Hästi kasvatatud Brinley lapsed isegi ei mõtle kunagi üle oja viivatele kividele astumises. Brinleys ei käi keegi öösel väljas ja raud kaitseb kõiki aknaid ja uksi, kuna oja ületamine ei vii lihtsalt paksu metsa - sealt läheb tee haldjamaale. Kõigile Saxoni lastele on räägitud haldjate lugusid, kuid Brinley lastele räägitakse ka kaitsvast kollasest lillest ning külmast rauast, mis aitab alalist ohtu eemale hoida.
Ciar Eckstein ei ole Brinley hästikasvatatud laps.
Kui Ciari ema surreb, saadab tema isa ta koos vennaga nende vanavanemate juurde, kelle ülesanne on kaitsta Brinley ja haldjamaa vahelist silda. Ciari ema haldjalood olid ahvatlevad, kuid Brinley lood on hoiatavad. Vaatamata vanemate hoiatustele mängivad Brinley lapsed ohtlike mänge oja kaldal. Ciar on see, kes võtab vastu ülima väljakutse - minna üle oja haldjamaale.
Haldjamaa on ilus ja ohtlik, ning mitte miski pole haldjamaal nii ilus ja nii ohtlik kui seda on noor haldjas Mael. Ciar ja Mael kasvavad koos üles, samas kui Brinley elanikud jälgivad hirmunud huviga, arutledes kuna see haldjast puudutatud tüdruk igaveseks üle oja kaob, neelatuna näljasest metsast nagu paljud enne teda. Brinley higab kergendusega kui Ciar kooli läheb, ning linna ja tüdruk taas end vabana tunnevad.
Kuid naasmise lubadus on antud. Kas Brinleyl on õigus haldjamaal ootavate õuduste kohapealt?
Fantasy, Fairies, Romance
“Haldja hõbe, külm raud” on haldja ja inimese armastuslugu, mis algab juba lapsepõlves ja ületab igasugused takistused, et kasvada tugevaks ja seisuse vääriliseks liiduks.
Ciar, elav tüdruk, ei sobi vanavanemate linna korralike tüdrukute sekka, seega satub ta mängima natuke metsikumate külalastega, kes püüavad alailma üksteist üle trumbata hulljulgete tegudega. Ciar on neist kõige väiksem ja enamasti kaotab, kuid kui teda ahvatletakse läbi oja haldjamaale minema, mõtleb ta, et mis sellest siis ikka, üle kivide ei tohi sinna keksida, kuid läbi jõe minna ei tohiks ju midagi halba olla. Ja kui kord juba läbi jõe mindud, miks siis mitte üle kivide.
Ciar jääb haldjamaal ainult jõe äärde, ta ei lähe kaugele. Kuid tema juurde tuleb noor haldjapoiss, kes on näljane ja klobida saanud. Ciar jagab temaga oma toitu, Mael kingib talle hõbeehteid. Neil on koos tore ja kuigi Ciari vanavanemad ei tahaks seda lubada, kuid Ciar jääb Maeli juures käima aastateks. Ciar õpetab Maelile inimeste kombeid ja Mael talle haldjate elu. Kuid siis peab Ciar kooli minema. Ta küll lubab Maelile, et ta tuleb viie aasta pärast tagasi, kuid kõik loodavad, et sellega on nüüd lõpp. Kui Mael ei oota Ciari suviti metsas lepib ka tema lõpuks sellega, et ta ikka pole haldjate puudutatud.
Kuid siis, viis aastat hiljem … tuleb Mael Ciarile järele ja viib tüdruku oma põhja-haldja kuningriiki. Kuid haldja kuningriigid on ju omavahel sõjas, seega, kui Ciar valesse kohta tujutsedes jalutama läheb, ta röövitakse.
Järgneb tutvumine lõuna-haldja kuningriigi eluoluga, lahing Ciari vabastamisek, Ciari kursusekaaslaste toomine haldjariiki ja õnnelik lõpp kõigile soovijatele.
Täitsa andekas lugu, isegi kui algus oli liiga pikk ja veniv, ning lõpuosa oleks nagu hoopis teisest loost, siis tegelikult oli lugu täitsa hea. Muinasjutulik fantaasia haldja teemal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar