2024

2024

Cluelessly Yours
The Library of Heartbeats
Finlay Donovan Is Killing It

laupäev, 31. detsember 2016

Midnight and Mistleroe At Cedarwood Lodge



Raamat:  Midnight and Mistletoe At Cedarwood Lodge (At Cedarwood Lodge #3) by Rebecca Raisin (2016)
Hinne: C-
Uusaasta peo korraldamine võib olla just selline üritus, mille korraldamisest Clio Winters on kunagi unistanud, kuid kui kõik kipub natuke viltu kiskuma, loodab ta vaid et tema uusaasta soov tõesti täide läheks.
Romance, Christmas

Aasta lõpu kiirete tegutsemiste keskele sai siis veel üks lühike pühadehõnguline raamat ka surutud. Südaöö ja Puuvõõrik Cedarwood puhkemajas on kena lookene, millele eelnevad paar teist lookest, mille keskmes on Clio, kes on kunagi olnud tuntud inimeste peoplaneeria New Yorgis, kuid siis ühe arusaamatuse tõttu kolis tagasi koju ja ostis ära Cedarwoodi puhkemaja ja seda ümbritsevad majakesed ja maa, et majad taas korda teha ning avada uuesti külastajatele.

Kuigi raamat algab sellega, kuidas jõulupeo järgselt läheb Clio koos oma sõpradega tädi juurde pärast ülirikkalikku homikusööki veelgi rikkalikumat lõunasööki sööma, ei ole see siiski lugu liigsöömisest, nagu mulle algul tundus, vaid põhiteema on hoopis Clio ja ta ema suhted ning sellele lisaks kuidas kaks noormeest erimoodi tema südant püüavad võita (kuigi ta on oma mõttes juba ammu ühele neist oma südame ära andnud).

Nii siis ongi, et kui söögipohmakas on möödas, hakkab Clio koos oma sõbrannade/töökaaslaste ja nende meestega ning ehitajaga, organiseerima Clio kunagise poisssõbra bossile meeldejäävat maskiballi. Klient on pirtsakas ja muudab meelt ja majas on uus koerpoiss ning Clio ema tuleb talle lõpuks rääkima, mis probleem tal on Cedarwoodi ja seal asuva labürindiga …

… ning lõpuks saab Clio oma silmarõõmuga jutud sirgeks räägitud ja poolteist aastat hiljem toimuvas järelsõnas on nad juba kõik õnnelikud ja oma koha siin elus leidnud.

Selline lühike, südamlik, aegajalt liialt poliitiliselt korrektne ja ühiskonnast hooliv (mõni teine kord jälle üldse mitte) lugu. Meenutas mulle väga Alice Claytoni Rusty Nailed lugu.

kolmapäev, 28. detsember 2016

Beyond Surrender



Raamat: Beyond Surrender (Beyond #9) by Kit Rocha (2016)
Hinne: B+
Viimane raamat Beyond sarjast …

Neiu on O’Kane alkoholiäri südameks.

Mees on revolutsiooni ajudeks.

Nad kõik peavad silmitsi seisma sõjaga mis võib hävitada kogu nende maailma. Taas kord.
Erotica, Action, Dystopia

Ja olemegi jõudnud viimase osani erootilis düstoopilise põnevussarjaga, mis pakkus lugejatele nii särisevaid suhteid paaride/kolmikute/nelikute vahel, kui ka ülipõnevat poliitilist mängu.

Viimases raamatus on siis fookus Nessal, noor neiu, kes on kunagi lapsena tulnud koos vanaisaga ära samast farmist, kus ka Dallas üles kasvas ning pärast vanaisa surma võttis Nessa viski tegemise üle. Tema partneriks on Ryder, noormees keda on lapsest saati, peale isa surma, õpetatud nii ema kui ka tema sektori liidri poolt mässu liidriks. Kõik mis ta on teinud on tehtud vastavalt sellele, mida oli vaja teha, et Edeni vastu ülestõusu läbi viia.

Neid kahte tõmbab üksteise poole vastupandamatu kirg, kuid nad mõlemad teavad, et neil ei pruugi palju aega olla ja samas ei taha ka kumbki end kellegiga siduda, kuna Nessa on piisavalt saanud põletada meestega, kes on temast huvitatud vaid selle pärast, mida ta teeb ja Ryder teab, et ta peab end ka kasvõi ohverdama, et vaid Eden põrmustatud saaks. Kuid nad ei suuda siiski üksteisest eemale hoida.

Seekord on põhipaari kuumale suhtele tegelikult pühendatud võrdlemisi vähe aega võrreldes eelmiste raamatutega, seekord on põhirõhk siiski lõpplahingul, sest see pott on juba piisavalt pikalt podisenud, et lõpuks plahvatada ja lõpplahendus leida. Kui voodistseenid on mõõdukalt särisevad, siis sõja osa on otsekoheselt julm ning verine. Mitte keegi ei jää sellest puudutamata. Tõsi, mitte kõik ei pea oma elu jätma, kuid päris tervena ei tule sellest siiski keegi välja. Kuid see ongi ju selle sarja võlu, et need lood on nii realistlikud, nii otsekohesed, ei mingit ümber põõsa peksmist, kõigest räägitakse nii nagu on.

See oli suurepärane lõpp Beyond sarjale ja hea sissejuhatus Gideon’s Rider sarjale.

Piruka magus põhi (The Sweetess at the Bottom of the Pie)



Raamat:  The Sweetness at the Bottom of the Pie (Flavia de Luce #1) by Alan Bradley, tõlk Bibi Raid (2009, 2016) Päikesekirjastus, RR, A
Hinne: C-
On 1950-nda aasta suvi, Flavia de Luce, edasipüüdlik keemik, kelle kireks on mürgid, elab kunagises suursuguses Buckshaw häärberis, ning teda on intrigeerinud mõningad seletamatud juhtumid: lävepakult leitud surnud lind ja tema noka otsa torgatud mark. Ning siis, tunde hiljem leiab Flavia kurgipeenrast lamamas mehe ja jälgib seda, kuidas mees teeb oma viimased hingetõmbed.

Flavia jaoks, kes on nii vapustatud kui ka vaimustatud, elu alles siis algab, kui mõrv jõuab Buckshawsse. „Ma soovin, et ma võiksin öelda, et ma olin hirmunud, kuid ma polnud. Täiseti vastupidi. See oli kohe kindlasti üks huvitavaim asi, mis minuga kunagi üldse juhtunud oli.“
Mystery, YA

Milline võiks olla Miss Marple ja Sherlock Holmsi tütar? Just täpselt selline nagu on Flavia de Luce raamatus Piruka magus põhi. :)

Flavia de Luce elab koos oma isa ja kahe õega vanas Buckshaw mõisas. Isa on pärast ema surma enesessetõmbunud ja elab vaid oma markide nimel. Flavia õed on temast väga erinevad ja nende kõigi ainus eesmärk selles elus on siiani olnud üksteist alandada ning teiste elu raskeks muuta. Flavia on pere noorim. Tema kirg on mürgid. Ta teab mürkidest kõike ja ta oskab suurepäraselt ka iga olemasoleva mürgi ise keeta või siis analüüsida, millist mürki on kasutatud. Kui ta aegajalt ei näitaks üles natukenegi inimlikkust, võiks arvata et see tüdruk on psühhopaat, kes võiks silmagi pilgutamata kogu oma pere ära mürgitada ja siis veeta ülejäänud õhtupoolik surnukehasid lahates, mürkide mõju uurides ning uusi katseid tehes. Kuid õnneks, on temas siiski inimlikust natuke olemas.

Ja siis ühtäkki ei olegi õe huulte jälgimine, mürgi mõjumise uurimiseks, kõige tähtsam. Sest kõigepealt ilmub ukselävele surnud lind, mis ärritab väga isa, siis leiab ta varahommikul aiast kurgipeenrast mehe, kes isaga eelmisel õhtul tülitsenud oli ja mees hingab talle oma viimase hingetõmbe koos viimase sõnaga otse näkku.

Nüüd on elu huvitav! Kes on see mees, mida tähendas see lind ja mark ja kuidas see kõik tema isaga seotud on …

Flavia võtab oma jalgratta ja lendab sellel nii külakesse kui ka ümbruskonna linnakestesse ja kui ta midagi leiab, siis hoiab ta seda kiivalt politsei eest saladuses ja segab sellega päris korralikult politsei tööd, kuni politsei ainsa loogilise kahtlusaluse vangi viib. Nüüd on vaja Flavial politseiga koostööd teha, sest tema isa pole ju süüdi. Kuid Flavia on oma uurimisega juba piisavalt politsei uurimisele viga teinud, et tagajärjeks võib ta suisa oma elu kaotada.

See oli üks kaasahaarav kriminaalne põnevik, kus detektiiviks on noor asjaarmastaja mürgitaja. Midagi umbes nagu Kalle Blomkvist või Supilinna Salaselts. Kuid samas ei saanud ma kuidagi lahti tundest, et midagi selles loos meenutas mulle väga raamatut I Capture the Castle. Kuid taas kord, tuleb tõdeda, et nii mõnegi koha peal lonkab loo loogika ikka kahte jalga – kuidas saavad Flavia kampsuni taskus olevad margid püsida kuivad vaatamata sellele, et ta satub korduvalt paduvihma kätte ja üks markidest topitakse talle ka tundideks suhu, kuid mark on ikka kuiv ja sirge, või kuidas Flavia jõuab politseijaoskonda kuivana ja vaatab kaugusest tulevaid pilvi, kuid pärast seletab politseiülem, et pani ta ratta hoiule, kuna Flavia jõudis kohale paduvihmas, jne, aga see on ilmselt minu probleem, et ma liialt noriv olen. Lugu on ju humoorikas ja huvitav ja täiesti loetav.