Jo Sorsby teab et ta peidab end oma mineviku eest kui ta nõustub üle võtma oma onu kirjatarvete poe. Pildikesed oma klientide eludest kui nad riiulite vahel kaupa uurivad ja sulepeaga sõnumeid kirjutavad ning värvikirevaid märkmike sirvivad, aitavad tal unustada seda elu, mille ta selja taha jättis.
Kuid olles kodust kaugel, on Jo pidepunktita …
Kui ta kohtub Ruthiga, vikaariga, kes põgeneb saladuse eest ja Malcolmiga, seitsmekümneaastasega, kellel on raskusi oma esimese raamatu kirjutamisega, saab ta aru, et ta polegi tegelikult üksi.
See on sõpruse algus, mis saaks muuta Jo elu … kui ta vaid laseks neid endale ligi.
Romance, Mystery, Drama
Sally Page uus raamat on vaatamata sellisele rõõmsavärvisele ja lillelisele kaanele tore jõuluraamat. Jo läheb oma onu poodi pidama sügisel, ostab uut kaupa sinna mõeldes ees ootavatele jõuludele ja ka lugu lõppeb talvises jõuluaegses Londonis. Noh jah, päris lõpp pole Londonis, kuid …
Et siis see on Jo lugu, kes on lahkunud kodust, kus ta oli teada saanud, et ta abikaasa lahkub. Ta onu on haiglasse sattunud ja seega on vaja, et keegi tema poe üle võtaks, seega on see võimalus talle nagu õnnistus. Onu poe kõrval on prillipood ja tätoveerimissalong, omanikeks tagasihoidlik pereisa ja tätoveeritud viiking, võite ise arvata, kes millist poodi peab :)
Ruth, kes üks päev poodi satub on Jole tuttava näoga ja kui ta Ruthiga rääkima hakkab, tuleb Ruth poodi tagasi, korduvalt. Malcolm käib iga kuu poes, ostab ühe teatud suuruses märkmiku ja kui Jo selle kohta pärib, tunnistab, et ta kirjutab raamatut Londoni surnuaedadele maetutest, kuid ta ei oska kuidagi oma raamatut alustada. Materjali on tal palju, kuid kust alustada.
Omavahel suheldes, üksteisele toeks olles tuleb Jole meelde lugu, et kui surnuaiad ööseks suletakse, tulevad hinges haudadest välja ja suhtlevad omavahel, seega teeb ta ettepaneku, et nad valiksid Malcolmi materjalide seast kaks erinevat tegelast ja mõtleks, mida nad võiksid omavahel rääkida.
Vahepeal toimub palju, nii nalja kui draamat, kuid jõuluööl saavad nad kolmekesi surnuaial kokku ja räägivad oma väljamõeldud lood. Need on nii huvitavad, sest need on lood päris inimestest, kelle minevikust on autor leidnud huvitavad küljed, mis pakuvad väga erinevatele inimestele vestlusteema kui nad pimedal surnuaial kohtuma peaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar