The Forgers

Raamat: The Forgers by Bradford Morrow (2014) Hinne: C

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/54327527-the-forgers     

Haruldaste raamatute maailm on šokeeritud kui eraklik raamatute koguja, Adam Diehl, leitakse tema Montauki kodu põrandalt: labakäed maha lõigatud, ümbritsetuna hinnaliste signeeritud raamatutega ning originaal käiskijadega, mis on parandamatult rikutud.

Adam’a õde Meghan ja tema kallim Will - endine ilukirjanduse võltsija - püüavad aru saada sellest näiliselt mõistmatust mõrvast. Kuid kui Willile hakkavad saabuma käsikirjalised ähvarduskirjad, mis oleks nagu kirjutatud ammu surnud autorite poolt, kuid siiski kellegi poolt, kes teab Adama surmaga seotud saladusi ning Willi minevikku, mõistab Will, et ka tema elu on ohus - seega püüab ta luua uue elu nii enda kui ma Meghani jaoks.

Mystery, Thriller, Suspense

Võltsijad on kriminaalne põnevik, kus peategelasteks on haruldaste raamatute kogujad ja nende vanade raamatute ja käsikirjade “parendajad”, “väärtuslikumaks” muutjad.

Raamat algab sellega, kui otsitakse rannalt käsi, sest kui kaugele siis kurjategija ikka kahe verise labakäega läks, loogilisem ju on, et ta mattis need maja tagusele rannale või siis viskas merre ja mingi hetk tulevad need ikka rannale tagasi. Aga miks võtta kellegi käed, miks tõmmata riiulitelt maha hinnalised esmatrükid ja haruldased käsikirjad? Miks kallata neile peale tušši? Peategelane kahtlustab, et ta teab põhjust, kuid ta ei taha ohvri õde kurvastada, seega ei ütle ta oma kahtlusi välja, kuid kaua ta seda varjata ei saa, sest politsei hakkab sama põhjust peagi kahtlustama, ning kuna teda ennast on juba kord võltsimises süüdi mõistetud, kutsutakse ta uuesti ülekuulamisele.

Aga isegi kui Adam oli võltsija ja mitte piisavalt hea, et vahele jääda, kas siis tõesti oli ainus võimalus talle kätte maksta/tema võltsimist peatada, talle taignarulliga pähe lüüa ja ta käed maha raiuda?

Kuid siis hakkab peategelane saama ähvarduskirju, mille oleks kirjutanud nagu ammu surnud kirjanik - just need kirjanikud, kelle käekirju tema ise kõige paremini järgi tegi ja kelle “parendatud” raamatuid ta müüs - ja seega on tal valida, kas asjasse politsei segada ja oma kallima elu veelgi raskemaks teha, kui politsei hakkaks uurima ja kahtlustama ka neiu raamatupoes olevaid raamatuid, või vaikida ja maksta nõutud summa.

Aga kui kellelgi juba kord on sellised erilised võimed, kas ta suudab neist loobuda, ka selle nimel, et hoida end ja oma kallimaid elus. Ja kui kord juba oled valetama hakanud, kas siis on võimalik tagasi aususe juurde tulla või jääbki inimene elama selles maailmas, mille ta valega loonud on? Kui kaugele on inimesed valmis minema, kui nad midagi väga igatsevad?

See lugu, mille peategelase lemmik autor on Arthur Conan Doyle, on oma põnevuselt täiesti Sherlocki lugude vääriline. Tõsi siin pole politseiniku, kes juhtunut uuriks ega ka isehakanud detektiivi, kuid juhtunu ja tagajärgede jälgimine on põnev müsteerium, mis annab lugejale palju mõtlemisainet, ning viib ta mitmeid kordi segastele jälgedele enne kui tõde selgub. Ja see lugu pole veel läbi.

Omamoodi on see lugu nagu raamat "Sina".

Põnev kiire lugemine.

Watson on the Orient Express

Raamat: Watson on the Orient Express (Sherlock Holmes and Lucy James Mystery #8) by Anna Elliott, Charles Veley (2020) Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/52999376-watson-on-the-orient-express     

Surmkindel mõrvaplaan. Salakaval peibutis. Ja mitmeid maid hõlmav võidujooks ajaga, et tabada mõrvarit …

London, 1898. Watsonit hoitakse vangis kurikalvala kriminaalse pahari ja tema jõmmide kamba poolt, ning ta kuuleb pealt mõrvaplaani, mis ei ohusta vaid Sherlock Holmesi elu vaid võib algatada ka sõja. Kui tal oleks mingitki lootust röövijate kohutavaid plaane nurjata, peab ta põgenema ja ruttu.

Kuid kõige raskemaks osutub tuttava ohu eest hoiduda. Watson püütakse peagi taas kinni ja ta ärkab vanglas, kahtlustatuna topeltmõrvas, seljas lord Harwelli riided, kes on kaduma läinud. Et ennast päästa ja mõrva ära hoida, asub Watson mängima ohtliku kassi-hiire mängu, mis viib teda piinarikkale reisile Orient Expressiga Constantinopolisse.

Samal ajal kutsutakse Sherlock ja Lucy uurima lord Harwelli kadumist. Harwelli leidmise teeb tähtsamaks ka see, et ta on tähtis osaline diplomaatilistes läbirääkimistes, mis toimuvad Constantinopolis. Ja just siis, kui Holmes uurimisse süüvib, saab ta telegrammi Watsonilt. Seega istuvad nad Luciga järgmisele Orient Expressile lootuses päästa Watsonit, ning ära hoida need kohutavad plaanid, mis võiks kogu Euroopa sõtta tõmmata.

Nende edu tundub olevat seda ebakindlam, et nende vaenlane tundub nende plaani igal sammul rikkuvat ning Watson, Holmes ja Lucy tunduvad olevat veelgi kohutavama plaani sihtmärgid. Kas need kolm kartmatut detektiivi suudavad ära hoida mõrva ning segada pahari plaane igaveseks? Või jäävad nad hiljaks?

Mystery

Kuna see on sarja kaheksas osa, siis peaks alustama sellega, et avada natuke sarja tausta. Selles fanfiction, mida kirjutab isa-tütre duo, on andnud Holmesile tütre Lucy, kes on tulnud Ameerikast, olnud näitlejanna ja esimeses raamatus avastasid nad oma sugulussidemed ja lahendasid ka koos esimese müsteeriumi. Kaheksandaks osaks on Lucy juba abielus politseinikuga ja lahendanud palju juhtumeid koos isa ja onu Johniga, teda on tulistatud, noaga torgatud ja püütud mürgitada.

Selles osas, mis pealkirja järgi võiks olla austusavaldus mitte ainult Arthur Conan Doyle’le vaid ka Agatha Christiele, on ühekorraga õhus mitu juhtumit - Watson on röövitud, lord Harwell on kadunud, Watsonit süüdistatakse mõrvas, plaanitakse atendaati tähtsale Prantsuse diplomaadile, Sherlockile ning ühtlasi ka naisele, keda Sherlock on juba ammu taga ajanud.

Lugu räägitakse Watsoni ja Lucy seisukohalt, jälgides neid nende paari päeva jooksul, kus nad püüavad elus püsida ja neid ümbritsevaid päästa, ning on aeg ajalt üksteise kõrval, kuid ei näe üksteist, kuni nad siis lõpuks on kõik õiges kohas õigel hetkel, mõistes üksteist poolelt sõnalt. 

See kiire lugu on päris hästi kirjutatud, kuid kuna lugu on lühike, siis on kõik need sada ja üks vihjet/ähvardust/lahendust/seletust üksteise otsa pressitud ning totaalselt segamini aetud. Ja tänu sellele kiirustamisele puudub siit loost ka hing, põnev müsteerium. Alles jõuad ühte juhtumisse sisse elada, kui juba visatakse järgmine vihje juurde ja lükatakse järgmisesse linna ning järgmisesse juhtumisse ja siis on juba kõik selge ja kõik head päästetud. Tänu sellele kiirusele jääb ära Shelocki tüüpiline juhtumi lahenduse käik ning Watson (väidetavalt osav detektiiv) teeb ühe vea teise otsa ning usub kõike mida tuntud mürgitaja talle räägib.

Loetav, kuid mitte üksiseisev raamat. Minu jaoks oli see sarja esimene raamat ja kuna ma ei teadnud, mis varem oli toimunud, ning kuidas peategelased kõik üksteisega seotud on, ning raamatus on ka väga vähesed tagasihoidlikud vihjed selle kohta, siis jäi mul ilmselt nii mõnigi huvitav nüanss mõistmata. Võrreldes mõne teise Sherlock Holmesi lugude uusversiooniga, ei ole see kõige tugevam ega põnevam.

Naljakas tüdruk

Raamat: Funny Girl by Nick Hornby, tõlge Triin Tael (2015) Varrak, RR, A  Hinne: B Lühikokkuvõte:https://www.goodreads.com/book/show/23534010-funny-girl    

Aja nad naerma ja nad on igaveseks sinu …

On kuumad kuuemümnendad ja rahvas on võlutud ootamatust komöödiatähest Sophie Straw’st, endisest Blackbooli kaunitarist, kes tahab vaid inimesi naerma ajada, nagu ka tema kangelanna Lucille Ball.

Kaadri taga on näitlejatel ja teistel asjaosalistel parim aeg nende elus. Kuid kui sarja sisu hakkab liialt sarnanema ende oma eluga ja elu hakkab jäljendama kunsti, peavad nad valima.

Komöödiat armastavad autorid Tony ja Bill, varjavad mõlemad saladust. Oxbridges haridusega direktor Dennis armastab oma tööd kuid vihkab oma abielu. Meespeategelane Clive arvab, et teda ootavad ees paremad ajad. Ja Sophie Straw, kes on muutnud oma nime ja jätnud selja taha oma vana elu, peab otsustama, kas jätkata nii või muuta kanalit.

Drama, Humor, History

Lugedes seda raamatut, meenus mulle esmalt üks teine “Naljakas tüdruk”, kus oli ka peaosas Barbara, Barbara Streisand, kes mängib Fanny Brice’t, kes soovib samuti saada komöödiatäheks, kuid möödunud sajandi alguses ju polnud veel televisiooni, seega soovib tema saada teatritäheks.

Järgmisena, lugedes Tony’st, Billist ja Dennisest ja nende proovist saada BBC’sse hitsarja, meenutas mulle kohe väga John Cleese raamat “Igatahes …”, sest ta kirjeldas seal vägagi elavalt, kuidas BBC’s komöödiasarjad sündisid ja surid ning kuidas stsenaariume kirjutati.

Kui veelgi kaugemale kirjanduse ajalukku minna, kus kirjeldatakse lihtsa tüdruku tõusu teatrilaval staari staatusesse, siis võiks võtta Theodore Dreiseri raamatu “Õde Carrie”.

Seda lugu on huvitav lugeda. Siin on koos mitme inimese lugu, kuidas nad on jõudnud sellesse hetke, kui sündis “Barbara (ja Jim)”. Mismoodi nende elu sellest muutub, kuidas nad muutustega hakkama saavad, kuidas nad kuulsusega hakkama saavad. 

Lisaks väljamõeldud karakteritele ja saadetele on siin ka reaalsed näitlejad ja saated. Sophie, Tony, Billy, Clive ja Dennise lugu on emotsionaalne ja lugedes on vägagi kerge sellesse maailma sisse sukelduda ja elada koos nendega ühe hooaja teise järel, lootes et naljad vaatajatele meeldivad ja et igaks nädalaks suudavad nad midagi uut ja värsket neile pakkuda. Ning lisaks ekraani elule ei ole ka nende igapäevaelu keerukas ja äratundmishetki pakkuv.

Nick Hornby oskab kirjutada raamatuid, mis on mõnes mõttes masendav, kuid teisalt kerge ja humoorikas ja ka seda raamatut lugedes ei pea pettuma. Hea lugemine.

Magickal Mystery Lore

Raamat: Magickal Mystery Lore (An Abrakadabra Mystery # 4) by Sharon Pape (2019)  Hinne: C Lühikokkuvõte:https://www.goodreads.com/book/show/43268859-magickal-mystery-lore   

Uue-Cameli laadapäev on päev täis rõõmsaid sündmusi selle New Yorki osariigi linnakese elanikele. Kailyn Wilde, tänapäevane nõid iidsest suguvõsast, jätab oma kosmeetika ja nõiajoogi poe Abracadabra - ja oma kassi Sashkatu - et minna laadale koos tädi Tillyga, kes ennustab tulevikku. Seltsiks on neile legendaarne võlur Merlin, kes on avastanud ajarännakuga kaasnaevad modernse maailma võllud, nagu näites krõbekartulid ja magus plaksumais, kuid karusell on isegi parem kui tema müstilises ettekujutuses.

Kuid tõeline karusellisõit algab hiljem, kui Kailyni poe kõrval oleva kommipoe omanik Lolly tormab Abracadabrasse uudisega surnukehast. Ohvri selga on torgatud üks Lolly kommitöötlemise nugadest, kuid vaatamata sellele kleepuvale tõendile, on Lolly vaid üks võimalikest kahtlusalustest, kellel oli nii põhjus kui ka võimalus.

Samal ajal uurib Merlin perekonna vanu käsikirju ja elektromagneetilisi jooni ja see tekitab ebatavalisi segadusi. Kui need kaks uurimist omavahel ristuvad, peab Kailyn tegema kõik endast oleneva, et katastroofi ära hoida ...

Magic, Criminal Mystery, Thriller

Kõiksugused raamatukoguhoidjad, kinnisvara ja vanavara müüjad on populaarsed isehakanud detektiivid, kes uurivad ja lahendavad nende linnakeses ja ümbruskonnas toimuvaid mõrvasid ja teisi kuritöid. Täpselt samamoodi on lood ka Kaitlyn Wildega, kes koos oma poiss-sõbra Travisega lahendavad nende muidu nii vaikses ilmanurgakese toimuvaid mõrvasid. Kui tavaliselt sellistes sarjades teevad uurijad tihedalt koostööd kohaliku politseiga (kes tegelikult peaks mõrvu uurima), siis siin on nad rivaalid ja Kailyn “müüb” end kuritegu uurima just sellega, et nemad Travisega lahendavad kuritöö kiiremini.

Seekordne tapmine tundub esialgu olevat nagu põhjuseta, kõigile tundub ohver meeldivat ja kõik armastasid teda, kuid siis hakkab põhjuseid üksteise järel üha juurde tulema ja ohvriga seotud saladused muutuvad üha imelikumaks ning kahtlusaluseid tuleb ka juurde. Kui siis aga Kailyn röövitakse ...

Lisaks kuritöö lahendamisele on Kailyn ja kõik talle eelnenud emad ja vanaemad maagiliste võimetega, igaühel oma erilised võimed - Tilly küpsetab ja ennustab, Kailyn kirjutab häid loitse, oskab teleporteerimist, asju liigutada, inimesi mõjutada - kuid nad on seda siiani saladuses hoidnud läbi kõigi sajandite, isegi kui Kailyn Merlini Arturi ümarlauast kogemata nende aega tõi, kuid nüüd võib üks pisike heategu nende hästi hoitud saladuse päevavalgele tuua.

Selline hoogne, vahel humoorikas, vahel loogika vigadega cozy krimilugu, mida on päris hea vahelduseks lugeda.

Macbeth

Raamat: Macbeth by Jo Nesbo, tõlge Sigrid Tooming (2020) Varrak, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/55368296-macbeth  

Jo Nesbø põnevikul „Macbeth” on Shakespeare’i näidendi kondikava ja tegelased, aga sündmustik on viidud 1970. aastate nimetusse troostitusse tööstuslinna.

Korruptiivne politseiülem Kenneth on juhtinud linna moraalse laostumise mülkasse. Tema surma järel tekib lootus, et linna elujärg hakkab paranema, kui politseiülemaks kutsutakse aus ja põhimõttekindel Duncan.

Politseinikud Macbeth ja Duff, noorpõlvesõbrad, kes kasvasid koos üles lastekodus, on paistnud silma võitluses rivaalitsevate narkojõukudega. Nüüd konkureerivad mõlemad samale kõrgele ametikohale. Samal ajal punub Lady, Macbethi elukaaslane ja mõjukas kasiinoomanik, enda ja oma armastatu jaoks auahneid ja mõrvarlikke plaane.

Kõige taustal tegutseb narkoparun Hekate, Nähtamatu Käsi, kes on harjunud oma tahtmist saama ja mängib inimeste nagu malenuppudega.

Mystery, Thriller, Crime, Retelling 

See osa Hogarth Shakespeare sarjast, on siis see neetud Šoti näidend, mis on toodud peaaegu tänapäeva. 

Nesbo kirjutatud uusversioon on minu jaoks vägagi visuaalne. Macbethi muutumine sõbralikust ja abivalmist politseinikust pidevas narkouimas olevaks võimuahneks türanniks näen mina kui koomiksikangelase muutumist pahariks, nagu Batmanist saaks tema negatiivne vastand, nagu näiteks Ämblikmehest sai Must Ämblik.

Lugedes jooksevad mul pidevalt silmade ees kaadrid kõigist DC maailma koomiksite ekraniseeringutest, kus vihma sajab Gotham või Starling Citys pidevalt ja head inimesed muutuvad tahtmatult halvaks. Lisaks DC maailmale võite lisada veel ka selle Blade Runneri Los Angelese, pimeda ja märja patulinna, ning seega võite ka juba lisada Sin City enda.

Et siis, see klassikaline lugu, kuidas üks valele hetkel öeldud vale sõna valele inimesele võib muuta kogu linna/riigi ajaloo, on kirjutatud nii, et sellest saaks suurepärane koomiks kokku panna.

Ma nautisin selle Šoti näidendi lugemist ka teist korda!

Death by Shakespeare: Snakebites, Stabbings and Broken Hearts

Raamat: Death by Shakespeare: Snakebites, Stabbings and Broken Hearts by Kathryn Harkup (2020)  Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/52462653-death-by-shakespeare  

Kas surm läbi maohammustuse on tõesti nii rahulik, nagu Cleopatra surm tundub olevat? Kuidas sai Julia 72 tundi surnu tunduda ning siis taas täiesti tervena ärgata? Kas on tõesti võimalik kedagi tappa mürki kõrva valades? Kui kaua võis aega minna enne kui leedi Macbethi magamatusest suri ? Selle raamatu lugejad saavad teada, kuidas kõik need meeldejäävad surmad Shakespeare lugudest päriselus välja võiks näha.

Lauliku elupäevil oli surm osa igapäevaelust. Katk, epideemiad ja avalikud hukkamised olid tavapärased sündmused, ning võimalus, et teatrist koju minnes nähti kedagi suremas või surnukeha, oli päris suur. Surm on miski, mis on esindatud läbi Shakespeare loomingu, ja kohe kindlasti ei hoidnud ta tagasi surma verisest kujutamisest ka laval. Ta ei pidanud välja mõtlema uusi jubedaid viise kuidas oma tegelasi tappa, kui igapäevaelu pakkus piisavalt inspiratsiooni.

Shakespeare ajastu oli ka aeg, kui tehti palju teaduslikke avastusi. Inimkeha, selle ehitus ning kuidas sellele mõjuvad haigused, olid teadmised, mis täiendasid tuhandeid aastaid kasutatud Kreeka tarkusi, ning ka Shakespeare ise vihjab nendele avastustele ja meditsiinilistele uuendustele oma teostes, nagu näiteks vereringe ja süüfilise ravimeetodid.

Shakespeare kasutas 74 erinevat meetodit, kuidas tappa oma tegelasi ja publik kogeb endiselt samu emotsioone - šokk, kurbus, hirm - nagu 400 aastat tagasi, kui toimusid esietendused. Kuid kui reaalsed on need surmad ja kas Shakespeare saaks neid teaduslikult tõestada?

