Oskar ja mina

Raamat: Oskar og eg by Maria Parr, tõlge Riina Hanso (2024) ER, A, RR

Hinne: B+
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/213715569-oskar-ja-mina

Ida ja Oskar on õde-venda ning elavad päris tavalises majas, kus kõik on üsna pilla-palla. Nad käivad jõesafaril, tulistavad tähti ja unistavad isiklikust batuudist. Üks vampiir läheb kõrvitsapühal kaotsi, jõuluvana ilmub välja valel ajal ja imeline tassikoogimüük lõpeb värvika avariiga.

Nende sündmuste keerises mõtiskleb Ida paljude asjade üle. Mismoodi küll läheb, kui Oskar hakkab koolis käima? Ja miks on mängumaja mändide all äkitselt nii väikeseks ja imelikuks muutunud? Kes on üldse välja mõelnud, et inimesed peavad surema? Ja kuidas on õieti võimalik uues toas magama jääda?

.

Maria Parri helge ja südamlik raamat jutustab 8-aastase õe ja 5-aastase venna igapäevaelust. Selles on vahvaid mänge, mõtisklusi suureks kasvamisest, kurbuse, leina ja muutustega toimetulekut, sooja kokkukuuluvustunnet ning palju-palju nalja.

Children, Humor

“Oskar ja mina” on niiiiii armas lasteraamat. See on omamoodi nagu bullerbilik, kuid samas ka tänapäevasem lasteraamat. See õe ja venna vaheline suhtlus, see vanusevahega kaasnev piinlikkus ja ärritus ei ole ilmselt kunagi nii suur kui üheskoos läbielatud seiklused, kordasaadetud koerused, väljamõeldud legendid või kokkupandud äriideed. Üheskoos saab kõigest üle, olgu see siis katkine põlv või väikest hinge lõhki rebiv lein. 

Parr on suurepäraselt sidunud huumori ja tarkuseterad, mis teevad kokku südamliku lugemise täiskasvanutele ja põneva kogemuse lastele. 

Mona isepäine isa

Raamat: Mona isepäine isa by Liis Sein, illustraator Ulla Saar (2022) P, RR, A Hinne: B+ Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/62010200-mona-isep-ine-isa

Ühe täiesti tavalise pere isa otsustab, et senine elu peab muutuma. Selleks tuleb leida endale hobi: poks, peotants või hoopis iluvõimlemine? Või hakata kunsti koguma? Kas reisida Aafrikasse, Ameerikasse või Indiasse? Vallutada köök ja sukelduda retseptide maailma? Kas hakata kirjutama luuletusi, jutte või näidendeid? Mis oleks, kui muudaks oma korteri hotelliks? Või prooviks pigem režissööri ametit? Aga kuidas oleks õppimisega mõnes kuulsas ülikoolis?

Isa isepäisus tekitab tõelise hobide maratoni ja paneb proovile pere liikmete kannatuse.

Fantasy, Children

“Mona isepäine isa” on suurepärane lasteraamat! Ma täiesti kujutan ette, kuidas lapsed naeru kihistavad, kui isa ideed ja teostused lähevad iga korraga üha hullumeelsemaks ja fantastilisemaks. Kui ta hakkab oma “hobisi” teostama, siis ei tee ta seda nii nagu teised täiskasvanud, vaid kõik läheb ekstreemsustesse.

 

Kui ta kogub kunsti, siis ikka originaale maailmakuulsaid maale ja tema käes hakkavad maalid elama, võttes üle nende kõigi elud, sest nad peavad hoolitsema pildielanike eest.

Kui nad on sunnitud reisimima oma korteri piires, siis ei vaata nad vaid pilte kaugetest maadest, vaid isa ehitab ja korraldab need kauged maad neile korterisse, natuke ka naabrite korterisse.

Kui ta võtab ette köögikunsti praktiseerimise, siis mitte tuntud retseptidega, vaid ta hakkab uusi (võibolla mitte väga söödavaid) roogasid leiutama.

Ning kui isa võtab nõuks sportlaseks hakata, siis ei hakka mitte vaid tema olümpiaks treenima, vaid ikka kogu pere, ka pere kass.

Ning see on alles algus!

Iga osa on täis suurepärast fantaasiat, mis on nii üle võlli keeratud, et Mona isa võiks olla kiikingu maailmameister, kui ta oleks ka selle oma hobiks võtnud :), ning lugude juurde kuuluvad ka suurepärased pildid.

Kuid täiskasvanuna loen ma seda kõike ja mõtlen, mis küll Mona isa vaevab. On see mania grandioso või hoopis maniakaalne skisofreenia. Rikutud mõtlemisega ikka need täiskasvanud :)!

Päev, mil ma kukkusin muinasjuttu

Raamat: The Day I Fell Into a Fairytale by Ben Miller, tõlge Jüri Kolk (2022) ER, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/60256102-p-ev-mil-ma-kukkusin-muinasjuttu             

Lana armastab lugusid. Eriti neid, milles ta käib fantaasiamaailmas koos oma vanema venna Harrisoniga. Ühel päeval otsustab Harrison, et on Lanaga mängimiseks liiga suureks kasvanud, ja Lana tunneb ennast üksildasena. Kuni juhtub midagi imelist … Lana avastab, et linna veidrasse uude supermarketisse on peidetud portaal, mis viib otse muinasjutumaailma. Aga need muinasjutud pole sugugi õnneliku lõpuga lood, milletaolisi Lana teab! Need on palju süngemad ja ohtlikumad ning nende tegelased vajavad kurjast nõiast jagusaamiseks Lana abi. Üksi tüdruk neid aidata ei suuda. Kas tal õnnestub veenda Harrisoni uuesti lugudesse uskuma ja koos temaga muinasjutumaailma reisima … enne kui on hilja? Raamat räägib vennast ja õest, kes kujutlusvõime võlujõu abil uuesti teineteise juurde tee leiavad.

Fairy Tale Retell, Children, Fantasy

Mina olen ju üles kasvanud nende Grimmi muinasjuttudega mida pole ilustatud ja poliitiliselt korrektseks tehtud - kui õde pidi vendade päästmiseks ikka sõrme maha lõikama siis ta ka lõikas ja kui lugu lõppes õnnetult siis ta ka lõppes õnnetult, mingit päästmist ei jõudnud kohale üheteistkümnendal tunnil. Ja teate mis, mulle meeldisid need lood. Tõsi, nad olid hirmutavad ja õõvastavad, kuid nad olid nii põnevad ja neid sai korduvalt loetud. Ja see ei tähendanud sugugi seda, et ma ei saanud öösel magada, sest muinasjutt hakkas oma elu minu fantaasiates elama, kaugel sellest, luupainajad piinasid mind iga öö nii või naa ja põhjus oli hoopis muus.

Seega on Ben Milleri raamat, mille ta on kirjutanud oma tütrele, värskendavalt otsekohene ja puudutab just seda sama teemat, et lastele pole samad asjad hirmutavad, mida täiskasvanud neile hirmutavaks peavad.

Selles raamatus on põnevalt kokku pandud tänapäevased lapsed ja klassikalised muinasjutud. Kuigi muinasjutt, kuhu Lana esialgu satub, on “Okasroosike” siis pole see ainuke muinasjutt, mida siin mainitakse, mõned neist tuntumad kui teised.

Kuid mitte ainult muinasjutud pole siin raamatus tähtsad. Sama tähtis on ka õvede vaheline suhtlemine ja ka igasuguste tõsiste asjade õppimine. Kuigi me peame õppima rasketest olukordadest üksi välja tulema, siis koos kellegiga on probleemide/mõistatuste lahendamine alati põnevam ja kergem. Koos õvedega luua maailm, kus igasuguseid põnevaid asju koos ette võtta, olgu siis vaid fantaasias või reaalsuses on kindlasti põnev, kuid eks seda fantaasiat toidab ja kasvatab kindlasti raamatute lugemine. 

Mõnus lugemine, ükskõik kui vana lugeja ka pole. Ükskõik kas loetu viib teid tagasi lapsepõlve, või siis põnevasse fantaasiamaailma, mida aitavad avada kõik need tuntud ja mitte nii tuntud Grimmide muinasjutud. Suurepärane raamat kas koos lugemiseks või üksi nautimiseks.

Ja kas teie oskate mulle öelda, kelle lemmik komm oli sidrunišerbett? :) Ning millises sarjas mängis Ben Miller detektiivi? :)

Draakoni valgus

Raamat: Drachenleuchten (Drachenerwachen #2) by Valija Zinck, tõlge Eve Sooneste (2020) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/55927875-draakoni-valgus       

Jätkub lugu sümpaatsest draakonist, kellega tutvusime saksa kirjaniku Valija Zincki põnevas raamatus „Draakoni ärkamine”, mis valiti Eesti Lastekirjanduse Keskuses parimate 2019. aastal Eestis ilmunud lasteraamatute hulka.

Kui Berliini kesklinnas elavad õde-venda Janka ja Johann avastavad oma naaberkorteris proua Tossilo juures juhuslikult sinna sattunud noore draakoni, leiavad nad endale uue truu sõbra, aga alguse saab ka uskumatu rida seiklusi. Draakoni tegelikul omanikul, rahvusvahelisel energiakontsernil on muinasjutulise loomaga kurjad plaanid. Et päästa draakon pahade käest, ei jää nutikal arvutikasutajal Johannil muud üle kui lähetada draakon koos sõpradega ühte pealtnäha ohutusse arvutimängu. Kuid selgub, et mängude fantaasiamaailm on hoopis ohtlikum, kui arvata võis. Ja pealegi on sealt vaja lõpuks ka välja saada ...

Children, Adventure

Kui te olete lugenud varem esimest osa ja ei mäleta enam, mis seal toimus, siis pole probleemi, teise osa alguses tehakse korralik kokkuvõte toimunust ja seega on kerge kohe uude osasse sisse minna, või siis õigemini mängu sisse minna ja saada teada, kuidas Janka ja Johann saavad proua Tossilo ja draakoni sealt taas välja tuua. 

Kogu see mängus ja Berliinis toimuv meenutab väga Lammutaja Ralfi multikaid - erinevate mängude tegelased saavad kokku, mõned tahavad koostööd teha, teised tahavad mässata ja endale mänguvaba ruumi teha, et nad ei peaks mängijatele samu asju nende mängurajal pakkuma. Lisaks tulevad ka loomulikult mängu paharid väljapoolt mänge, kes on valmis oma soove täitma ükskõik mis hinnaga, kuid lapsed on nutikad ja leiavad lahenduse ka kõige raskemas olukorras.

Ja üleüldse on see tore, tüüpiline saksa lastefilmide stiilis raamat, kus on tähtis pere ja sõprus ja laste fantaasia, ning kust ei puudu ka aktuaalsed teemad.

Väga hea lugemine.

Topelt-Felix

Raamat: Double Felix by Sally Harris, illustraator Maria Serrano, tõlge Jüri Kolk (2021) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/58753675-topelt-felix      

Üheteistkümneaastase Felix Twaini elu keerleb number kahe ümber.

Ta võtab trepist minnes kaks astet korraga, koputab kaks korda vastu uste käepidemeid ja sätib asju paarikaupa.

Asi on nii hulluks läinud, et Felixit hakkab ähvardama koolist väljaviskamise oht, sest direktor ei jaksa enam elu Felixi uskumatult keeruliste reeglite järgi seada. Ja siis saabub Charlie Pye ning keerab Felixi elu pea peale!

Children, 

See on väga hästi kirjutatud lugu poisist, kelle on OCD ja tüdrukust, kellel on düsleksia.

Autor on suurepäraselt ära seletanud millega Felix päevast päeva hakkama peab saama ja mida ta peab tegema, et ta suudaks toimida nii nagu “normaalsed” inimesed. Charlie on tüdruk, kes vahetab koole iga paari kuu takka, kuna ta elab koos ema ja vennaga paatelamus ja nad vahetavad tihti elukohti, seega on ta siiani saanud oma puudujääke varjata, kuid kaua sa ikka vaid koomikseid loed, sest seal on vähe sõnu ja palju pilte. Kuna Charlie vend on samuti eriline nagu ka Felix, siis tema ei võõrasta Felixit, nii nagu teised tema klassikaaslased. Sedasi saavadki need kaks erilist last kokku. Jah, kõik ei lähe kergelt, kuid koos vanemate ja õpetajate abiga, saavad Felix ja Charlie oma muredele lahenduse.

