Artemiz's 2017 book montage

Uju koos uppujatega
Eighty Days Yellow
Eighty Days Blue
Eighty Days Red
Waking Gods
A History of Courtship: 800 Years of Seduction
The Ladies of the House
Eikusagi
The Gods of Mars
Quests of the Kings
The Untold Tale
The Forgotten Tale
Big Little Lies
S is for Stranger
Minu geniaalne sõbranna
Sel pikal ajal. Ümber jutustatud
Olemise talumatu kergus
The Book Lovers' Appreciation Society
The Six Train to Wisconsin
Highway Thirteen to Manhattan


Artemiz's favorite books »

teisipäev, 8. august 2017

Death Comes to Happy Acres



Raamat: Death Comes to Happy Acres by J.T. Moss(2015)
Hinne: C+
Kuuekümne kolme aastaselt leiab Wade Lovett, endine jazz muusik, end vagunelamute pargi Don Juanina suhetest kolme naisega. Kuid asjaolud sunnivad ühte neist, Carol Smitzkyt, talle abieluettepanekut tegema, mille ta vastu võtab. Järgmisel hommikul, külastab ta sõbrannat nr 2, Peggy MacCallister, et talle oma uudist rääkida, kuid leiab naise hoopis köögipõrandalt surnuna. Peagi peale Peggy surma, leiab Wade üllatusega, et Peggy on jätnud talle oma kõrgelt hinnatud kassi, Prince Alberti. Ning veelgi suurem üllatus on see, kuid selgub et naine on määranud Wade oma elukindlustuse kasusaajaks, mis ärgitab Peggy poega lahangut nõudma. Mida enam selgub, et tegu polnud loomuliku surmaga, seda enam muutub Wade peamiseks kahtlusaluseks ning Wade asub mõrva omal käel uurima. Kas Peggy tappis üks ta oma lastest, või hoopis pargi juhataja, või tema salapärane poisssõber, või Wade kolmas kallim, Sue Mullins?
Criminal, Mystery

Surm saabub Happy Acres parki on huvitav rahulik kriminaalne lugu. Peategelased on eakad pargielanikud, kes on ühel või teisel põhjusel üksi jäänud, kuid siis üksteises lohutust leiavad. Wade on endine muusik, kes on pargis elanud juba aastakümneid, esialgu koos abikaasaga, kuid viimased viis aastat juba üksi. Kuid ta pole kunagi päris üksi, tal on palju „sõpru“ ja ta ei varja oma suhteid nende eest, seega nad kõik teavad, et nad on vaid üks osa Wade elust.

Kui Carol talle abielu ettepaneku teeb on ta esialgu selle vastu, sest ta ju ei armasta naist aga naised tahavad ju abielust armastust, kuid Wade ei suuda peale oma endise abikaasa kedagi armastada. Aga samas, nad on juba eakad ja üksi ka ei taha olla ja pärast pool aastat tagasi läbi elatud kerget südameatakki on Wadel vaja tervisekindlustust, mille Carol oma töökohaga talle kindlustaks. Seega, nõustub ta abieluga ja läheb järgmisel hommikul oma teiste „kallimatega“ suhteid lõpetama. Sue on tema esimene peatus, ning see baaridaam, ei võta uudist just kõige paremini vastu, kuid samas ka mitte väga halvasti. Teine peatus oli üle tee asuvasse haagiselamusse, kus elas ta teine sõbranna Peggy, kuid kui tema koputustele ei reageerita, astub ta sisse ja leiab Peggy laiba.

Esialgu on kõik kindlad, et Peggy on lihtsalt peale trenni südamerabanduse saanud. Wade võtab Peggy kassi Prince Alberti endaga haagiselamust kaasa, et see politseile jalgu ei jääks, kuid õhtul, kui ta püüab kassi Peggy tütrele tagasi anda, selgub et Peggy on oma testamendiga jätnud kassi hoolitsemise Wadele, koos vajaliku rahasummaga. Wade küll ei armasta kasse, aga tal pole ka otseselt nende vastu midagi, kuid Carol on kassidele allergiline, seega kuidas saaks uus naine koos vana kallima kassiga elada. Hakatakse otsima kassile uut kodu. Päev pärast surma lähevad Wade ja Carol Las Vegasesse abielluma ning kui nad siis uue nädala alguses tagasi tulevad, sajab õhtul Peggy poeg Wade juurde sisse ning süüdistab teda ema kindlustusraha röövimises. Nimelt olla Peggy kaks kuud enne surma ka oma elukindlustuse kasusaajaks Wade vormistanud.

Ja nii siis ongi, et Wade on peamine kahtlusalune, sest kuigi ta väidab, et ta ei teadnud midagi Peggy testamendist ega ka elukindlustusest, kõik viitab sellele, et just tema oli see, kes Peggy mürgitas. Kuid mürgid on ju naiste lemmikud. Seega, kas tegelik mürgitaja oli Carol, või Peggy tütar, või pargi juhataja, või baaridaam Sue … või keegi hoopis väljaspoolt? Kuid niikaua kuni tõelist süüdlast pole leitud, on siiski Wade politsei jaoks kõige loogilisem kahtlusalune. Seega peab Wade ise asuma uurima, kes oli Peggy surma taga. Üks idee viib teiseni ja üks vihje kolmandani ning kuigi vahepeal viivad vihjed ummikusse selgub lõpuks siiski tõde.

Lugu liikus aeglaselt ja rahulikult ja enamus ajast arvasin ma, et ma tean, kes on süüdi, kuid lõpptulemus oli siiski päris ootamatu ja hea.

Hea kriminaalne lugu!

esmaspäev, 7. august 2017

Devil's Cut



Raamat: Devil’s Cut (The Burbon Kins #3) by J.R. Ward (2017)
Hinne: B
Esialgu tunnistati William Baldwine, Bradfordi perekonnapea, surm enesetapuks. Kuid siis tunnistab tema vanim poeg ja surmavaenlane, Edward, end oma isa surmas süüdi. Nüüd kui Edward on politseis arestikambris, ei kahetse tea mitte oma peresidemete lagunemist, ega ka oma vabaduse kaotust … vaid käest lastud naise kaotust. Tema tõeline armastus, Sutton Smythe, on ainus inimene, kellest ta kunagi tegelikult ka hoolinud on, kuid kuna Sutton on Bradford Bourbon Company suurima rivaali tegevjuht, siis ei oleks nende suhetest nagunii kunagi asja saanud. Ning samuti tuleb tal tõsiselt võtta teda ees ootavat vanglat.

Lane Baldwine oleks pidanud igaveseks jääma elumeheks, igaveseks oma suurema venna Edwardi varju, kuid selle asemel on temast saanud uus perepea ja ettevõtte juht. Ta on kindel, et Edward varjab kellegi teise süüd, seega asub ta koos oma armastatu, Lizzie Kingiga otsima tõelist mõrtsukat – kuid nad leiavad saladuse, mis on kõike laastav ning ka mängureegleid muutev.

Lane tormab tõde teada saama, ning Sutton tunneb end vastupandamatult Edwardi poole tõmmatud olevat, ning mitte ühegi Easterly elaniku elu pole enam endine. Mõne jaoks on muutused head, teiste jaoks on need uskumatud tragöödiad. Vaid üks asi on kindel – armastus elab üle kõik, isegi mõrva.
Romance, Criminal, Mystery

Burboni kuningate kolmas osa ei ole kahjuks sama särtsuvalt seebiooperilik, kui oli sarja esimene raamat. Ka teine osa polnud enam nii elav aga kolmas osa vajub ikka kohe väga ära. Selles osas võetakse kõik esimeste kahe raamatu keerulised liinid kokku, leitakse kõigile õiged sugulased ja lõpuks võidab ju kõik ikkagi armastus.

Ma ei ütle, et see raamat oleks paha olnud, kaugel sellest, lihtsalt ta pole sama hoogne ja absurdne, kui oli esimene raamat, kus iial ei võinud teada, kes on kelle isa või vanaisa või tädi või laps, nagu ühes õiges telenovellas (libronovellas, siis sellel juhul) ikka olema peab.

See raamat algab siis sellest, et Edward on arestikambris, poiste isa Williami tuhk on valmis surnuaiale viimiseks, Lane ei suuda leppida mõttega, et tema mamma (nende majapidajanna) on haiglas vähki suremas, Lizzie püüab olla Lanele toeks, kuid samas avastab ta ka ise midagi, mida ta ei julge esialgu veel Lanele öelda, Sutton tahab aidata Edwardi pere, kui vaid Edward seda lubaks, Max teab midagi Edwardi kohta, mis muudaks nii mõndagi, kuid tal puudub julgus talle seda öelda, Gin peab ära otsustama, kas ta jätkab oma kohutava abieluga või ütleb Samuel T-le ning oma tütrele, kuidas nad tegelikult seotud on ning laseb siis asjadel minna nii nagu nad peavad minema.

Matustest alates ajab üks imelik juhus teist taga, üks imelik „üllatus“ tuleb teise järel ilmsiks, ning üha enam rullub lugu õnneliku lõpuni, kus selguvad ammuste tegude taga olevad põhjused, pahad tõmbuvad perest eemale ning juhuslik avastus päästab pereäri pankrotist.

Et siis selline siidikinnastega libronovella kokkuvõte ning kõige lõplik heleroosasse armastusevahtu pakkimine. Kõik mida see lugu veel vajas, et ta oleks olnud suurepärane, oleks olnud veidi rohkem huumorit, veidi rohkem ootamatuid üllatusi, ning pahad ei oleks pidanud nii kergelt alla andma, kuid see kõik oleks tähendanud ju veel ühte raamatut.

Aga hea lugu ikkagi.