The Magicians

Raamat: The Magicians (The Magicians #1) by Lev Grossman (2009)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/6101718-the-magicians

Quentin Coldwater on tark, kuid ta on õnnetu. Ta on keskkooli viimases klassis ning teda peetakse geeniuseks, kuid salajas on ta endiselt kinni lapsepõlve lemmik fantaasiaraamatutes, kus on juttu viie lapse seiklustest maagilisel maal, Fillory. Selle maaga võrreldes on Quentini tavaline elu hall ja värvitu.

Kõik muutub aga kui Quentin leiab end ühtäkki vastuvõetud ülisalajasse ja üle eksklusiivsesse maagia kolledžisse New Yorgi lähistel, kus talle antakse põhjalik ning karm haridus tänapäevasest maagiast. Samuti õpib ta ka kõiksugu muid asju, mida tavaliselt kolledžis õpitakse: sõprus, armastus, seks, alkohol ja igavus. Kuid miski oleks nagu ikka puudu. Maagia ei too Quentinile õnne ning seiklusi nagu ta arvas, et toob.

Ning siis, peale lõpetamise, avastab ta koos oma sõpradega miskit uskumatut: Fillory on päriselt olemas.

Fantasy, YA, Romance, Paranormal

Wow, see oli üks huvitav raamat. Kuid mina iseloomustaksin seda nii:

Kujutage ette, et Harry Potter (Quentin) ei elagi mitte Inglismaal, vaid hoopis New Yorgis, tal on normaalne perekond ja ta parimas sõbrad on Hermonie (Julia) ja Ron (James). Harry on aastaid Hermoniesse armunud olnud, kui Hermoniele meeldib Ron ja seda just selle pärast, et Harry pole endiselt üle saanud oma lapsepõlve lemmikraamatust Narnia Kroonikad (Fillory) ja Harry tahaks väga olla üks Pevensie (Chatwin) perekonna lastest. Ühel päeval avanem Harryl võimalus teha sisseastumiseksam salajasse maagia kooli ja ta saab ka sisse (hiljem selgub, et eksami tegi ka Hermonie, aga tema sisse ei saanud).

Ja sedasi, päevapealt lähebki Harry oma uude kooli, Brakebillsi Maagia akadeemiasse, kus ta õpib siis neli aastat. Tavaliselt ollakse selles koolis viis aastat, kuid Harry on eriliselt tubli ja teeb esimesed kaks aastat korraga. Brakebillis leiab ta endale uued sõbrad: Ginny (Alice), Drako (Penny), Cedric (Eliot), Myrtle (Janet) ja Neville (Josh). Mingil hetkel saab Ginnyst ta tüdruksõber ja kogu kamp veedab päevi õppides, juues ja lihtsalt oleledes.

Kui viimased üsnagi jõhkrad „eksamid“ on läbi suundub kogu kamp elama NY, ning kuna võluri elu on ju üsnagi lihtne, kuid tööd neil tänapäeva maailmas praktiliselt pole, siis veedavad nad aega juues, narkootikume tarvitades ning üleüldiselt pidutsedes. Ning ühel päeval ilmub välja Drako koos nööbiga, koos Selle Nööbiga, mis võib neid Narniasse viia. Vahetult enne seda, kui Drako oma nööbiga tuli on Harry Ginnyt petnud Myrtlega ning seega on nende kogu grupp üsnagi nugade peal ja hiljuti on nendega ka ühinenud võluriõpilane Euroopast. Kuid nööbi pakutud võimalust ei saa ju käest lasta, seega … Narnia, siit me tuleme.

Kui nad siis lõpuks Narniasse jõuavad, tuleb neil leida mingi missioon, miks neid sinna saadeti/lasti. Raamatutest on teada, et Edmund (Martin) on Narniasse jäänud, seega otsustavad nad ta üles otsida. Kuid enne seda tuleb neil minna Aslanit (Ember) vabastama. Aslanit otsides tuleb neil tihti nende oma elud kaalule panna, ning kui nad siis lõpuks Aslani leiavad, leiab neid ka Edmund, kuid Edmund pole enam see tore poiss, kes ta kunagi raamatutes oli.

Noh, enamus neist pääseb sealt küll eluga, ning mõni pääseb uuendatud liigeste ja liikmetega, ning Harry otsustab maagiaga igaveseks hüvasti jätta … kuid Narnia vajab endiselt oma Kuningaid ja Kuningannasid.

Vot sedasi nägin/lugesin mina seda raamatut, sest kuigi raamatus viidatakse tihti nii Potteri kui Narnia raamatutele, on see lugu minu jaoks ikkagi nende kahe sarja fan-fiction.

See oli huvitav raamat, vahel imelik, kuid siiski huvitav.

Kuna autor kasutab palju vene keelt ja toob sisse üsnagi palju venelasi, siis võiks arvata nagu oleks autor Venemaalt pärit, kuid tema eluloo põhjal on ta siiski ameeriklane, võib-olla lihtsalt elab kuskil vene kogukonna lähistel. Ning tema väitel on Eesti keel crooked gypsy-sounding language.