 

Taas kord üks raamat, mis oleks ideaalne biblioteraapia raamat, mis ei pruugi võibolla aidata neid lapsi, kes on samas olukorras kui Felix või Charlie, kuid kui seda loevad lapsed, kellel on klassis selliseid lapsi, siis nad mõistavad neid paremini.

Hea lugemine.

Päikesevalvaja

Raamat: Solvokteren by Maja Lunde, illustraator Lisa Aisato, tõlge Marit Hansen (2021) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/57312085-p-ikesevalvaja      

Lilli ei ole enam laps, aga ta pole ka veel teismeline. Ta on muutumas, kuid loodus ta ümber on selline, nagu see on kogu aeg olnud. Lillil on päikesest ainult ähmane mälestus, maailm, nagu tema seda tunneb, on vihmane ja pime. Mitte miski ei taha märjas mullas kasvada, ühelegi taimele ei meeldi igavene hämarus.

Lillil ei ole vanemaid, ta elab koos vanaisaga, kes hoolitseb selle eest, et külarahval oleks köögivilju. Ühel päeval unustab vanaisa oma lõunasöögi koju ja kui Lilli talle kasvuhoonesse järele jookseb, avastab ta midagi, mille tõttu muutub kõik...

Lilli märkab saladuslikku teed, mis viib metsa, kuhu ükski laps minna ei tohiks. Aga uudishimulik Lilli ei ole nagu teised lapsed, ta surub hirmu alla ja otsustab teed järgida. Sealt tumedate puutüvede vahelt leiab ta teistsuguse, õitseva maailma. Sealt algab suur seiklus. Lilli peab seisma vastamisi oma suurima hirmuga, kuid leiab ka õnne ja armastuse – ja lootuse uuest kevadest.

Children, Drama

Kui te olete juhtumisi lugenud 2019 ilmunud "jõulujuttu" “Lumeõde” siis on teil aimdus, mida sellest raamatust oodata.

Seekord on muinasjutuline lugu külast suure metsa serval, kus sajab pidevalt vihma ja küla saab oma ainukese toidu väikese Lilli vanaisalt, kes iga kolme päeva tagant toob oma kasvuhoonest välja korvitäie puu ja juurvilju. Kasvuhoonesse ei tohi keegi minna, kuid väike Lilli astub kogemata keelust üle ja sellest alates hakkab asi teda huvitama. Uurimuse käigus satub ta orgu, kus on soe ja kuiv ja lilli ja toitu ja Poiss ja Koer ja kaks korda päevas ka natukeseks päikest.

Aga miks on päike luku taha pandud? Kes on see must ja põlemise järgi lõhnav kuju, kes ei luba päikest lahti lasta? Mis saab siis kui päike siiski lahti lasta? Kas Lilli ja Poiss suudavad päästa küla ja päikese?

Nagu ka “Lumeões” on siin ilusa loo taga tegelikult kaotusvalust ja leinast ülesaamine. See on südamlik ja raske lugu, kuid seda elustavad Lisa Aisato erakordsed pildid.

Armando ja Ahjulinnud

Raamat: Armando ja Ahjulinnud by Mika Keränen (2021) Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/58471204-armando-ja-ahjulinnud     

Esimene osa kirjeldas Argentinast Nõmmele kolinud poisi kohanemisraskusi. Sarja teine osa räägib sellest, kui tähtis on viisakas ja lugupidav käitumine spordis.

Lugu algab jalkamänguga, kus vastasmeeskonna treener ütleb oma mängijale halvasti. Armando võistkonna poisid kuulevad seda ja arvavad, et see on naljakas. Nad hakkavad ka ise kasutama sõnu, mis vales kohas öelduna ei ole mitte mingil juhul viisakad ega hea käitumise kohased. See ei meeldi poiste treenerile. Armando isa ja treener Timo nuputavad koos, kuidas poistele kombeid õpetada. Ühel hommikul sõidabki Armando jalkatiim linnast välja treeningmängule, kus neid ootab suur üllatus.

Children

See on lugu, mis kindlasti meeldib poistele, eriti kui nad on jalka huvilised. Kuid … seda lugedes tekkis tunne nagu see oleks tellimusraamat. Oli vaja raamatut mille teemaks oli austav ja viisakas käitumine nii noorte sportlaste kui ka nende treenerite poolt ja seega valmiski see lugu.

Imelik lugu.

35 kilo lootust

Raamat: 35 kilos d'espoir by  Anna Gavalda, tõlge Indrek Koff (2021) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/59584691-35-kilo-lootust     

13-aastane Grégoire pole mingi musterõpilane. Ta on juba kaks korda istuma jäänud, koolist välja visatud ja üheski naabruskonna koolis pole tema jaoks enam kohta. Selge, et tema vanemaid see just õnnelikuks ei tee. Ainult vanaisa juures leiab Grégoire mõistmist. Kahekesi tööriistakuuris askeldades arutavad nad elumurede üle. Aga vanaisagi soovitab poisil ohjad haarata ja oma eluga midagi mõistlikku peale hakata. Nagu näiteks tehnikakooli minna, et oma käelist osavust ära kasutada. Vanaisa meelest on Grégoire väga andekas, kui ta ainult ka ise sellesse usuks. Grégoire kirjutab koolidirektorile kirja ning saadab oma esimese leiutise, banaanikoorimismasina joonise. Kas see kool on aken tulevikku või purunevad ka siin kõik lootused? 

Children

“35 kilo lootust” oleks tegelikult suurepärane biblioteraapia raamat neile lastele kellel on koolis õppimisega raskusi, kes on kooli vahetanud, kellel on kodus probleeme … kuid kahjuks just need lapsed, kellel oleks sellest raamatust abi ei ole nõus raamatuid lugema.

Aga see lugu on hea, kohe tõsiselt hea, võibolla on ka kasu, kui vanemad seda loevad ja nad saavad aru, et kõigil lastel pole ühtmoodi kerge lugema ja kirjutama õppida, kõigile ei meeldi sporti teha, mõned on käeliselt arenenumad kui teised. Düsgraafia ja düsleksia pole kõigil ühesugused, mõnda last mõjutab see rohkem kui teist, kui aga neile aega ja võimalust anda, siis näitavad ka nemad milleks nad tegelikult võimelised on ja nad võivad “tavalistest” lastest isegi andekamad olla, peaasi et neile käega ei lööda ja neid ära ei unustata.

Hea lugu ja loota ju võib, et seda kuulevad/loevad ka need lapsed, kellele see tõesti lootust annaks.

Mina olen mets

Raamat: Büyük Sevbeni by  Şiirsel Taş, illustratsioonid Akın Düzakın, tõlge Mari-Liis Remmel (2021) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/58163265-ma-olen-mets     

Laps muutub tammepuuks, ainsaks kogu linnas. See, kellel on seemneid, mida külvata, ei jää aga kunagi üksi! Nii kasvab ka tammetõrudest aastaaegade vaheldudes terve mets. Puu saab sõbraks paljude taimede, lindude, loomade ja putukatega, kaasa arvatud liblikaga, kelle nimi on tamme-kannustiib. Tuntud Türgi autor Şiirsel Taş rõhutab, et ükskõik mille levitamiseks on vaja vaid ühte seemet ning räägib loo kasvamisest ja looduse tsüklitest.

Children

See on selline lugu, mida oleks päris hea multikana vaadata, kuidas laps laseb oma fantaasia valla. Lapsest saab puu, tutvub olenditega ja taimedega, kelle elud on puudega seotud, kasvab üha suuremaks, tema tõrudest kasvavad uued puud ja iga uue puuga kasvab ka mets üha suuremaks pakkudes temaga seotud teistele elusolenditele varju ja omakorda võimalust paljuneda ja õnnelikumalt elada.

Seda võiks ka võtta kui väikest õpetust, et kui inimesed loodusega harmoonilisemalt koos elaks, siis saaks paremini elada nii nemad ise kui ka neid ümbritsev loodus ning ka kõige väiksemgi osa loodusest on tähtis.

Armas lugu ja armsad pildid.

Kartuli kuningriik

Raamat: Kartuli kuningriik by Helena Koch, illustratsioonid Anne Pikkov (2021) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/57115315-kartuli-kuningriik     

Tädi Tiia aias elavad koos lillkapsad, redised, herned, porgandid ja paljud teised köögiviljad – kes põllul, kes kasvuhoones, kes kompostihunnikul. Nagu ikka ühes korralikus aias, ei puudu sealt ka kartul, kes oma tarkuse ja tasakaaluka olekuga on justkui loodud valitsema. Köögiviljad erinevad üksteisest nii välimuse kui ka iseloomu poolest, nad tülitsevad ja lepivad, igatsevad ja pettuvad. Jah, elu kartuli kuningriigis pole alati lihtne, aga kõiki neid värvikaid tegelasi ühendab suur unistus saada kord söödud!

Children

Kuidas mõtleks juurviljad, kui neil oleks samad soovid ja huvid kui inimestel, kuid oma soove ja huvisid saaksid nad rahuldada vaid oma peenra, aia, köögi ja keldri raamides. Seguvad üllatavad sugulussuhted, harjunud sõprussuhted ja või meie jaoks tavalised võimalused, mida juurviljad oma lühikese elu jooksul ei pruugi teadagi.

Lastele on need lood kindlasti itsitama panevad, kuid täiskasvanuna võrdlesin mina tahtmatult juurviljade reaktsiooni, kui nad lõikelauale sattusid kuningannade reaktsiooniga, kui nemad suurte terariistade ligidale sattusid või kuidas maadeavastajad reageerisid, kui nad pärismaalaste suuri supipadasid nägid. :D

Hea lugemine ja võibolla paneb ka mõne lapse parema meelega juurvilju sööma.

Kartik rebasepoeg

Raamat: Kartlik rebasepoeg by Liis Sein, illustratsioonid Catherine Zarip (2021) Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/57898443-kartlik-rebasepoeg    

Päeval, kui kõrberebase pere magas, ei saanud rebasepoeg und. Otse tema nina all toimus midagi huvitavat. Kuid enne veel, kui rebasepoeg jõudis uudishimust oma ninaotsa urust välja pista, meenus talle hirmus lugu...

Children

Hirmul on suured silmad ja need suured silmad näevad tavaliselt midagi suurt ja hirmutavat ja jagavad siis seda nähtud teistega. Jah, hirmu taga on hoiatus, kuid mis on ühele hirmus ei pruugi teisele olla. Kuidas muidu maailma tundma õppida, kui ise oma nina urust välja ei pista.

Nii armas lugu ja nii nunnud pildid ja väga armsad loomad toredaid, ootamatuid asju tegemas.

Kimalane Karla ootab vihma

Raamat: Kimalane Karla ootab vihma by Tia Navi, illustratsioonid Regina Lukk-Toompere (2021) Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/57586837-kimalane-karla-ootab-vihma   

Väikese kimalase kõht on väga tühi, kuid pöetud muruplatsilt ei leia ta võililletuttigi. Kimalane sumiseb lillelõhna tuules Oskari pere õiterohkele rõdule. Suve jooksul saab ta seal tuttavaks nii Oskari kui ka kõigi õitsvate taimedega, kelle ta päästab suurest hädast.

Children

Kust leiavad linnaputukat toitu, kuidas linnalilled tolmutatud saavad ja kuidas saavad rõdutaimed kastetud, kui pererahvas on nädalaks maale sõitnud? Täpselt sellest see raamat ülevaate teebki ja nagu muuseas õpetatakse ka vihmatantsu.

Armas väike raamatuke.

Koer nimega Kass

Raamat: Koira nimeltään Kissa by Tomi Kontio, illustratsioonid Elina Warsta, tõlge Jan Kraus (2021) Hinne: D Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/57756914-koer-nimega-kass   

Koer sai juba kutsikana nimeks Kass, sest üksi elades peab olema sama iseseisev nagu kass. Koer nimega Kass tunneb end aga hoopis üksiku, mitte iseseisvana. Ootamatult kohtub linnas ekslev Kass mehega, kelle nimi on Nugis. Kaks kodutut saavad parimateks sõpradeks ja hakkavad teineteisele tähendama kõike.

