Wulfe, üks iidne vampiir, on kadunud. Kuna ta on ju surnud, ilmselt hullumeelne, ning tema viimatine idee “lõbust” on minu jälitamine, võiks ju öelda, et pole suurem asi kaotus. Kuid kuna mind hoiatati, et tema kadumine võib mõjuda negatiivselt meie hoolega ehitatud liidule, mis tagab meie karja turvalisuse, peame me Wulfe üles leidma - ning lootma, et ta on elus. Noh nii elus, kui üks vampiir olla saab.
Mida kaugemale ma Wolfe jälgedes liigun, seda segasemaks asi läheb - ning ka õudsamaks. Enne kui mind järgmisena ohverdatakse, pean ma selgeks saama, mis toimub.
Mystery, Crime, Thriller, Paranormal
Viimasest Mercy raamatust on möödas paar kuud (noh lugeja jaoks paar aastat :)). Just on hakatud taastuma viimase iidse olendi rünnakust, kari on taas koos, Mercy ja Adami maja on taas vaid nende päralt, ning ees on ootamas Halloween. Jah, Adam on avastanud pisikese (või siis ka mitte nii pisikese, kuid põhjusi selleks tasub kindlasti otsida viimasest Anna ja Charlesi raamatust) probleemi nende karja sees, kuid ennem pole paanikaks põhjust, kui ta pole asjaosalistega rääkinud. Kuid seda vestlust segab Marsilla, kes ilmub nende ette eriti kurjakuulutaval viisil, ning teatab lihtsalt - Wolfe on kadunud, ning Mercy ja Adam peavad ta leidma, või läheb neil kõigil kehvasti.
Ok. Ülesanne leida Wolfe. Esmalt küsida siis abi Stephanilt. Kuid Stephani juures ootab neid tühi maja. Või noh mitte päris tühi (kui mitte seal alaliselt elavat vaimu ei arvesta), sest esmalt ründab neid suur kuuejalgne ämblikulaadne asi ja siis kohtub Mercy nõiaga, kelle loitsu ta katkestab ja seeläbi veel mingi imeliku olendiga. See kõik on väga segane ja tundub äärmiselt ohtlik ning mida enam nad asjade seisu kohta infot saavad seda enam saavad nad aru, et nende piirkonda on lahti lastud miski väga ohtlik, ning see ohtlik asi tuleb kontrolli alla saada ennem kui senisaavutatud rahu erinevate paranormaalsete grupeeringute vahel lõhutakse või siis üks iidne verejanuline jumal taas end selles maailmas sisse seaks - valige ise kumb on hullem.
Eks Mercy on harjunud sellega, et tema ümber on vaimud, et ta tõmbab ligi erinevaid uusi maagilisi olendeid (see käib ju kaasas Koiotti tütreks olemisega) ja kuna nad kuulutasid oma piirkonna kõigile neile olenditele turvaliseks kohaks, siis loomulikult tuleb neid ka üha juurde. Kuid see keegi või miski uus, tundub ihaldavat just neid uusi elanike, kellel on vähe maagiat, või nad isegi ei tea, et nende veres on ka maagiat. Olukord on kriitiline, eriti kui ilmneb, et selle kõige taga võib olla keegi, keda Mercy alles hiljuti “solvas”(noh, keeldus tema pakutud surmast :)).
Igatahes, taas kord on vaja võidelda, verd valada, karjasidemetest jõudu ammutada, ning lõpuks saab kord jalule seatud ja lummuse all olevad olendid vabastatud. Kuid see poleks Mercy, kui ta taas mõnd maagilist olendit poleks solvanud, seega on Stephani sosistatud “Ole valvel” ilmselt täiesti asjakohane.
Nagu ikka, pakub Briggs oma raamatus suurepärase uue killukese iidset folkloori, mille ta seob Mercy maailmaga. Kogu selles loos on põnevust, õõvastavat, nalja ja nunnut. Saab näha mida see väike tüdruk järgmiseks korraks siis välja mõtleb ;).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar