The Magician's Land

Raamat: The Magician’s Land (The Magicians #3) by Lev Grossman (2014)

Hinne: B+

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/19103097-the-magician-s-land

Quentin Coldwater visati välja tema lapsepõlve salapärasest maagilisest maailmast, Filloryst. Kuna tal pole enam midagi kaotada, läheb ta tagasi sinna, kus ta alustas, Brakebillsi Maagia Kolledžisse, kuid ta ei saa oma mineviku eest põgeneda, ning ei lähegi kaua kui ta minevik teda otsima tuleb.

Üheskoos Plumiga, andeka noore koolilõpetajaga, kellel endalgi on saladus varjata, asub Quentin rännakule läbi maagilise maastiku täis halli maagiat ja meeleheitlike tegelasi. Kuid kõik teed viivad tagasi Fillorysse, ning ta uus elu viib teda ka vanadesse mälestusi täis kohtadesse nagu Antarktika, ning maetud saladuste ja sõprade juurde, keda ta oli arvanud igaveseks kaotanud olevat. Ta avastab võtme maagia aluste juurde, loitsu millega saab luua maagilist utoopiat ning uut Filloryt – kuid selle loitsu lausumine lükkab liikuma sündmused, mis toovad maa ja Fillory üksteisele ohtlikult lähedale. Selleks et neid mõlemaid päästa, peab Quentin riskima kõige ohverdamisega.

Paranormal, Adventure,

Maagiline maa on siis Maagide sarja viimane raamat. Pärast eelmise raamatu šokeerivat lõppu oli viimasel raamatul võimalus minna kuhu iganes. Seega läheb Quentin tagasi Brakebillsi õpetama noori maage, kuid ta teeb seal siiski midagi, mille tagajärjel ta koolist koheselt lahti lastakse ning saatus saadab ta teele võimaluse osaleda maagiliste esemete varguses, kuid vargus läheb nihu.

See kes „aitas“ Quentinil töölt kinga saada on Brakebillsi viienda aasta tudeng Plum. Kuid ka Plumil on perekonna saladust, mis seob teda nii Quentini ja tema kambaga kui ka Filloryga.

Ja teine kes aitas Quentinil koolist lahkuda oli Alice (jah seesama Alice, kes esimeses raamatus suri).

Seega kui vargus on metsa läinud (nii otseses kui ka kaudses mõttes :)), jäävad Quentin ja Plum vaid Plumi vanaisa päevikuga ning paari loitsuga. Üks neist loitsudest peaks looma uue maailma ja teine aitama koguda massi. Kuid see uue maailma loits ei loo loodetud tulemust ja Quentin ei tea teise loitsu eesmärki, kui ta seda uurima asub.

Sellel ajal, kui Quentin ja Plum püüavad loitsudest jagu saada ning nende elu mõtet leida, on Fillory suremas. Eliot ja Julia otsivad võimalusi kuidas lõppu peatada, kuid mõned asjad on lihtsalt tagasipööramatud … kuid kui õiged inimesed teevad õigeid asju, siis saab lõppu katkestada ning maad uuesti nooreks muuta.

See viimane lugu oli täis seletusi ja vastuseid eelmistes raamatutes tekkinud küsimustele, siin oli üllatusi ja nalju ning hetki kui mõned tegelased võisid sind tõsiselt marru ajada. Kuid üldkokkuvõttes oli see üks väga kaasakiskuv lugu.

Nüüd kui mul on kõik kolm raamatut läbi loetud, siis võin ma öelda, et mul on hea meel, et ma kuulasin teiste lugejate soovitusi ning lugesin raamatud läbi õiges järjekorras, sest esialgu plaanisin ma alustada viimasest raamatust, kuna selle sain ma esimesena NetGalleyst lugemiseks. Selle sarja raamatud pole eraldiseisvad teosed, kui lugeda teist ja kolmandat raamatut ilma et oleks eelmisi lugenud, siis ei saa ilmselt aru, mis toimub. Kuid sarjana on tegu väga hea looga.

The Magician King

Raamat: The Magician King (The Magicians #2) by Lev Grossman (2011)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/10079321-the-magician-king

Võlur Kuningas viib Lev Grossman lugeja tagasi Fillorysse, kuhu Brekebillsi lõpetanud on põgenenud igapäevase igava maailma eest, kuid taas kord seatakse neid silmitsi uute kohtutavate väljakutsetega.

Quentin ja tema sõbrad on nüüd Fillory kuningad ja kuningannad, kuid kuninglikus luksuses elades hakkavad päevad ja ööd igavaks muutuma. Pärast üht hommikust jahti võtab aga nende elu vägagi kurjakuulutava pöörde, ning Quentin ning ta vana sõber Julia korrastavad ühe maagilistest laevadest ning asuvad lihtsa ülesandega teele nende kuningriigi äärealadele. Nende lihtne puhkusereis muutub aga seikluseks kui neid kahte saadetakse ilma pikema jututa tagasi kohta kuhu Quentin mingil juhul sattuda ei tahaks: tema vanemate maja ette Chestertonis, Massachusettsis. Ning ainus tee tagasi Fillroysse on läbi Julia imeliku maagia, mida ta õppis kust iganes.

Seekordne lugu on teis maagia pimedasse ning helklevasse südamikku. Lisaks juba tuttavatele tegelastele, tutvustatakse lugejatele ka uut tugevat häält, Juliat, kelle tige geniaalsus on hirmutav.

Fantasy, Adventure, Paranormal, Romance, YA

Niisiis järgmine raamat Võlurite sarjast läbi. Seekordne Võlur Kuningas on väga hea ja huvitav lugu, kuid samas ka tõsiselt vihaleajav lugu.

Tegelikult jookseb siin kaks lugu paralleelselt – Julia ja Quentini lugu.

Julia lugu algab sealt, kus talle hakkab meenuma, et ühel pärastlõunal ta ikka tegelikult ei kirjutanud uurimustööd vaid oli hoopis eksamil Brekebillis. See teadmine keerab ta edasise elu peapeale, sest sellest hetkest saati on maagia ta ainus ja üks mõte – kus seda õppida, kuidas seda õppida, miks tema ei saanud kooli ja miks Quentin sai (see on asi, mis talle kohe eriti närvidele käib). Seega muutubki ta elu mõtteks vaid maagia, ning kui ta siis lõpuks leiabki teisi inimesi, kes on nagu tema ja ta õpib maagia kohta asju mida ta ettegi kujutada ei osanud, mõistab ta lõpuks, et tegelikult on ta kogu see aeg hoopis midagi muud otsinud, kuid siis on juba liiga hilja tagasi pöörata.

Quentin, Eliot, Julia ja Janet on Fillorys juba kaks aastat vägagi mugavat elu elanud, kuid nüüd muutub üks vägagi tühine reis äkki seikluseks, mis võib maksma minna nii Quentini kui ka Julia elu koos kõigi teiste maagiliste ilmadega ning olenditega, kui just ei ilmu üht kangelast, kes ei päästaks neid kõiki.

Mõlemad lood on väga huvitavad ja kaasakiskuvad, ning meenutavad vägagi Narnia Kroonikate kolmanda raamatut/filmi Koiduränduri teekond, seega mis oli siis selles nii vihaleajavat? Raamatu lõpp. See mõistmine, et kangelane on see, kes riskib kõigega, kes kaotab kõik talle kalli, ning kelle ei anta võimalustki nautida oma võidu vilju. Et need, kes isegi ei uskunud kunagi kangelast, kes ei tahtnud isegi minna sinna kus kangelane igatses olla kogu oma elu, võivad jääda sinna ning kangelane peab minema edasi võitlema ja taas ennast tõestama. See pole üldse õiglane! Ma tean, elu polegi õiglane, kuid ikkagi. Seega see viahelajav osa oli osa raamatust ja ilma selleta poleks kolmandat raamatut, kuid see raev mis tekkis lõppu lugedes, oleks maagilises maailmas raamatu põlema pannud.

 Üleüldiselt oli tegu väga hea raamatuga, ning nüüd jõuab lõpuks ka kolmanda osani, mille pärast neid kahte esimest üldse lugema sai hakatud, sest need kes olid juba lugenud kõiki kolme, ütlesid, et need pole üksi seisvad raamatud, neid tuleb kõiki õiges järjekorras lugeda, vastasel juhul ei saa paljustki aru, mida kaugemale lugu läheb. Ja neil on õigus.

The Magicians

Raamat: The Magicians (The Magicians #1) by Lev Grossman (2009)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/6101718-the-magicians

Quentin Coldwater on tark, kuid ta on õnnetu. Ta on keskkooli viimases klassis ning teda peetakse geeniuseks, kuid salajas on ta endiselt kinni lapsepõlve lemmik fantaasiaraamatutes, kus on juttu viie lapse seiklustest maagilisel maal, Fillory. Selle maaga võrreldes on Quentini tavaline elu hall ja värvitu.

Kõik muutub aga kui Quentin leiab end ühtäkki vastuvõetud ülisalajasse ja üle eksklusiivsesse maagia kolledžisse New Yorgi lähistel, kus talle antakse põhjalik ning karm haridus tänapäevasest maagiast. Samuti õpib ta ka kõiksugu muid asju, mida tavaliselt kolledžis õpitakse: sõprus, armastus, seks, alkohol ja igavus. Kuid miski oleks nagu ikka puudu. Maagia ei too Quentinile õnne ning seiklusi nagu ta arvas, et toob.

Ning siis, peale lõpetamise, avastab ta koos oma sõpradega miskit uskumatut: Fillory on päriselt olemas.

Fantasy, YA, Romance, Paranormal

Wow, see oli üks huvitav raamat. Kuid mina iseloomustaksin seda nii:

Kujutage ette, et Harry Potter (Quentin) ei elagi mitte Inglismaal, vaid hoopis New Yorgis, tal on normaalne perekond ja ta parimas sõbrad on Hermonie (Julia) ja Ron (James). Harry on aastaid Hermoniesse armunud olnud, kui Hermoniele meeldib Ron ja seda just selle pärast, et Harry pole endiselt üle saanud oma lapsepõlve lemmikraamatust Narnia Kroonikad (Fillory) ja Harry tahaks väga olla üks Pevensie (Chatwin) perekonna lastest. Ühel päeval avanem Harryl võimalus teha sisseastumiseksam salajasse maagia kooli ja ta saab ka sisse (hiljem selgub, et eksami tegi ka Hermonie, aga tema sisse ei saanud).

Ja sedasi, päevapealt lähebki Harry oma uude kooli, Brakebillsi Maagia akadeemiasse, kus ta õpib siis neli aastat. Tavaliselt ollakse selles koolis viis aastat, kuid Harry on eriliselt tubli ja teeb esimesed kaks aastat korraga. Brakebillis leiab ta endale uued sõbrad: Ginny (Alice), Drako (Penny), Cedric (Eliot), Myrtle (Janet) ja Neville (Josh). Mingil hetkel saab Ginnyst ta tüdruksõber ja kogu kamp veedab päevi õppides, juues ja lihtsalt oleledes.

Kui viimased üsnagi jõhkrad „eksamid“ on läbi suundub kogu kamp elama NY, ning kuna võluri elu on ju üsnagi lihtne, kuid tööd neil tänapäeva maailmas praktiliselt pole, siis veedavad nad aega juues, narkootikume tarvitades ning üleüldiselt pidutsedes. Ning ühel päeval ilmub välja Drako koos nööbiga, koos Selle Nööbiga, mis võib neid Narniasse viia. Vahetult enne seda, kui Drako oma nööbiga tuli on Harry Ginnyt petnud Myrtlega ning seega on nende kogu grupp üsnagi nugade peal ja hiljuti on nendega ka ühinenud võluriõpilane Euroopast. Kuid nööbi pakutud võimalust ei saa ju käest lasta, seega … Narnia, siit me tuleme.

Kui nad siis lõpuks Narniasse jõuavad, tuleb neil leida mingi missioon, miks neid sinna saadeti/lasti. Raamatutest on teada, et Edmund (Martin) on Narniasse jäänud, seega otsustavad nad ta üles otsida. Kuid enne seda tuleb neil minna Aslanit (Ember) vabastama. Aslanit otsides tuleb neil tihti nende oma elud kaalule panna, ning kui nad siis lõpuks Aslani leiavad, leiab neid ka Edmund, kuid Edmund pole enam see tore poiss, kes ta kunagi raamatutes oli.

Noh, enamus neist pääseb sealt küll eluga, ning mõni pääseb uuendatud liigeste ja liikmetega, ning Harry otsustab maagiaga igaveseks hüvasti jätta … kuid Narnia vajab endiselt oma Kuningaid ja Kuningannasid.

Vot sedasi nägin/lugesin mina seda raamatut, sest kuigi raamatus viidatakse tihti nii Potteri kui Narnia raamatutele, on see lugu minu jaoks ikkagi nende kahe sarja fan-fiction.

See oli huvitav raamat, vahel imelik, kuid siiski huvitav.

Kuna autor kasutab palju vene keelt ja toob sisse üsnagi palju venelasi, siis võiks arvata nagu oleks autor Venemaalt pärit, kuid tema eluloo põhjal on ta siiski ameeriklane, võib-olla lihtsalt elab kuskil vene kogukonna lähistel. Ning tema väitel on Eesti keel crooked gypsy-sounding language.