2024

Artemiz's 2024 book montage

Cluelessly Yours
The Library of Heartbeats
Finlay Donovan Is Killing It
Tuvi tiivad
Geneva: A Novel
The Ladies Rewrite the Rules
Heartsong
The Seven Husbands of Evelyn Hugo
That's Not My Name
The Coworker
The Teacher
Maagilise maailma vardjad
Skyward
The Magic All Around
Kohtamine kurjusega
When Grumpy Met Sunshine
Lottie Brooksi täiega jube koolireis
Fable
Rotisaar ja teisi lühijutte
A Death in Diamonds


Artemiz's favorite books »

pühapäev, 30. oktoober 2022

Mulle piisas terest

Raamat: You Had Me at Hello (You Had Me at Hello #1)  by Mhairi McFarlane, tõlge Hels Kure (2022)  ER, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/60480915-mulle-piisas-terest  

Rachel ja Ben. Ben ja Rachel.


Kunagi astusid nad koos kogu maailmale vastu, olid lahutamatud ja parimad sõbrad. Ent kõik lagunes koost.


Sellest ajast, kui Rachel ja Ben teineteisega viimati suhtlesid, on möödas kümme aastat. Kui nad aga ühel vihmasel päeval kokku põrkavad, tundub vahepealne aeg nagu imeväel kaduvat. Elu on siiski läinud edasi. Ben on abielus. Rachel kohe kindlasti mitte. Kuid selle sekundi murdosa jooksul tunneb Rachel, kuidas vana sõprus naaseb. Ja koos sellega ka murtud süda, mida ta polegi suutnud parandada.


Racheli ja Beni lugu pakub imelist rõõmu, kaasakiskuvat huumorit, südantlõhestavat nukrust ja kõiki muid nende vahele mahtuvaid tundeid. Ka sulle piisab juba nende esimesest terest.

Drama, Humor


Seda raamatu võiks iseloomustada nii: võtke Helen Fieldingu “Bridget Jones” ja Cecelia Aherni “Armastusega, Rosie”, parimad osad mõlemast raamatust (ja natuke ka Rosie filmist) ja saategi selle raamatu. Mõnusa armastusloo, mis saab alguse juba siis, kui osalised seda isegi ei aima.


Rachel ja Ben kohtuvad siis kui Rachel on “Rachel ja Rhys” (vanem ja rokkar) ja Ben haarab ülikoolist iga tüdrukut, kes on vastan Rachelile. Kuid nad on sõbrad ja Ben on alati valmis Racheli eest võitlema, kui keegi Rachelile liiga teeb. Nad on kogu nende kooli aja nagu kaks pimeduses mööduvat laeva, nad küll teavad üksteise olemasolust, nad suhtlevad, kuid miski takistab neil alati oma tundeid lähemalt analüüsida. Kuni siis selle koolilõpu balli eelse õhtuni …


Nüüd kümme aasta hiljem, on Rachel lõpuks  aru saanud, et tema mugavusstsoonis on juba pikemat aega olnud okkaid, mida ta on siiani ignoreerinud, kuid ta ei taha, et abielludes jääks need okkad teda kogu ta elu saatma ja jätab Rhyse maha. Ning just siis ütleb Racheli sõbranna, et ta nägi linnas Beni.


Kõik mis järgneb on kiire ja intensiivne - kohtumine, huvitav tööpakkumine (Rachel on kohtureporter), valede inimeste usaldamine, probleemid kõigil Racheli sõpradel, probleemid Beni sõpradega, meenutused kergemast ja helgemast ülikooli ajast, kuidas kõik algas ja kuidas kõik lõppes ja …


See ei ole lugu sellest ühest, kes käest lasti, kellega jääd alati mõtlema, mis oleks võinud olla kui … . See on lugu kahest sõbrast, kes lihtsalt pidid oma elus muid asju kogema, enne kui nad uuesti kokku saavad. Kas see oli just parim taaskohtumise viis, seda saab iga lugeja oma kogemuste põhjal ise otsustada, kuid kindlasti andsid need väikesed draamad, mis peategelasi ümbritsevad loole vürtsi juurde ja teevad lõpplahenduse seda meeldivamaks.


Mõnus lugemine, värskendavalt instalove ja vaenlastest-armastajateks vaba.

Heartbreaker

Raamat: Heartbreaker (Hell’s Belles #2) by Sarah MacLean (2022) Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/53445631-heartbreaker               

Varaste printsess

Adelaide Frampton on kasvanud kesk Londoni kõige kurikuulsamaid kujategijaid, kuid saatuse nips viis ta Mayfaire ballisaalidesse, kus ta on maskeerunud vaikseks müürililleks - nii tavaline ja vähenõudlik, et keegi ei aimagi, et tema on Kosjarikkuja … kasutades oma suurepäraseid varga oskusi, aitab ta pruutidel altarit vältida.


Mainega kuningas

Henry, Clayborne hertsog, on kogu oma elu elanud ideaalselt. Tema elus pole kohta salapärastel kuulujuttudel, mis ilmuvad välja iga kord, kui Kosjarikkuja on järjekordsest peiust lahti saanud. Tema enda maine on plekitu - ja viimane asi mida ta vajab oleks see, et see  ärritav ja kütkestav naine saaks teada tõe tema minevikust, või teisi saladusi, mida ta endale püüab hoida.


Kuninglik paar

Kui need kaks leiavad endid hullumeelselt retkelt üle Britannia, et peateda pulma, ei suuda Clayborn end eemale hoida naisest kes üheaegselt teda ärritab ning ka kütkestab. Kuid hilisöised vankrisõidud pakuvad hõrgutavat ohtu … ning peagi saab Adelide teada Clayborni saladused, muutes kõik tema hoolega paika pandud plaanid pihuks ja põrmuks … ja kaitstud pole ka enam tema muidu nii hoolega valvatud süda.

History, Romance


Mitmes MacLeani raamat see juba on? Kes seda enam mäletab, igatahes olen ma neid kõiki lugenud ja praegu ma lihtsalt vajasin vaheldust kõigile neile krimilugudele, mida ma olen viimasel ajal lugenud.


Nagu ajaloolistes särisevates armastus romaanides ikka, on siin kaks peategelast, kes on täiesti erineva taustaga ja neil on oma eluga väga kindlad plaanid, mis ei sisalda kohe kindlasti ei armastust ega pere loomist, lastest rääkimata, sest nad kas pole seda ära teeninud või tooks see nende ellu liialt ühiskonna tähelepanu, mis ähvardab paljastada midagi nende minevikust, mida nad kiivalt varjata püüavad (isegi kui see “Saladus” ei ole tegelikult midagi muud kui suur kole koletis nende mõttes, mitte reaalsuses).


Ning siis paneb autor nad kokku ohtlikus olukorras, kus üks vale liigutus või tugevam rusikalöök või kindlam nuga hoidev käsi võiks lõpetada ühe peategelase elu, kuid loomulikult nad pääsevad ja viimane asi mida nad selles ohtlikus olukorras teevad on suudlemine (sest mida sa ikka teeksid hetk enne kui sa jõelaevalt alla sügavikku hüppad).  Noh jah, nad on üksteist varemgi seltskonna üritustel näinud (ja nagu selgub on nad ka üksteist juba aastaid salaja jälginud), kuid nad pole varem suhelnud ning nüüd on neil ühtäkki ühine eesmärk - jõuda järgi Clayborne vennale, kes on koos oma armastatuga teel Gretna Greene poole. Adelaide soovib noorpaari abiellumast hoida ja pruudi turvalisust tagada, ning Henry tahab noorpaarile oma õnnistust anda ning Adelaide peatada.


Isegi kui nad väljuvad Londonist erineval ajal ja Adelaidel on teel palju abilisi, saavad nad peagi kokku, millele järgneb teadagi mis, ning siis peab ju loomulikult üks neist eluohtlikusse situatsiooni sattuma, millele järgneb kõiksuguste saladuste paljastamine … ning see poleks ajalooline armastuslugu, kui üks neist ei otsustaks end teise eest ohverdada, et siis lõpus kõrvuti kogu maailma vastu seista ja oma armastust (iha) kõigile kuulutada.


Kahjuks tuleb öelda, et neist kuueteistkümnest raamatust, mida ma lugenud olen, on see MacLeani raamatutest kõige nõrgem. Seekordne ajalooline lugu on sama, mis sarja esimeses raamatus - Londoni kurikuulsad naiskurjategijad Nelikümmend elevanti - ning seekord keskendutakse tegelikult ainult neile kahele vaenlasele, kellest saab kiirkorras armastajapaar.


Jah, vahelduseks täitsa hea, kuid kui oled lugenud varasemaid MacLeani raamatuid, siis ootad midagi enamat kui natuke üksteise peale sisisemist ja kihvade näitamist ning siis ilma suurema sissejuhatuseta ihade rahuldamist, mida nad ise nimetavad armumiseks, millele järgneb (peaaegu pealesurutud) pulm ning loomulikult kõik muu sellega kaasnev. Seekordsest loost puudus see suurepärane tasakaal armastusloo ja ajaloolise põnevusloo vahel, mis seni on MacLeani lood teistest palju paremaks teinud.

kolmapäev, 26. oktoober 2022

Mõrv enne õhtupalvust

Raamat: Murder Before Evensong (Canon Clement #1) by Richard Coles, tõlge Reelika Haapanen (2022) ER, RR, A Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/62700046-m-rv-enne-htupalvust              

Kanoonik Daniel Clement on Champtoni kirikuõpetaja. Ta on seda ametit pidanud kaheksa aastat ja elab kiriklas koos oma lesestunud ema – iseteadliku, sõnaka, kartmatu ja õige pisut ärritava Audrey – ning nende kahe taksikoera, Cosmo ja Hildaga. Kui Daniel annab teada oma plaanist lasta kirikusse tualettruum ehitada, jaguneb kogukond äkitselt (ja ootamatult) kaheks. Tekkinud lõhe toob päevavalgele kaua varjatud saladused ja need ähvardavad purustada külakeses valitseva näilise rahu. Ja siis leitakse kiriku tagumisest otsast surnult Anthony Bowness – Champtoni patrooni, Bernard de Flouresi nõbu; talle on aiakäärid kaela torgatud. Politsei asub asja uurima ja surnukehi lisandub veelgi, ning Daniel on ainus, kes saab üritada oma lagunevat kogukonda koos hoida … ja tapja tabada. „Mõrv enne õhtupalvust“ on külakirikuõpetaja pilgu läbi avanev võluv pilguheit külaellu, kust ei puudu poliitilised põrsatembud ja vajadus omavahel vaenujalal olevaid gruppe ohjes hoida. Autor tunneb ilmselgelt teemat, millest kirjutab, ning annab oma kogemusi edasi ehedalt ja vahetult.

Criminal mystery


Lühike iseloomustus sellele raamatule - “Isa Brown” ja “Grantchester” kaheksa/üheksakümnendatel :).


Selline tore krimilugu, mis toimub väikeses Inglismaa külakeses, kus kõik elanikud teavad üksteist ja on ninapidi üksteise eludes, kuid samas on neil kõigil ka oma saladused ja mõni neist on valmis rohkemaks kui teised, et oma saladust hoida. Ning kui inimesed on liialt üksteise taskutes, tekivad neil ka probleemid, mis võivad lõppeda veriselt.


Tasub meeles pidada, et tegevus toimub möödunud sajandi viimastel kümnetel, seega võib mõni asi imelikult kõlada, kuid samas annab see omamoodi ajaloolise võlu kogu loole.


Kui oleme saanud ülevaate külakese elanikest ja külaksesest toimuvast, leitakse esimene laip. Ühtpidi tundub nagu oleks tegu planeeritud mõrvaga, teistpidi jällegi jääb mulje, et tegu on hetkeolukorra ärakasutamisena. Ja sedasi tulebki mängu piirkonna politseinik, kes esialgu ei soovi kanooniku  abi, kuid mida kaugemale lugu läheb, seda rohkem nende koostöö sujub. See ei tähenda, et nad suudavad päästa järgnevad ohvrid, kuid lõpuks saab juhtum siiski lahendatud.


Ja tähelapanuta ei saa ka jätta kahte teist kõrvaltegelast, kes liputavad oma saba, topivad nina sinna kuhu poleks vaja, ning hoiavad kanooniku pidevas liikumises.


Täitsa andekas ajalooline muhekrimi.

esmaspäev, 24. oktoober 2022

Blood Kiss

Raamat: Blood Kiss (Black Dagger Legacy #1) by J.R. Ward (2015) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/26855076-blood-kiss             

Paradise, Kuninga nõuandja tütar, on valmis vabanema kõrgseltskonna naistele peale pandud piirangutest. Mis on tema plaan? Ühineda Black Dagger Vennaskonna väljaõppe programmiga, et ta suudaks enda eest võidelda, enda eest mõelda … olla tema ise. S

See on hea plaan kuni kõik viltu läheb. Koolitus on ebameeldivalt raske, teised värvatud on rohkem vaenlased kui sõbrad, ja kindel on see, et koolituse juhendajal, Buch O’Neal, a.k.a Dhestroyer, on ka enda elus probleeme. Ja lisaks sellele armub Paradise ühte kursusekaaslasesse. Craeg, tavakodanik, pole kohe kindlasti see, keda Paradise isa oma tütre jaoks valiks, kuid Craeg on kindlasti talle sobiva isase kehastus. 

Kui ootamatu vägivallaakt ähvardab kogu koolitust ära jätta ning Paradise ja Craegi vaheline seksuaalne tõmme muutub kõikesegavaks, pannakse Paradise proovile moel, mida ta kunagi oodanud poleks - ning ta peab endas selgusele jõudma, kas ta ikka on valmis olema iseseisev … nii võitlusväljal kui ka mujal. 

Fantasy, Paranormal, Romance, Criminal mystery


Ma pole juba nii ammu Wardi BDB sarja raamatuid lugenud, seega oli praegu just õige aeg üht särisevat vampiiriraamatut lugeda.  Tavaliselt koosnevad DBD raamatud teatud osadest:

  • Uue paari armastuslugu
  • Võitlus Lesseritega
  • Särisev seks
  • Vanema paari argipäeva/probleemide jälgimine
  • Vampiirimaailma poliitika/traditsioonid/kokkupude inimestega


Täpselt see oli see, mida ma ootasin ka sellest raamatust, kuigi ma tean, et see on BDB sarja kõrvalsari. Selles raamatus on üks uus armastuslugu (võiks öelda suisa instalove :) ), vanema paari suhteprobleemid, natuke poliitikat, kuid Lessereid mainitakse vaid möödaminnes ning võitlus on vaid treeningsaalis kandidaatide vahel, mis enamasti lõppeb sellega, et üks peategelastest on haiglatiivas.


Blood Kiss on esimene osa DBD kõrvalsarjast, kus tutvustatakse siis uusi tegelasi kogu sarja jaoks: noored vampiirid, kes on otsustanud kandideerida Vennaskonda, kes teevad läbi esimese äärmiselt raske katse, mille käigus sõelutakse kümnetest kandidaatidest välja vaid käputäis. 


Paradise on kõrgseltskonna emane, kes põhimõtteliselt ei peaks isegi mitte mõtlema enesetõestamisest või võistlemisest, kuid tema on otsustanud, saata reeglid kuupeale ja treenida end võitlejaks.

Creaeg on isane, ked Paradise nägi BDB vastuvõtul, kui ta tuli kursusele registreerimislehte võtma ja ta jäi meelde. Kui Paradise läheb siis vastuvõtukatsetele, vaatab ta ootusärevalt ringi, et seda noort isast uuesti näha, ning vahetult enne uste sulgemist ja valguse kustumist seal ta ongi.


Sõel, millest noored kandidaadid läbi lähevad on kaetud kerge toidumürgiga, rohke elektri ja veega ning nõuab neilt vastupidavust ning osavust, mida paljud neist ei oma. Viimased meetrid kõnnib Paradise üksinda, ning temaga koos oli neid viimaseid ringe tegemas viis isast ja üks emane.


Samal ajal - ajab Lassiter enamuse BDB võitlejate närvi mustaks ja lugejad kõva häälega naerma, BDB naised vaatavad ilma oma kaaslasteta Magic Mike XXL filmi, ning Marissal ja Buchil on suhteprobleeme.

Ja siis leiab Marissa turvakodusse tee emane, kelle vigastused lõpuks ta surmani viivad, mis tähendab seda, et Marissa peab taas suhtlema oma vennaga, ning selle kõigega kergitab pead ka ta seni varjus olnud PTSD.


Noh jah, et siis särisev uus armastus, mida osalised igati salgavad, sest mõlemil on oma eesmärk olla seal kursusel ja armastus/paaritumine ei sobi nende plaanidesse. Vana paar püüab oma suhteid klaarida ning ka neil on oma kiikse, millest nad peavad üle saama, ning sellele lisaks siis krimilugu, kus uuritakse, kes oli see surnud emane, kus ta suri ja kes põhjustas tema surma - seni pole vampiirid krimiuurimist läbi viinud, kuid Buch on ju endine inimene, kes töötas politseis uurijana, seega …

Siin oli häid kohti ja oli kohutavaid kohti, kuid lõppkokkuvõttes oli väga hea vaheldus kõigile neile inimeste krimi- ja armastuslugudele, mida ma olen viimasel ajal lugenud.

pühapäev, 16. oktoober 2022

Väike iluremont

Raamat: Pintaremontti by Miika Nousiainen, tõlge Triin Aimla-Laid (2022)  ER, A, RR Hinne: B+ Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/62302970-v-ike-iluremont  

Vaimukas läbilõige heaoluühiskonna inimeste probleemidest.


Isa matustel tunneb Sami endal sugulaste laitvaid pilke: kas ta tõesti pole endale kaaslast leidnud? Ikka veel? Seejuures on Sami otsinud naist – oma tulevaste laste ema – juba pikka aega. Kahjuks suudab ta ikka ja alati oma suhted untsu keerata. Peagi on Samil kannul vihane motojõuk ja ta peab end varjama sõbra korteris. Kui ta satub seal lugema Iluremondi-nimelist blogi, tekitab see temas vastakaid tundeid. Blogi suisa pakatab idüllilise elu kirjeldustest, mis näivad olevat liiga ilusad, et olla tõsi.

Idüllist kaugel on ka Sami klammerduv ema, lastetuse all kannatav õde ning kaks sõpra, kellest ühest on saanud üksikisa ja teisest oma eakate vanemate hooldaja. Teravmeelse ja empaatilise huumoriga jälgitakse nende toimetulekut ühiskonnas, kus kõik teised teavad, kuidas on õige elada.

Drama, Humor


“Väike iluremont” on suurepärane lugu inimeste elust alustades surmast ja lõpetades suure sooviga luua uusi inimesi. 


Lisaks surmale ja tiksuvale beebikellale on siin suur osa ka armastusel - mehe ja naise vaheline armastus, lapse ja lapsevanema vaheline armastus, sõprade vaheline armastus, elu armastus, armastuse otsimine, armastuse kaotamine, armastuse ideaalid ja ootamatud armastused.


Ja siis on siin üks suur ja kõike segav vale - hädavale, valgevale, pabinavale, ärivale. Vale ei aita, vale tekitab vaid uusi valesid, mis viivad uute valedeni ja lõppkokkuvõttes selle kõige kaotamiseni, mis valega on saavutatud. Isegi kui vale pole päris vale, vaid täitsa heade eesmärkidega tõe varjamine, siis teeb selle väljatulek tavaliselt palju rohkem haiget, kui oleks tõe teadmine algusest peale.


Mõnusalt humoorikas, kaasakiskuvalt tempokas, värskendavalt otsekohene ja mõnes asjas ka hirmuäratavalt äratuntav. Nousiainen ei pane küll nutma (mind vähemalt mitte), kuid kindlasti paneb ta muhelema ja järele mõtlema, tuues välja need tüüpilised probleemid millega igapäevaselt kokku puutume ja lisab siis juurde mõningad ülevõlli hetked, et ei unustaks elus ka vahel naerda.


Väga hea lugemine.

Looduse jõud

Raamat: Force of Nature (Aron Falk #2) by Jane Harper, tõlge Kersti Unt (2022) V, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/61372482-looduse-j-ud            

Eduka Melbourne’i firma töötajad saadetakse matkale Giralangi jäestiku metsapadrikusse, Austraalia bushland’i, et parandada töösuhteid ja end paremini tundma õppida. Matkale läheb eraldi gruppidena viis meest ja viis naist, üks naistest jääb aga metsikus ümbruses kaotsi.

Kadumist asub uurima föderaalpolitseinik Aaron Falk koos oma partneri Carmeniga, sest kaotsiläinud naine varustas politseid kompromiteerivate dokumentidega firma tegevuse kohta ja need dokumendid on vaja kätte saada.

Uurimise käigus avanevad põnevas keerukuses matkajate omavahelised suhted ning Aaron Falki minevikupainajad, samuti ürgmetsa, ootamatusse ja ärevaks tegevasse looduskeskkonda sattunud inimese loomus.

Criminal Mystery, Thriller


“Looduse jõud” on ühtaegu nii imelik kui ka huvitav krimipõnevik.


Põnev on jälgida erinevate osaliste tegevusi ja mõtteid - matkajaid matka ajal ja politseiniku otsimas. Nendest matkapäevad kildudest  ja Falki mõtetest otsingu päevadel, saab kokku huvitava pildi, mis annab vähemalt mingil määral aimu kes, kus, kuna ja miks midagi tegi ning mis selle kõige tagajärg on. Kuid samas jäävad siiski õhku küsimused, millele vastuset ei saa.


Ma tean, et see on autori valik, keda ta metsa koos ekslema paneb, kuid samas ta ei andnud väga head põhjendust, miks ikkagi just need naised. Jah, neile on antud tööalane seos (alluvussuhted, tööülesannete seos), ja ka ajalooline seos (õed ja kunagised koolikaaslased) ning neil kõigil on algusest peale vastastikune antipaatia, mis võib ka olla põhjus, miks neid kokku panna, et nad õpiks üksteist tundma ja saaks oma antipaatiast üle aga kas tõesti on autori ainus eesmärk tekitada looks vajalik pingeline õhkkond, või on tal veel mingi teine eesmärk, see jääb segaseks.


Ka politsei suhtumine, kui ilmneb ühe matkaja kadumine on imelik. Ainus Falki ülesanne on ju saada kätte need dokumendid, mis tõestavad rahapesu, mitte leida kadunud matkaja, kadunud inimese leidmine on täiesti teisejärguline.  Jah Falk keskendub matkajate vahelistele suhetele ja sellele, mis tegelikult neil päevadel toimus ja miks keegi neist üldse võis kaduma minna, ning äkki võib selle taga olla just nendes mägedes kunagi tegutsenud sarimõrvar, kuid ülevalt  poolt esitatakse talle ikka vaid üks nõudmine - Lepingud, leidke need lepingud - ja ka matkaseltskonna ning perekonna küsitlemisel keskenduvad nad sellele, kas keegi aimas kadunu koostööd politseiga ja kas oleks võimalik kuidagi saada ligi neile dokumentidele, mida ta politseile oli lubanud. Väga imelik suhtumine. 


Lisaks toob autor neile kahele pealiinile sisse ka kolmanda, mis mingil määral seletab toimunut, kuid samas … 

Elu ongi segane ja kõike ei saagi mõista, ning täpselt sellise loo autor meile ka pakub.


Jah, see on põnev lugu kuid minu jaoks jäi midagi natuke puudu, et see oleks olnud suurepärane lugu.

teisipäev, 11. oktoober 2022

Soul Taken

Raamat: Soul Taken (Mercy Thompson #13) by Patricia Briggs (2022)  Hinne: B+ Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/53033939-soul-taken 

Wulfe, üks iidne vampiir, on kadunud. Kuna ta on ju surnud, ilmselt hullumeelne, ning tema viimatine idee “lõbust” on minu jälitamine, võiks ju öelda, et pole suurem asi kaotus. Kuid kuna mind hoiatati, et tema kadumine võib mõjuda negatiivselt meie hoolega ehitatud liidule, mis tagab meie karja turvalisuse, peame me Wulfe üles leidma - ning lootma, et ta on elus. Noh nii elus, kui üks vampiir olla saab.

Kuid Wulfe pole ainus, kes kadunud on. Ja nüüd leitakse ka surnukehi. Kas Vikatimees on tõesti Tri-City piirkonda tagasi tulnud, et hingi oma neetud sirbiga korjata? Või on ta siiski lihtsalt üks tegelane B klassi õudukast, ning vaenlane on hoopis keegi teine?

Mida kaugemale ma Wolfe jälgedes liigun, seda segasemaks asi läheb - ning ka õudsamaks. Enne kui mind järgmisena ohverdatakse, pean ma selgeks saama, mis toimub.

Mystery, Crime, Thriller, Paranormal


Viimasest Mercy raamatust on möödas paar kuud (noh lugeja jaoks paar aastat :)). Just on hakatud taastuma viimase iidse olendi rünnakust, kari on taas koos, Mercy ja Adami maja on taas vaid nende päralt, ning ees on ootamas Halloween. Jah, Adam on avastanud pisikese (või siis ka mitte nii pisikese, kuid põhjusi selleks tasub kindlasti otsida viimasest Anna ja Charlesi raamatust) probleemi nende karja sees, kuid ennem pole paanikaks põhjust, kui ta pole asjaosalistega rääkinud. Kuid seda vestlust segab Marsilla, kes ilmub nende ette eriti kurjakuulutaval viisil, ning teatab lihtsalt - Wolfe on kadunud, ning Mercy ja Adam peavad ta leidma, või läheb neil kõigil kehvasti.


Ok. Ülesanne leida Wolfe. Esmalt küsida siis abi Stephanilt. Kuid Stephani juures ootab neid tühi maja. Või noh mitte päris tühi (kui mitte seal alaliselt elavat vaimu ei arvesta), sest esmalt ründab neid suur kuuejalgne ämblikulaadne asi ja siis kohtub Mercy nõiaga, kelle loitsu ta katkestab ja seeläbi veel mingi imeliku olendiga. See kõik on väga segane ja tundub äärmiselt ohtlik ning mida enam nad asjade seisu kohta infot saavad seda enam saavad nad aru, et nende piirkonda on lahti lastud miski väga ohtlik, ning see ohtlik asi tuleb kontrolli alla saada ennem kui senisaavutatud rahu erinevate paranormaalsete grupeeringute vahel lõhutakse või siis üks iidne verejanuline jumal taas end selles maailmas sisse seaks -  valige ise kumb on hullem.


Eks Mercy on harjunud sellega, et tema ümber on vaimud, et ta tõmbab ligi erinevaid uusi maagilisi olendeid (see käib ju kaasas Koiotti tütreks olemisega)  ja kuna nad kuulutasid oma piirkonna kõigile neile olenditele turvaliseks kohaks, siis loomulikult tuleb neid ka üha juurde. Kuid see keegi või miski uus, tundub ihaldavat just neid uusi elanike, kellel on vähe maagiat, või nad isegi ei tea, et nende veres on ka maagiat. Olukord on kriitiline, eriti kui ilmneb, et selle kõige taga võib olla keegi, keda Mercy alles hiljuti “solvas”(noh, keeldus tema pakutud surmast :)).


Igatahes, taas kord on vaja võidelda, verd valada, karjasidemetest jõudu ammutada, ning lõpuks saab kord jalule seatud ja lummuse all olevad olendid vabastatud. Kuid see poleks Mercy, kui ta taas mõnd maagilist olendit poleks solvanud, seega on Stephani sosistatud “Ole valvel” ilmselt täiesti asjakohane.


Nagu ikka, pakub Briggs oma raamatus suurepärase uue killukese iidset folkloori, mille ta seob Mercy maailmaga. Kogu selles loos on põnevust, õõvastavat, nalja ja nunnut. Saab näha mida see väike tüdruk järgmiseks korraks siis välja mõtleb ;).

esmaspäev, 10. oktoober 2022

Minu teine mina

Raamat: Her Perfect Twin by Sarah Bonner, tõlge Ivika Arumäe (2022) ER, RR, A Hinne: A Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/61865417-minu-teine-mina 

Kui Megan leiab abikaasa telefonist seksikad fotod oma kaksikõest, kellega ta ei ole enam pikka aega suhelnud, tärkavad temas kahtlused.


Leah’l on olemas kõik, millest Megan on iial osanud unistada: kuulsus, raha ja vabadus teha, mida hing ihaldab. Kui aga Megan Leah’ga asju klaarima läheb, viib puhkenud tüli ootamatult õe surmani.


Selleks, et õe tapmisest puhtalt välja tulla, tuleb Meganil tema rolli asuda ... On nad ju äravahetamiseni sarnased.


Alguses see isegi õnnestub, aga siis saabuvad koroonaviirus ja lockdown. Kuidas suudab Megan korraga kahte elu elada? Ja veel oma äraarvamatu käitumisega mehe silma all ... Mis juhtub siis, kui keegi tema saladuse jälile jõuab?

Criminal Thriller, Romance


Aastaid tagasi lugesin ma raamatuid teismelistest kaksikõdedest, kellest üks oli kuri ja teine hea, ja siis lasi kuri õde hea õe ära röövida ja võttis enda kanda hea õe rolli, kuid siis hea õde pääseb ja … lõpuks ei saagi päris hästi aru, kumb oli siis ikka see hea ja kumb kuri õde.


“Minu teine mina” on täpselt samasugune suurepärane kaksikõdede lugu. Need pole enam teismelised õed, kuid teismelise east saati on üks õde teise elu endale tahtnud ja kõik endast oleneva teinud, et oma õelt röövida kõik “esimesed” ja ka muud asjad, mis õe õnnelikuks tegid. Viimane asi (või vähemalt arvab Megan nii) mille Leah talt röövis oli nende koos kirjutatud elulugu, mille Leah andis vaid oma nime all välja ja pärast seda nad enam omavahel ei suhtle.


Seda siis seni, kuni Megan leiab oma abikaasa telefonist pildi endast, mida ta ei mäleta et ta teinud oleks.


Ja siis algab mäng. See on selline mäng, kus kolme topsi alla pannakse üks pall, ning topsidel tuleb hoolega silma peal hoida, et aru saada, millise topsi alla pall jääb, kui topse ümber liigutatakse. Et lugeja tähelepanu hajutada, lastakse tema ümber keerlema ka Megani abikaasa, kes tundub alguse olevat nii hoolitsev ja nii armastav, kuid mida edasi, seda enam selgub, et selles loos pole ainult üks koletis, vaid kaks ja vahepeal jääb suisa mulje, et nad võistlevad, kumb suudab oma eesmärkide nimel alatumaks minna.


Kas olete suutnud jälgida, millise topsi all pall on, kas kergitame vahepeal topside äärt ja kontrollime, kas arvate õigesti? Kas segame vett veelgi ning toome sisse veel teisedki mängijad, kes püüavad teid ülekavaldada ja segada, lisades infokilde, mis teie tähelepanu mujale juhivad? Olete te ikka kindlad, et te teate, kumb õde see on, kes oma lugu räägib?


Väga andekalt üles ehitatud põnevik, milles on kasutatud hea ja kurja kaksiku müüti, maailma lukkuminekuga pealesunnitud 24/7 kooselu tagajäri, ning psühhopaadi pikka mängu. Loed ja naudid iga peatükki. Loed ja mõtled, kas sa saad aru millise topsi all on pall või oled sa palli juba ammu silmist lasknud. Lõpetad lugemise ja paned raamatu rahuloleva ohkega kinni.

The Golden Enclaves

Raamat: The Golden Enclaves (The Scholomance #3) by Naomi Novik (2022) Hinne: B+ Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/55858638-the-golden-enclaves   

Üks asi, millest Scholomances kunagi ei räägita, on see, et mida kavatsetakse teha, kui koolist pääsetakse. Ka isegi mitte kõige rikkamad enklaavist pärit lapsed ei julge saatust õrritada. Kuid see on see millest me kõik unistame, sellest õhkõrnast võimalusest, et me suudame lõpusaali väravatest välja saada, ning et meid ootab ees elu, elu väljaspool Scholomance seinu.

Ning nüüd on see uskumatu unistus teoks saanud. Ma olen väljas, me kõik saime välja - ja ma ei pidanud selleks isegi kohutavaks musta maagia nõiaks moonduma, et see võimalikuks saaks. Niipalju siis mu vanavanaema hukatuse ja hävituse ennustusest. Ma ei tapnud enklaavi lapsi, ma päästsin nad. Mina ja Orion ja meie liitlased. Meie lõpetamise plaan töötas täiuslikult: me päästsime kõik ja me tegime maailma turvalisemaks paigaks kõigile võluritele ning tõime rahu ja üksmeelsuse kõigile enklaavidele üle kogu maailma.

Hm, ma teen nalja! Tegelikult läks kõik valesti. Keegi teine on hakanud minu asemel enklaave hävitama ja ilmselt tapetakse kõik need keda me päästsime, sest enklaavide vaheline sõda tundub jõudu koguvat. Seega esimene asi mida me peaksime tegema pärast väljasaamist, on ots ringi keerata, ning leidma võimaluse tagasi minna.

Fantasy, YA, Magic, Romance


“Kuldsed enklaavid” on siis El’i loo kolmas osa. Kui teine osa lõppeb sellega, et nad teevad Scholomance lastest puhtaks, lukustades sinna kõik koletised, kes mööda maailma rändasid ja noori võlureid sõid, siis ei tasu unustada seda viimast hetke, kui El ja Orion on viimasena kooli uksel, ning Suudesuu on nende poole roomamas. 


El on nüüd tagasi ema juures, kuid Orion …


Ilmselt oleks El selles pimedas ja masendusest koosnevas pilves, mille ta enda ümber on kerinud veel pikka aega, kui talle järele ei tuldaks. Taas kord on enklaave rünnatud, kaks väiksemat on täielikult hävinud ja üks suurem on viga saanud, ning uus Suudesuu on vabaduses. Kuna Londoni enklaavi noored nägid ju, kuidas El Suudesuu hävitas, tulevad nad talle järele, et ta seda uuesti teeks.


Sellest saab alguse sündmuste jada, mis viib El’i ja tema kaaslased rändama üle kogu maailma, ühest suurest enklaavist teise, saades teada üha enam asju, mida nad poleks tahtnud teada saada, kuid saadud teadmised viivad neid välja lõpuks sinna, mida El’i vanavanaema ennustas, lihtsalt see ennustus tähendab hoopis midagi muud, kui esialgu arvati/oodati.


Novik on loonud täiesti suurepärase maailma, milles kehtivad küll väga võikad reeglid, kuid samas annab ta oma tegelastele ka võimaluse neid reegleid muuta ilma kogu eelneva mahalammutamiseta. Kõik need katsumused mida El peab läbi tegema, need hirmud mida ta peab ületama ning täiskasvanute loodud takistused mida ta peab eemaldama, viivad ta välja just nende teadmiste juurde, mis annavad talle võimaluse maailma paremaks muuta, isegi kui ta peab tagasi tooma selle tema jaoks kunagi kõige kardetuma ja vihatuma koha.


Väga hea sarja lõpp. Siin saavad vastuse kõik varem õhkujäänud küsimused, ning ka kõik selles osas üles kerkinud probleemid. Kui esimestes raamatutes saab hea ülevaate, kuidas see imelik võlurite kool toimis, siis nüüd tehakse selgeks, kuidas enklaavid toimivad ja kuidas koletised sünnivad. 


Hästi põnev ja kaasakiskuv lugemine. Lausa kahju, et El’i lugu läbi sai, kuid samas ei tahaks ka, et seda pikemaks oleks venitatud.

Two Parts Sugar, One Part Murder

Raamat: Two Parts Sugar, One Part Murder by Valerie Burns (2022) Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/59769895-two-parts-sugar-one-part-murder             

Kui Maddy Montgomery peigmees ta otse ülekandes altari ette ootama jätab, on see selline jama, mida mitte mingi filtri abil ilustada ei saa. Kuid ootamatult saabunud pärandus annab Maddyle võimaluse end taas kokku võtta ja endale uus imago luua - seda siis senikaua, kuni Maddy on nõus elama oma vanatädi Octavia majas, New Bisoni linnakeses, Michiganis, terve aasta, ning lisaks on tema hooldada ka tädi pagariäri ning pea 100 kilone Inglise Mastif, nimega Baby.

Maddy ei küpseta ja tema Louboutini kingad pole loodud hiigel koera jalutamiseks ümber Michigani järve. Kuid kohalikud on sõbralikud ja ümbruskond on ilus. Tädi ustavate sõprade, aka The Baker Street Irregulars, abiga on Maddy valmis alistama uusi väljakutseid, ka tädi Octavia auhinnatud koogiretsepte. Seda siis seni, kuni New Bisoni linnapead pussitatakse ning Maddy sõrmejäljed on taparelval …

New Bisonis on miskit imelikku toimumas. Tundub et ka tädi Octavia kahtlustas midagi. Kuid Maddy vajab palju enamat kui populaarseid hashtage, et oma reputatsiooni - ja elu päästa.

CozyMystery, 


“Kaks osa suhkrut, üks osa mõrva” on üks imelik muhekrimi. Iseenesest üks selline väga tüüpiline lugu - neiu, kelle elus on midagi just viltu läinud, saab teada, et on saanud päranduseks mingi äri kuskil kaugel asuvas väikelinnas ja selleks et pärandit kätte saada, peab ta aasta seal elama/töötama. Selliseid lugusid on varemgi loetud. Ja et lugu poleks lihtsalt eneseleidmisest ja kokkamisest, tuleb siia lisada ka loomulikult väike krimielement ja tibake armastuslugu. Ja voilà ongi kolmekihiline maasikavõõbaga šokolaaditort nimega “Mõrvarlik šokolaadine unistus” :)



Et siis Maddy, Los Angeles's elav suunamudija, keda ootas ees unelmate elu koos unelmate mehega, kes iga oma liigutuse ja mõtte jäädvustas somesse vajalike ja korrektsete märksõnadega, jäeti altari ette.Täiesti sobivalt sai ta just siis teada oma vanatädi surmast ja talle jäetud pärandusest, seega pakib ta oma elu ning sõidab päikselisest Californiast talvisesse Michigani. Saabudes saab ta teada, et talle on pärandatud vanatädi maja, raha, pagariäri ja … ponimõõtu koer - seda kõike muidugi siis, kui ta elab vanatädi majas ja töötab tema pagariäris ühe aasta.


Kuid Maddy ju ei küpseta, ega tee üldse süüa. Teda on kasvatanud tema isa, sõjaväelane, kindral (kui ma õieti mäletan), kes on teda poputanud, temast korraliku koduperenaise loonud, kes oskab rääkida kunstist, rääkida mitmeid võõrkeeli, oskab ennast rünnaku puhul kaitsta - kuid ta pole kunagi pidanud endale süüa tegema, seega ta ei tee süüa, küpsetamisest rääkimata. Kuid ta suudab asju õppida, kui teda juhendatakse!


Kuid nii pagariäri kui ka vanatädi maja ümber tiirlevad ostjasoovijad, isegi kui nad teavad, et Maddy ei saa aasta jooksul müüa, püüavad nad saada temalt lubadust, et ta müüb just neile. Kuid siis tapetakse üks neist “kosilastest”, kes oli nii linnapea, kui ka pagariäri naaberäri omanik. Lisaks püütakse ka pagariäri põlema panna. Ja püütakse ka Maddy süüdlaseks teha. Keegi mängib väga räpast mängu, mängu, mis on juba pikka aega käinud ja Maddy on mängu keskele kukkunud. 


Maddy postitab endiselt oma elu igast hetkest pilte somesse ning jah, sellest on kasu vanatädi (nüüd siis Maddy) ärile, kui nad hakkavad küpsetisi müüma garaažist kuniks pagariäri on kuritööpaik, kuid samas saab ka see keegi, kellel on kurjad plaanid jälgida mida, millal ja kus Maddy teeb, ning Maddyl on kuri kahtlus, et see kurjam võib olla keegi vanatädi siseringist, kes kogunes vanatädi juurde, et ühiselt lahendada linnakeses toimunud kuritegelikke juhtumeid.


Ning isegi kui Maddy tuli siia kaugele, et lasta ajal ja kaugusel parandada oma murtud südant, tiirleb juba tema ümber kaks austajat (kolm, kui koera ka arvestada). Üks neist on võibolla liigagi entusiastlik (ning meenustab Maddyle ta endist kihlatut) ja teine hiilib ta hinge salamisis nagu šokolaadi sisse pandud tšilli. Kas see on ikka tema, mis kosilastel keele ila jooksma paneb?


Et siis selline klassikalise eneseleidmise ja muhekrimi segu, kus on piisavalt loogikavigu, et saaks korralikult silmalihastele pööritades trenni teha, ning tegelikult jääb lugu ning juhtum lõputa. Tõsi, see on sarja esimene raamat, kuid tavaliselt raamatusarjades ikka lõpetatakse üks juhtum ühes raamatus ja järgmises alustatakse järgmise juhtumiga. See raamat on iseenesest loetav, kuid pigem tundub, et see “kook” oleks võinud paar minutit (kuud) veel ahjus (toimetaja käes) olla ja siis oleks tast äkki söödava asja saanud, sest praegu on lugu keskelt tooreks jäänud ja ükskõik kui palju võikreemi peale ei määri, ei ole see siiski nauditav, isegi kui lõpus olevad retseptid on head.