Nonfiction, Study 

See uurimus ja ülevaade on väga huvitav. Esiteks antakse lugejale väike ülevaade Shakespeare elust, niipalju kui sellest teada on ja siis võetakse ükshaaval ette tema kasutatud suremise meetodid - surmanuhtlus, haigused, sõjad, mürgid, enesetapp, kättemaks. Lisaks surmade põhjalikule lahtiseletamisele lisatakse ka ajaloolist tausta nende surmade võimalikkusest kuueteistkümnendal ja seitsmeteistkümnendal sajandil ning ka tänapäeval või kas üldse on kasutatud surm võimalik ja kui palju see valu võis tekitada. Ja kõik seletused on vägagi üksikasjalik, seega on parem mitte lugemise ajal süüa või siis pärast lugemist söömist plaanida :).

Lugedes seda ülevaadet surmadest Shakespeare loomingus tuli mul tahtmatult meelde üks teine võrreldavalt verine autor :), kuid Kathrin Harkup on samasugused uurimused kokkupannud ka Agatha Christie lemmiks mürgi, arseeni, kohta ja Mary Shelley Frankensteini loomise taguse teaduse kohta.

Väga põnev lugemine!

Mexican Gothic

Raamat: Mexican Gothic by Silvia Moreno-Garcia (2020)  Hinne: C Lühikokkuvõte:  https://www.goodreads.com/book/show/53152636-mexican-gothic  

Pärast seda kui Noemi Taboada saab meeleheitliku kirja oma värskelt abiellunud nõbult, kes anub enda päästmist salapärasest hukatusest, suundub Noemi High Place nimelisse majja Mehhiko ääremaale. Ta pole kindel, mis teda ees ootab - tema nõbu abikaasa, kena Inglane, on talle võõras ja Noemi ei tunne ka seda piirkonda.

Noemi pole ka just päästja tüüpi. Ta on glamuurne debütant ja tema šikid kleidid ja perfektne punane huulepulk sobivad rohkem kokteilipidudele kui amatöörlikule uurimisele. Kuid ta on ka sitke ja tark, allutamatu tahtega ning ta ei karda, ei oma nõbu uut abikaasat, kes on pahaendeline ja ahvatlev, ega ka nõbu äia, iidset perepead kes tundub olevat Noemist lummatud. Ta ei karda ka maja, kus nad elavad, kuigi see hakkab end pressima Noemi unenägudesse piltidega verest ja hukatusest.

Ainus, kes selles ebasõbralikus peres talle abi osutab, on pere noorim poeg. Arg ja õrn, tundub ta tahtvat Noemit aidata, kuid tundub ka perekonna tumedat minevikku varjavat. Sest High Place seinad varjavad palju saladusi. Perekonna kunagine suur varandus ja lagunenud kaevanduse impeerium on olnud maja seinade vahel uurivate silmade eest kaitstud, kuid Noemi uurib üha edasi, kuni ta jõuab lugudeni julmusest ja hullusest.

Ja Noemi, olles lummatud High Place kohutavast kuid ahvatlevast maailmast, võib peagi avastada, et tal ei õnnestugi kunagi sellest mõistatuslikust majast lahkuda.

Horror, Fiction, Gothic, Mystery 

See oli lugu, mis pakub põnevust ja kõhedust. Noor neiu, kes on harjunud igapäevaselt šampust jooma ja noormeestega flirtima, saab oma nõbult, kes aasta varem salapäraselt ja üllatavalt ruttu abiellus ja siis koos värske abikaasaga pealinnast kaugel asuvasse külasse High Place nimelisse mõisasse sõitis, kirja mis on täis seosetuid lauseid täis ohtu ja hirmu.

Noemi isa saadab ta Catalina juurde, et uurida, miks tundub et Catalina kardab oma abikaasat, Virgilit ja kardab oma elu pärast. Koht kus Catalina elab asub mäe tipus, udu sees, maja on rõske ja hallitus ronib mööda seinu. Majas pole palju elanikke. Peale Catalina, tema abikaasa ja äia, elavad seal veel abikaasa õde ja õepoeg ning paar teenijat. Noemit ei lubata oma nõbu juurde kohe, kuna ta olevat haige ja vajavat palju puhkust ja arst tuleb alles järgmine nädal. 

Nii siis veedabki Noemi seal majas aega, uurides tubade sisu ja maja ümbrust, koos noore Francisega (õepoeg) ja püüab aru saada, mis haigus Catalinat vaevab, mis selles majas valesti on ja miks on kõikjal kujutis oma saba õgivast ussist. Kui päeval häirib teda maja elanike imelik käitumine ja maja masendav õhkkond, siis öösel piinavad teda liigagi realistlikud unenäod, mis hakkavad tasapisi ka päevadesse imbuma.

Kokkuvõtlikult võiks öelda, et see lugu on saanud inspiratsiooni Daphne du Maurier, Stephen King ja Edgar Allan Poe lugudest, ning mõnestki hiljutisest õudus/musta komöödia filmist. Siin on kummituslik maamõis, salapärane perekonnasaladus, mürgine õhkkond ja liitlased, keda ei oska oodatagi.  Lugu pole nii õõvastav kui võiks olla (või olen lihtsalt mina tuimaks muutunud), kuid huvitav on lugu ikkagi (isegi, kui ma aimasin üsna ruttu, mis on kõige kurja juur, kuid see tuleb ilmselt sellest, et ma oleks nagu hiljuti lugenud või vaadanud midagi, kus oli ka sama pahar) ja käest on seda ka raske panna.

Hea lugemine, kuid mina seda siiski õuduslooks ei peaks.

Even Cowgirls Get the Blues

Raamat: Even Cowgirls Get the Blues by Tom Robbins (1976) Hinne: C Lühikokkuvõte:   https://www.goodreads.com/book/show/7572.Even_Cowgirls_Get_the_Blues 

Vabahingega hääletaja Sissy Henshaw hääletab üle 1970-ndate segaduses ja paranoilise Ameerika, kogudes teadmisi ja kogemusi, sõpru ja armsamaid ning igasuguseid imelikke tuttavaid.

Fiction, Humor, 

See raamat on mind oodanud üle 20 aasta. Pärast seda kui ma olin 1997 aastal filmi vaadanud ja K.D. Langi poolt filmi jaoks tehtud muusikat lõpmatuseni kuulanud, kingiti mulle ka raamat ja ma hakkasin seda isegi lugema, kuid ma mäletan, et lugemine läks väga aeglaselt ja lõpuni ma ei jõudnudki. Nüüd, kui ma lõpuks raamatu algusest lõpuni läbi lugenud olen, võin öelda, et kui ma oleks isegi suutnud raamatu lõpuni läbi närida, poleks ma sellest ilmselt aru saanud, sest siis polnud mul veel sellist kogemust ja lugemust ja maailm polnud veel nii ära keeranud. See raamat on vaid paar aastat noorem kui ma ise, kuid huvitaval kombel on teemad, mida Robbins siin raamatus käsitleb nii uskumatult tänapäevased.

Isegi kui raamatu algus võib olla segane ja raskesti jälgitav, siis ühel hetkel hakkab kõik sujuvalt jooksma ja mida sügavamale Sissy maailma minna, jälgides tema vestlusi dr Robbinsi ja Chinkiga, seda huvitavamaks lugu läheb. Lugu peaks olema humoorikas, kuid kas siis erinev kultuuritaust või ajavahe, kuid huumorit ma siit palju ei leidnud, küll aga leidsin ma end ühel hetkel nutu äärel. Ja ma ei usu ikka veel, et Sissy ülisuured pöidlad, mis arstide sõnul olid igati töökorras liikmed, takistasid tal paljusid asju teha, lihtsalt sellepärast, et nad olid suured.

See on selline raamat, mida võiks lugeda, kuid mida ei julgeks kellegile soovitada, sest see võib solvata, ärritada, igav olla, arusaamatuks jääda, kuid mul pole kahju, et ma raamatu läbi lugesin ja mul on hea meel, et ma seda nüüd tegin, mitte varem.