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/36642458-skyward   

Alistatud, lömastatud ja peaaegu hävitatud inimkonna riismed on lõksus sellel planeedil, mida pidevalt ründavad salapärased tulnukate tähelaevad. Spensa, teismeline, kes elab seal, igatseb saada piloodiks. Kui ta avastab iidse vigastatud tähelaeva, mõistab ta, et tema unistus võib kunagi teoks saada - seda muidugi juhul, kui ta suudab parandada laeva, hakkama saada piloodi koolitusel, ning (võibolla kõige tähtsam) veenda seda imelikku laeva end aitama. Sest see laev, erakodselt, tundub omavat hinge.

Fantasy, YA, Adventure

“Taevasselend” on minu jaoks mõnus segu erinevatest fantaasia filmidest ja raamatutest - natuke Enderi sõda ja Veronica Rothi Divirgent sari ja natuke Rachel Caine Honors sarja.  

See on just selline lugu, kus inimkonna püsimine on ühe teismelise tüdruku kätes ja ta ei pea sõda mitte ainult vaenulike tulnukatega vaid ka oma eakaaslaste ja omaenda tõekspidamiste ning südametunnistusega.

Spensale on pea kogu ta elu räägitud, et ta isa on argpüks, et see mees, keda tema mäletab, kes näitas talle tähti taevase prügi vahel, oli argpüks, kes lasti taevast alla, sest ta keeras omade vastu. Seega kui keegi mainib kuidagi tema isa või vihjab, et ka tema võiks olla argpüks, on ta koheselt valmis võitlema, ükskõik kellega või kuidas.

Ta kuulub selle planeedi inimkonna põhjakihti, seega tuleb talle üllatusena, et talle on olemas koht piloodikoolitusel, eriti kuna kõik usuvad, et viimane koht, kuhu teda lubada tohib on hävitaja rooli, ta ju ikka on ju oma isa tütar.

Kuid see rotipüüdja on ühe oma rotipüügi käigus sattunud koopasse, kus on tundmatu viga saanud lennumasin. Spensa hakkab masinat uurima, masin hakkab temaga rääkima ja siis leiab ka Spensa võimaluse, kuidas masinat parandada. Ükski vargus pole liiga suur ja ükski teene pole liiga kallis.

Loomulikult ei ole ta elu piloodikoolis kerge. Ta poleks ju raamatu kangelane, kui kõik läheks libedalt ja probleemideta, kuid ta on valmis ronima tühja kõhuga läbi paksu ja vedela, võitlema nii tulnukatega kui oma grupikaaslastega, et ennast tõestada.

Ja siis, kui tundub, et ta on juba alla andmas, kuna ta on kaotanud rohkem grupikaaslasi kui ta vaimne tervis suudab seda vastu võtta, selgub miski, mis annab talle eelise kõigi teiste ees ja oma targa lennuki abiga jõuab ta kõrgemale kui keegi teine ja avastab midagi, mis võib kas päästa või hävitada need inimkonna riismed sellel planeedil.

Kuigi mind häiris kohutavalt see pidev enesetõestamise vajadus, pidev korrutamine, et ta pole argpüks, pidev väitmine, et argus on miski mida tuleb vaadata kui isiksuse viga, mitte loomuliku enesealalhoiu instinkti, oli see siiski huvitav lugemine. Täitsa huvitav kuidas autor järgmise osaga edasi läheb, mida Spensa veel peab kogema ja milleks tema tark lennuk võimeline on ja kas me saame ka teada, kes saatis teda seenenäidised koguma.

Out of the Dawn

Raamat: Out of the Dawn (Into the Mist #2) by P. C. Cast (2023) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/63278210-out-of-the-dawn  

Mercury Rhodes juhib oma ellujääjate grupi turvalisse sadamasse - seda siis seniks, kuni keegi või miski asub neid taas jälitama.

Mercury Rhodes ei mäletagi peagi elu enne seda kui pommid langesid, enne rohelist udu. Ja isegi kui see roheline udu oli surmav meestele, kui nad seda sisse hingasid, andis see naistele hoopis uue elu. Rohelist udu sisse hinganud naised said uued võimed, Stella tunnetab tulevikku, Imanil on eriline side maaga, Karenil vaimude maailmaga ja Gemmal on ravivõimed. Kuigi Mercury on nüüd uskumatult tugev, ei ole ta kindel, kas ta on neid ees ootava jaoks piisavalt tugev. Eriti pärast Fordi surma.

Nad leiavad  võimaliku elukoha looduskaunis kohas, mille nimeks on Painted Hills. Nad kõik loodavad, et on leidnud koha, kus alustada uut elu. Kuid Mercury teab, et see ei saa olema nii lihtne, kuna ta teab, et keegi või miski, soovib neile halba. Miski tahab valitseda maailma varemeid, ning see miski näeb Mercuryt kui ohtu, mis tuleb kõrvaldada.

Fantasy, Dystopia, Horror

Tegelikult hakkasin ma esimesena kuulama seda raamatut, ning kui ma aru sain, et see on sarja teine osa, siis jätsin selle pooleli ja lugesin alguse enne läbi, kui jätkasin. Seega teadsin ma esimest raamatut lugedes juba millised tagajärjed on ühel või teisel sündmusel, kuid see ei vähendanud grammi võrdki teise osa võlu.

Esimene raamat lõppeb üheti kohutavalt teisalt lootustandvalt, seega lähen teine edasi samasuguse meeleoluga. Leitud elukoht tundub igati sobilik, seega julgevad nad endale järgi kutsuda ka need, kes jäid esialgu mägikuurortisse. Mercury põeb endiselt Fordi kaotust, kuid ta mõistab, et see ei ole õige aeg oma leinakookonis olemiseks. 

Selles raamatus jälgib autor ka mõnda teist ellujäänut, elagu nad siis oma esimest või teist elu, olgu nad siis muutunud vähe või rohke, kuid üks on kindel, et need kes olid enne rohelist udu halvad muutusid pärast seda suisa õelateks, ning need kes olid head, muutuvad kangelasteks. Ja nüüd jääb ainult üle küsida, kas uut maailma hakkavad ehitama need esimesed või teised. 

Kuid see pole ainult hea ja kurja vahelise võitluse raamat. Siin on ilusaid inimsuhteid, innustavat koostööd, eneseavastamist ja kõikemuutvat maagiat. Kui juba on lugema hakatud, siis elad neile kõigile kaasa, nutad koos nendega nende kaotuste üle, rõõmustad koos neil vähestel õnnehetkedel, mida see uus maailm neil pakub, ning tantsid koos nendega uue külvi õnnistamispeol. 

Kuigi mõlema raamatu tegevus toimub vaid paari nädala jooksul, toimub selle lühikese aja jooksul väga palju ja ma ei pea silmas seda mismoodi maailm muutub, vaid seda mida ellujäänud jõuavad organiseerida, mida nad jõuavad ära teha ja kuidas nad suudavad uue olukorraga kohaneda.

Hoopis teistsugune düstoopia, kui nad tavaliselt on, kuid väga hea lugemine.

Into the Mist

Raamat: Into the Mist (Into the Mist #1) by P.C. Cast (2022) Hinne: B Lühikokkuvõte: 

https://www.goodreads.com/book/show/61134071-into-the-mist                    

Mehed hukkuvad udus, naiste ajastu on algamas.

Maailm nagu me seda teame lõppeb, kui USA pinda tabavad pommid, millest vabaneb tuli ja bioloogiline kaos. Koos heliliste purustuste ja kohutavate maavärinatega, tõid pommid ka rohelise udu. Sissehingatuna on see tappev meestele - kuid muudab mõnede naiste kehakeemiat, andes neile üliinimlikud võimed.

Grupp keskkooli õpetajaid, kes olid teel lennujaama pärast koolitust, kogevad vägagi lähedalt kogu seda hävitust. Mercury Rhodes on Sõdalane, kes saab endale suuremad füüsilised võimed. Stella Carver on Nägija, kellel on tuleviku suhtes kuues meel. Karen Gay on Preestrinna,  kellel on eriline side vaimse maailmaga. Ja Gemma Jenkins on Ravija, kuueteist aastane neiu, kes ühines nendega, kui oli vanemad kaotanud.

Reisides üle Vaikse ookeani loodeosa, otsides turvalist kohta, et maailmalõpp üle elada, saavad naised peagi tead, et nad ei tohi kedagi usaldada, ning uus oht ootab neid iga nurga taga ja nad vajavad kõiki oma võimeid, et endid - ja ka võibolla kogu maailma - päästa.

Fantasy, Dystopia, Horror, 

Kui autor on P.C. Cast, siis pole ju teist võimalust, kui raamat saab ainult suurepärane olla. Ja ka selles uues sarjas ei tule mitte grammigi pettuda.

“Uttu” on suurepärane düstoopiline õuduslugu, milles ei peagi teismelised maailma päästma. Siin on peategelased hoopis keskealised keskkooli õpetajad, kes on nädalavahetuseks tulnud koolitusele mägikuurortisse. Kui nad hommikul lennujaama sõitma hakkavad, teevad nad oma raseda kolleegi palvel metsapeatuse kohas, kust on ilus vaade linnale ja ümbritsevale metsale. Kuid see peatus on lõpu algus.

Ei tea kes ja ei tea miks on Ameerikat pommitama hakanud. Ega ka Ameeriklased võlgu jäänud, kuid kuna naised on nädalavahetuse meediast eemal olnud, siis nad ei tea kes ja miks, ning varsti pole sel ka mingit tähtsust. Pärast pommide plahvatust, tabab neid esmalt lööklaine, siis roheline udulaam, siis maavärin ja maalihe. Kui jalgealune rahuneb ja roheline udu hajub on huvitaval kombel kadunud läheduses peatunud meesteseltskond ja ka nende endi direktor. Ning siis sureb rase kolleeg, varasel sünnitusel. 

Kui esialgne paanika ja šokk üle läheb hakkavad naised enda ümber vaatama ja see mida nad avastavad tekitab veelgi suuremat segadust ja hirmu. See roheline udu tundub lahustuvat mehi, kuid kas see ka naistele ohtlik on, nad veel ei tea, kuid igaks juhuks on parem eemale hoida. 

Teel tagasi mägikuurortisse kogevad nad esimesi ebameeldivaid muutusi inimkonnas, kuid samas teavad nad nüüd ka millega nad arvestama peavad. Hotellis koguvad nad kokku ellujäänud, aitavad neid kuidas suudavad ja teevad plaane ohutuma koha leidmiseks.

Eks ekstreemsed olud on ju ikka alati olnud need, mis toovad inimestes välja parima või halvima külje. Mercury ja tema seltskond kohtuvad nii heade kui ka halbadega, kahtlustavad kõiki ja vahel on ka kahtlustused täielikult õigustatud, sest ka kõige sõbralikuma maski taga võib olla uskumatu õelus.

Seega võib öelda, et Cast haarab lugejal sõrmest kinni, kisub ta läbi kohutavate purustuste, rohelise udu, lugematute laipade, uute ohtlike olukordade, kuni nad jõuavad rahulikumasse olukorda, et siis taas liikvele minna, kuni jõutakse turvalisse sadamasse. Kogu selle teekonna keskel õpid tundma peategelasi, nende uusi võimeid ja seda uut maailma nende ümber. Vahepeal on lugu küürinärivalt põnev, siis õõvastavalt hirmus, ning puudu ei jää ka südantsoojendavalt armsatest hetkedest, kuid kõige selle all on tunda lohutamatut leina, sest maailm kui selline on siiski lõppenud, ning sellega koos on kaotatud lähedased inimesed ning nüüd saavad nad toetuda ainult üksteisele. 

See on raamat, mida ei saa käest panna enne kui oled jõudnud viimase leheküljeni. Ja siis on vaja võtta ette teine osa!