Kauges tulevikus on kuumad päikesetormid põletanud kogu planeedi ja maapinda katab tuhk. Vähesed allesjäänud inimesed elavad troostitutes maa-alustes baasides. Inimsoo jätkamiseks on kehtestatud ranged reeglid: laste saamiseks valitakse geneetiliselt sobivad paarid, kõik lapsed viljastatakse kunstlikult ja füüsiline kontakt vastassoost isikutega on keelatud.
Teismeline tüdruk Cordevia lahkub mõneks ajaks baasist ja teda hammustab tundmatu mürgine liblikas. Tema elu päästab teadmata kust välja ilmunud võõras võluv noormees Clay, kes on aga veelgi ohtlikum kui liblikas. Cordevia saab isalt käsu uurida Claylt välja, kust too poiss pärineb ja kus leidub veel elusat loodust. Ülesannet on aga suisa võimatu täita, sest tüdrukul pole aimugi, kuidas võita poisi usaldust. Pealegi on ta noormehesse ülepeakaela armunud.
Kui Clay otsustab baasist lahkuda, on Cordevia nõus pigem surema kui temast lahkuma. Clayl ei jää muud üle, kui võtta Cordevia endaga kaasa maailma, mis on palju ilusam, värvilisem ja mitmekesisem Cordevia omast. Ent see kaunis maailm kubiseb salakavalatest ohtudest. Asja ei tee Cordevia jaoks põrmugi lihtsamaks ka see, et kõik siinsed isased teda endale ihaldavad…
Dystopia, Romance, Fantasy, YA
Ma olin aastaid vastu pidanud ja mitte seda raamatut lugenud, kuid kui mu lugemisklubi mulle selle raamatu lugemiseks määras, siis pidin ma raamatut lugema. Oleks võinud endale kindlaks jääda ja teist raamatut küsida.
Et siis düstoopia, teismeliste paduarmastus ja maailmapäästmine. Loomulikult peab olema selles maailmalõpu ühiskonnas väikesed kogukonnad, kes püsivad elus vaid teatud reegleid jälgides, olgu need reeglid nii jaburad kui vähegi olla saavad ja loomulikult on ainuke, kes neist reeglitest tegelikult kinni on pidanud, meie kangelanna, kuni ta seda enam ei tee vaid hakkab nende vastu mässama. Ning otse loomulikult on mässu põhjuseks imeilus, sätendav ja hurmav noorsand teisest maailmast, kuhu neiu peab kindlasti kaasa minema, et seal siis surmaohtu seatama, kuid kõigele vaatamata ellu jääma kuniks …
Pidagem meeles, et tegemist on teismelisega, kes on õppinud oma isa kõrval arstiks, kuid kõik mis puutub ta oma keha on tema jaoks tundmatu. Ja nagu ühele teismelisele omane, siis ta mossitab ja solvub ja mässab ja teeb kõike seda, mida mõistlik inimene ei teeks, aga ta on ju teismeline, ta peab piire kompama. Ning ärgem unustagem, et tema elu armastus on palju “arenenumast” ühiskonnast, kellel peaks olema palju rohkem teadmisi ja aru peas (isegi kui ta tegelikult on füüsiliselt palju noorem), kuid ka teda on millegi pärast hoitud teatud asjades teadmatuses, kuigi nende ühiskonnas ei olevat saladusi.
Ühesõnaga, see kõikide tuntud noorte täiskasvanute romaanide segapuder tekitab pea iga peatüki, iga lõigu, iga lausega tahtmist raamat kas üle toa visata või, arvestades et on suvine aeg ja aken on avatud, siis aknast välja visata. Päästis vaid see, et see on raamatukogu raamat. Ma saan aru, et ma pole päris õige lugeja sellele raamatule, kuid ma oleks nii väga tahtnud raamatuklubi kohtumisel öelda, et ma eksisin selle raamatu suhtes ja ma oleks pidanud juba seda ammu lugema. Ning kui te nüüd arvate, et ma ei piinanud end rohkem selle sarja raamatutega, siis jälgige postitusi, autor ei lase ju lugejat nii lihtsalt konksu otsast minema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar