Shadow of the Lost

Raamat: Shadow of the Lost (Guild of Night #1) by Maxym m. Martineau (2023)  Hinne: D Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/166582820-shadows-of-the-lost  

Kuna Gaige on Võlumise Nõukogu liige, siis on ta võimeline looma sidemeid maagiliste elukatega. Noh ta oli kunagi võlur … kuni ta suri ja toodi tagasi ellu, et temast võiks saada Ravija surematu palgamõrvar. Nüüd on ta palju ohtlikum … ning miski näljane ootab varjudes, et teda endale saada. Palgamõrvarite juhina saab Kost vaid kõrvalt vaadata, kuidas Gaige oma uue eluga harjumisega vaeva näeb. Ta soovib vaid Gaige kannatusi kergendada, kuid kuidas ta saaks seda teha, kui nad mõlemad teavad, et tema ise on süüdi nendes kannatustes. Nende vahele pole jäänud muud kui valusad mälestused ja lootusetud igatused. Kuid siiski, kui Gaige kaob varjude maailma, on Kaige ainus, kelle on mingigi võimalus teda tagasi tuua, kui nad vaid suudavad üksteist taas usaldada (ning vahest ka armastada).

Fantasy, Romance, Magic, MM

Jah, see oli huvitav fantaasia maailma lugu, kus igaühel on oma erilised võimed ja Gaige on kunagi olnud loomade lausuja, nii öelda. Ta suutis “taltsutada” igasuguseid maagilisi olendeid, kes igal teisel oleks kõri lõhki kiskunud, kuid tema suutis nad kõik endal käest sööma panna. 

Kuid siis juhtus midagi, ta suri ja kui ta elustati, siis oli ta oma endistest võimetest ära lõigatud. 

Nüüd on ta üks pime ja tige tegelane.

Kuid … tasapisi tuleb välja, et ta äkki ikka pole kõike kadunud, sest mingil imelisel moel, ta mäletab, kuidas olenditele läheneda ja mõnedega ta suudab isegi kontakti taastada.

See oli siis minu jaoks see huvitav osa sellest raamatust.

Teine osa sellest raamatust on armastuslugu. Gaine ka Kosti vaheline armastuslugu. Ning mõned peatükid on ikka väga pikalt ja väga üksikasjalikult kirjeldatud voodistseenid. Seda oli kuulata väga raske (tõsi ta on, et ei kuulanudki, hüppasin järgmise peatüki peale), sest see ei andnud loole mitte midagi juurde, see pigem hakkis loo ära ja jättis pigem sellise sunniviisilise lisanduse mulje. Jah, see oli MM armastuslugu, kuid seda oleks saanud ka teistmoodi kirjutada.

Et siis, kui teile sobib MM erootika ja teile pakub huvi fantaasiamaailm, siis on see raamat teile, kuid kui see esimene osa pole teile, siis on parem raamatule ettevaatlikult läheneda.

Lewise malenupud

Raamat: The Chessmen by Peter May (2023) ER, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/168839734-lewise-malenupud

Elu Lewise saarel, Šotimaa metsiku, kuid kauni loodusega kauges nurgakeses, kulgeb endiselt pidevas võitluses loodusjõududega.

Fin Macleodist on saanud Lewisel eraomanduses oleva maavalduse turvaülem ja tema ülesandeks on teha lõpp saarel toimuvale suuremahulisele salaküttimisele ja röövpüügile. See töö viib ta uuesti kokku Whistler Macaskilliga, kohaliku röövpüüdja, Fini teismeea sõbra ja ammuse saladuse teadjaga.

Aga kui nende taaskohtumise tagajärjed vägivaldse ja pahaendelise suuna võtavad, mõistab Fin, et tõe väljaselgitamine võib hävitada tuleviku.

Triloogia kolmandas osas leiavad lahenduse mitu olulist küsimust, mis on varasemates raamatutes lahtiseks jäänud. Lahenduse, mis sobib May kirjeldatud süngele ja tuulisele Lewise saarele selle äratuntavalt raske, mineviku taagast laetud õhustikuga.

Mystery, Crime

“Lewise malenupud” pakub taas lugusid nii olevikust kui minevikust. Nagu juba eelnevatest selle sarja raamatutest oleme lugenud, on need saared seal Šotimaa lääneservas on täis saladusi. Seekord pole siis saladus mitme põlvkonna tagune, kuid seda on siiski õrnalt oma süleluses hoidnud mägijõgi, mis nüüd on kivide liikumise tagajärjel veest üleöö tühjaks jooksnud.

Macleod tõmmatakse taas uurimisse, millega ta tegeleda ei taha, sest seegi kord puudutab see teda, võibolla mitte nii lähedalt, kui eelmised, kuid siiski, need saared on ju väikesed ja inimesi on seal vähe, seega on vägagi suur võimalus, et eakaaslasi ikka tuntakse.

Siin on nii mitu erinevad kihti ja nii palju juhtlõngu, et vahepeal tuleb lugeda tähelepanelikult, et mitte tähtsaid hetki maha magada. Jah, May krimid pole kiired ja küüsinärivalt põnevad, kuid nad on selle asemel rahulikud ja sügavad ja pakuvad lisaks krimile ka inimsuhteid ja Lewise saare kultuurilisi omapärasid.

See raamat ja ka kogu see sari on põnev, hoopis teistmoodi lugemine.

Kuldne Lurich

Raamat: Kuldne Lurich (Supilinna salaselts #6) by Mika Keranen (2014) RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/23722205-kuldne-lurich  

Kuldne Lurich on Tartu kirjaniku Mika Keräneni kuues seiklusraamat, kus Supilinna noordetektiivid lahendavad kõige raskemat juhtumit, mis neile ette tulnud.

Tartu Spordimuuseumist kaob salapärastel asjaoludel kuldne Georg Lurichi kuju. Politsei on nõutu, nagu ka muuseumi personal ning appi kutsutakse salaselts Ramps - vennad Olav ja Anton, sõbrannad Sadu, Reilika ja Mari ning loomulikult ka Mati, detektiivininaga Prantsuse buldog.

Mystery, Crime, Children

Seekord on tegu ikka tõsise kuritööga ja selle lahendus on ikka niiii uskumatu. Aga kui miski on uskumatu siis seda kindlam on, et see on üks igati põnev seiklus. Kes oleks võinud arvata, et punktist A saab nii kiiresti ja nii otse punkti B. Lapsed oskavad ikka asju vaadata hoopis teistmoodi kui täiskasvanud, seega pole ka ime, et just nemad saavad jälile, kuidas kinnisest ruumist midagi nii väärtusliku kaduma sai minna.

Ja tuleb tõde tunnistada, et peale seda kui sellest majast postkontor välja kolis, polegi ma seal käinud :).

Küttepuuvargad

Raamat: Küttepuuvargad (Supilinna salaselts #7) by Mika Keranen (2015) RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/27077903-k-ttepuuvargad 

Küttepuuvargad on salaselts Rampsu seitsmes juhtum ja selle tegevus leiab aset talvises Supilinnas, kus keegi varastab kuuridest küttepuid.

Mystery, Crime, Children

Seekordne seiklus Supilinnas viib siis salaseltsi jälgima jalajälgi lumes, arutlema, kes võiks vajada lisa soojustust külmadel talveöödel ja kes kellel külas käib ja miks. Supilinn on talvel täpselt sama põnev kui suvel, sügisel või kevadel.

Põnev lugu, kuid kas ikka peab vargust õigustama ja varastele veel ka pai tegema?

Forever Hold Your Peace

Raamat: Forever Hold Your Peace by Liz Fenton, Lisa Steinke (2023) Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/184536353-forever-hold-your-peace  

Kui noored, kes on äsja kihlunud, kutsuvad oma vanemad, kes on lahutatud hilisele hommikusöögile, ei osanud keegi arvata, millised saladused avalikuks tulevad. Vanemad on omakeski lootnud, et kohtudes oma võibolla tulevaste sugulastega, suudavad nad omavahel kokku leppida, et noored kiirustavad liialt - nad on ju alles ülikooli lõpetanud ja ka nende tutvus on alles verivärske.

Kuid probleemiks ei osutu mitte liialt kiirustavad noored, vaid  pruudi ema June ja peigmehe ema Amy. Need kaks on endised parimad sõbrannad, kes pole rääkinud pärast seda, kui nende sõprus kakskümmend viis aastat tagasi lõhki läks. Endiselt segaduses sellest soovimatust taaskohtumisest ja soovides tähelepanu oma minevikust eemale suunata, et aastakümnete tagused saladused ja rivaalitsemised päevavalgele ei tuleks, suunavad ema  kogu oma energia selle, kes võidab Kõige Entusiastlikuma Ema tiitli.

Kuid kui nende ajalugu – ja praegused trikid – ähvardavad lõhkuda õnneliku paari tuleviku, leiavad June ja Amy ühise pinna ja neist saavad ootamatud liitlased, kes annavad endast kõik, et tagada oma laste (ja ka nende endi) loole õnnelik lõpp.

Romcom, Family Drama, 

“Vaikigu igavesti” on vägagi tüüpiline romcom. Selline peredraama romcom, mille taustaks võiks käia laul “Pere on väike, aga suur skandaal”. Noh jah, siin pole probleem selles, et armunud noored oleks veresugulased, vaid selles, et nende emad on kunagi olnud parimad sõbrannad ja nad läksid lahku siis kui … noh jah, eks seda peate ise lugema.

Kogu see lugu käibki selle ümber, et need kaks täiskasvanud naist ei taha silma vaadata kunagisele probleemile ja selle asemel hakkavad nad hoopis üksteist üle trumpama pulmade korraldamisel. Seda tehes tekitavad nad ka probleeme noorpaari vahel, kes ei tea enam, kas nad peavad oma ema poole hoidma või hoopis oma tulevase ämma või … Ega isad ka palju ei aita, eks üks neist on ju ka selle mineviku plahvatusega seotud ja nagu ka siis ei suuda ta nüüdki õigeid sõnu õigel hetkel öelda.

Kuid see poleks romcom, kui kogu see jant ei viiks välja õnneliku lõpuni, ning kes teab, kas ainult ühe või hoopis mitme õnneliku lõpuni. 

Et siis selline kiire ja hea lugemine/kuulamine, kuid ei midagi erilist, millest koju kirjutada.

Luudesse kirjutatud

Raamat: Written in Bone (David Hunter #2) by Simon Beckett (2023) ER, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/152056657-luudesse-kirjutatud 

Võtsin kolju asitõendikotist välja ja asetasin õrnalt roostevabast terasest kärule. „Nii, ütle mulle, kes sa oled,“ laususin vaikselt.

Kohtuantropoloog David Hunter on Grampiani mägismaalt, kus ta oli pidanud järjekordset moonutatud surnukeha lahkama, teel tagasi koju Londonisse oma tüdruksõbra juurde. Selle asemel tuleb ta vastu politseiülema palvele ja sõidab Välis-Hebriididele kaugele Runa saarele, et uurida kohutavat avastust.

Hunter on näinud surma mitmel kujul, kuid isegi teda rabab see, mille ta eest leiab: peaaegu täielikult põlenud surnukeha, ainult jalalabad ja üks käsi on tulest puutumata. Kas see võib olla klassikaline juhtum inimese iseeneslikust süttimisest? Kohalik politsei on kindel, et tegemist on õnnetusjuhtumiga, kuid Hunter pole selles veendunud. Põlenud säilmeid uurides leiab ta tõendeid, mida kartis. See ei olnud juhus, see oli mõrv.

Samal ajal kui väike kogukond püüab Hunteri leiust toibuda, tabab saart katastroofiline torm. Elekter kaob, side mandriga katkeb ja tulesurmasid tuleb aina juurde ...

Crime, Mystery

David Hunteri teine suurepärane lugu luudest, tulekahjust, suletud ühiskonnast ning vanadest vaenudest.

Kuna ma olin näinud juba selle raamatu põhjal tehtud nelja osalist sarja (tegelikult on Surma keemia esimese hooaja sisse pandud Hunteri saja kaks esimest raamatut, esimene raamat kaetakse esimeses kahes osas ja teine raama neljas järgmises) siis ma põhimõtteliselt teadsin, mis mind ees ootab, kuid alati on ju nii, et visuaalses meedias muutuvad mingid asjad, tegelased, sündmused, midagi jääb ära midagi pannakse juurde, seega ei saa ühte teise järgi hinnata. Kuid sellegipoolest, see on hea sari, nii raamatuna kui ka sarjana.

Selles raamatus läheb David siis saarelt leitud tulesurma ohvri luid uurima. Kuna saar on mandrist kaugel ja seda tabab samal ajal ka torm, siis on David kui sipelgapesa lõhkuv karu. Tema on ju tulnud sinna tööd tegema, ta ei tea mismoodi nad kõik omavahel seotud on ja millist niiti tõmmates ta kuskil kella helisema paneb ja millised kohutavad tagajärjed sellel olla võivad. Kindel on aga see, et keegi poleks kohe üldse tahtnud, et seda esimest surmajuhtumit oleks lähemalt uurima hakatud, sest peagi järgnevad järgmised surmad. Nagu iidne tulejumal oleks üles äratatud ja nüüd nõuab ta ohvriande.

See lugu haarab sind lugedes nii kergesti endasse, et tahtmatult hakkad tundma suitsu lõhna ja tunned tormituulte paisumist ja enne ei saa raamatut käest kui torm on möödas ning David on tagasiteel mandrile. Kuid see pole ju kõik!

See iidne kurjus, mille David tahtmatul äratas …

Järgmine raamat palun!

Faerie Silver, Iron Cold

Raamat: Faerie Silver, Iron Cold by Vic Malachai (2022) Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/61457195-faerie-silver-iron-cold     

Hästi kasvatatud Brinley lapsed isegi ei mõtle kunagi üle oja viivatele kividele astumises. Brinleys ei käi keegi öösel väljas ja raud kaitseb kõiki aknaid ja uksi, kuna oja ületamine ei vii lihtsalt paksu metsa - sealt läheb tee haldjamaale. Kõigile Saxoni lastele on räägitud haldjate lugusid, kuid Brinley lastele räägitakse ka kaitsvast kollasest lillest ning külmast rauast, mis aitab alalist ohtu eemale hoida.

Ciar Eckstein ei ole Brinley hästikasvatatud laps.

Kui Ciari ema surreb, saadab tema isa ta koos vennaga nende vanavanemate juurde, kelle ülesanne on kaitsta Brinley ja haldjamaa vahelist silda. Ciari ema haldjalood olid ahvatlevad, kuid Brinley lood on hoiatavad. Vaatamata vanemate hoiatustele mängivad Brinley lapsed ohtlike mänge oja kaldal. Ciar on see, kes võtab vastu ülima väljakutse - minna üle oja haldjamaale.

Haldjamaa on ilus ja ohtlik, ning mitte miski pole haldjamaal nii ilus ja nii ohtlik kui seda on noor haldjas Mael. Ciar ja Mael kasvavad koos üles, samas kui Brinley elanikud jälgivad hirmunud huviga, arutledes kuna see haldjast puudutatud tüdruk igaveseks üle oja kaob, neelatuna näljasest metsast nagu paljud enne teda. Brinley higab kergendusega kui Ciar kooli läheb, ning linna ja tüdruk taas end vabana tunnevad.

Kuid naasmise lubadus on antud. Kas Brinleyl on õigus haldjamaal ootavate õuduste kohapealt?

Fantasy, Fairies, Romance

“Haldja hõbe, külm raud” on haldja ja inimese armastuslugu, mis algab juba lapsepõlves ja ületab igasugused takistused, et kasvada tugevaks ja seisuse vääriliseks liiduks.

Ciar, elav tüdruk, ei sobi vanavanemate linna korralike tüdrukute sekka, seega satub ta mängima natuke metsikumate külalastega, kes püüavad alailma üksteist üle trumbata hulljulgete tegudega. Ciar on neist kõige väiksem ja enamasti kaotab, kuid kui teda ahvatletakse läbi oja haldjamaale minema, mõtleb ta, et mis sellest siis ikka, üle kivide ei tohi sinna keksida, kuid läbi jõe minna ei tohiks ju midagi halba olla. Ja kui kord juba läbi jõe mindud, miks siis mitte üle kivide.

Ciar jääb haldjamaal ainult jõe äärde, ta ei lähe kaugele. Kuid tema juurde tuleb noor haldjapoiss, kes on näljane ja klobida saanud. Ciar jagab temaga oma toitu, Mael kingib talle hõbeehteid. Neil on koos tore ja kuigi Ciari vanavanemad ei tahaks seda lubada, kuid Ciar jääb Maeli juures käima aastateks. Ciar õpetab Maelile inimeste kombeid ja Mael talle haldjate elu. Kuid siis peab Ciar kooli minema. Ta küll lubab Maelile, et ta tuleb viie aasta pärast tagasi, kuid kõik loodavad, et sellega on nüüd lõpp. Kui Mael ei oota Ciari suviti metsas lepib ka tema lõpuks sellega, et ta ikka pole haldjate puudutatud.

Kuid siis, viis aastat hiljem … tuleb Mael Ciarile järele ja viib tüdruku oma põhja-haldja kuningriiki. Kuid haldja kuningriigid on ju omavahel sõjas, seega, kui Ciar valesse kohta tujutsedes jalutama läheb, ta röövitakse.

Järgneb tutvumine lõuna-haldja kuningriigi eluoluga, lahing Ciari vabastamisek, Ciari kursusekaaslaste toomine haldjariiki ja õnnelik lõpp kõigile soovijatele.

Täitsa andekas lugu, isegi kui algus oli liiga pikk ja veniv, ning lõpuosa oleks nagu hoopis teisest loost, siis tegelikult oli lugu täitsa hea. Muinasjutulik fantaasia haldja teemal.

The Butterfly Collector

Raamat: The Butterfly Collector by Tea Cooper (2023) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/123266584-the-butterfly-collector                      

Aasta 1868, Morpeth. Theodora Breckenbridge leinab oma vanemate ja venna kadumist merel, ning teda huvitab rohkem vaikselt omaette töötamine perekonna mõisas, selle asemel, et leida endale abikaasa Sidney kõrgseltskonnast, isegi kui ta vanemal õel, Florencel on teised mõtted.Theodora püüab maalida loodust illustratsioone samal tasemel, kui kuulsad Scott õed, kes nende naabruses elavad. Ta ei suuda uskuda oma õnne, kui ta avastab liblika, keda varem Austraalias nähtud pole. Oma teenianna Clarrie abiga ja ta oma ilustae joonistustega, loodab ta panna oma nime teaduse kaardile. 

Kuid siis läheb Clarrie vastsündinud poeg kaduma, ning kõik muutub.

Aasta 1922, Sidney. Kui ajakirjanikuhakatisele, Verity Binks saadetakse salapärane liblika kostüüm koos kutsega Sidney kunstide maskiballile samal päeval, kui ta on kaotanud töö ajalehes The Arrow, on ta segaduses, kuid kindel, et ta läheb sinna. Ta vanaisa Sid, endine tunnustatud ajakirjanik, teeks täpselt sama. Ballil antakse talle võimalus kirjutada Treadwell Sihtasutuse ajaloost. Treadwell on organisatsioon, mis toetab valele teele sattunud noori naisi ja nende lapsi. Mida sügavamale ta loo uurimisega läheb, seda enam tuleb päevavalgele süngeid ja keerulisi saladusi - saladusi, mid on lahendamata olnud juba 50 aastat.

Kas ta suudab need lahendada? Ning kui ta ka lahendab, kas keegi usub teda? 

Fiction, Mystery, History

Selles raamatus jooksevad kõrvuti kaks lugu. Üks on siis kauges ajaloos ja teine natuke lähemas ajaloos, kuid sajandi kaugusel ikkagi.

Theodora on andekas kunstnik, kelle unistus on joonistada loodust teaduslikesse teostesse nagu ta naabrid õed Scottid oma isa raamatutesse seda teevad. Kui tema pere ei ole huvitatud, et ta oleks kunstnik, nad tahavad, et ta soodsalt abielluks. Tema teenijanna, kes on hiljuti poja sünnitanud, jätab poja hoidja juurde, seniks kuni tama ja ta abikaasa tööl on, kuid millegipärast on ta pojake iga kord, kui ta teda vaatama läheb, kas haiglane ja magab, või ei lase hoidja teda üldse poisi juurde. 

Ühel väljasõidul saarele näevad Theodorea ja tema teenijanna liblikat, kuulsat Monarhliblikat, kuid nad ei ela ju Austraalias, neid on nähtud enamasti Kesk- ja Põhja-Ameerikas. Ja isegi kui Theodora liblikast pildi maalib, ei saa ta tõestada nende jõudmist Austraaliasse, sest järgmine aasta ei leita samast kohast, ega ka kuskilt mujalt neid liblikaid.

Ja siis kaob teenijanna poeg.

Viiskümmend aastat hiljem töötab Verity ajalehe juures assistendina, kuigi ta tegelikult tahaks kirjutada artikleid, nagu ta vanaisa seda teinud oli. Kuid kui vanaisa suri, ei antud talle enam muid võimalusi, kui vaid assistendi tööd, isegi kui tema artiklid olid head ja populaarsed. Ning siis kutsutakse ta kunstide ballile ja antakse talle lugu, mis viib ta väga julma äri maailma. 

Noored emad, kes olid jamasse sattunud, kas oma rumaluse või kellegi julmuse tõttu, pidid tihti otsustama, kas püüavad ise oma lapsed suureks kasvatada või annavad nad lapsendamiseks. Oli ka neid emasid, kes andsid lapsed hooldekodusse ajutiselt, kuni neil oli piisavalt raha, et lapse eest hoolitseda. Kuid … imikud surid sel ajal tihti ja igasuguste imerohtudega polnud lastel gaasivalusid ega muid muresid.

Verity teab, et ta kaevab milleski, millel on sünged tagajärjed, kuid ta poleks kunagi ettegi kujutanud, kui lähedalt see ammune lugu ta oma pere puudutab.

Huvitav ajalooline lugu, milles on nii ilusat loodust kui ka julma inimloomust. Huvitav lugemine!

Jonathan Strange & härra Norrell

Raamat: Jonathan Strange & Mr Norrell by Susanna Clarke, tõlge Hana Arras (2022) RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/63293816-jonathan-strange-ja-h-rra-norrell  

On aasta 1806 ja Inglismaad kimbutab sõda Napoleoniga. Keset ärevat aega kogunevad Yorki Võlurite ühingu liikmed, et arutleda, miks praktiline võlukunst sajandeid tagasi välja suri. Ootamatult selgub, et üks võlur, kes ka võluda oskab, on siiski veel alles – eraklik härra Norrell.

Londonisse sõites äratab ta surnuist üles kauni naise ja kutsub prantslaste hirmutamiseks kohale kummituslike laevade armee. Olukord saab uue pöörde, kui välja ilmub teinegi võlur, kes on valmis tujukale Norrellile väljakutse esitama. Veel nooruke, ent geniaalse andega, nägus ja julge Jonathan Strange on kõiges vanameistri vastand. Alguse saab kahe suurmehe ohtlik jõukatsumine. Kui võlurid hakkavad oma eesmärkide saavutamiseks mustast maagiast abi otsima, käivitub saatuslik sündmustejada, mille kohutavad tagajärjed varjutavad ka Inglismaa-Prantsusmaa vahelise lahingu.

Fantasy, Historical, Magic

Oh see oli üks pikk lugemine :).

Kõige parem oleks öelda, et see on ajalooline fantaasia maagiast, kirjutatud kui kroonika. See pole kindlasti ühe nädalavahetuse lugemine, seda loed ja loed ja loed ja …

See on fantaasia keskendub võlurite ajaloole üheksateistkümnenda sajandi alguses. Kuidas need kes end võluriteks nimetavad ongi seda vaid nimeliselt ja tegelikult suudavad võluda vaid kaks - üks neist kogub raamatuid võlumisest ja hoiaks hea meelega võlumise vaid endale ja teine on andekas, kuid ei usu endasse ja see teine, vanem, võlur püüab ka teda tagasi hoida. Kuid kui nad tahavad aidata Inglismaad sõjas Napoleoni vastu, peavad nad midagi tegema, et neid tähele pandaks. 

Seega teeb härra Norrell midagi oma uskumuste vastast, kuid ta saavutab sellega tähtsate isikute tähelepanu (ning ka nende tähelepanu, kelle tähelepanu oleks parem mitte pälvida). Kuid Norrell ei taha ju oma raamatute juurest lahkuda, seega saadetakse sõjaväge aitama Strange. Ja oi kuidas ta neid aitab, mitmeid aastaid aitab ja kodune ununeb ja jääb unarusse. Seda kasutavad loomulikult ära need, kelle tähelepanu ei oleks pidanud endale tõmbama.

Strange ja Norrelli loo taustal tegutseb pidevalt üks teine tegelane, tegelane kellega tuleb väga ettevaatlikult suhelda, kellele tuleb oma soove väga täpselt sõnastatult esitada, sest sa ei või iial teada, kuidas ta sinu soovi täidab ja sind igaveseks tänuvõlglaseks teeb.

Isegi kui see on paks raamat ja kroonikale omaselt on tekst vahel tuim ja aeglane, on see ikkagi hea lugemine. Ning lisaks on siin ka suurepärased joonealused seletused, mis on omaette raamatut väärt. Et siis võtke aega, ärge kiirustage, nautige kõiki neid huvitavaid siduseid päris ajalooga ning neid legende ja haldja koerustükke.

That Time I Got Drunk And Saved a Human

Raamat: That Time I Got Drunk And Saved a Human (Mead Mishaps #3) by Kimberly Lemming (2023)  Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/123259527-that-time-i-got-drunk-and-saved-a-human       

Kui ma olin väike tüdruk, luges mu ema mulle iga õhtu jutte ette. Mõned neist olid eepilised seiklused, täis kõrgeid panuseid ja ootamatuid pöördeid, samas kui teised olid printsessidest, kes olid vangistatud tornidesse, mida valvasid draakonid. Õnnetud printsessid pidid istuma toas iga päev, õhates oma unistuste printsi järele, kes tuleks ja neid päästaks. Ma vihkasin neid lugusid. Iroonia on selles, et nüüd olin ma ise samas olukorras. Tuleb välja, et kui draakon võtab su vangi, ei lase ta sul lihtsalt minema kõndida.

Kes oleks seda teadnud?

Ja kui ma arvasin, et lõpuks on pääsemine käegakatsutav, purustati mu lootus tuhandeks killuks - nagu arvata võite - teise draakoni poolt.

