Aasta 1868, Morpeth. Theodora Breckenbridge leinab oma vanemate ja venna kadumist merel, ning teda huvitab rohkem vaikselt omaette töötamine perekonna mõisas, selle asemel, et leida endale abikaasa Sidney kõrgseltskonnast, isegi kui ta vanemal õel, Florencel on teised mõtted.Theodora püüab maalida loodust illustratsioone samal tasemel, kui kuulsad Scott õed, kes nende naabruses elavad. Ta ei suuda uskuda oma õnne, kui ta avastab liblika, keda varem Austraalias nähtud pole. Oma teenianna Clarrie abiga ja ta oma ilustae joonistustega, loodab ta panna oma nime teaduse kaardile.
Kuid siis läheb Clarrie vastsündinud poeg kaduma, ning kõik muutub.
Aasta 1922, Sidney. Kui ajakirjanikuhakatisele, Verity Binks saadetakse salapärane liblika kostüüm koos kutsega Sidney kunstide maskiballile samal päeval, kui ta on kaotanud töö ajalehes The Arrow, on ta segaduses, kuid kindel, et ta läheb sinna. Ta vanaisa Sid, endine tunnustatud ajakirjanik, teeks täpselt sama. Ballil antakse talle võimalus kirjutada Treadwell Sihtasutuse ajaloost. Treadwell on organisatsioon, mis toetab valele teele sattunud noori naisi ja nende lapsi. Mida sügavamale ta loo uurimisega läheb, seda enam tuleb päevavalgele süngeid ja keerulisi saladusi - saladusi, mid on lahendamata olnud juba 50 aastat.
Kas ta suudab need lahendada? Ning kui ta ka lahendab, kas keegi usub teda?
Fiction, Mystery, History
Selles raamatus jooksevad kõrvuti kaks lugu. Üks on siis kauges ajaloos ja teine natuke lähemas ajaloos, kuid sajandi kaugusel ikkagi.
Theodora on andekas kunstnik, kelle unistus on joonistada loodust teaduslikesse teostesse nagu ta naabrid õed Scottid oma isa raamatutesse seda teevad. Kui tema pere ei ole huvitatud, et ta oleks kunstnik, nad tahavad, et ta soodsalt abielluks. Tema teenijanna, kes on hiljuti poja sünnitanud, jätab poja hoidja juurde, seniks kuni tama ja ta abikaasa tööl on, kuid millegipärast on ta pojake iga kord, kui ta teda vaatama läheb, kas haiglane ja magab, või ei lase hoidja teda üldse poisi juurde.
Ühel väljasõidul saarele näevad Theodorea ja tema teenijanna liblikat, kuulsat Monarhliblikat, kuid nad ei ela ju Austraalias, neid on nähtud enamasti Kesk- ja Põhja-Ameerikas. Ja isegi kui Theodora liblikast pildi maalib, ei saa ta tõestada nende jõudmist Austraaliasse, sest järgmine aasta ei leita samast kohast, ega ka kuskilt mujalt neid liblikaid.
Ja siis kaob teenijanna poeg.
Viiskümmend aastat hiljem töötab Verity ajalehe juures assistendina, kuigi ta tegelikult tahaks kirjutada artikleid, nagu ta vanaisa seda teinud oli. Kuid kui vanaisa suri, ei antud talle enam muid võimalusi, kui vaid assistendi tööd, isegi kui tema artiklid olid head ja populaarsed. Ning siis kutsutakse ta kunstide ballile ja antakse talle lugu, mis viib ta väga julma äri maailma.
Noored emad, kes olid jamasse sattunud, kas oma rumaluse või kellegi julmuse tõttu, pidid tihti otsustama, kas püüavad ise oma lapsed suureks kasvatada või annavad nad lapsendamiseks. Oli ka neid emasid, kes andsid lapsed hooldekodusse ajutiselt, kuni neil oli piisavalt raha, et lapse eest hoolitseda. Kuid … imikud surid sel ajal tihti ja igasuguste imerohtudega polnud lastel gaasivalusid ega muid muresid.
Verity teab, et ta kaevab milleski, millel on sünged tagajärjed, kuid ta poleks kunagi ettegi kujutanud, kui lähedalt see ammune lugu ta oma pere puudutab.
Huvitav ajalooline lugu, milles on nii ilusat loodust kui ka julma inimloomust. Huvitav lugemine!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar