2026

Artemiz's 2026 book montage

A Court of Frost and Starlight
The Women
The Ending Writes Itself
For Whom the Belle Tolls
Ebamugav tõde
The Astral Library
Eligible
Oskar ja mina. Kõik meie asjad
Remarkably Bright Creatures
The Sirens
Me algame lõpust
The Paradise Problem
The Cinnamon Spice Inn
Tõeline kurjus
Nearly a Bride
Quicksilver
Prima Facie
A ​Court of Silver Flames
The Lighthouse Keeper's Wife
My Friends


Artemiz's favorite books »
Kuvatud on postitused sildiga 1993. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga 1993. Kuva kõik postitused

laupäev, 29. aprill 2017

Teenijanna lugu


Raamat: The Handmaid's Tale by Margaret Atwood, tõlge Ann Alari(1985, tõlgitud 1993)
Hinne: C
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/25327244-teenijanna-lugu Offred on teenaijanna Gileadi Vabariigis. Ta võib komandöri ja tema naise majast väljas käia kord  päevas, et minna toidukauplusesse, kus on sõnade asemel märgid ja pildid, sest naistel ei ole lubatud lugeda. Ta peab kord kuus selili lamama, ning lootma, et komandör ta rasestaks, kuna ajal kui sünnid on languses, on Offred ja teised teenijannad hinnatud vaid nende töötavae munasarjade pärast. Offred mäletab oma elu enne, kui ta elas veel koos oma armastava abikaasa Luke-ga, kuidas ta mängis oma tütrega ning kuidas ta teda kaitsed, kui tal oli töö ja oma raha ning ligipääs tedmistele. Kuid see kõik on nüüdseks kadunud ...
Dystopia, Drama

Teenijanna lugu on minu jaoks nagu kõigi tänapäevaste YA düstoopiate ema. Tõsi, siin pole peategelane noor täiskasvanud ja tema kätes pole kogu inimkonna päästmine, kuid selles loos on nii palju tuttavaid jooni tänapäevastest hittidest – Näljamängud, Lahkulööja, Andja, Deliirium, Määratud, Beyond, jne.

Film 1990
Telesari 2017
See uus vabariik ja riigikord, kus Offred elab, põhineb usul ning Offredi „töö“ Moosese raamatul, täpsemalt selle, kuidas Raahael nõuab oma abikaasalt last ja kui ta pole võimeline talle last andma, pakub ta välja, et tema orjatar kannaks tema abikaasa last Raaheli jaoks. Offredi ülesanne ongi see, et ta oleks surrogaatema neile „kõrgemast soost“ naistele, kes ise ei saa enam lapsi. Naisterahvad ei tohi lugeda, kõigi riided on teatavat värvi, et eristada nende seisust, naistel peavad olema seljas naiselikud, kuid võimalikult varjavad riided, et nad mitte millegi võimalikuga ei tekitaks meestes iharaid mõtteid ja kui see siiski peaks juhtuma, väljaspool ettenähtud tseremooniat ja kodu kaitsvaid müüre, on see alati naise süü, ning võib kaasa tuua surmanuhtluse.


Neli aastat tagasi, kuid maailmakord praktiliselt üleöö muutus, ei osanud keegi sellest kõigest midagi arvata ja kuigi paljud põgenesid, jäi raamatu peategelane ja tema abikaasa koos nende tütrega veel kohale, kuid see oli viga, sest peagi hakati inimesi kokku korjama ning laagritesse saatma. Eriti naisi, kes olid rasedad olnud, sest neile anti uus ülesanne, tuua ilmale tähtsate inimeste lapsi.

Ka peategelane ja tema pere püüdsid lõpuks põgeneda, kuid jäid nad ikkagi vahele. Ta ei tea, mis ta lapsest või abikaasast sai, kuid tema saadeti Punasesse keskusesse, kus talle õpetati alandlikkust, jumalakartlikust ja kuulekust. Keskuses kohtus ta ka oma vana sõbrannaga, kes polnud nii rahumeelne alistuja kui tema ja püüdis korduvalt põgeneda.

Nüüd elab ta siis komandöri majas, tema tuba on tehtud võimalikult turvaliseks, et tal poleks mingit võimalust endale viga teha, komandöri abikaasa on talle tuttav juba varasemast ajast, kui naine oli telejutlustaja ja lauljanna ning nüüd pidi ta kannatame naise puudutust sellel ajal, kui tema abikaasa tema jalgade vahel kord kuus tegutses.
Kuid siis kutsus komandör ta ühel õhtul enda kabinetti, kus on raamatud ja nad mängivad sõnademängu, kuid naistel on ju keelatud kokku puutuda kõigega, mis meenutaks neile nende haridust või annaks neile võimalust lugeda.

Mis on komandöri mõte, kui ta Offredi oma kabinetti kutsus, mis plaanid on komandöri naisel, milline on Offredi tulevik ja kuidas seda uut riigikorda näevad tulevad põlvkonnad ...
See on uskumatu, kuidas selles loos on tuttavaid hetki meie tänapäevasest poliitikast ja maailmakorrast. Need hetked tekitasid suisa hirmu, et kas tõesti võiks järgneda midagi sarnast ka reaalses maailmas. Tuleb loota, et see on puhas kokkusattumus. See oli huvitav ja hirmutav lugemine.

Raamatust on tehtud ka film, aastal 1990, ja käesoleval kuul, jõudis teleekraanidele sari. Film on raamatu aineline ja sari (vähemalt paar esimest osa) on äärmiselt poliitiliselt korrektne ning samamoodi raamatu aineline.



teisipäev, 6. september 2016

Rändaja II raamat (Voyager)



Raamat: Voyager (Outlander #3) 2 raamat by Diana Gabaldon  (1993 tõlge 2016) Varrak, RR, A
Hinne: B
„Rändaja” teise raamatu alguses naaseb Claire pärast kahekümne aasta möödumist oma tegelikus ajas, 20. sajandis, Lallybrochi mõisa 18. sajandisse Jamie juurde. Claire loodab, et siia, kus ta ennast taas koduselt tunneb, võiks jäädagi, aga saatusel on oma plaanid. Ta ei tea Jamie vahepealsest elust nii mõndagi olulist, ei mehe seotusest salakaubaveoga ega seda, et Jamie on vahepeal uuesti abiellunud. Sellest lähtuvate probleemide lahendamiseks läheb Jamie õepoeg Ian väikselt hülgesaarelt peidetud varandust ära tooma, kuid langeb aga tundmatu laeva meremeeste kätte. Ilma noore Ianita pole Jamie kojuminek mõeldav ja nii otsustab ta Iani jälgede otsimiseks abi küsida oma Prantsusmaal tegutsevalt veinikaupmehest onupojalt Jaredilt. Koos kapteni ja meeskonnaga saab ta oma käsutusse laeva nimega Artemis ning algab pikk merereis. Nende teed ristuvad Inglise sõjalaevaga Porpoise, kus on valla puhkenud taud. Claire kui elukutseline arst otsustab minna neile abi osutama, lootes peatselt naasta oma laevale, kuid sõjalaeva kapten teeb otsuse täiskäiguga edasi minna, Artemis seljataha jätta ja Claire kõhutüüfuses vaevlevate meremeeste juurde jätta. Nii viivad põnevad ja kohati eluohtlikud seiklused Claire’i ja Jamie üle ookeani.
Romance, Drama, Time travel

Rändaja teine osa on siis see, kus Claire ja Jamie jätavad Šotimaa pikaks ajaks maha jätavad. Kuid see selleks, alustame ikka algusest.

Pärast seda kui nad on rannikult lahkunud lähevad nad loomulikult Lalybrochi. Kuigi esialgu võtab Jenny neid rõõmsalt vastu, siis tegelikult on ta juba sõna saatnud Jamie ja Claire saabumise kohta ka neile, kes pole just kõige rõõmsamad Claire „surnust ülesärkamise“ peale.

Esialgu otsustab Claire jätta Jaime ta uue abikaasa juurde, kuid kui väike Ian talle järgi tuleb teavitades teda, et Jamie on haavatud ja suremas, läheb ta tagasi, et võidelda mehe eest, keda ta armastab, nii vanade vaenlastega, sugulastega kui ka surma endaga.

Selleks, et Jamie ei tembeldataks kahenaisepidajaks, peab ta leppima juristi otsusega maksta oma teisele naisele ning tema tütardele. Seega tuleb minna rannikule ja tuua sealt ära see kuld, mille Jamie vanglas olles leidis, kui ta korraks hüppes käis. Kuid kui Ian saarele läheb, siis röövitakse ta koos rahaga. Jamie ei saa ju koju tagasi minna ja öelda Jennyle, et vaatamata sellele, et õde ei tahtnud et ta tema noorima poja kaasa võtaks, võttis Jamie ta ikkagi kaasa ja siis kohe kaotas ta, seega asuvad nad laeva jälitama.

Esmalt suunduvad nad Prantsusmaale, kus Jared aitab neil selgeks teha mis aevaga oli tegu ja kuhu ta suundus ning siis korraldada ka neile laev, millega neile järgi minna. Prantsusmaal olles, käivad nad ära ka Pariisis, kus kohutakse nii mõnegi vana tuttavaga ning kuuldakse nii mõndagi uut mõne teise tuttava kohta.

Kuigi meri ja Jamie ei saa omavahel hästi läbi, on tema veelgi suurem probleem Fergus ja Marshali. Tema kaks kasulast, kes on nii ülepeakaela armunud, et on otsustanud abielluda. Kuidas Jamie ka sõrgu vastu ei aja, ei jää tal muud üle, kui noored laeva lubada ning neid vähemalt niikaua üksteisest lahus hoida, kuni nad on korralikult laulatatud.

Aga loomulikult ei saa ju nende merereis rahulikult minna. Ühel hetkel kohtuvad nad sõjalaevaga, kus on puhkenud tüüfuse epideemia ja noor kapten röövib Claire, lubadusega ta Jamaical taas vabaks lasta. Seega veedabki Claire ööd ja päevad haigeid ravides ning sepitsedes põgenemist, eriti kui selgub, et sõjalaeval on keegi, kes on Jamie ära tundud ja nad on valmis teda sõjakohtule üles andma. Seega esimesel võimalusel lahkub ta laevalt, kuid Jamie ju ei tea seda ja tema on talle järgi läinud.

Kui Claire jalad taas maad puudutavad ja ta ka tormi üle elanud on, satub ta kokku saksa looduseuurijaga, kes viib ta saare natuke ekstsentrilise pühaisa juurde. Vestluse käigus tuleb välja, et hiljuti on sama saare rannikule kinni jäänud ka üks väike laev, mille kaptenil on ühe käe asemel konks.

Kui siis kogu laevameeskond taas koos on, peetakse lõpuks ka noorte pulm ning sõidetakse edasi Jamaica poole, sest seni kogutud info kohaselt võivad nad Iani sealt leida. Jamaical leiavad nad aga Lord John Grey, kes räägib Clairele asju, mida Jamie pole veel jõudnud/julgenud rääkida.

Pärast orjaturgu on neil veel vaid üks võimalus, kust Iani leida ja see võimalus viib neid kokku veel ühe vana tuttavaga, kellega nad küll kohtuda poleks osanud. Kuigi neile kinnitatakse, et Ianit pole seal, lähevad nad siiski öö varjus tagasi, et oma kahtlustele kinnitust saada. Kahjuks saavad and vaid kinnitust, et Ianit pole enam seal, kuid nad saavad teada, kust teda otsida.
Kui siis lõpuks on Ian vabaks saadud, jõuab neile taas järele sõjalaev, ning torm, mis teeb nende valiku, kuhu edasi minna nende eest.

Juba siis, kui ma esimest korda seda raamatut lugesin, siis ma imestasin siiralt, kuidas Diana suutis Jenny selles raamatus kirjutada hoopis teistsuguseks, kui ta oli esimesel kohtumisel. Tõsi, aega on ka möödunud ja Jenny on palju selle kahekümne aastaga pidanud läbi elama. Teine asi, millest ma ei saanud üle ka esimese osa juures on see, kuidas Claire suudab Šotimaale jõudmisest saati muuta mitmeid kordi riideid ja olla tihtipeale jäetud vaid õhukese alusseeliku väele, kuid vaatamata sellele suudab ta alles hoida karpi rohuga, mille ta oli kaasa toonud, aga aegajalt ongi Diana lugudes selliseid uskumatuid asju ning eks see käib ka ilukirjanduse juurde :). Kuid mis mulle tõsiselt meeldib, on see kuidas ta reaalset ajalugu põimib oma lugudesse – reaalsed inimesed, sündmused – seda on nii põnev jälgida.

Seega see teine osa, on nagu ikka täis üllatavaid kohtumisi/kokkusattumusi, põnevaid eluohtlike hetki ning suuri tundeid. Suurepärane lugemine.

esmaspäev, 25. juuli 2016

Rändaja I raamat (Voyager)



Raamat: Voyager (Outlander #3) 1 raamat by Diana Gabaldon (1993, tõlge 2016) Varrak, RR, A
Hinne: B+
Nende kirglik kohtumine toimus juba ammu, ükskõik kuidas Claire Randall seda ka ei vaataks. Kaks kümnendit varem, reisis Claire ajas tagasi ning sattus galantse kaheksateistkümnenda sajandi Šotlase, Jamie Fraseri, käte vahele. Siis tuli Claire tagasi oma enda ajastusse, et sünnitada laps, uskudes, et Jamie sai Cullodeni lahindus traagiliselt surma. Kuid mälestus Jamiest pole teda siiani jätnud … ning tema keha igatseb meest tema unedes endiselt.

Siis saab Claire teada, et Jamie jäi Cullodenis ellu. Ta peab tegema raske valiku, kas minna tagasi Jamie juurde või jääda nende tütrega oma enda aega. Ning kui aeg ja ruum teevad täis ringi, peab Claire leidma endas julgust, et seista silmitsi teda ootava kire ja valuga … eluohtlike intriigidega, mis lõhestavad Šotimaad … ning hulljulge reisiga teadmatusse, mis võib neid kas liita või igaveseks tema armastatu juurest ära viia.
Drama, History, Romance, Time Travel

Võõramaalase kolmanda raamatu, Rändaja, esimene osa. Selle raamatu sündmused laienevad juba ka edasi John Grey lugudesse, seega on mul tihti peale seda raamatut lugedes tunne, nagu oleks mingi osa puudu jäänud, kuid samas need puuduvad osad on tegelikult Johni raamatutest, või siis tulevad alles Rändaja teises osas, ühesõnaga oli minul raske lugeda, sest kogu aeg tabad end mõttelt, et „Ahaa, siit see siis algaski!!“ või siis „Oota, kas siin ei pidanud mitte ka sellest juttu olema?“. Aga see on minu probleem. Kes pole ülejäänud sarja ja Johni lugusid lugenud, siis neil seda probleemi ju pole.

Aga siis raamatu juurde. Eelmine raamat lõppes hetkel, kui Roger on avastanud, et on olemas võimalus et Jamie ei hukkunudki Cullodeni lahingus, nagu ta oli Clairele lubanud, kuid selleks, et selles saaks kindel olla, tuleb hakata ajalooürikutes sorima.



Sellel ajal kui Roger, Brianna ja Claire asja uurivad, viiakse lugeja tagasi Jamie juurde. Mis siis juhtus, kuidas ta ellu jäi, kuigi ta nii väga püüdis teha seda, mida oli Clairele lubanud – ta ei mäleta, ta ei mäleta Cullodeni lahingust suurt midagi. Ta mäletab kui ärkas, teatud vihatud tüübi surnukeha endalt maha keeras ja surma ootama jäi, kuid siis ta leiti ja viidi pakku majja, kus oli ka teisi raskelt haavatuid. Kui Inglased maja avastavad, hakkavad nad neid siis ükshaaval majast välja viima ja … kuid Jamie pääseb tänu sellele, et enne oli säästnud ühe hakkaja poisikese elu, kui too oli püüdnud Punasel Jamiel kõri läbi lõigata ja siis püüdis ta säästa Inglanna au, teadmata, et too Inglanna on Punase Jamie abikaasa :), mäletate ju küll, seda kohta eelmisest raamatust. Noh igatahes, Jamie pakitakse koos oma jalahaavaga, mis ei anna talle palju elulootust, heinavankrile ning ta loksub vaevaliselt tagasi Lallybrochi.

Me amatöör ajaloolased (või noh kaks proffi ja üks amatöör) leiavad infot, et Jamie pääses massihukkamisest ja kuulevad rahvajuttu sellest, kuidas üks endine Jakobiid end üles andes oma mõisa inimestel aitas näljahäda üle elada ja ka legendi sellest kuidas Vaadimägi oma nime sai, ning leiavad ka Jamie nime vangla nimekirjast.




Jamie peidab end aastaid pärast koju saabumist ja tervenemist mägedes, kuhu Fergus ja teised Lallybrochi poisid talle süüa toovad ja aegajalt käib ta ka majas, näiteks siis kui Jenny oma viimast last, väikest Ianit, sünnitab. Kuid ajad on rasked ja ta ei suuda ka enam vaikuses koopas istuda, seega laseb ta end üles anda, ning pearaha eest, elab ta pere veel pikka aega, mitte küll mugavalt, kuid vähemalt ei ole nad laus näljas.

Vanglas on Jamie teiste Šotlasete liider ja vanglaülem võõrustab teda kord nädalas, et rääkida vangide muredest ning samas ka lihtsalt suhelda kellegi intelligentsega. Kui vanglaülem vahetub, siis uus ei taha esialgu jätkata sama traditsiooni, eriti kui ta kuuleb, kes on see liider, sest John Grey kardab, et Jamie ta ära tunneb, ning teda alandama hakkab. Kuid asjad lähevad ikkagi nii, et Johnil on vaja Jamie abi ja lõpuks istuvad nad ikkagi kord nädalas õhtusöögi lauas ja räägivad nii muredest kui ka raamatutest või filosoofiast. Ning mida aeg edasi, seda enam muutuvad Johni tunded Jamie vastu tõsiseks.

Jamie isegi korraks põgeneb, kuid ta saadakse kohe uuesti kätte, kuid kui vangla laiali saadetakse, ei saadeta Jamiet mitte Ameerikasse, vaid tema läheb Johni tuttavate juurde Järvemaale. Seal saab temast tallimees, kes hakkab meeldima peretütrele ning kes sunnib Jamiet endaga enne pulmi magama, või ta reedaks oma vanematele, et Jamie suhtleb endiselt oma perega.

Väike William on ainus, kes Jamiet veel tema tallimehe kohal kinni hoiab, kui talle antakse võimalus ametlikult vabaks saada ja tagasi Šotimaale minna, kuid aja möödudes tuleb Jamiel tunnistada, et just Williami heaolu silmas pidades tuleb tal siiski langetada oma elu valusaim otsus – seda siis peale seda kui ta Claire läbi kivide saatis – ning lahkuda.

Roger on leidnud infot, mis annab võimaluse uskuda, et Jamie peaks olema kakskümmend aastat pärast Cullodeni Edinburgis, ning pidama trükkali ametit, ning sellest Clairele piisab, et leida õige välimusega riided, vana raha, pakkida kokku veel paar vajalikku asja, ning minna. Lahkumine on raske, kuid Brianna mõistab ja annab Claire Jamiele tagasi.


 Loomulikult pole Jamie ja Claire elu kunagi rahulik ja igav. Otse loomulikult hakkavad igasugused uskumatud ja usutavad asjad toimuma nende kohtumise hetkest saati. See osa lõppeb siis kui Jamie, Claire, Fergus ja väike Ian asuvad teele tagasi Lallybrochi.

Kui eelmises raamatus oli vaid natuke Rogeri häält sisse toodud, siis selles raamatus on lisaks Claire jutustusele ka Jamie ja Rogeri osad ja lugu läheb ise üha põnevamaks. Mulle meeldib seda sarja lugeda, vaatamata sellele, et ma olen kõik raamatud juba varem ju läbi lugenud (loe: neelanud), on väga huvitav nüüd uuesti rahulikult lugeda ja avastada asju, mida ennem ei pannudki võib-olla tähele, sest siis veel ei osanud neid meeles pidada, et edaspidi tabada ära ühe või teise asja alguskohta.

Hea raamat ja ma loodan, et teine osa Rändajast tuleb ikka välja enne kui Võõramaalase telesarja kolmas hooaeg ekraanile jõuab.