Fairi Tale

Raamat: Fairy Tale by Stephen King (2022)F, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/60209880-fairy-tale 

Fantaasiaromaani peategelaseks on 17-aastane tavaline Illinois’ koolipoiss Charlie Reade, kelle ema hukkus kümne aasta eest hoolimatu juhi süül autoõnnetuses, misjärel on ta isa maadelnud alkoholismiga. Viga saanud vanemat naabrit Howard Bowditchit ja tema haiget saksa lambakoera Radarit hooldama hakates saab Charlie teada suure saladuse naabrimehe tagaaias asuva salapärase kuuri kohta. Kui Bowditch infarkti sureb, leiab Charlie helikasseti, millel naabrimees avaldab talle, et oli tegelikult 120-aastane ning et tema kuuris asub värav teise maailma, fantaasiamaailma, kust on pärit ta varandus ja kus asub üks maagiline päikesekell, millel on noorendav võluvõime. Kindla plaaniga haige Radar tagasi nooreks ja terveks muuta, suundub Charlie tollesse paralleelmaailma, kus satub peagi hea ja kurja võitluse keskmesse.

Thriller, Horror, Adventure, Fantasy

Stephen King on autor, kes on kätt proovinud vist kõikide võimalike žanritega, kuigi ma pole päris kindel, kas ta armastusromaani on kirjutanud, kui just mitte “Miseryt” või “Dolores Claiborne” omamoodi armastusromaaniks mitte nimetada :) 

“Muinasjutt” on siis omamoodi Kingi käsitlus Võlur Ozi teemadest. Nagu ikka on tema peategelane üdini hea tegelane, kelle elus on omajagu tragöödiat, mis pole teda mitte kibestunuks muutnud vaid pigem vastupidi, talle kuhjaga empaatiat andnud. 

Kui Baumi lugudes rändab Dorothy koos oma Totoga Ozi võluriiki keeristormiga, siis Kingi maailmas läheb Charlie koos Radariga hoopis mööda keerdtreppi maa sisemuses asuvasse maagilisse maailma. 

Ei see pole sõna sõnalt kaader kaardilt ümberjutustus, kaugel sellest, King on lihtsalt kasutanud raamistiku, millele oma maailm luua, oma kingilikult julm maailm luua, kus toimuvad kohutavad asjad, millega Charlie peab hakkama saama. Siin tulevad mängu ka teised tuntud muinasjutud ja muinasjuttude reeglid, ning Kingi lugu on just täpselt sama julm ja õpetlik kui olid Grimmi vendade ja nende kaasaegsete muinaslood.

Kui King on teile juba meeldima hakanud, või teid kohutavad tema õudus ja krimiloos, siis “Muinasjutt” on täpselt see raamat mida lugeda, või siis mida vahelduseks nautida.

Draakoni silmad

Raamat: Eyes of the Dragon by Stephen King, tõlge Eva Luts (2021) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/59554670-draakoni-silmad          

„Draakoni silmad“ on õuduskirjanduse kuninga Stephen Kingi (1947) loomingus selgelt eristuv teos, maagiaküllane noortefantaasia, mida ühendab „Tumeda Torni“ saagaga kurja võlur Flaggi tegelaskuju. King kirjutas romaani oma teismelisele tütrele, kes ei soovinud lugeda isa tavapärastest õudustest, vaid hoopis draakonitest, printsidest ja võlukunstist.

Delaini kuningriigis tõuseb võlur Flaggi intriigide tulemusel vana kuninga surma järel troonile tema noorem poeg, 12-aastane Thomas, samal ajal kui seaduslik troonipärija, prints Peter, suletakse ülikõrgesse Nõelatorni, süüdistatuna oma isa mürgitamises. Algab klassikaline hea ja kurja võitlus õigluse taas jaluleseadmiseks.

Fantasy, YA

Oli kas aasta 89 või 90, igatahes olin ma keskkoolis ja lõpuks oli mul inglise keele õpetaja, kes tegi õppimise huvitavaks ja soovitas keele õppimiseks raamatuid lugeda, filme vaadata ja kirjasõpru leida, kellele inglise keeles kirjutada. Esimene raamat, mida ma inglise keeles lugesin oli “Lorna Doone” lühiversioon, mille lõpus oli raskemate sõnade jaoks sõnastik ja teine raamat …

Teine raamat mille ma ingilise keeles, sõnaraamatu abiga (vähemalt esimesed 20lk) läbi lugesin oligi seesama mõnus muinasjutt. Et siis minu esimene Kingi oli tema ebatüüpiline lugu. Sellele jägnesid (ma ei mäleta mis järjekorras) Shining, Cujo, Dolores Claiborne, Pet Sematary, Misery ja veel palju teisi. Aga see raamat on mul endiselt meeles. Ma ei mäleta kõike, kuid ma mäletasin seda torni, suurätte ja kangastelgi.

See muinasjutt, mille King kirjutas oma tütrele, et seal oleks draakoneid ja põnevust ja maagiat, on kirjutatud täpselt sellises klassikalises stiilis, kus lugu annab edasi jutustaja, lisades loole oma kommentaare, andes vihjeid tulevale ja meenutades lugejale varem toimunut. Siin on tõesti draakon (kahjuks küll mitte kauaks) siin on kaks venda, kelle elusid suunab kurikaval maag (või mis iganes olend ta siis tegelikult on), kellel on omad eesmärgid, miks ta midagi teeb ja miks ta üha uuesti tuleb tagasi siia kuningriiki, et sel hetkel valitsevat kuningat piinata, ühel või teisel viisil. Puudub vaid klassikaline kolme reegel, kuid muigu on see üks täiesti vendade Grimmide vääriline muinasjutt.

Kuigi selles muinasjutus on mõningad õudusjutu elemendid, siis samasugused on ka Grimmide muinasjuttudes ja samaväärilised on ka Potteri lugudes, seega sobiks ka see suurepäraselt lastele unejutuks. Lugu mida on ikka ja jälle hea üle lugeda.

The Gunslinger (Laskur, Tume torn)

Raamat: The Gunslinger (The Dark Tower #1) Stephen King (1982)

Hinne: B-

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/43615.The_Gunslinger

"Mees mustas põgenes üle kõrbe ning laskur jälitas teda..."

Nii algab sarja "Tume Torn" esimene raamat "Laskur", kus lugejate ette astub üks Kingi lummavamaid tegelasi, Roland Deschain Gileadist – viimane laskur, kummituslik erak salapärasel hea ja kurja piiril. Oma eraklikus ja illusoorses maailmas, mis peegeldab hirmuäratava sarnasusega meie enda oma, jälitab Roland meest mustas, kohtub võluva Alice'iga, sõlmib sõpruse Jake'i-nimelise poisiga New Yorgist ning jätkab Tumeda Torni otsinguid, andes nii kaasahaarava sissejuhatuse edasisele sarjale.

Fantasy

Enne filmi kinodesse jõudmist tuli ju ometi raamat läbi lugeda, kuid mida kaugemale ma selle raamatuga jõudsin sain ma ühe rohkem aru, et tegelikult peaks enne filmi ilmselt läbi lugema kõik 7 raamatut, pluss lühilood, sest esimene raamat, Laskur on ju alles sissejuhatus, vaikne järgnemine Laskurile üle kõrbe läbi harvade asunduste, siis ülesse mäkke ja läbi mäe. See oli alles varba arglik kastmine kogu ülejäänud loosse, isu tekitamine.

Üheti on see lugu nii erinev tüüpilisest Kingist, millega mina harjunud olen – Insomnia, The Shining, Cujo, Misery, Pet Sematary, Night Shift, The Mist, Four Past Midninght, … Ainus mis minu lugemusest on midagi umbes samas stiilis on minu esimene Kingi raamat üldse (tõtt öeldes üks minu esimestest ingliskeelsetest raamatutest) The Eyes of the Dragon, ka see raamat on samamoodi ulmelisest maailmast ja maailmakorrast.

Kuna minu Laskuri versioon on ka see versioon, millega koos on Kingi eessõna, siis oli päris huvitav lugeda, kuidas ta räägib loo algusest, mis teda mõjutas ja miks ta ei kirjutanud seda kohe, kui tal see idee esimast korda tuli.

Ega siis midagi, vaadakem film ära ja siis tuleb asuda järgmiste raamatute kallale.