Hinne: C
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/42734931-victoria
1837. aastal sai vaevalt 18-aastasest Alexandrina Victoriast, kes oli
väikest kasvu ja pealegi veel naissoost, Suurbritannia ja Iirimaa kuninganna.
Nii mõnegi meelest oli see ennekuulmatu: Alexandrina oli alati olnud oma ema
mõju all ega olnud troonile asumiseks piisavalt jõulise natuuriga. Ometi,
alates hetkest, mil kuningas William IV suri, üllatas noor kuninganna kõiki: ta
loobus vastumeelsest esimesest eesnimest; nõudis esimest korda elus, et ta
võiks emast eraldi magada; teatas otsustavalt, et kohtub oma ministritega nelja
silma all.
Ühest neist ministritest, lord Melbourne’ist, sai Victoria erasekretär.
Ehk oleks temast võinud saada ka midagi enamat, kuid kõik olid veendunud, et
kuningannal tuleb abielluda oma nõo prints Albertiga. Victoria oli Albertiga
lapsena kohtunud ja leidnud, et poiss on igavavõitu ja tõre – kahtlemata
viimane mees, keda ta abikaasaks ihkaks …
Tuginedes Victoria päevikutele, toob menukate ajalooraamatute autor
Daisy Goodwin meieni suurepärase romaani noore kuninganna värvikast elust.
Daisy Goodwin on ka populaarse Inglise draamasarja „Victoria“ autor ja
stsenarist.
Romance, History
Victoria telesari on üks mu lemmikuid ja ma ootan juba aasta algust,
kui algab kolmas hooaeg.
See raamat on siis kirjutatud üheaegselt seriaali esimese hooajaga.
Raamat keskendub Victoriale, samas kui seriaalis on ka teisi kõrvallugusid,
millede kangelased on raamatus vaid ära mainitud.
Aga raamat siis. See on Victoria lugu. Verinoore kuninganna lugu, kes
püüab endalt raputada oma perekonna ahelad, kes oma vabaduse rõõmus leiab
endale uue eeskuju ja tugisamba Lord Melbourne näol ja nagu noor neiu ikka,
armub oma toetajasse. Kuid samas noorele neiule kohaselt armub ta ka
Albertisse, kuigi ta esialgu jalgu trambib ja keeldub temast isegi mõtlemast. Kuid
see, et ka Lord M käitub nagu teismeline, esmalt teeb Victoriale selgeks, et
neil pole lootustki, ning siis püüab teda Albertist eemale tõmmata, oli vale,
kohe väga vale. 
Kui te olete seriaali näinud siis te teate lugu, sest raamat jälgib
vägagi truul seda mida ekraan näitab, sest nad pole ju üksteise järgi tehtud
vaid korraga kirjutatud.
Hea lugemine, hea meeldetuletus toimunust enne kui uus hooaeg algab.
Aga … ma ei oska öelda, mis, kuid miski häirib mind selle autori
kirjutamise juures. Ma olen lugenud ka tema raamatut The Fortune Hunter, mis
räägib Sissist ja juba seda lugedes häiris mind tema stiili juures miski. Teema
millest ta kirjutab on ju huvitav ja ka tema truudus ajaloole on hea, kuid
miski oli minu jaoks ikkagi valesti.
Raamat on hea, kuid kirjanik pole minu kirjanik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar