Shakespeare: The Man Who Pays The Rent

Raamat: Shakespeare: The Man Who Pays The Rent by Judi Dench (2023) RR, A Hinne: A Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/177660375-shakespeare 

Kekselda läbi Warwickshire maakonna, alasti ja roheliseks võõbatud …

Näidelda vastamisi lapsega, kellel on kõrvits peas …

Need on vaid mõned asjad, mida dame Judi Dench on teinud Shakespeare nimel

Esimest korda räägib Judi igast rollist mida ta on mänginud Shakespeare näidendites kogu oma seitse kümnendi pikkuse karjääri jooksul. Ta on olnud nii leedi Macbeth kui Titania kui ka Cleopatra. Läbi mitme usaldusliku vestluse näitleja ja lavastaja Brendan O’Heaga, viib Judi lugega läbi Shakespeare näidendite vaheda selgusega, paljastades proovi protsessi saladusi ning jagab lugejatega oma saavutusi ning lavataguseid koerusi.

Lisaks saame lugeda pildikesi publikust, kriitikutest, kompanii hingedest ja prooviruumide etiketist. Judi pakub hindamatuid sisevaateid kõigest, värsitaktis rääkimise kunstist kuni tema enda nägemusi mõnest Shakespeare kõige kuulsaimast stseenist, vürtsitades seda kõike talle omase ulakusega ning huumorimeelega, aususega ning naljakate anektootidega, millest paljud on kuni siiani saladuses hoitud.

Juhendav ja vaimukas, provokatiivne ja inspireeriv, see on Judi armastuskiri Shakespeerele, või pigem mehele, kes maksab arveid.

Memoir, Biography

Kui teile meeldib dame Judi Dench ja Shakespeare, siis see on raamat teile. 

Kui tahate lugeda kogenud näitleja näpunäiteid, kuidas tuleb Shakespeare rolle mängida, siis on see raamat teile.

Seda on nii mõnus ja huvitav lugeda. Mälestused, naljad, kogemused, arvustused, arutlused. Nagu istuks ise Judi vastas ja kuulaks tema omapärast häält.

Hamnet

Raamat: Hamnet by Maggie O’Farrell, tõlge Külli Seppa (2021) ER, RR, A Hinne: A Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/58813702-hamnet     

Maggie O’Farrelli romaan „Hamnet“ avab ilukirjanduses esimest korda traagilise loo kaotusest, mis inspireeris William Shakespeare’i kirjutama oma kõige kuulsamat näidendit. See on ka portree abielust, mille keskmes on armastatud lapse kaotus, taustal detailirohke ülevaade elust 16. sajandi Inglismaal.

Agnes on naine, keda kardetakse, kuid kelle juurde tema tavatute annete pärast ka minnakse. Ta elab koos abikaasaga Stratford-upon-Avonis Henley tänaval ja neil on kolm last: tütar Susanna ning kaksikud Hamnet ja Judith. Poeg Hamnet sureb 1596. aastal üheteistkümneaastaselt.

„Hamnet“ on lugu kaksikutevahelisest sidemest ja leinaga karidele kiskuvast abielust. See on ka lugu pistrikust ja tema perenaisest; kirbust, kes satub Aleksandriast väljuvale laevale; ja kindameistri pojast, kes eirab häid tavasid, et võita ebatavalise naise armastust. Ennekõike on see õrntundeline meenutus poisist, kelle elu on täiesti unustatud, kuid kelle nime kannab üks kuulsamaid näidendid, mis eales kirjutatud.

Fiction, History, Drama

“Hamnet” on suurepärane emotsionaalselt raske lugu. Maggie O’Farrell on võtnud ajaloolised infokillukesed, mis on teada ühe tuntuima näitekirjaniku pere kohta ja kirjutanud sellest loo, mis poeb tasapisi nii sügavale hinge, et kuidagi ei saa raamatut käest panna.

Isegi kui esialgu võib olla looga raske kaasa minna, siis peagi jooksed koos poisiga mööda linnatänavaid, uurid koos emaga mesipuu sisu ja kaotad ennast koos noore koduõpetajaga aknast avanevasse pilti neiust ja tema pistrikust. Põhilugu on kaksikute Hamneti ja Judithi haigusega seotud, kuidas vend otsib õele abi, kuidas haiged lapsed avastatakse ja kuidas ema Agnes kõik oma oskused mängu paneb, et last päästa. Selle loo kõrval saame ka teada, kuidas Agnes kohtus oma laste isaga, kuidas ta nende ühise tuleviku kindlustab, kuidas nende esimene laps sünnib, kuidas Agnes oma abikaasa väikelinna hallusest välja saadab, kuidas kaksikud teda üllatavad ja millist rõõmu talle lapsed ja tema patsiendid pakuvad, kui abikaasa Londonis oma uue ja õige elu leiab, kuni Agnes tajub, et ta pole enam ainus naine tema elus.

Hetkeks viiakse lugejad ka väikesele reisile, mille käigus surevad mitmed kassid ja meremehed ja Murano saare elanikud, kuni väike reisimees ja tema sugulased jõuavad otsaga poekesse, kus Judith abis käib.

See osa, kui Hamnet taas oma kaksikõega kohad vahetab, nagu nad on korduvalt varem teinud, on see kõige valusam koht. See on iga lapsevanema suurim hirm, kaotada kasvõi üks lastest, seda isegi ajal, kui vähesed sündinud lapsed elasid täisealiseks. See on valu, mis võib ka tugevaima suhte lõhki ajada ja normaalse inimese hulluks, ning igaüks vajab omamoodi väljundit, et seletada endale, miks asjad on nii ja mitte teisiti. 

“Hamnet” on lugu armastusest, kaotusest ja perekonna tähtsusest. Selle loo lugemiseks on vaja õiget hetke ja kohta. See on emotsionaalselt raske lugu, kuid see on vägagi suurepäraselt kirjutatud lugu.

Hea uus ilm

Raamat: Brave New World by Aldous Huxley, tõlge Ragne Kepler (1932, 2018) RR, A  Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/42278565-hea-uus-ilm            

Kunagi tulevikus loovad maailmakontrolörid ideaalühiskonna. Geenitehnoloogia, ajuloputuse, seksilõbude, tablettide ja droogide osav kasutamine on teinud inimestest rahulolevad tarbijad. Üksnes Bernard Marx vaevleb seletamatus vabanemisigatsuses. Tema kannatusi võiks leevendada käik ühte vähestest säilinud metsikutest reservaatidest, kus elatakse endiselt ebatäiuslikku elu...

Fiction, Science, Classics

Hea uus ilm on raamat, millest räägitakse tihti, kui on jutuks düstoopia ja esimesed raamatud, kus tegevus toimub düstoopilises, utoopilises maailmas. Seega on ju hea teada, kust paljud düstoopiad on oma ideed või inspiratsiooni saanud.

Algus tutvustab seda “uut” maailmakorda, kuidas inimesi aretatakse, kuidas klaasist välja kasvanud lapsi “haritakse” vastavalt nende kuuluvusele ja tulevasele tööle, kuidas mudilasi õhutatakse seksuaalsetele mängudele ning kuidas noortele tuletatakse üha meelde, et keegi ei kuulu kellegile ja pikka aega ühe kaaslasega koos olemisse ei suhtuta hästi. Kõik on õnnelikud ja seda õnne toetab poolegrammine soma tablet, või kolm või neli.

Edasi läheb lugu metslaste juurde, kuhu üks hea uue maailma paar puhkusele läheb. Juhuste kokkulangemise tõttu, satuvad nad kokku kunagise hea uue maailma elanikuga, kellest on saanud ema (vulgaarne sõna, mida keegi enam ei kasuta) ja tema pojaga. See poeg on eriline eksemplar, temas on segunenud ema poolt uue ilma tõekspidamised, kohalike indiaanlaste uskumused ja traditsioonid, kadunud tsivilisatsiooni uskumused ja Shakespeare. Kui uue ilma elanikud ei vanane, ei võta kaalust juurde, ning surevad kiiresti kuuekümneselt, kui nende keha üles ütleb, siis ema, kes pole saanud enam somat ja kes pole ka oma keha eest hoolitsenud, on nüüdseks vormist väljas ja vana, midagi mida uue ilma inimesed pole näinud. Seega tuleb need kaks erakordset eksemplari tagasi tsivilisatsiooni viia.

See tsivilisatsioon, mis peaks olema õnnelik ja rahuldustpakkuv näitab oma tegelikku palet ja teravaid hambaid nende kahe erandiga suheldes ja ühtlasi selgub ka, kuidas kõik saavad nii rahumeelsed olla ja miks on hea, et maailmas nii palju saari on.

Selles raamatus ei päästeta kedagi millegi ega kellegi käest, siin vaadeldakse milline oleks maailm ilma nende tõekspidamisteta, millega meie harjunud oleme, ilma et keegi küsiks miks kõik nii on ja kas saaks teisiti olla ja kas nii on õige.

See lugu on huvitav. Ja huvitav on leida tuttavaid mõtteid, hetki, stseene teistest utoopia/düstoopia lugudest. Kui algus tekitab õõvastust, siis lõpp tülgastust ning kohe kindlasti paneb see lugu lugeja mõtlema.

Macbeth

Raamat: Macbeth by Jo Nesbo, tõlge Sigrid Tooming (2020) Varrak, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/55368296-macbeth  

Jo Nesbø põnevikul „Macbeth” on Shakespeare’i näidendi kondikava ja tegelased, aga sündmustik on viidud 1970. aastate nimetusse troostitusse tööstuslinna.

Korruptiivne politseiülem Kenneth on juhtinud linna moraalse laostumise mülkasse. Tema surma järel tekib lootus, et linna elujärg hakkab paranema, kui politseiülemaks kutsutakse aus ja põhimõttekindel Duncan.

Politseinikud Macbeth ja Duff, noorpõlvesõbrad, kes kasvasid koos üles lastekodus, on paistnud silma võitluses rivaalitsevate narkojõukudega. Nüüd konkureerivad mõlemad samale kõrgele ametikohale. Samal ajal punub Lady, Macbethi elukaaslane ja mõjukas kasiinoomanik, enda ja oma armastatu jaoks auahneid ja mõrvarlikke plaane.

Kõige taustal tegutseb narkoparun Hekate, Nähtamatu Käsi, kes on harjunud oma tahtmist saama ja mängib inimeste nagu malenuppudega.

Mystery, Thriller, Crime, Retelling 

See osa Hogarth Shakespeare sarjast, on siis see neetud Šoti näidend, mis on toodud peaaegu tänapäeva. 

Nesbo kirjutatud uusversioon on minu jaoks vägagi visuaalne. Macbethi muutumine sõbralikust ja abivalmist politseinikust pidevas narkouimas olevaks võimuahneks türanniks näen mina kui koomiksikangelase muutumist pahariks, nagu Batmanist saaks tema negatiivne vastand, nagu näiteks Ämblikmehest sai Must Ämblik.

Lugedes jooksevad mul pidevalt silmade ees kaadrid kõigist DC maailma koomiksite ekraniseeringutest, kus vihma sajab Gotham või Starling Citys pidevalt ja head inimesed muutuvad tahtmatult halvaks. Lisaks DC maailmale võite lisada veel ka selle Blade Runneri Los Angelese, pimeda ja märja patulinna, ning seega võite ka juba lisada Sin City enda.

Et siis, see klassikaline lugu, kuidas üks valele hetkel öeldud vale sõna valele inimesele võib muuta kogu linna/riigi ajaloo, on kirjutatud nii, et sellest saaks suurepärane koomiks kokku panna.

Ma nautisin selle Šoti näidendi lugemist ka teist korda!

Dunbar

Raamat: Dunbar (Hogarth Shakespeare #6) by Edward St. Aubyn (2017) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/33797939-dunbar 

“Mul tõesti oli impeerium, kas tead,” ütles Dunbar”. “Kas ma olen sulle kunagi rääkinud sellest, kuidas see mult rööviti?”

Henry Dunbar on kunagine kõikvõimas globaalse ettevõtte juht, kellel ei ole just kõige parem päev. Nõrkuse hetkel andis ja firma juhtimise üle oma kahele vanimale tütrele, Abbyle ja Meganile. Kuid nende suhted läksid peagi halvaks, mis panid teda kahtlema oma endiste otsuste tarkuses …

Nüüd, kui ta on vangistatud Järvemaakonnas olevas hooldekodus, kaaslaseks vaid endisest komöödianäitlejast dementne alkohoolik, hakkab Dunbar planeerima oma põgenemist. Kui ta mägedesse põgeneb, on perekond tal tihedalt kannul. Kuid kes leiab ta esimesena, kas ta armastatud tütar Florence või kaks tiigrit Abby ja Megan, kes on vägagi valmi teda tema valdustest ilma jätma?

Edward st Aubyn on tuntud oma Patrick Melrose romaanide poolest, kus ta lahkab julma kuid suurepärase täpsusega pereelu piinasid. Ka tema Kuningas Leari tõlgendus on ühe perekonna lugu, mis lahkab võimu, raha ning andestamise väärtust.

Drama

Nii, nüüd on mul kõik senini ilmunud Hogart Shakespeare sarja lood läbi loetud. Järgmist osa, mis peaks olema Hamleti uusversioon, lubatakse järgmiseks aastaks.

Dunbar algab mõneti humoorikalt, kui kaks eakat, kes on rohtude mõju all natuke udused, planeerivad järgmine päev hooldekodust põgeneda - üks neist on endine kuulus koomik, kellel on tuhat nägu ja tuhat keelt, ja tema tuntuimad osad on kedagi teist parodeerides, ning teine on endine ärimogul, kes ei saa aru, miks ta siin on ja miks ta kõike kardab. See osa meenutas “Pilveatlast” seda vanadekodust põgenemise osa või siis filmi “12 ahvi”, seda hullumaja osa. 

Edasi tutvustatakse Dunbari tütreid - vanemad tütred veedavad oma õhtut koos arstiga, kes tunnistas Dunbari “haigeks” ja temast on saanud tüdrukute “mänguasi”, noorem tütar otsib isa, kuna ta on kuulnud tema haigusest ja ta tahaks teda külastada, kuigi aasta tagasi oli neil suur tüli.

Ja siis saabki alguse tagaajamine, milles kõik osalised pannakse proovile, kõik näitavad end küljest, mida teised pole neist näinud ja selgub, millel põhineb ustavus, kas rahal või isiksusel.

Ma pole lugenud Kuningas Leari originaali, mille põhjal see uusversioon on tehtud (järgmise aasta väljakutse: kõik Shakespeare teosed läbi lugeda :)), kuid ma ei tundnud kordagi, et ma oleks millestki ilma jäänud selle tõttu, et originaali ei tea, sest see lugu on täiesti loetav ka iseseisvalt, kuna ta on väga kaasakiskuv, dramaatiline kuid samas ka mõtlemisainet pakkuv.

Hea lugemine!!

Nõiasigidik

Raamat: Hag-seed (Hogharth Shakespeare #4) by Margaret Atwood, tõlge Riina Jesmin (2016, 2018) Varrak, RR, A

Hinne: A

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/42109637-n-iasigidik

Shakespeare'i «Tormi» ainetel loodud «Nõiasigidik» on lugu kättemaksust, uutest võimalustest ja petlikest illusioonidest.

Makeshivegi teatrifestivali kunstiline juht Felix on tippvormis. Iga tema uus lavastus suudab hämmastada ja üllatada. Järgmiseks on tal plaanis tuua lavale Shakespeare'i «Torm» ja teha seda nii, nagu keegi kunagi varem pole teinud. Lisaks aule ja kuulsusele, mis lavastus talle tooma peaks, loodab ta tüki abil ka oma hingehaavu ravida.

Olukord võtab aga ootamatu pöörde, kui Felix reedetakse. Üleelamistest räsituna elab Felix kõrvalises paigas väikeses lobudikus, kus teda kummitavad mälestused nii armastatud ja kaotatud tütrest kui ka kättemaksust. Kaksteist aastat hiljem saab Felix oma võimaluse ja kättemaksuplaan hakkab kuju võtma kohaliku vangla seinte vahel, kus mees vangidele teatritunde annab. Uuesti «Tormi» lavastama asudes seab ta oma reetjale kuratlikult kavala püünise. Kui kõik hästi läheb, õnnestub Felixil vaenlane võita ja taas jalule tõusta. Aga elul – ja veelgi enam teatril – on kombeks üllatada.

Humor, Drama, Fantasy, Thriller, Classic Retell

Mind on originaalne Torm oodanud juba päris pikka aega, kuid see on endiselt lugemata, nagu on ka vaatamata film Torm Helen Mirreniga, kuid see uusversioon, mille lõpus on originaali kokkuvõte läbi loetud.

Mida siis selle kohta öelda. Selle on kirjutanud Margaret Atwood, seega loomulikult on see hea raamat. Minu jaoks on see segu kolmest raamatust, üks neist on Atwoodi enda Alias Grace, mille kirjutamiselt saadud vanglalugusid on ta ka kasutanud ära selles loos. Teisena meenutas see lugu mulle vägagi Lisa Mantchevi Theatre Illuminata sarja ja kolmandana sellel aastal loetud Darren Dashi Midsummer Bottom. Et siis Shakespeare näidendite uued versioonid, kus näidend on näidendist näidendis.

Torm on lugu kättemaksust, mida on pikalt haudunud mees, kes on kaotanud elus kõik, mis on talle tähtis ja ta on end ise saatnud eraldatusse, kuni ta leiab võimaluse taas inimkonnaga suhelda ning see suhtlus annab talle ootamatu võimaluse kättemaksta neile, kes kunagi röövisid talt elumõtte. Kui originaali mitte teada, nagu mina, siis on see lugu sellest, kuidas lavastatakse Tormi uusversiooni vangide poolt, kinnipidamisasutuses, kuidas nad löövad kõik rollid väiksemate osadeni lahti, arutavad läbi kõik juhtumid, kõik sammud, kõik mõtted ja lausutud sõnad, tõlgivad need tänapäevasesse keelde ja mõtetesse ning pakuvad ka välja võimalused, kuidas lugu võiks edasi minna peale kardina langemist. See annab sellest loost hästi üksikasjaliku ja sügava ülevaate, kuid samas, on tegelikult see lugu üles ehitatud täpselt samamoodi nagu on ka originaal, et siis näidend näidendist näidendis, kus vang juhendab vange, kuidas mängida vange, kes vabanevad vanglast.

Loole annab oma erilise värvingu see, et kui tavaliselt ajavad vanglalugudes üks vandesõna teist roppust taga, siis siin tohivad kinnipeetavad kasutada vaid neid vandesõnu, mida Shakespeare on kasutanud oma näidendis. Sedasi on seda lugu palju huvitavam lugeda ja loodetavasti kirgastab ka lugejate tavapärast vandesõnade kollektsiooni :).

Igatahes, suurepärane uusversioon klassikast. Nüüd tuleks siis ka klassika ära lugeda.

Suveöö unenägu

Raamat: Midsummer Night's Dream by William Shakespeare, tõlk Anu Lamp (1595)

Lühikokkuvõte:  https://www.goodreads.com/book/show/38769167-suve-unen-gu

Nelja armastajapaari aina teisenevad lood ühel kummalisel ööl Ateenas annavad läbi Shakespeare'i poeetilise keele edasi inimtunnete rikkuse oma ülevuses ja jaburuses. Sealjuures segavad nad ausate käsitööliste soovi lavale seada tõelise armastajapaari, Pyramuse ja Thisbe, ülimalt kurba ja traagilist saatust…

Drama, Humor, Classic

Kes siis pole näinud filmi või näidendit Suveöö unenägu. Kuna ma olen näinud igasuguseid erinevaid versioone, siis polnud ma päris kindel, kas ma olen seda näidendit varem lugenud ja isegi pärast lugemist pole ma ikka veel selles kindel, et ma varem seda lugenud polnud. Mingi aeg lugesin ma kõiki Shakespeare teoseid, mis mulle kätte sattusid ja see võis vabalt olla üks neist aga nagu ma juba ütlesin, olen ma näinud kahte erinevat etendust ja kahte erinevat filmi, kus küll tegevus toimus erinevates keskkondades ja erinevatel ajastutel, kuid teksti polnud neis üheski muudetud, seega ei saa ma kindel olla, kas lihtsalt tean teksti hästi või olen lugenud.

 

Ka see teos on osa mu maailmakirjanduse loengusarjast, kuid loengut pole veel olnud, seega ootan ma veel põnevusega, kuidas õppejõud seda tutvustab ja mida lisaks räägib.

Aga Suveöö unenägu on midagi mida võiks igaüks vähemalt korra elus lugeda, või vaadata.