Murder Love on the Menu

Raamat: Murder Love on the Menu by Dyann Love Barr (2015)

Hinne: F

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/25988708-murder-love-on-the-menu

Armastus … mõrv lisandina

Kuulsuste kokk Jordan Kelly tahab oma elu armastusega, Tilly Danesiga, abielluda. Kahjuks ei lähe tema ettepanek päris nii nagu ta planeerinud on. Esiteks on Kokanduskanal just tööle võtnud tema endise kallima nende uue peakokana ning siis leitakse naine tapetuna.

Tillyl võib olla probleeme pühendumisega, kuid ta teab kohe kindlasti et Jordan on see, kes midagi varjab. Midagi suurt. Ning kui ta peagi rääkima ei hakka, on nende suhte tulevik kindlasti ohus …

Kellelgi Kokanduskanalil on isu tapmise järele ning keegi pole kaitstud. Kõik see võib Jordani ja Tilly suhte tugevamaks teha … kui nad suudavad selle üle elada.

Mystery, Romance

Teate ju küll neid paranormaalseid romantika/erootika lugusid, kus maailma saab päästa vaid siis kui peategelased ohjeldamatult igal pool ja igas asendis soojätkamist harjutavad? No vot see mõrvamüsteerium romantikakastmes on täpselt samasugune ja kui peategelased suudaks korrakski oma pead oma teismeliste väärilistest probleemidest tõstaks, siis oleks „müsteerium“ lahendatud esimeses peatükis ja kaks teist mõrva jääks ära. Ok, kolmandas peatükis saaks müsteerium lahendatud.

Et siis, eelmises raamatus (mida ma lugenud pole, kuid millele siin raamatus pidevalt vihjati) said kokku kaks peakokka, armusid, lahendasid mõrvamüsteeriumi ja nüüd on nad koos New Yorgis, töötavad Kokanduskanalil ja juhivad ka oma restorane.

Kui ma õieti aru sain, siis on nad koos olnud kolm kuud, enamus ajast veedavad nad voodis, või mujal vabal pinnal nagu Red Bulli joonud jänesed, sest iga puudutus iga pilk, iga hingetõmme on niiiiii kuuuuuum. Noh igatahes, Jordan tahab nüüd Matildaga (Tilly) abielluda kuid ta teab, et Tillyl on halvad mälestused eelmiste meestega – üks jättis ta maha neljateistkümneselt, kui Tilly rasedaks jäi ja teine lahkus Tilly juures koos tema raha ja ta ema teemant sõrmusega. Kuid Jordan teab ka, et ta peaks Tillyle rääkima, et ta kolme päevane fling Pariisis töötab nüüd koos nendega, kuid ta tahaks ennem sõrmust kindlalt Tilly sõrmes näha, kui ta oma minevikust räägib.

Noh ja siis ütleb Tilly sõrmust nähes EI ja siis leiavad nad Jordani exi laiba ja siis palutakse neid taas politseile appi mõrva lahendamiseks (ma tõesti ei saa aru, mismoodi kaks kokka saaks politseile abiks olla, eriti kui eelmise mõrva lahendasid nad vaid tänu sellele, et Tilly oli kindel, et süüdistatu polnud mõrvar ja siis komistas ta õige mõrvari otsa), siis tuleb Tilly tütar tema juurde New Yorki ja ka ta kasuema, ning siis tapetakse veel üks inimene ja süüdistatakse ühte teist Kokanduskanali kokka ja siis lükatakse ka uurimise peamine detektiiv bussi ette ning Tilly ja Jordan vaidlevad kogu selle aja, kas oma minevikust kõige mitte rääkimine on valetamine või mitte. Kogu selle aja on tegelik mõrtsukas nende nina all ja tema süüdi olekule on suisa neoonvärvides nooled ümber värvitud, kuid need kaks isehakanud Nero Wolfi on nii süüvinud oma enda keskkooli väärilisse draamasse, et nad ei näe midagi enne kui neil sõna otseses mõttes nuga kõril on.

Mind tõsiselt häiris see, kuidas väidetavalt ülimalt populaarne telekokk ja mitme populaarse restorani omanik, rääkis toidust nii nagu ta ei teaks toidutegemisest midagi ning tema lemmiktoit oli põhimõtteliset hakklihakaste kartulitega. Ja samas püüab ta olla ka tänapäevane Miss Marlple, kuid selle asemel, et tegelikult ka uurida juhtumit, veedab ta suurem osa ajast soigudes oma exide vigadest, valetamisest ja kui kuum ikka Jordan on. 

See polnud õige detektiivi lugu, polnud õige armastusromaan ega ka õige erootika, igat asja oli natuke ja saadud segu ei olnud üldsegi mitte söödav.