Fantasy, Romance, Paranormal,

Jah ma olin kuulnud neist Lemmingi raamatutest, et need olevat lõpmatult humoorikad ja uskumatult fantastilised, seega loomulikult valisin ma selle raamatu kuulamiseks, kui mul võimalus avanes. Kuid ilmselt puudub mul vajalik huumorimeel või olen ma harjunud teistsorti fantaasiaga, sest minu jaoks jäi siit mõlemat puudu.

Lugu siis neiust, kes on vangis draakoni lossis, kus talle on kättesaadavad kõik mugavused, ning ainus mida tal pole, on vabadus minema kõndida, sest loss on kuskil väga külmas kohas. 

Ühel õhtul tuleb draakonile külla “kena noormees”, kes “päästab” me kangelanna, kuid siis selgub, et see noormees on samamoodi soomustega tiivuline olend, kes vahel sülgab tuld, ning kui ta on endale oma hingesugulase tundud, siis loomulikult kaitseb ta teda eriti ägedalt. 

Kuid ega neiuke siis mõni närguv lilleke ole. Oi ei, kuigi ta on inimene, on tal hing, mis on draakoni vääriline. Ja siis selgub, et tema õde, on tema vangistuste aastate jooksul abiellunud teise paranormaalse elukaga (üks eelmistest sarja raamatutest) ja üheskoos on nad valmis milleks iganes.

Ühesõnaga selline normaalne paranormaalne armastuslugu, kus kõik algab vaenlastest ja lõpeb liiduga, mis on valmis kogu maailma vallutama.

Jah, natuke on siin ka nalja, kuid kohe kindlasti pole see üks lõppematu itsitamine. Seega, see pole minu sorti humoorikas fantaasia.

Khaba ja Nebra

Raamat: Khaba ja Nebra by Mika Keränen (2018) RR, A Hinne: B Lühitutvustus: https://www.goodreads.com/book/show/42624811-khaba-ja-nebra   

Khaba ja Nebra pole tavalised lapsed. Nad on kaks muumiapoissi, kelle koduks on muuseum Tartu Ülikooli peahoones. Raamatu tegevus algab sellest, kui Khaba eksib Zeusi reeglite vastu ja ta ei tohi osaleda aulamängudel enne, kui teeb ühe heateo oma südamest. Aga see polegi nii kerge...

Children, Humor

Lühidalt - Tartu ülikooli muuseumi versioon “Öö muuseumis” :) 

Ja et see vaid kuiv muuseumi lugu poleks, on ka siin tiba jalgpalli, natuke ka Tartu kultuuri koorekihti ja linna ennast ka. 

Kuid tegelikult on see lugu ikkagi sõpsusest ja perekonnast ja aususest.

Soome pitsa

Raamat: Soome pitsa (Supilinna salaselts #10) by Mika Keränen (2019) RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/45880298-soome-pitsa                     

Supilinna kooli söökla akna alla on keegi teinud ilma loata tänavakunstiteose, mis kujutab Soome lipuga pitsat. Põnevuslugu läheb lahti siis, kui Olav katsub näpuga pilti, et kas värv on kuiv. Kui kohale saabub koolidirektor, on värviste näppudega Olav sama hästi kui süüdi ning temast saab sodija kogu koolipere silmis. Ega Rampsul jäägi muud üle, kui lahendada järjekordne juhtum ja uurida välja, kes oli see salapärane pitsameister.

"Soome pitsa" on salaselts Rampsu kümnes juhtum. 

Children, Criminal Mystery 

Salaselts on taas töös ja seekordne juhtum puudutab ühte neist väga lähedalt. Ja nagu ikka, haaravad lapsed kõigist vihjetest, jagavad ise vihjeid Tartu kunstnike ja jalka kohta ja lahendavad salapärase “kooli kõrval oleva elektrikapi ukse sodimise juhtumi”. Eks vanaisa aita ka natuke, omal moel, ja lõpuks on kõik rahul.

Ma täitsa mõistan, miks see on kooli soovituslik kirjandus. Lugu on ju lõbus ja põnev.