https://www.goodreads.com/book/show/163659733-s-na-on-m-rv
Ühel kenal kevadhommikul siseneb Diana Cowper – kuulsa näitleja rikas ema – lugupeetud matusebüroosse, et korraldada ära omaenda matused. Kuus tundi hiljem on ta surnud, kägistatud kardinanööriga oma kodu elutoas. Mängu astub endine politseiuurija, väga nutikas, aga keerulise loomuga detektiiv Daniel Hawthorne, ja üsna ootamatult avastab raamatu autor ennast tema varju ja abilise rollis – nimelt teeb Hawthorne talle pakkumise kirjutada mõrva uurimisest raamat. Vastu tahtmist asjasse tõmmatud kirjanik Horowitz leiab end üsna ruttu keset lugu, mille üle tal puudub vähimgi kontroll. Hawthorne on üleolev, tujukas ja ärritav, aga iga kord, kui autor otsustab asjast loobuda, toimub mõni paljudest üllatavatest pööretest, ja uudishimu ei lase tal selga keerata. Samal ajal muutub üha selgemaks, et Hawthorne’i enda elus on mingi sünge saladus. Anthony Horowitz teeb selles meisterlikkus ja ootamatusi täis loos jälle seda, mida oskab kõige paremini: annab klassikalisele krimiromaanile täiesti uue näo ning astub selles ise üles kui moodsa aja Watson.
Criminal Mystery
Ma lugesin sarja teist osa aastaid tagasi ja mäletan väga hästi, kuidas ma püüdsin aru saada, kas Horowitz kasutas raamatus päris Foyle sõja filmimise stseeni või oli see välja mõeldud :). Ja tõsi on ka see, et esimene kokkupuude Hawtornega ei olnud meeldiv. Kuid …
Nüüd lugedes sarja esimest osa pean ma tunnistama, et ma näen seda ebahariliku paari hoopis positiivsemalt, kui teist osa lugedes. Kui esimesel kokkupuutel häiris mind Hawthorne sõnakehvus ja mühaklus, siis seekord ma mingil imelikul viisil isegi mõistsin teda. Horowitz on kirjutanud väga andeka detektiivi, ta lihtsalt pole andnud talle meeldivat iseloomu. Ja kas detektiiv peabki olema meeldiva iseloomuga? Ta peab juhtumi lahendama ja kui ta ei anna autorile piisavalt millest kirjutada, siis sellepärast ta ju ongi autor, et ta oskab oma fantaasiat kasutada :).
Et siis muhekrimi, kus on piisavalt huumorit, tõsidust, põnevust ja autori virinat, et ta ei saa sedasi kellegiga koostööd teha, kui talle ei seletata, kuidas detektiiv oma tööd teeb. Ja nagu autor isegi HeadReadi vestlusel ütles: kui tahate loo lahendusega kaasa minna, siis jätke kõik kirjaniku järeldused tähelepanuta :).
Proovige, sellest võib saada teie uus lemmik, või siis mitte, kuid midagi omapärast kogete kindlasti.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar