Rahvusvaheline mees

Raamat: Rahvusvaheline mees (1994) Mihkel Mutt Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/12098148-rahvusvaheline-mees 

Katsugu lugeja end mõelda tagasi 1991. aastasse, kui Lennart Meri oli Savisaare valitsuse välisminister. Katsugu mõelda end Toompeale, kus paiknes toonane välisministeerium.

See oli raske aeg.

Nagu ütles Lennart Meri, me pidime üheaegselt majas elama ja samas seda alles ehitama. Taas pidi endalt küsima: kust me tulime ja kuhu läheme? Eestisse tekkisid uued poliitikud, paraku väga erineva tagamaaga. Täna on Eesti ammu ÜROs, on NATOs ja Euroopa Liiduski.

See raamat on aegadest, kus Eesti tegi selles suunas alles esimesi samme. Ja nende sammude astujatest. See aeg tundub väga kaugel olevat, nagu lapsepõlv, ühes oma koomiliste ja tundeliste külgedega. Ometi - sinna pole veel paarikümmet aastatki. Mitmed selle aja kangelased on praegugi veel täies jõus. Siiski, kui lugeja arvab ära tundvat mõne praeguse tegelase prototüübi, suhtugu ta sellesse ettevaatlikult, sest ajalugu ja ilukirjandus pole kunagi üks ja seesama.

Siiski, ärgake, vanad varjud!

Fiction

Mul on hea meel, et ma ei lugenud enne raamatu lugemist raamatu kokkuvõtet, et ma nautisin seda nagu tavalist poliitilist satiiri ilma et ma oleks otsinud nende naljakate tegelaste tagant tegelike poliitilisi suurkujusid.

Jah, see kõik mis selles raamatus toimus tuleb tuttav ette, kui sa ise oled sellel ajal elanud ja panid tähele, mis sinu ümber toimus, kuid samas adud kindlasti, et ega väga palju muutunud pole ;) poliitika üle saab endiselt nalja heita ja ka tänapäevastest tegelinskitest saab samasuguseid raamatuid kirjutada ning kirjutataksegi.

Kui ei usu, lugege “Slummidiplomaate” või “Pasknääride vandenõu” või siis kõige hiljutisemat “Sündikaat” ja “Sündikaat 2”.

Haldjate veri

Raamat: Krew elfów/Blood of Elves (The Witcher #1) by Andrzej Sapkowski, tõlge Margus Alver (1994, 2017) Varrak, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/36333808-haldjate-veri      

Üle saja aasta on inimesed, päkapikud, härjapõlvlased, kääbikud ja haldjad sõbralikult teineteise kõrval elanud, ent ajad on muutunud: õhus on tunda rahutust ja erinevad rahvad on taas sõjajalal.

Cintra troonipärija Cirilla läheb Cintra piiramise ja tapatalgute käigus jäljetult kaduma. Levib kuulujutt, et ta on elus ning et Riivimaa Geralt, nõidur, kellest lauldakse laule ja pajatatakse legende, on lapse salajasse pelgupaika toimetanud. Kuna ammuse ettekuulutuse järgi on Cirillal võime maailma muuta kas hea või kurja poole, ihkavad paljud tüdruku erakordseid võimeid oma kontrolli alla saada. Just Riivimaa Geralti ülesandeks saab last ükskõik mis hinnaga kaitsta. Ja tema on mees, kes kaotusega juba ei lepi.

Fantasy, Fiction 

Jah, ma olen näinud Nõiduri sarja. Jah, ma arvasin, et raamat on samamoodi kui sari. Kuid raamat algab ju sealt kus sari pooleli jäi. Kui uurida Nõiduri sarja kohta natuke rohkem, siis selgubki, et seda sarja ei peaks alustama mitte esimesest romaanist vaid hoopis kahest lühilugude kogumikust (The Last Wish ja Sword of Destiny). Aga see selleks.

Sellel autoril on huvitav kirjutamise stiil.  Kuigi “Haldjate veri” on romaan, koosneks ta nagu siiski erinevatest lühilugudest, milles on siduvateks elementideks Geralt, Ciri ja Yennefer, kuid iga peatükk algab suvalisel hetkel, suvalises kohas, arusaamatuks võib jääda, kas see miski toimub kohe peale eelmises peatükis toimunut, või on vahel mingi x aeg möödunud või toimuvad need hoopis paralleelselt või vaadatakse hoopis tagasi minevikku. Samamood on ka peatükis endas sees, seega peab alati valvas olema mõistmaks, kas hetkel kirjeldatav tegevus või dialoog toimub nüüd või meenutab jutustaja toimunut. 

Vaatamata sellele, et lugu ei liigu sujuvalt kindlat ajaliini pidi ja iga peatükk võib tunduda nagu pärit hoopis teisest raamatust, on seda siiski huvitav lugeda. Kui mul puuduksid taustateadmised telesarjast, võiks seda osa lugeda päris raske, kuid samas annab selline keset lugu alustamine lugejale võimaluse lasta oma fantaasial lennata, panna vihjetest kokku oma nägemuse kohased taustalood peategelaste ja põhjendused selles raamatus toimuvale. 

See omapärane raamat pakub lugejale maailma, mis võib talle meenutada Sõrmuste isanda, Narnia või Troonide mängu maailma, kuid samas on siin paljudki probleemid vägagi tänapäevased meie omas maailmas.  Probleemid, millega peategelased kokku puutuvad on osalt nii inimlikud, kuid samas ka nii omased tavalistele fantaasiamaailma elanikele. Need seitse peatükki on omamoodi nagu puhkehetk olnu ja tuleva vahel - telesarjas nähtud sissejuhatavate sündmuste ja ilmselt tulevate sündmuste vahel. Tegelased arenevad või püüavad harjuda uute ülesannetega, mis neile on antud.

Huvitav lugemine ja peale raamatu lõppu tabas mind kergekujuline raamatupohmakas, millest oleks ilmselt välja saanud kas sarja ülevaatamise või järgmise osaga alustamisega :).

Kesköö palee

Raamat: El Palacio de la Medianoche by Carlos Ruiz Zafon, tõlk Kai Aareleid (1994, 2019) Varrak, RR, A

Hinne: B+

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/48327290-kesk-palee  

Kalkuta, 1932: pimeduse süda. Läbi linna kihutab leekides rong. Öö varjudesse külvab hirmu tuleviirastus. Ja see on alles algus. Oma senise elu pikimal ööl tuleb Benil, Sheere’il ja nende sõpradel Chowbari salaseltsist seista silmitsi kuulsa paleede linna ühe hirmsama mõistatusega. Aastatetaguste saatuslike sündmuste jäljed viivad noored mahavaikitud needuseni, mis vajutab oma pitseri ka nende elule.

Mystery, Fiction YA, Horror

Zafoni teoseid lugedes tahaks ma ka omada seda oskust panna paberile oma unenäod, sest täpselt seda tema lood mulle meenutavadki – unenägusid, milles fantaasia lendab mitte ainult linnu vaid suisa fööniksi tiivul kõrgustesse, kaugustesse ning sügavustesse ja lugu teeb samapalju ootamatuid keerdeid ja käändeid nagu ka Kolkata linna tänavad.

See on seitsme noore inimese täiskasvanuks saamise lugu. Kahe ööpäeva jooksul elavad nad läbi rohkem kui mõni kogu eluajaga. Loos on verd tarretavat õudust ja pisaraid kiskuvat draamat. Kuid kõige keskmes on ikkagi sõpruse tugevus ja inimmeele haprus. Mis mõjutab meid rohkem, kas meid ümbritsev keskkond või see mida me elujooksul õpime või on veelgi suurem mõjutaja see, kust me pärit oleme?

See kiirelt arenev ja lugejat läbi tule ja vee tõmbav põnev lugu võib päevadeks kummitama jääda. Kuigi peategelased on teismelised on lugu siiski kõigile, kes tahavad lugeda põnevuse ja õuduse piiril tantsivat lugu, milles on pimedat kättemaksu, briljantset inseneritööd ja suurepärast sõnaseadmist ning vanade müütide elustamist.

Kiire ja vägagi põnev lugu!

Metamorfoosid ehk Kuldne eesel

Raamat: Metamorphoseon by Apuleius, tõlge Anne Lill (158, 1994)

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/30075451-metamorfoosid-ehk-kuldne-eesel

Kuldne eesel on eriline, meelelahutuslik ning täielikult loetav ladina romaan – ainus ladinakeelne ilukirjandus, mis on oma täismahus säilinud. Loo peategelane on Lucius, kelle uudishimu ning huvi seksi ning maagia vastu viib teda sündmusteni, mille tagajärjel moondub ta eesliks. Pärast seda kui tal tuleb kannatada mitmeid katsumusi ning alandusi, saab ta lõpuks tagasi inimkuju tänu jumalanna Isisele. Sellesse loose on kokku põimitud nii romantilisi seiklusi, vanu legende kui ja religioosseid lookesi. Kõige kuulsam müüt, mis siin loos on täiespikkuses räägitud on Cupidi ja Psyche lugu.

Drama, Humor, Classic

Järgmine raamat Maailmaklassika loengust. Seda raamatut lugedes ma imestasin, kuidas küll see ei olnud me kohustusliku kirjanduse nimekirjas, kuid kui ma avastasin, et see raamat tõlgiti alles 1994, siis ma enam ei imestanud. :)

Aga millest on siis juttu Metamorfoosides ehk Kuldses eeslis ja miks kuldne eesel? See on üks humoorikas lugu kõrgemast seisusest noormehest, Luciusest, kes reisiv väikelinna, kuna ta on kuulnud, et sealse liigkasuvõtja naine tegeleb ka maagiaga. Seega palub ta Miloselt endale majutust ja sõbruneb ka Milose teenijannaga, kes teda oma perenaise salajaste tegevustega kokku saab viia. Kui siis Lucius ühel ööl vaatab salaja pealt, kuidas perenaine end linnuks muudab, vannutab ta ka teenijannat, oma armukest, endale seda salvi tooma, mille abil perenaine kuju muutis. Suures pabinas toob aga teenijanna vale purgi ja Lucius muutub eesliks.

See ei peaks ju probleem olema, sest kõik mis ta tegema peab, et taas inimeseks saada on roosilehti süüa, kuid kuna on öö, siis lükkavad nad roosilehtede toomise järgmisele päevale edasi. Kuid oh häda, just tol ööl röövitakse liigkasuvõtjat, ning röövitut võetakse ära viima eesel-Lucius ja ta oma hobune.

Seega satubki eesel-Lucius esmalt röövlite heaks töötama, siis aitab ta ühel neiukesel röövlite käest vabaneda, seega neiu kingib talle vabaduse, kuid see, kes peaks eesel-Luciuse viima lustima heinamaale viib ta hoopis ränka tööd tegema veskisse, kust teda kasutab rängalt ka üks puuraidur, kelle käest ta lõpuks põgeneb, kui karu poissi ründab, kuid peagi satub ta uue jõhkardi kätte ja sealt edasi järgmise jätte. Ei möödu päevagi kui teda ei ähvardaks surm, vigaseks peksmine, kastreerimine, kuristiku heitmine ja muud kohutavad asjad, mis ühele eeslile osaks võivad saada. Kuid ega ta ise ka oma olukorda palju ei paranda, sest tihti satub ta oma uudishimu või põikpäisuse tõttu õnnetustesse, millest tagasihoidlikus oleks teda päästnud.

 

Nagu juba kokkuvõttes öeldud, on kogu Luciuse lugu läbi põiminud igasuguste muude lugude ja müütidega, millest siis tuntuim Amori ja Psyche lugu (mida võrreldakse Luciuse looga), kuid siin on mitmeid lugusid ahnetest, julmadest ning armukadedatest abielunaistest, julmadest surmadest kadedate naabrite, sõprade ja sugulaste käe läbi ning ka õõvastavatest meelelahutustest, mida omanikud oma orjadega korraldavad.

See raamat on juba ainult üksi selle pärast täielik nauding lugeda, et teos on meisterlikult tõlgitud. Kuigi esialgu võib keelekasutus olla võõras, siis sellega harjub väga ruttu ja edasi läheb lugu juba väga ladusalt. Väga hea lugu täis väga head huumorit, vahelugusid ja moraali. Miks Kuldne eesel – seda lugege juba ise :)!