Children

Olete ju näinud küll, kuidas vahel päevaste filmide või sarjade ette tuleb kiri, et järgnev võib vajada vanemliku seletust. Vot see raamat vajab samasugust hoiatust, või tegelikult veelgi täpsemalt, selle raamatu jaoks on vaja eelnevat seletust vanematele, et nemad oskaks siis seletada järgnevat lastele.

Lasteraamatutel peaks on enamasti mingi kasvatuslik rosinake, mis paneb lapsi maailma teistmoodi ja paremini nägema või siis õpetab neid vale olukorda ära tundma, et nad saaks kas oma käitumist muuta või abivajajat aidata. Kuid see lugu …

Mis selle mõte võiks siis olla? Õpetada lastele, et maailmas on igasuguseid erinevaid inimesi ja peresid, kus vanemad võivad olla julmad ja hoolimatud, et täiesti normaalne on see, et pesakonnast kutsikatest jääb ellu vaid üks ja ka tema hüljatakse ja ta peab üksi hakkama saama, ning täiesti normaalne on ka see, et inimesed elavad suurlinnas pappkastides, koguvad taarat, söövad prügikastist ja taara eest saadud rahaga ostetakse pudelist tulevat rõõmu.

Võibolla tõesti ei võtaks lapsed seda kõike nii nagu täiskasvanud, kuid ma tõesti ei kujuta ette, miks peaks lapsevanem sellise raamatu lapsele lugeda andma, või miks ta peaks ise tahtma lapsele sellist raamatut ette lugeda.

Väga imelik raamat.

Sammeli, Epp ja mina

Raamat: Sammeli, Epp och jag by Ilon Wikland, tõlge Allar Sooneste (1998) 

Hinne: B
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/17802630-sammeli-epp-ja-mina            

Tsitaat raamatu kaanelt «Ema, tõuse üles!» hüüdsin ma. «Mul algab ju täna kool ja sina pead minuga kaasa tulema. Tee kähku, meil on vähe aega!» Õpetaja koos lastega seisis kooliõuel, nad olid just sisse minemas. Oh, küll oli mu meelest hirmus niimoodi hiljaks jääda. Ja veel hirmsam oli muidugi kuulda, kui õpetaja ütles, et kool oli juba alanud -- üleeile! Ilon Wikland jutustab oma esimesest koolipäevast, millest tuli tõeline seiklus. Astrid Lindgreni raamatute illustraatori enese suleproov.

Children

Sammeli, Epp ja mina on tore lastelugu, kus Ilon Wikland räägib oma esimesest koolipäevast Tallinnas, enne seda kui ta Haapsallu vanavanemate juures läheb. See väike Ilon oli väga iseseisev, ning kuna ema oli alati hõivatud, siis oli neil restoraniga kokkulepe, et Ilon käis seal söömas ja kui tal tekib esimene sõbranna, siis veedavad nad lõbusalt aega ema kleite proovides ja sahvrist kirsikonservi süües.

See raamat poleks ilmselt pooltki nii huvitav, kui ma poleks näinud Eesti Lastekirjanduse Keskuse kohvrite rändetendust, kus jutustaja räägib ka asju, mida pole raamatus, kuid millest Wikland on rääkinud teistes raamatutes ja laseb etendust vaatavatel lastel selga proovida kohvris olevaid kleite ja ehteid - see andis sellele raamatule väga palju juurde.

Tore ja eriline lugu.

 

King nr 40

Raamat: King nr 40 by Jaanus Vaiksoo (2020) RR, A Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/55809392-king-nr-40        

„King nr 40“ on järg raamatule „King nr 39“, mis pälvis Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia (2019) ja valiti rahvusvahelise noorteraamatukogu kataloogi „The White Ravens 2020“ 200 maailma parema lasteraamatu hulka.

Tuttav seltskond saab jälle kokku: Kingamees ehk Hugo Bachmann on hädas – tema armas Katja tahab minna kanuumatkale. Mitte eluski pole linnamees Hugo kanuusse istunud. Kas see on ikka hea mõte? Appi tulevad noored sõbrad Paul Viies ja Minna Riin. Kui kevadine jõgi matkaseltskonna rabade keskel asuva Salujärve äärde viib, algab seiklus. Imeilus järv ei meelita ainult matkajaid, vaid ka röövpüüdjaid. Kes need on? Kuidas neid tabada? Paul Viies tunneb, et nende suvevaheaeg on sisustatud. Mängu tulevad veel Pauli pinginaaber Ats, Minna karune isa Artur ja nende vastupandamatu koerapoiss Valter, kellel on asjadest muidugi täiesti oma arvamus, ning ei puudu ka üks king, seekord nr 40.

Action

King nr 39 oli “kriminaalne” põnevik, milles oli ka tilgake maagilist fantaasiat ja see lugu oli päris põnev mille ainus viga oli see, et lõpp oli liiga kiire. 

Aasta alguses ilmus järgmine kinga raamat, seekord siis number suurem. Kuid number suurem on kahe jalaga maa (soo) peal ja siia maagia enam ei sobi. Siin on “Kättemaksukontori” stiilis krimilugu, kus kriminaalid teevad endast kõik, et kahtlustäratavalt käituda ja Paul Viies ning tema sõbrad võtavad paharite leidmise seaduse kätte toimetamise, seega nad luuravad ja koguvad asitõendeid.

Ma tean, et ma pole selle raamatu sihtrühm, kuid eelmist osa oli ka minul huvitav lugeda. See osa aga … siin oli liiga palju kohti, mis panid mind silmi pööritama, see lugu oli liiga lihtne ja ma olen vist ka liiga palju kanuuga sõitnud :)

Kahju. Ei olnud hea lugemine.

Minu suurejooneline elu

Raamat: Mitt storslagna liv (Skärblackatrilogin #1) by Jenny Järerfeld, tõlge Kadi-Riin Haasma (2020) Varrak, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/56355483-minu-suurejooneline-elu     

Sigge kolib koos ema ja õdedega Stockholmist Skärblackasse vanaema pansionaati elama. Tema meelest on see tõeliselt äge. Nüüd on võimalik end tundmatuseni muuta, lausa uueks inimeseks saada. Plaan on saada tohutult populaarseks või vähemasti suuta inimestega niimoodi rääkida, et nad ei vaataks teda nagu veidrikku. Aga mida peaks tegema, et sõpru leida? Kuidas saada populaarseks? Ja ennekõike: kas seda on võimalik 59 päevaga saavutada?

Jenny Jägerfeld räägib loo üksindusest ja sõprusest, tõrjutusest ja populaarsusest ning sellest, kas on võimalik ise valida, kes sa oled.

Children

Minu suurejooneline elu on ühe poisi suvine lugu, kui ta on oma ema ja õdedega kolinud vanaema juurde ja teda ootab ees uus kool. See suvi on tema võimalus jätta selja taha kõik halb, mis teda saatis vanas koolis, leida uusi sõpru ja saada populaarseks. Kuid mis on populaarsus ja mida selle saavutamiseks teha on vaja? Kas tema “erilisus” tähendab seda, et ta ei saa kunagi populaarseks, ei leia kunagi sõpru, ega asu tööle oma unistuste töökohal? 

Sigge vanaema Charlotte ja tema hotell The Royal Grand Golden Skärblackas oleks nagu Pipi oma Segasummasuvilaga, millest ta on  hotelli teinud. Sigge ema on medõde, kes hetkel on töötu, üks õdedest räägib vaid KÕVASTI ja teine räägib vaid üksikute omatehtud sõnadega. Vanaema hotell on täis värve, hääli ja loomatopiseid. Sigge vanaisa oli leiutaja ja ka Sigge ise on juba väiksest peast asju leiutanud.

Samas nende naabruses elava Juno kodu on aga minimalistlik ja puhas. Esimene kokkusaamine Sigge ja Juno vahel pole just sõbralik. Sigge leiab isegi kavala viisi, kuidas Junot anonüümselt õrritada, kuid siis juhtub midagi, mis lapsed koos tegutsema paneb ja peagi on neist peaaegu sõbrad saanud. Sigge hakkab juba lootma, et ta läheb kooli koos vähemalt ühe sõbraga, kuid siis ...

Selles loos on huumorit, sõprust, peresidemeid ja julgustust, et kui midagi on sinu jaoks tähtis, siis usu endasse ja sa saavutad soovitu. Nagu ka “Superkoomik”, on ka see raamat on suurepärane biblioteraapia raamat.

Hea lugemine.