Mona isepäine isa

Raamat: Mona isepäine isa by Liis Sein, illustraator Ulla Saar (2022) P, RR, A Hinne: B+ Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/62010200-mona-isep-ine-isa

Ühe täiesti tavalise pere isa otsustab, et senine elu peab muutuma. Selleks tuleb leida endale hobi: poks, peotants või hoopis iluvõimlemine? Või hakata kunsti koguma? Kas reisida Aafrikasse, Ameerikasse või Indiasse? Vallutada köök ja sukelduda retseptide maailma? Kas hakata kirjutama luuletusi, jutte või näidendeid? Mis oleks, kui muudaks oma korteri hotelliks? Või prooviks pigem režissööri ametit? Aga kuidas oleks õppimisega mõnes kuulsas ülikoolis?

Isa isepäisus tekitab tõelise hobide maratoni ja paneb proovile pere liikmete kannatuse.

Fantasy, Children

“Mona isepäine isa” on suurepärane lasteraamat! Ma täiesti kujutan ette, kuidas lapsed naeru kihistavad, kui isa ideed ja teostused lähevad iga korraga üha hullumeelsemaks ja fantastilisemaks. Kui ta hakkab oma “hobisi” teostama, siis ei tee ta seda nii nagu teised täiskasvanud, vaid kõik läheb ekstreemsustesse.

 

Kui ta kogub kunsti, siis ikka originaale maailmakuulsaid maale ja tema käes hakkavad maalid elama, võttes üle nende kõigi elud, sest nad peavad hoolitsema pildielanike eest.

Kui nad on sunnitud reisimima oma korteri piires, siis ei vaata nad vaid pilte kaugetest maadest, vaid isa ehitab ja korraldab need kauged maad neile korterisse, natuke ka naabrite korterisse.

Kui ta võtab ette köögikunsti praktiseerimise, siis mitte tuntud retseptidega, vaid ta hakkab uusi (võibolla mitte väga söödavaid) roogasid leiutama.

Ning kui isa võtab nõuks sportlaseks hakata, siis ei hakka mitte vaid tema olümpiaks treenima, vaid ikka kogu pere, ka pere kass.

Ning see on alles algus!

Iga osa on täis suurepärast fantaasiat, mis on nii üle võlli keeratud, et Mona isa võiks olla kiikingu maailmameister, kui ta oleks ka selle oma hobiks võtnud :), ning lugude juurde kuuluvad ka suurepärased pildid.

Kuid täiskasvanuna loen ma seda kõike ja mõtlen, mis küll Mona isa vaevab. On see mania grandioso või hoopis maniakaalne skisofreenia. Rikutud mõtlemisega ikka need täiskasvanud :)!

The Finalist

Raamat: The Finalist by Joan Long (2022) Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/59804269-the-finalist             

Viis kirjaniku, igaühel oma saladus, on valitud lõpetama kuulsa autori viimaseks jäänud raamatut. Üksikema Risa Marri jaoks on see eluliselt tähtis võimalus. Kaalul on siiski miljon dollarit ja leping autoriga, kes jätkab maailmakuulsa põnevussarja kirjutamist.

Võistlejad viiakse Key Island nimelisele paradiisisaarele, nins see tähendab, et nad on muust maailmast ära lõigatud, ning neil on seitse päeva, et kirjutada oma nägemus, kuidas viimane raamat peaks lõppema. Kuid kui üks neist leitakse surnuna, hakatakse mängima teooriate ja süüdistustega. Õnnetus? Enesetapp? Või mõrv? Kui kaugele on osalejad valmis võidu nimel minema? Ning kes, kui üldse, lahkub sellelt saarelt elusalt?

Criminal Mystery 

Põhimõtteliselt on tegu sellise kuldajastu kinnise ruumi tüüpi kriminaalse põnevikuga. Autor isegi laseb oma tegelastel naljatada, et nad oleks nagu osalised Christie romaanist (te teate küll millist ma mõtlen ;)). Kuid samas nagu pole ka. Üksik saar (kinnine ruum) on küll ja kurjategija on ka üks nende seast, kuid tegelased on siiski saarele toodud tõesti raamatut kirjutama, lihtsalt kohapeal olles juhtub midagi, mis lükkab liikuma sündmused, mida keegi poleks osanud ette näha (või siis äkki?).

Saarel on viis autorit, mitte väga kuulsat autorit, nad kõik on kirjutanud vähemalt kolm raamatut ja nende žanr on krimi - või kas ikka on nad kõik autorid? Saarel on ka surnud autori abikaasa, agent ja villa kokk - või äkki on saarel veel keegi? Igale osalisele on antud oma majake, millel on oma stiil ja nimi, ning ühe neist nimi on Kalmistu, ning sinna on kokku kogutud kõik taparevad, mida surnud autor oma raamatutes kasutas (relvades pole kuule, kuid muidu …). Kõik osalised pidid mandrile jätma oma telefonid ja ainus telefon, millega oleks saanud vajadusel abi kutsuda, on autori abikaasa käes ja ta väidab, et see läks tal kogemata katki. Seega, kui nad leiavad päev pärast saarele jõudmist ühe osalise merest hulpimas (see oli see, kes sai endale Kalmistu majakese), on nad kõik ehmunud.

Ok, õnnetus, naine jõi ka eelmisel õhtul palju ja kaks osalist nägid teda ka agendi majja hiilimas (mitte et nad seda teistele räägiks), kuid ikkagi, inimene kes teavitas kõiki reisi alguses, et ta ei oska ujuda, ja siis leitakse ta uppununa … miski on siin valesti.

Ja siis ootab järgmisel hommikul neid järgmine laip ja mõrvarelv leitakse ühe osalise majakesest …

Põnev lugu, pole midagi öelda. KUID! Nad on kõik krimipõnevike autorid, nad peaks teadma, kuidas asjad käivad, milliseid vihjeid tuleks jälgida, kuidas ei peaks kohe esimest asitõendit puhta kullana võtma, ning veelgi rohkem peaks nad teadma, et omakohus ei ole lahendus. Kuid nad on inimesed ja ka autor on inimene, seega on ta saarele kokku pannud väga erinevad inimkonna esindajad ning näitab kui kergesti võib tsiviliseeritud inimesest saada metslane, kui vaid grupi mõjuvõimsam ja häälekam liige näitab näpuga ühele neist.

Mõte on hea ja ka teostus pole paha, kuid siit on siiski puudu see miski, mis teeks loo suurepäraseks, või siis vastupidi, siin on asju, mis muudavad loo keskpäraseks.

The Dragon's Promise

Raamat: The Dragon’s Promise by Elizabeth Lim (2022) Hinne: B+

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/53457102-the-dragon-s-promise   

Printsess Shiori andis oma kasuema surivoodil talle lubaduse, et ta viib draakoni pärli tagasi selle tõelisele omanikule, kuid selle lubaduse pidamine võib osutuda ohtlikumaks kui Shiori arvatagi oskas.

Ta peab reisima draakonite kuningriiki, saama hakkama nii inimeste kui draakonite poliitikaga, hoidma tagasi vargaid, kes ihaldavad pärli endale saada ning on valmis paljukski, et oma eesmärgile jõuda. Ning seda kõike samal ajal, kui ta püüab jätta ideaalse printsessi muljet, et hoida eemale neid, kes saadaksid ta tuleriidale kohe kui ilmneks, et tema veres on maagiat.

Ja ka pärl ise pole mingi tavaline iluasi, see vibreerib kuritahtlikust energiast, tulles ühel hetkel Shiorile appi, ning reedab ta siis järgmisel. See kõik võib lõhestada ta perekonna ning lõhkuda ka sideme ta tõelise armastuse, Takkaniga. Shioril läheb vaja iga tilka tema jõust, et kaitsta seda elu ning armastust, mille nimel ta on nii tugevalt võidelnud.

Fantasy, Romance, Mythology, Retelling

“Draakoni lubadus” on teine osa “Kuue veripunase kure” sarjast ja esimene osa on juba mu lugemislaual oma järjekorda ootamas, kuid tegelikult ei olnud ka hullu, et ma esimest osa lugenud polnud.

Draakoni lubadus on omamoodi kogum erinevatest lugudest. Esmalt on lugu draakonite maailmast ja printsessist, kes on valmis saama draakoni kaaslaseks, et päästa oma pere, maailm ja täita kasuemale antud lubadust. Teises loos rändab printsess koos oma vendadega, kes on taas kurgedeks muutunud kaugele üksikule saarele, et täita antud lubadust, kuid teel sinna teevad nad ka peatuse kohas, kust sai alguse tema kasuema lugu. Seega on siin kaks lugu koos. Neljas lugu on deemonitest ja maagiast ja maagiaga elustatud paberlindudest, ning maagia tagasi andmisest inimestele, kes olid ise kunagi maagia koos deemonitega mäkke vangistanud. Viies ja kõige lühem lugu on kuu jumalannast ning tema külalisest, kes elab pool aastat kuul ja pool aastat maal.

Kõik need lood on seotud printsess Shiori ja draakonipärliga. Kõigis neis lugudes on omamoodi tarkusetera või õpetussõnum ja üheskoos on see üks fantastiline lugu maagiast ja inimeste hirmudest tundmatu ees, kuigi see tundmatu võib aidata neil nende elu kergemaks teha. Nii väga oleks tahtnud, et raamatu lõpus oleks olnud ka autori järelsõna, kus oleks tutvustatud legende, müüte, mida oli kasutatud selle raamatu loomisel, kuid ka ilma selleta, oli see üks väga põnev lugu.

Tühikatk. Jaht Morrigan Crow'le

Raamat: Hollowpox: The Hunt for Morrigan Crow (Nevermoor #3) by Jessica Townsend, tõlge Hels Kure (2018) ER, RR, A Hinne: B+ Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/57726820-t-hikatk-jaht-morrigan-crow-le

Morrigan Crow ja tema sõbrad on üle elanud oma esimese aasta elitaarse vunderlaste seltsi uhkete õpilastena. Nad on aidanud lõpetada ebainimliku Koleturu tegevuse ja tõestanud oma ustavust 919. üksusele. Nüüd aga seisab Morrigan silmitsi uue põneva väljakutsega: ta peab saama selgeks salapärased vunderkunstid ja õppima ohjama võimet, mis ähvardab teda endasse neelata. Kuid Nevermoori on haaranud kummaline ja hirmuäratav haigus, mis teeb nakatunud vunderloomadest arutud ja kurjad vunderita loomad. Kui tühikatku ohvrite arv aina kasvab, hakkab linnas levima paanika. Morrigan mõistab, et temal tuleb leida tühikatkule ravi, isegi kui see seab tema enda – ja kõik Nevermoori elanikud – suuremasse ohtu, kui ta on iial ette kujutanud.

Fantasy, Children, Magic

Morrigani seiklused kolmandas raamatus lähevad veelgi metsikumaks.

Nüüd lubatakse tal tutvuda/õppida Vunderseppade kunste ja ta suudab isegi ühe neist näppu saada ja teistega esimesed tutvused teha, kuid kogu seda rõõmu varjutab linna tabanud uus õudus - vunderloomad muutuvad metsikuks.

Seekordses osas on taas tähtsal kohal sõprus ja ustavus, kuid lisaks sellele tuleb Morriganil leida ka tasakaal oma uute oskuste omandamise ja teda ümbritsevate inimestega suhtlemise vahel, sest need uued võimalused on väga ahvatlevad ja ta kipub kõike muud unustama. Päriselt ei lasta tal ka tema uude maailma kaduda, sest tühikat üha levib ja kui lõpuks puudutab see Morrigani väga lähedalt on ta valmis pöörduma abi saamiseks sinna, kuhu ta sugugi pöörduda ei tahaks, kuid muud võimalust ei tundu tal olevat.

Kõik need Morrigani tunni, mil ta jälgib endiste vunderseppade koolitust ja õpib neid vaadates ja ka need juhtumid vunderloomadega on väga põnevad, ning mida enam Morrigani võimed arenevad, seda huvitavamaks lugu läheb. Isegi karantiini aeg, kui hotell näitab milleks ta tõeliselt võimeline, on väga äge. Ja kui ma ei eksi, siis oleme me alguset peale pahari isikuga eksinud. Jah Ezra on imelik ja ilmselt ka psühopaat ja ta on teinud andestamatuid asju, kuid igal lool on kolm vaatepunkti, sinu, minu ja mis tegelikult juhtus. 

Täitsa huvitav, mismoodi lugu edasi läheb, nüüd kui Morrigan on andnud lubaduse oma haridust jätkata ebaharilikul moel, mida talle on algusest peale pakutud. Ja oodata tuleb vaid veel paar aastakest :)