Artemiz's 2019 book montage

Third Grave Dead Ahead


Artemiz's favorite books »

esmaspäev, 31. detsember 2018

Victoria


Raamat: Victoria by Daisy Goodwin, tõlk Karin Suursalu (2016, 2018) Varrak, RR, A
Hinne: C
1837. aastal sai vaevalt 18-aastasest Alexandrina Victoriast, kes oli väikest kasvu ja pealegi veel naissoost, Suurbritannia ja Iirimaa kuninganna. Nii mõnegi meelest oli see ennekuulmatu: Alexandrina oli alati olnud oma ema mõju all ega olnud troonile asumiseks piisavalt jõulise natuuriga. Ometi, alates hetkest, mil kuningas William IV suri, üllatas noor kuninganna kõiki: ta loobus vastumeelsest esimesest eesnimest; nõudis esimest korda elus, et ta võiks emast eraldi magada; teatas otsustavalt, et kohtub oma ministritega nelja silma all.
Ühest neist ministritest, lord Melbourne’ist, sai Victoria erasekretär. Ehk oleks temast võinud saada ka midagi enamat, kuid kõik olid veendunud, et kuningannal tuleb abielluda oma nõo prints Albertiga. Victoria oli Albertiga lapsena kohtunud ja leidnud, et poiss on igavavõitu ja tõre – kahtlemata viimane mees, keda ta abikaasaks ihkaks …
Tuginedes Victoria päevikutele, toob menukate ajalooraamatute autor Daisy Goodwin meieni suurepärase romaani noore kuninganna värvikast elust. Daisy Goodwin on ka populaarse Inglise draamasarja „Victoria“ autor ja stsenarist.
Romance, History

Victoria telesari on üks mu lemmikuid ja ma ootan juba aasta algust, kui algab kolmas hooaeg.

See raamat on siis kirjutatud üheaegselt seriaali esimese hooajaga. Raamat keskendub Victoriale, samas kui seriaalis on ka teisi kõrvallugusid, millede kangelased on raamatus vaid ära mainitud.

Aga raamat siis. See on Victoria lugu. Verinoore kuninganna lugu, kes püüab endalt raputada oma perekonna ahelad, kes oma vabaduse rõõmus leiab endale uue eeskuju ja tugisamba Lord Melbourne näol ja nagu noor neiu ikka, armub oma toetajasse. Kuid samas noorele neiule kohaselt armub ta ka Albertisse, kuigi ta esialgu jalgu trambib ja keeldub temast isegi mõtlemast. Kuid see, et ka Lord M käitub nagu teismeline, esmalt teeb Victoriale selgeks, et neil pole lootustki, ning siis püüab teda Albertist eemale tõmmata, oli vale, kohe väga vale.

Kui te olete seriaali näinud siis te teate lugu, sest raamat jälgib vägagi truul seda mida ekraan näitab, sest nad pole ju üksteise järgi tehtud vaid korraga kirjutatud.

Hea lugemine, hea meeldetuletus toimunust enne kui uus hooaeg algab.

Aga … ma ei oska öelda, mis, kuid miski häirib mind selle autori kirjutamise juures. Ma olen lugenud ka tema raamatut The Fortune Hunter, mis räägib Sissist ja juba seda lugedes häiris mind tema stiili juures miski. Teema millest ta kirjutab on ju huvitav ja ka tema truudus ajaloole on hea, kuid miski oli minu jaoks ikkagi valesti.

Raamat on hea, kuid kirjanik pole minu kirjanik.

Second Grave on the Left


Raamat: Second Grave on the Left (Charley Davidson #2) by Darynda Jones (2011)
Hinne: B
Charley Davidson, erakordne vikatimees(naine), on taas tagasi. Kui Charely äratatakse äkitsi keset ööd sõbra poolt, kes käseb tal riidesse panna, ise samal ajal talle riideid kapist näkku loopides, ei saa Charley kohe teisiti, kui peab imestama, mida Cookie küll plaanib. Nahast säärsaapad lillelise miniseelikuga? Koos? Tõsiselt? Cookie seletab lõpuks, et tema sõber, nimega Mimi on kadunud viis päeva tagasi ning alles äsja sai ta temalt sõnumi, et nad kohtuks kesklinna kohvikus. Nad jõuavad peagi kohvikusse, kuid Mimit seal pole. Ainus mille nad kohvikust leiavad, on sõnum toileti seinal. Mimi abikaasa seletab, et tema naine on käitunud imelikult sellest ajast saati, kui tema kunagine keskkooli kaaslane leiti tapetuna paar nädalat tagasi. Sama nimi on ka Mimi jäetud sõnumis.

Samal ajal on Reyes Alexander Farrow (tuntud ka kui Saadana Poeg. Sõna otseses mõttes) on jätnud oma maise keha ning kummitab Charelyt. Ta on jätnud oma keha, kuna deemonid piinavad seda, et Charleyle ligemale saada. Kuid Reyes ei saa seda lubada. Sest kui deemonis saavad kätte Charely, siis on neil käes ka sissepääse taevasse. Ja kui neil on ligipääs taevale, siis ei ole tulemus sugugi ilus. Cas Chartely suudab hakkama saada kuumade öödega Reyesi seltsis ning veelgi kuumemate päevadega otsides seda kadunud naist? Kas Cookie saab kunagi hea moe maitse? Ja kas kogu maailmas on piisavalt kohvi ja šokolaadi, et neid kahte tööl hoida?
Fantasy, Romance, Mystery, Paranormal

Teine raamat siis Charley seiklustest.

Seekord on täpselt sama moodi ka nagu teistest tema raamatutes – kui juba kord miski Charley üles ajab, siis saab ta magama taas alles siis, kui ta on probleemi(d) lahendanud, või kuni tuleb peale uus probleem ja ta jätkab oma Durecelly jänese jooksu.

Seekord on siis üleval kolm (vist oli ainult kolm) probleemi – kadunud naine, kadunud Reyese keha, onu Bobi korraldatud saba ja surnu Cookie auto pagasnikus :). Aga miks on saba Charelyle taha pandud ja miks ning kuhu on Reyes oma maise keha peitnud ja miks on Mimi kadunud – sest kadunud ta on, kuna Raketti mehel pole tema nime – ja miks on nii mõnigi Mimi keskkooliaegne klassikaaslane surnud viimase kahe kuu jooksul.

Nagu ikka, suudab Charely, vaatamata oma kehvale mälule, leida erinevaid pilte ühendavad niidid, tõmmata need koomale, selle käigus saada ise mitmeid haavu, ning teha kahjutuks ka ühe hullu endise vangi, kes ähvardas tema isa. Kuid ikkagi, kui tavaliselt on Reyes tulnud talle alati appi, kui tema elu on ohus olnud, siis miks teda nüüd näha ei ole ja miks ta üldse end peidab.

Lõpuks laheneb kõik (muidu poleks ju kokku juba 13 raamatut kirjutatud, kui Charley juba teise raamatu lõpuks surema juhtuks), selgub nii mõnigi mõistatus, mis on kas aastaid inimesi kummitanud või siis viimased päevad Charleyt hulluks ajanud.

Huvitav on lugeda sarja läbisegi, uuemad ja vanemad raamatud segi, sest sedasi tead juba mõningaid asju ette ja oskad näha kust mis alguse said, kuid samas tekib ka vahel küsimus, kas see mitte nii ei peaks olema. Aga jah, hea meelelahutuslik kerge lugemine, ning palju annavad juurde ka iga peatüki alguses olevad tekstid kas T-särgilt või põrkeraua kleepsult.

Hea lugemine.

Kuningas Arturi Triloogia


Raamat: The King Artur Trilogy by Rosemary Sutcliff, tõlk Allan Eichenbaum (1990, 2018) Varrak, RR, A
Hinne: A
Vaprad rüütlid, vägevad võlurid ja nõiutud neitsid – neid kõiki võib kuningas Arthuri lugudest leida. Kas kuningas Arthur oli kunagi ka päriselt olemas, on siiani mõistatus, kuid põnevad, müstilised ja siiralt traagilised lood temast, kaunist kuninganna Gueneverist ja kuulsatest Ümarlaua rüütlitest Lancelotist, Gawainist ja teistest elavad ja kütkestavad lugejaid juba aastasadu. Need lood võimaldavad ka meil heita pilgu aega, mil maailm oli sootuks teistsugune, tegelikkus oli põimitud muinasjuttudega ning elu ja surma võisid kergesti otsustada käsivarre tugevus ja mõõk.

Rosemary Sutcliffi ümberjutustused on igas eas lugejatele suurepärane võimalus kuningas Arthuri legendidega tutvust teha või vana tutvust uuendada.
Fantasy, Classic, History

Oi mulle meeldivad vanad müüdid ja eriti nende müütide uued versioonid, milles on säilinud vana keelepruuk ja lugude ülesehitus.

Kuningas Arturi triloogia on just täpselt selline. Seda lugedes ei saanud ma kuidagi muidu, kui mulle meenus Mark Twaini Jänki Kuningas Arturi õukonnas ja samuti ka alles sellel aastal loetud The Hollow Hills, mis on ka Arturi saaga uusversioon. Siin on piisavalt fantastilist, on piisavalt veriseid võitlusi, piisavalt armastust nii õnnelikku kui ka õnnetut ja samas ta ka lammutab ammutuntud visioone. Selle raamatu järgi ei saaks Richar Gere kunagi Sir Lancelotti mängida :).

Fantastiline lugemine!