Stetoskoobi varna riputanud, jutustab Adam Kay veel lõbusaid, veidraid ja liigutavaid lugusid oma arstipraksisest. Tema seni kõige siiram ja isiklikum raamat kõneleb sellest, mis juhtus temaga pärast arstikarjääri, sellest, kuidas kohaneb terve senise elu meditsiinile pühendanud inimene järsku eluga väljaspool seda sfääri, ent Kay heidab ka pilgu edasi ja tagasi ning avab mõnegi vana haava.
Nonfiction, Memoir, Humor
Ma pole Kay varasemaid raamatuid lugenud, kuid ma olen näinud tema esimese populaarse raamatu “See teeb haiget” järgi tehtud sarja ja sellepärast oligi kogu lugemise ajal mul silme ees Ben Whishaw nägu ja kuju. Eks see oli ka ilmselt põhjus, miks mul oli väga raske aru saada tema söömishäirete osast, sest Ben on alati olnud peenike kui piitsavars (alates “Parfüümi” filmist pole ta grammi võrragi muutunud). Aga see selleks, see on minu vaimusilma probleem, mitte raamatu.
Tõsi, see raamat jätab vägagi “lukus maailma ajal kirjutatud raamatu” maitse, kuid samas kui see on lugeja esimene Kayga kokkupuude, siis polegi ju hullu, saab korraliku ülevaate sellest, kes ta on ja kuidas sai temast arst/autor/stand-up koomik.
Samamoodi võivad lugejad ka temaga samastuda kõigis neis emotsionaalsetes ja füüsilistes mõõnades, et siis koos temaga august välja ronida. See pole eneseabi raamat, kuid kui loetu tabab õiget närvi, võib sellest ju abi olla, kui näed oma olukorda kellegi teise humoorikast kõverpeeglist.
See raamat ei pruugi sobida kõigile, kuid kui juba lugema hakkate siis see võib teile isegi meeldida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar