Antonia Barclay ja tema Šoti Claymore on ebatavaline ajalooline romaan,
mis on täis energiat, sõnamängu, mõõgavõitlust ning ka natuke melodraamat. Aastal
1586 läheb Antonia Barclay teele, et leida oma päris ema, Šoti kuninganna
Meryt, ning ka ammu kadunud Šoti kuningliku skeptrit. Sellel teel röövib tuntud
kurikael ja alkemist Söör Basil Throckmorton kauni Antonia ning plaanib teda
kasutada selleks, et ta saaks edasi liikuda Inglise trooni poole. Kui hr.
Claymore, Antonia armastatu, teda peagi ei leia, sunnitakse ta abielluma Söör
Basiliga, ning nii Šoti- kui ka Inglismaa võivad langeda tema võimu alla.
Fantasy, History, Romance,
Humor
Kuidas siis seda raamatut iseloomustada? Eriti, kuna see polnud kohe
üldse minu raamat. See polnud ajalooline piisavalt, et olla ajalooline
armastusromaan, see polnud piisavalt naljakas, et olla romantiline komöödia,
see polnud piisavalt teravmeelne, et olla satiir.
Minu jaoks oli see nagu kaasaegne interpretatsioon Hamletist – lugu,
dekoratsioonid, kostüümid, on kõik Shakespearelikud, kuid keel mida kasutatakse
on tänapäevane ja kogu lugu on täis vihjeid kaasaegsele kultuurile (filmid,
telesarjad, teadus, mood). Või võib seda ka vaadata nagu täiskasvanute
versiooni Disney Vaprakesest.
Lugu on siis Antonia Barclay nimelisest tüdrukust, kellel on kolm
vanemat venda, kuid kes ratsutab, tulistab ja ujub paremini kui ta vennad ning
talle ei meeldi käia ballidel. Kuid ühel päeval teatavad talle ta vanemad, et
ta peab minema nende naabrite juurde ballile ja õhtu enne seda ka nende juures
toimuvale õhtusöögile.
Sellele õhtusöögile tulevad ka kolm külalist, kes pole nende tavaliste
külaliste seas – Söör Basil ja Rex Throcjmorton ja hr. Claymore – keda võib
pidada tema kosilasteks. Võite ise arvata, kellesse Anthonia hetkega armub. Noh
igatahes, röövivad Throckmortonid Antonia, kui ta asub teele oma juurte
otsingutele. Claymore röövib ta tagasi ja siis röövitakse ta taas ja siis jälle
tagasi ja …. Ja kogu selle ajaloolise röövimise ja armastuse ja kuningate ja usu sees on vihjeid tänapäeva moekuulsustele, eemise sajandi teadus avastustele, naisõigustele ja muudele asjadele millest kuueteistkümnendal sajandil isegi und näha ei osatud.
Lõpuks leiab Antonia endale veel ühe venna ja abiellub täpselt sellega
keda ta süda ihaldab.
Jah, see lugu on põnev ja vahel lõbus, iseenesest mitte halb lugu, kuid
kohe üldse mitte minu lugu.
Ühel lumisel õhtul saab kuulus näitleja Arthur Leander laval
südamerabanduse Kuningas Leari etenduse ajal. Jeevan Chaudhary, endine
paparazzi-nüüdne kiirabitöötaja, on publiku seas ja tormab teda aitama. Kristen
Raymonde nimeline lapsnäitleja vaatab õudusega pealt, kuidas Jeevan Athurit
elusada püüab, surudes Arthuri rinnale kui lavakardin langeb, kuid Arthuri elu
enam päästa ta ei suuda. Samal ööl, kui Jeevan teatrist koju kõnnib, hakkab
levima kohutav gripp. Haiglad on haigeid täis ning Jeevan koos oma venna
Frankiga barrikadeerivad end venna korterisse, jälgides aknast, kuidas autod
ummistavad kiirteed, kõlavad lasud ning elu nende ümber koost laguneb.
Viisteist aastat hiljem on Kristen näitlejanna Rändavas Sümfoonias.
Üheskoos liigub nende väike trupp ühest asundusest teise mööda seda muutunud
maailma, esitades Shakespeare näidendeid ja muusikat nende asunduste vähestele
elanikele. Nende sõidukit katvale kangale ja Kristeni käele on kirjutatud rida
Star Treckist: ’Sest ellujäämisest ei piisa’. Kuid kui nad jõuavad St.Deborah
asundusse Vee ääres, kohtuvad nad vägivaldse prohvetiga, kes kaevab hauad
neile, kes asundusest lahkuda julgevad.
Lugu liigub üle aastakümnete edasi tagasi, kirjeldades elavalt sündmusi
nii enne kui ka pärast pandeemiat, pakkudes nii põnevust kui ka ilu. Me saame
jälgida kuidas Arthur armub üha uutesse naistesse, kuidas Jeevan vaatab
viimaseid uudiseid, ning kuidas Kristen leiab end vastamisi prohvetiga, ning
kuidas saatus viskab nende kõigi teel imelikke käike, sidudes neid kõiki üksteisega.
See lugu on suhetest, mis meid koos hoiavad, kuulsusest, mis on vaid
lühiajaline ning meid ümbritseva maailma ilust.
Fantasy, Thriller, Dystopia
Ma olen lugenud palju erinevad düstoopilisi romaane ja see õnneks ei
sarnane neist ühegagi.
See lugu algab siis sellel ööl, kui Arthur Leander teatris sureb, kui
Jeevan mõistab lõpuks, kelleks ta tahab saada, kui Kanadasse on jõudnud lennuk
Moskvast, koos Gruusia gripi kaasa toonud reisijatega ning saab alguse
gripiepideemia, millest pääsevad vaid vähesed ja sedagi pigem õnne kui mingi
erilise immuunsuse pärast.
Neil vähestel, kes selle gripipuhangu üle elasid, on paar esimest
aastat väga rasked, kas siis selle tõttu, et nad on väga noored või nad on
täiesti üksi, või on neil väga raske leppida sellega, et nad on kaotanud kõik,
keda nad armastasid. Kuid neist keegi ei anna alla, nad kõik leiavad oma
võimaluse, kuidas edasi elada, kas meenutades olnut ja jagades oma teadmisi
pärast pandeemiat sündinud lastele või siis võtavad seda katastroofi kui
võimalusena alustada uuelt lehelt.
Kui kaovad valitsused ja politsei ja sõjavägi, kaovad ka reeglid ja
kord, seega muutuvad paljud metsikuks, teevad oma reeglid ja hakkavad neid
teistele sunniviisiliselt peale suruma ning kui nende reeglitega kaasa minna ei
tahete, võib lugu väga inetuks minna.
Kristen pääses gripist üheskoos oma vennaga ja ta ei mäleta esimeses
aastast midagi, kuid paar aastat hiljem kaotab ta venna ja ühineb Sümfoonikutega.
Ta oli alati tahtnud näitlejaks saada, seega oli trupiga ühinemine tema jaoks
suur õnn. Kuid lisaks näitlemisele käib ta nende rännakute ajal ka mahajäetud
majades otsimas asju – tööriistu, riideid kostüümideks, hügieenitarbeid,
raamatuid, kõmuajakirju. Ta mäletab ühteist gripi eelsest ajast, kuid suurema
osa oma elust on ta ikkagi juba uues ajas elanud.
Näitleja Leander – tema elulugu meenutas mulle kohe väga William Shatneri elulugu – Kanadast pärit, läheb raamatupidamist õppima ja saab
näitlejaks, esimene tõsisem tööots New Yorgis, mitmed naised jne. Seega kui ma
jõudsin selle Star Trecki lauseni, siis hakkasin ma juba tõsiselt mõtlema, et võib-olla
tõesti on Leanderi isiku prototüüp Shatner. Näitleja Leandet sureb enne seda
kui gripp lahti pääseb, kuid tema elu on mõjutanud nii mõndagi neist, kes ellu
jäid – tema ülikooliaegne parim sõber, tema teine abikaasa ja ta ainuke poeg. Oma
elu ajal oli ta tagasihoidlik mees, kes oli pärit ühelt väikselt saarelt, kus
kõik tundsid kõiki ja ta tundis end seal lämbuvat. Kui ta siis ülikooli läheb
tunneb ta end lõpuks vabana, kuni temast saab näitleja ja taas kord tunnevad
teda kõik. Tema esimene naine on ka samalt saarelt pärit kunstnik, kes oma
päevatöö kõrvalt joonistab Jaam Üksteist nimelist koomiksit, mida keegi ei tea,
sest ta pole seda kunagi avaldanud. Paar aastat enne pandeemiat trükib ta oma
rahadega paar eksemplari, millest kaks annab ta Leanderile, kes saadab ühe oma
pojale ja teise kingib Kristenile. Leander armub väga kergesti uutesse
naistesse ja seega on ta kõmuajakirjanike lemmik, sest alati on teda kellegi
uuega võimalik pildistada ja uus lugu üles kerida.
Clark oli just lendamas Leanderi matustele kui nende lennuk ümber
suunatakse Severn City lennujaama. Keegi ei tea veel midagi, kõik ootavad, et
kohe tullakse ja öeldakse, et oht on möödas ja tavaline elu saab jälle jätkata.
Temaga samas lennukis oli ka Leanderi teine naine koos nende pojaga. Elizabeth
on vaikne ja hoidub koos pojaga omaette. Kui nad on olnud lennujaamas juba kuid,
ilma elektrita, ilma mingi infota väljaspoolt, hakkavad kohalolijad looma uut
komuuni, kõigil oma ülesanded, mida teha vaja, et nad elus püsiks, lepivad nad
kõik lõpuks sellega, et see elu mida nad siiani tundsid, on läbi. Clark on see,
kes loob Tsivilisatsioonimuuseumi, kuhu kogub kadunud maailmast asju, mis
kunagi tundusid olevad äärmiselt vajalikud – mobiiltelefonid, kontsakingad,
muud elektroonilised vidinad, raamatud, ajalehed, ajakirjad, suveniirid.
Jeeven veedab esimesed kuud koos vennaga korteris, kus nad on sulgenud
ventilatsiooni, et väljaspoolt õhku sisse ei tuleks ning barrikadeerinud ka
välisukse, et keegi sisse ei saaks. Vend on tal poolest kehast halvatud, seega
ei tule neil põgenemine kõne allagi. Kui nad on siis vaadanud ära viimased
uudised, vaadanud aknast, kuidas autod kiirteele seisma jäävad, kuidas linnast
elekter kaob, kirjutab vend viimase rea selle kuulsuse eluloost, mille kallal
ta enne epideemiat töötas ja Jeeven asub teele, et otsida teisi ellujäänuid.
See oli huvitav lugu, kus on põimunud nii minevik kui tulevik ja
inimsaatused. Kahjuks oli tiba nigel tõlge, kuid mitte väga hull.
Raamat: Your
Room Or Mine? (Do Not Disturb #1) by Charlotte Phillips (2000) Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/17902827-your-room-or-mine 1 pettev poisssõber,
3 pudelit valget veini, tüdrukute ergutuskõne ... ja see kõik
tundus hetkel nii hea idee: Izzy Shaw
Poisist-Üle-Saamise tegevuste nimekiri
1. Pane eBaysse müüki
kõik tema jalka trofeed ning kasuta saadud raha, et osta endale
suurepärased uued riided. 2. Muuda oma
'Armastajate-Lühipuhkus' eksklusiivses väikses hotellis,
nädalavahetuseks täis spa hoolitsusi ning ostlemiseks parimate
poodides. 3. Ära tee tagasi,
tee temast paremini. Leia jagu-nõrgaks-võttva välimusega noormees
ja naudi temaga ühte ööd – Hr Pikk, Tume ja Kena hotelli
vastuvõtus võib olla täpselt see keda vajd! Minu või sinu tuba?
Lase käia Izzy ... Romance,
Minu või sinu tuba?
on lühike, armas ja humoorikas armastuslugu. Ma oleks nagu lugenud
lugu ühest mu sõbrannast, kes on ka florist ja kes samuti teeb
maastikukujundus töid juristidele. :)
Aga jah, Izzy on
maastikukujundaja, kes on läinud üksi romantilisele lühipuhkusele,
mille ta on broneerinud üllatuseks oma poisssõbrale kuid varem,
enne kui ta veel teada sai, et mees teda korduvalt petnud on. Nüüd
on ta siis hotellis, ja püüab oma poisssõbrast üle saada. Mees
oli viibinud pidevalt temast eemal tööga seoses, kuid siis selgus,
et kõik tema tööreisid polnudki päris 'töö' vaid osa neist olid
ka reisid ta paljude üheöösuhete juurde.
Oliver on edukas
jurist, kes töötab 24/7 ja reisib suurema osa oma ajast seose
tööga. Ta elu on niigi piisavalt hullumeelne, et tal veel suhe
võiks kellegiga olla, sest tal lihtsalt poleks kellegi teise jaoks
aega. Kuid kui üks huvitav neiu, pakub talle võimalust üheks ööks,
ilma et oleks mingitki võimalust, et sellele midagi järgneks, on ta
nõus. Kuid kui ta hommikul ärkab tühjas toas, tunneb ta hinges
imelikku tühjust.
Izzy on just
lõpetanud järjekordse aia kujundamise ja aia omanikud on ta
kutsunud ka oma esimesele aiapeole, kus nad tutvustavad teda oma
peretuttavale – Oliverile. Jah, sellele samale kenale noormeheele
sellest hotellist, kes pidi olema anonüümne üks öö, kuid nüüd
ei saa enam kuidagi anonüümseks jääda, eriti kui tuleb välja, et
Oliver on just valmis saanud oma uue maja ja tal oleks vaja
maastikukujundajat, kes ta maja ümbritseva aia korda teeks. Et siis
aednik lisadega, sest Oliver ja Izzy lepivad kokku, et jätkavad oma
üheöösuhet kogu selle aja, mis Izzy tema aia kallal töötab.
Kuid kui aed saab
valmis ja on aeg lahku minna ... surub Izzy Oliveri kätt ja lahkub.
See on küll esimene kord, kus keegi Oliveri maha jätab! Ka Oliver
lepib sellega? Kas Izzy on valmis kedagi taas usaldama?
Vot siis selline
kiire, kuum, emotsioonidest tulvil armastuslugu. Loodan, et ka mu
sõbranna midagi sellist peagi kogeb. :)
Benjamis Walkeri eluaegne karjäär on olnud testida eksperimendi faasis
olevaid ravimeid, ning osaleda huvitavates unega seotud uurimustes, kuid nüüd
on see lõppemas. Benile pakutakse uut ning vägagi tulusat tööd, projektis Lucy,
mille nimeline masin suudab lugeda magaja unenägusid ning neid ka salvestada
vähimagi üksikasjani. Lõpuks ometi hakkab elu Beni jaoks hästi minema … kuni ta
hakkab nägema imelikke unenägusid kohast nimega Drapery Falls, ning ammu maetud
mälestused hakkavad taas pinnale tõusma. Lucy projektiga seotud arstid ja muud
töötajad pole päris need, keda esialgu Benile tutvustati ning hr. Kalispell on
valmis kõigeks, et hoida Beni unustatud mälestused unustatuna igaveseks. Ben on
teel täieliku hullumeelsuse piirile ning võib-olla isegi elu kaotusele. Kõige selle
keskel on Beni kõige suurem vaenlane ta oma mõistus ning ta peab oma minevikuga
silmitsi seisma, et oma tulevikku päästa. Unenägude eksperimendi loo käänud ja
hüpped hoiavad lugejat segaduses kuni viimase hetkeni.
Fantasy, Thriller
Kui tihti teie näete unenägusid, mida te hommikul mäletate? Kui tihti
on teie unenäod vägagi reaalsed? Kui tihti te adute, et teie unenäo stsenarist
olete te ise mitte teie alateadvus? Minu vastus kõigile neile küsimustele- liiga kuradima tihti ja ma olen tihti nii
väsinud! Lapsepõlves ei tahtnud ma magama minna, sest ma juba teadsin mida ma
näen – jooksmis, kuid ma ei saa joosta, sest jalad on kui kaks kontideta
lihakämakat ja iga liigutus teeb haiget. Alles hiljuti tabasin ma end magades
mõttelt, et ei ole vaja ise järgmist stseeni kirjutada, on vaja puhata, sest
peagi heliseb kell ja tuleb taas ärgata. Seega pole minu jaoks paljudki asjad
millest siin raamatus juttu sugugi võõrad.
Kuid loo peategelane Benjamin Walker on siis see inimene, kes näeb
vägagi reaalseid unenägusid, saab ise valida kuna ta jõuab oma unega REM
staadiumisse, kuid ta kannatab ka migreeni ning aura migreeni hoogude käes. Tal
on hea arst, kes on teda juba lapsepõlvest saati aidanud ning juba aastaid on
ta Beni kaasanud erinevatesse katsetesse ning uuringutesse, seega on arsti
juures käimine Beni jaoks rohkem juba nagu töö, kuna ta saab selle eest ka
tasu.
Kuid kui ta vana arst pensionile läheb soovitatakse talle uut arsti,
kes tegelikult pakub Benile uut huvitavat tööd – uurida maailmakuulsaid maale
väga tähelepanelikult, sentimeeter sentimeetri haaval, ning siis peab ta unes
uuesti seda maali teadlikult vaatama ja uurima. Selle tööga kaasneb ka
reisimine ja uute inimestega kohtumine ning kõik läheb üha paremini, lausa
suurepäraselt.
Kuid siis lugu muutub. Ühtäkki on kogu lugu rohkem nagu uni, sest ei
saa päris kindel olla, mis on päris ja mis mitte. See kerge ja huvitav töö pole
sugugi nii ohutu nagu ta alguses oli.
Loo lõpp oleks aga nagu kirjutatud seebiooperi kirjutamise käsiraamatu
järgi. Peatükiks on ’Kuidas lõpetada vägagi intensiivset situatsiooni
peategelaste vahel, põhirõhk on üllatavatel paljastustel minevikust'.
See oli huvitav lugu, millel oli väga hea idee, lihtsalt lõpp on liiga
lihtne ja kiirustatud.