Hinne: B
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/48340300-lume-de
Varsti on jõuluõhtu, mis on ka Juliani sünnipäev. Tavaliselt on see
aasta parim päev, mil jõulupuu on ehitud ja küünlad süüdatud, õhus on
mandariinide ja piparkookide lõhn ja kaminas praksub tuli. Aga sel aastal on
kõik teisiti ja Julian mõtleb, et jõulud on lihtsalt ära jäetud...
Ühel päeval kohtab Julian elurõõmsat Hedvigit. Tüdruk meenutab talle,
kui ilusad pühad võivad olla ja Julian hakkab uskuma, et jõulud võivad siiski
tulla.
Aga majas, milles Hedvig elab, on midagi müstilist...
Kes on see kummaline vanamees, kes pidevalt välja ilmub?
Ja mis see on, mida Hedvig varjab?
See 24-osaline jõulujutustus võlub esile maagilise meeleolu igas
vanuses jõuluarmastaja jaoks.
Särav ja kohati kurb, pikitud pisukese müsteeriumiga, sisaldades palju
lund ja üllatusi – see silmatorkav värviliste illustratsioonidega raamat võib
olla kaaslaseks peatükk haaval jõule oodates, mille lugemisest saab tekkida
pühadetraditsioon.
Children, Drama
Lumeõde oli ilus ja nii hingekriipiv lugu. Mida kaugemale lugu läks,
seda rohkem lugesin ma läbi pisarate.
Kuigi lugu tõesti toimub jõulueelsel ja jõulude ajal, ei ole see tore
jõululugu, ei ole see südamlik jõuluootuse lugu, kus on sobilikult 24 peatükki,
mida saaks siis iga õhtu lugeda. See ei ole jõuluimelugu, see on lugu kaotusest
ja leinast ja kuidas leinaga hakkama saada, olgu sa siis üksteist või kuuskümmend
üks. Aru on saada, et kesiganes kirjutas selle raamatu kokkuvõtte, ei ole ise
raamatut läbi lugenud, sest mina ei kujutaks küll ette, et selle lugemisest
võiks saada kellegi pühadetraditsioon. Kui seda lugeda iga õhtu ühe peatüki,
siis ühest hetkest alates lähed iga õhtu nuttes magama ja kogu öö ketrab su
peas poolik lugu. Kas tõesti peaks olema selline pühadetraditsioon, et iga kord
enne jõule nutad hingelõhestavalt.
See on suurepärane lugu, vaatamata sellele, et ta on väga kurb lugu,
kuid vahel on ka selliseid lugusid vaja, lihtsalt mitte jõuluootuse loona.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar