Raamat: Alias Grace by Margaret Atwood, tõlge Ilona Kolberg (1996, 1999)
RR
Hinne: B
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/29545783-alias-grace
Grace Marks on süüdi mõistetud osalemises tema tööandja Thomas Kinneari
ja majaperenaise ning Kinneari armukese Nancy Montgomery jõhkras tapmises. On neid
kes usuvad, et Grace on süütu; teised arvavad, et ta on õel või hull. Grace on
vanglasse mõistetud eluks ajaks kuid ta väidab endiselt, et ta ei mäleta neist
mõrvadest midagi.
Dr. Simon Jordan, noor ja paljulubav vaimuhaiguste ekspert, palgatakse
grupi reformaatorite ja spiritualistide poolt, kes püüavad Gracele amnestiat
välja võidelda. Mees kuulab tema lugu püüdes tuua teda ühe lähemale neile
sündmustele, mida Grace ei mäleta. Mida ta leiab püüdes taastada Grace mälu? Kas
Grace on naissoost kurjategija? Verejanuline saatuslik naine? Või on ta hoopis
olude ohver?
Drama, History, Mystery
Alias Grace on lugu reaalsest nais kriminaalist Grace Marksist, kes
mõisteti kuueteist aastaselt vangi oma tööandja Thomas Kinneari julma tapmise
kaasaaitamises, talle määratakse surmanuhtlus poomise läbi, kuid enne kui otsus
täide viiakse vähendatakse seda eluaegseks vangistuseni, kuna tema advokaat
suudab tõestada, et ta ei olnud teo toimumise hetkel täie mõistuse juures,
eriti kuna Grace läheb ka pärast kohtuotsuse langetamist hulluks ja
hüsteeriliseks. Hullumajas satub ta arsti kätte, kes usub vesiravisse,
kinnisidumisse, üksikvangistusse ja nais patsientide alandamisesse igal
võimalikul viisil.
Peagi saadetakse Grace edasi vanglasse ja seal vanglas olles
hakataksegi siis tema eest kostma, et ta saaks vanglast vabaks, kuna tema
eestkostjad ei usu, et ta tegelikult nendes mõrvades osaline oli, milles teda
süüdistatakse. Seega kutsutaksegi kohale noor arst, kes on praktiseerinud Euroopa
haiglates ja kelle unistus on oma vaimuhaigla juhiks hakata.
See on siis reaalne lugu segatud ilukirjandusega. Grace on
tagasihoidlik ja vaikne vang, kes töötab päeval vanglaülema kodus koristajana,
keda vangivalvurid igal võimalusel mõnitavad ja ahistavad. Dr. Jordan loodab
esialgu tema mälu taastamisega kuulsust võita ja seega ka rahastajaid oma
vaimuhaiglale. Grace räägib talle rahulikult ja üksikasjalikult oma elust enne
Kanadasse jõudmist, kuidas ta ema laevas suri, kuidas isa teda peksis ja kuidas
ta tööle läks ja oma õved isa olematu hoole alla jättis. Kuidas ta oma esimese
töökohas sõbranna leidis ja kaotas, kuidas ta uued töökohad leidis, kuidas ta
palk üha tõusis ning kuidas ta lõpuks Kinneari majapidamisse jõudis.
Sellel ajal kui Simon ei istu vanglaülema majas Gracet kuulates püüab
ta oma üürikorteri perenaise elujärge parandada ja oma ema rahustada ning
lõputuid pruutide pakkumisi kõrvale lükata ning ka teda palganud seltskonnaga
suhelda. Lisaks Grace loole on suur osa selles raamatus ka mehe unistustel ja unenägudel.
Grace ei räägi Jordanile päris kõike, sest ta teab, et kui ta räägiks
kõike, ei saaks ta kunagi vabaks, seega valib ta mida räägib, mis võiks arsti
rohkem huvitada. Kui Grace on oma loo rääkinud ja ka end hüpnotiseerida
lasknud, et päevavalgele tuleks see osa, mida ta ei mäleta, lõpetab Jordan järsult
oma külastused Grace juurde. Osalt on selleks põhjuseks see, et ta ei usu seda,
mida Grace hüpnoosis rääkis, kartes oma kirjapandud tunnistusega teadusringkondades lolliks teha ja teisalt on ta end kenakese supi sisse mässinud
oma perenaisega.
Ühtekokku on Grace Marks vanglas pea kolmkümmend aastat, enne kui ta
vanglast vabaneb. Kui päris Marks kaob pärast New Yorki jõudmist, siis siia
lisatakse veel üks kiri dr. Jordanile, kus Grace räägib oma abielus ja
rahulikust elust ja tuleviku lootustest.
Kuidas siis ikka oli, kas Grace oli salakaval võrgutaja, kes ajas oma
neitsiliku puhtuse ja tagasihoidlikusega segi kõigi meeste pead, kellega ta
kokku puutus ja need olid nõus tema heaks mida iganes tegema, ka tapma, või
kasutas tema töökaaslane teda kui head põhjendust oma raevu väljalaskmiseks, tappes
nii oma tööandja kui ka tema armukesest majapidajanna? Või oli Grace nais Jekyll
and Hyde, kahestunud isiksus, kes ei mäleta mida ta on teinud teise isikuna?
Kui Grace oli tõesti selline nagu Atwood teda kirjeldab, siis talle ilmselt
oleks meeldinud lugeda seda raamatut endast ja veelgi rohkem oleks meeldinud
talle vaadata seda seriaali, mida hiljuti näitama hakati.
See oli hea raamat, hea vaade 19 sajandi Kanada asumaade elule, vangla
ja vaimuhaigla elule ning lapitekkide mustritele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar