Üks asi, millest Scholomances kunagi ei räägita, on see, et mida kavatsetakse teha, kui koolist pääsetakse. Ka isegi mitte kõige rikkamad enklaavist pärit lapsed ei julge saatust õrritada. Kuid see on see millest me kõik unistame, sellest õhkõrnast võimalusest, et me suudame lõpusaali väravatest välja saada, ning et meid ootab ees elu, elu väljaspool Scholomance seinu.
Ning nüüd on see uskumatu unistus teoks saanud. Ma olen väljas, me kõik saime välja - ja ma ei pidanud selleks isegi kohutavaks musta maagia nõiaks moonduma, et see võimalikuks saaks. Niipalju siis mu vanavanaema hukatuse ja hävituse ennustusest. Ma ei tapnud enklaavi lapsi, ma päästsin nad. Mina ja Orion ja meie liitlased. Meie lõpetamise plaan töötas täiuslikult: me päästsime kõik ja me tegime maailma turvalisemaks paigaks kõigile võluritele ning tõime rahu ja üksmeelsuse kõigile enklaavidele üle kogu maailma.
Hm, ma teen nalja! Tegelikult läks kõik valesti. Keegi teine on hakanud minu asemel enklaave hävitama ja ilmselt tapetakse kõik need keda me päästsime, sest enklaavide vaheline sõda tundub jõudu koguvat. Seega esimene asi mida me peaksime tegema pärast väljasaamist, on ots ringi keerata, ning leidma võimaluse tagasi minna.
Fantasy, YA, Magic, Romance
“Kuldsed enklaavid” on siis El’i loo kolmas osa. Kui teine osa lõppeb sellega, et nad teevad Scholomance lastest puhtaks, lukustades sinna kõik koletised, kes mööda maailma rändasid ja noori võlureid sõid, siis ei tasu unustada seda viimast hetke, kui El ja Orion on viimasena kooli uksel, ning Suudesuu on nende poole roomamas.
El on nüüd tagasi ema juures, kuid Orion …
Ilmselt oleks El selles pimedas ja masendusest koosnevas pilves, mille ta enda ümber on kerinud veel pikka aega, kui talle järele ei tuldaks. Taas kord on enklaave rünnatud, kaks väiksemat on täielikult hävinud ja üks suurem on viga saanud, ning uus Suudesuu on vabaduses. Kuna Londoni enklaavi noored nägid ju, kuidas El Suudesuu hävitas, tulevad nad talle järele, et ta seda uuesti teeks.
Sellest saab alguse sündmuste jada, mis viib El’i ja tema kaaslased rändama üle kogu maailma, ühest suurest enklaavist teise, saades teada üha enam asju, mida nad poleks tahtnud teada saada, kuid saadud teadmised viivad neid välja lõpuks sinna, mida El’i vanavanaema ennustas, lihtsalt see ennustus tähendab hoopis midagi muud, kui esialgu arvati/oodati.
Novik on loonud täiesti suurepärase maailma, milles kehtivad küll väga võikad reeglid, kuid samas annab ta oma tegelastele ka võimaluse neid reegleid muuta ilma kogu eelneva mahalammutamiseta. Kõik need katsumused mida El peab läbi tegema, need hirmud mida ta peab ületama ning täiskasvanute loodud takistused mida ta peab eemaldama, viivad ta välja just nende teadmiste juurde, mis annavad talle võimaluse maailma paremaks muuta, isegi kui ta peab tagasi tooma selle tema jaoks kunagi kõige kardetuma ja vihatuma koha.
Väga hea sarja lõpp. Siin saavad vastuse kõik varem õhkujäänud küsimused, ning ka kõik selles osas üles kerkinud probleemid. Kui esimestes raamatutes saab hea ülevaate, kuidas see imelik võlurite kool toimis, siis nüüd tehakse selgeks, kuidas enklaavid toimivad ja kuidas koletised sünnivad.
Hästi põnev ja kaasakiskuv lugemine. Lausa kahju, et El’i lugu läbi sai, kuid samas ei tahaks ka, et seda pikemaks oleks venitatud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar